Neljapäev, 17. august 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10563 POSTS 0 ARVAMUSED

    0
    • Aruküla mõisa katus tuleb täielikult vahetada;
    • Raasiku kooli ümber on terrassid ja pääsukesemotiiviga jalgrattahoidla;
    • Raasiku valla võrkpalliturniiri Võitis Linford;
    • Arukülas noorte päevalaager;
    • Raasiku valla haldusjuhi konkurss;
    • EDUARD AHRENSI mälestusmärk Kuusalus on avatud;
    • Lauritsapäeva pidustused Kuusalus lõppesid akustilise kontserdiga äikesetormis;
    • HOLi suvespordipäevad võitis Kuusalu;
    • Viimikud tantsisid Europeadel;
    • Loksa õpetajate töötasud kinnitatud;
    • Kehra lähedal põllul põles maha Koplimäe Agro uus kombain;
    • Kehra Nukk jätkab mittetulundusühingu all;
    • Kehras esitleti koolimälestuste raamatut;
    • Velkol uus nõukogu;
    • Anijal tuleb mõisakultuuri festival.

    .

    .

    Ostke värsket ajalehte!
    .
    .
     
    Selle lehe artiklid saadaval 23. augustil.

      0

      Artiklid kodulehel alates 16.08

      • Laste Vabariiki tulid Kuusalus ja Loksal sajad lapsed;
      • Suurpea küla keskel on EV 100 kingiplaadiga infotahvel;
      • Kuusalu kalmistul tuleb metsavendade mälestusplaadi taasavamine;
      • VELJO TORMISE sünnikodu taastanud perekond NURJA avab hoovi kontserdiks;
      • Kolga karap oli vihma tõttu tennisehallis;
      • Raasiku valla suvespordipäeva võitis Aruküla lasteaia võistkond;
      • Raasiku Kambi silla ehitus on valmis;
      • Raasikul algab Paju tänava sõidutee ja kergliiklustee projekteerimine;
      • Raasiku kergliiklustee ehitus võib alata tänavu;
      • Velko AV uus juht on TOOMAS REISI;
      • Kehra Põrgupõhja päev toimus 20. korda;
      • Kõrvemaa Filmiõhtute tõmbenumber on paadikino;
      • Kehra automaattankla ajutiselt suletud;
      • Kehra ait-kuivatit soovib rentida MTÜ Ingver.
      .
      .
      .
      Ostke värsket ajalehte!
      .
      .
      .
       
      Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 16. augustil.

        0

        Möö­du­nud nä­da­lal sai Raa­si­ku val­la­va­lit­sus EA­Silt ra­has­tu­sot­su­se – Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ra­ja­mist toe­ta­tak­se 668 001,76 eu­ro­ga. Val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi üt­les, et võr­rel­des möö­du­nud aas­tal EA­Si­le esi­ta­tud taot­lu­se­ga on prae­gu­ne, toe­tu­se saa­nud pro­jekt ma­hu­kam ning tee pi­ke­neb peaae­gu te­ha­se vä­ra­va­ni: „Prae­gu koos­ta­me han­ke­do­ku­men­te, ole­ne­valt il­mast võib ehi­tus ala­ta veel käe­so­le­val aas­tal.” 3,52ki­lo­meet­rine kerg­liik­lus­tee tu­leb Jä­ga­la maan­teest te­ha­se­ni.

          0

          Raa­si­ku val­la­va­lit­sus mää­ras pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed Raa­si­ku ale­vi­kus Pa­ju tä­na­va sõi­du­tee ja kerg­liik­lus­tee pro­jek­tee­ri­mi­seks. Sõi­du­tee orien­tee­ruv pik­kus on 836 meet­rit, jalg­tee 885 meet­rit. Val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi: „Pa­ju tä­na­va pro­jek­tee­ri­mi­ne on tee­hoiu­ka­vas. Tee äär­de jääb meie suu­rim tööand­ja AS Mist­ra-Au­tex, seal on pal­ju lii­ku­mist sõi­duau­to­dega, veo­ki­tega, jalg­si. Pa­ju tä­na­va ümb­ru­ses on ol­nud ja tu­leb edas­pi­di­gi ti­he uu­te hoo­ne­te ehi­tus. Ehi­tus­ra­hast on va­ra rää­ki­da, kuid ole­me suhelnud Mist­ra ju­hi­ga, ka te­ma on val­mis pa­nus­ta­ma. Konk­reet­sest kok­ku­lep­pest saab rää­ki­da pä­rast pro­jek­ti val­mi­mist ja ehi­tu­se prog­noos­hin­na saa­mist.”

            0

            24. juu­list on re­mon­diks su­le­tud Keh­ras Kes­ku­se tä­na­va ää­res asuv kü­tu­se­tank­la. Circ­le K Ees­ti ASist öel­di, et seo­ses uue­le kau­ba­mär­gi­le üle­mi­ne­ku­le saab Keh­ra au­to­maat­jaam uue il­me. Va­rem Sta­toi­li ni­me all te­gut­se­nud Circ­le K tee­nin­dus­jaa­madel on uus logo, nüüd va­he­ta­tak­se neid au­to­maat­jaa­ma­des. „Ku­na suur osa veel Sta­toi­li kau­ba­mär­ki kand­va­test au­to­maat­jaa­ma­dest kuu­lu­sid va­rem Pre­mium 7 võr­ku ning on num­ber seits­me ku­ju­li­sed, tu­leb et­te võt­ta pi­sut põh­ja­li­ku­mad üm­be­r­ehi­tus­tööd kui liht­salt lo­go­de va­he­tus,“ sel­gi­tas Circ­le K Ees­ti ASi tu­run­duss­pet­sia­list Mad­li Me­ri­la. Keh­ra tank­la on esi­me­ne põh­ja­li­ku üm­be­re­hi­tu­se saa­va­test Circ­le K au­to­maat­jaa­ma­dest. Tan­ki­mi­ne muu­tub mu­ga­va­maks, ku­na edas­pi­di saab se­da te­ha ka­tu­se all ning uu­te kü­tu­se­pum­pa­de­ga. Ehi­tus­tööd peak­sid lõp­pe­ma 14. au­gus­til ning uue­ne­nud tank­la on ka­vas ava­da 18. au­gus­til.

              0

              Eel­lä­bi­rää­ki­mis­te­ga enam­pak­ku­mi­se­le Keh­ras Kal­da tä­na­val asu­va en­di­se ait-kui­va­ti ren­di­le võt­mi­seks esi­tas ain­sa­na pak­ku­mi­se MTÜ Ing­ver, mil­le asu­ta­jad on ko­ha­li­kud noor­soo­töö­ta­jad. Nad soo­vi­vad ha­ka­ta hoo­nes kor­ral­da­ma kul­tuu­riü­ri­tu­si, koo­li­tu­si ja muid et­te­võt­mi­si. „Äs­ja­toi­mu­nud folk­loo­ri­fes­ti­val näi­tas, et sel­list kont­ser­di­pai­ka on Keh­ras­se va­ja ning ait-kui­va­ti võiks ol­la ak­tiiv­selt ko­gu­kon­na ka­su­tu­ses,“ sõ­nas val­la aren­dus­juht In­geld­rin Aug. Eel­lä­bi­rää­ki­mi­sed on toi­mu­nud, MTÜ Ing­ver peab nüüd esi­ta­ma oma lõp­li­ku pak­ku­mi­se.

                0

                Ani­ja val­la­va­lit­su­se tei­se­le enam­pak­ku­mi­se­le Keh­ras asu­va Lil­le ela­mu­piir­kon­na aren­da­mi­seks esi­tas ain­sa­na pak­ku­mi­se OÜ Tai­mar Tee­nu­sed. Eel­lä­bi­rää­ki­mis­te esi­me­ne koo­so­lek oli möö­du­nud nä­da­lal. Val­la aren­dus­juht In­geld­rin Aug üt­les, et Tai­mar Tee­nu­sed on te­gut­se­nud ka Kuu­sa­lu val­las, te­gu on ehi­tus­fir­ma­ga, kes on en­da ehi­ta­tud ma­ju ka ise müü­nud. Lil­le piir­kon­na aren­da­mi­seks peab et­te­võ­te sel nä­da­lal esi­ta­ma lõp­li­ku pak­ku­mi­se. Keh­ra ela­mu­piir­kon­na ko­gu­pin­da­la on 66 457 ruut­meet­rit, de­tail­pla­nee­rin­gu jär­gi on sin­na ka­van­da­tud 27 ela­muk­run­ti.

                  0

                  Ani­ja val­la­va­lit­sus keh­tes­tas Ala­ve­re koo­lis uuel õp­pe­aas­tal riik­li­kest eri­ne­vad va­hea­jad koo­li di­rek­tori Ren­na Rei­si taotlusel: „Koo­lil on kee­ru­li­ne kor­ral­da­da sa­mal ajal põ­hi­koo­li ek­sa­mi­te­ga ko­gu koo­li­ õp­pe­tööd. Õpi­la­sed on ka soo­vi­nud, et õp­peaas­ta lõp­peks varem kui juu­ni kes­kel.” 2017/2018. õp­peaas­tal on Ala­ve­re põ­hi­koo­lis va­hea­jad 21.-29. ok­toob­ri­ni, 23. det­semb­rist 3. jaa­nua­ri­ni, 24.-28. veeb­rua­ri­ni, 14.-22. ap­ril­li­ni ning 6. juu­nist 31. au­gus­ti­ni.

                  0

                  Peep Kask,
                  sa­ge­da­ne va­ba­taht­lik Keh­rast

                  Olen ol­nud va­ba­taht­li­ku te­ge­vu­se­ga seo­tud li­gi­kau­du küm­me­kond aas­tat ja rõõm on nä­ha, kui­das üha roh­kem ini­me­si tu­leb sel­le­ga kaa­sa. Va­ba­taht­li­ke al­ga­tus­te ja al­ga­ta­ja­te kau­du – ol­gu see siis osa­le­mi­ne mõ­ne ter­vi­ses­por­di üri­tu­se, muu­si­ka­fes­ti­va­li või las­te­laag­ri kor­ral­da­mi­ses – saa­me te­ge­li­kult ka­su me kõik, ka en­tu­sias­tid ise.
                  Te­ge­vus­te or­ga­ni­see­ri­mi­se­ga saadud ko­ge­mus­te pa­gas on hin­da­ma­tu, sa­mu­ti kõik uued kon­tak­tid ja tut­vu­sed, mis sel­le­ga kaas­ne­vad. Eri­ne­va­tes rol­li­des ol­les õpid pa­re­mi­ni tund­ma ka iseen­nast ja en­da tu­ge­vaid kül­gi.
                  Kus toi­mu­vad pa­ri­mad kü­la jaa­ni­peod? Ik­ka seal, kus ko­ha­li­kud ak­ti­vis­tid on võt­nud neid eest ve­da­da. Üld­ju­hul toi­mib neis kü­la­des tõ­hu­salt ka naab­ri­val­ve, ise­gi kui see ei ole amet­li­kult re­gist­ree­ri­tud. See­ga on ras­ke hin­na­ta te­ge­lik­ku ta­su, mi­da me ühis­te­ge­vus­te kau­du saa­me. Kind­lalt võib öel­da, et ühe­gi pal­ga­töö­ga sel­list väl­ja ei tee­ni.
                  Va­ba­taht­li­ke te­ge­vus­se on hea või­ma­lus kaa­sa­ta ka alaea­li­si, et nad saak­sid tun­da vas­tu­tu­se koor­ma kand­mist. Nii ül­la­tav, kui see ka pole, need­ nii­ni­me­ta­tud nu­ti­lap­sed on ena­mas­ti vä­ga tä­nu­li­kud, kui saa­vad kaa­sa ai­da­ta ko­du­ko­has mõ­ne vah­va üri­tu­se toi­mu­mi­se­le, ol­gu sel­leks siis mär­gis­ta­tud jook­su­ra­ja ma­ha võt­mi­ne või ter­ri­too­riu­mi ko­ris­ta­mi­ne. Ka see on en­tu­siast­li­ke­le te­gi­jai­le üks mo­ti­vat­sioo­nial­li­kas – las­te tä­nu nen­de­le an­tud usal­du­se eest.
                  Kind­las­ti on pal­ju­del vahel tek­ki­nud häid ideid, mi­da võiks oma ko­du­kan­dis veel ära te­ha. Mi­nu pal­ve tei­le, head ini­me­sed – är­gem kart­kem neid mõt­teid väl­ja öel­da. Ise­gi, kui teie idee ei meel­di esi­me­se­le et­te­juh­tu­va­le, ei ta­su pead nor­gu las­ta, sest tei­se­le või kol­man­da­le see või­bol­la vä­ga meel­dib. Elus on ik­ka nii, et ühe­le meel­dib ma­gus ja tei­se­le ha­pu. Pa­ra­ku on ka neid, kel­le mee­lest just nen­de ar­va­mus on ai­nuõi­ge. Kuid see ei ole nõn­da ning ol­gem jul­ge­mad, sest ela­me va­bal maal ja igaü­hel on õi­gus oma ar­va­mu­se­le. See­tõt­tu kut­sun üles kõi­ki teid, kel­lel on peas häid mõt­teid, kui­das oma ko­du­kan­di elu­le kaa­sa ai­da­ta – vii­ge need el­lu, sest kaa­lul on pal­ju – nii ai­ta­te meie kõi­gi elu­kesk­kon­da muu­ta pal­ju mit­me­ke­si­se­maks.
                  Mi­na ei ku­ju­taks enam et­te­gi Keh­ra su­ve il­ma fes­ti­va­li­ta „Tun­ne rah­va(u)st en­da üm­ber“, Pik­va kü­la jaa­ni­tu­le või Põr­gu­põh­ja päe­va­ta. Kõik need et­te­võt­mi­sed on toi­mu­nud tä­nu pal­ju­de hea­de ini­mes­te va­ba­taht­li­ku­le te­ge­vu­se­le. Kü­las­ta­sin tä­na­vu su­vel esi­mest kor­da ka Aru­kü­la koh­vi­ku­te päe­va ning kin­ni­tan, et ma ei ole pa­re­mat tee­nin­dust kui ko­du­koh­vi­ku­tes, saa­nud ühes­ki res­to­ra­nis. Olen kin­del, et põh­jus on sel­les, et ka need ini­me­sed ise pä­ri­selt usu­vad – see, mi­da nad tee­vad või müü­vad, on pa­rim, mi­da ne­mad suu­da­vad ja ta­ha­vad pak­ku­da. Just see teeb­ki sünd­mu­se nau­di­ta­vaks nii kor­ral­dus­mees­kon­nas va­ba­taht­li­ku­na osa­le­jai­le kui sel­le kü­las­ta­jai­le.
                  Loo­dan, et kõi­gil va­ba­taht­li­kel te­gi­ja­tel jät­kub taht­mist, jõu­du ning mo­ti­vat­sioo­ni jät­ka­ta sel­le­ga ka edas­pi­di. Va­ba­taht­lik te­ge­vus tu­gev­dab ko­gu­kon­da. Ja tu­ge­vas ko­gu­kon­nas on jul­ged ini­me­sed, kes ei pel­ga oma ar­va­must väl­ja öel­da. Head teod – need sün­ni­vad hir­mu­ta.

                  0

                  AN­NE ORUAAS

                  Al­gus üle-eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jas

                  Koo­ri­laul nõu­ka-ajal
                  Nõu­ko­gu­de võim tõm­bas selt­si­de­le kriip­su pea­le, aga na­gu ole­vat öel­nud Keh­ra kel­las­sepp ja koor­juht Jo­hann Ernst Lü­dig: „Kui kui­da­gi moo­di ei saa, siis üh­te moo­di ik­ka saab.“
                  Ise­te­ge­mi­se kor­ral­da­mi­ne läks te­ha­se ame­tiü­hin­gu kät­te. Sõ­ja ajal tu­li Keh­ra koo­li õpe­ta­jaks Van­da Ran­ne, kel­le ju­ha­tu­sel hak­kas pä­rast sõ­da usi­nas­ti har­ju­ta­ma nais­koor. Vil­jan­di­maalt oli Keh­ras­se pak­ku tul­nud tun­tud ko­du­tü­tar­de koo­ri- ja rah­va­tant­su­juht El­la Kal­las. Te­ma kut­sus 1951. aas­tal kok­ku mees­koo­ri. Tal­lin­nast tul­nud Hel­mi Hin­ri­ku­se ju­hen­da­mi­sel har­ju­ta­sid ala­tes 1947. aas­tast võim­le­jad ja rah­va­tant­si­jad. Te­has mak­sis rin­gi­juh­ti­de­le pal­ka ja pa­ni pa­haks, kui koo­ris laul­sid ka need Keh­ra ini­me­sed, kes töö­ta­sid näi­teks sov­hoo­sis või raud­teel.
                  Pe­re­kon­nad, kel­le me­hed laul­sid mees­koo­ris ja nai­sed nais­koo­ris, soo­vi­sid asu­ta­da se­ga­koo­ri. Uue koo­ri eest­ve­da­jad olid Lei­da ja Paul Va­li, Sven-Al­lan Sag­ris ja Jo­han­nes Mä­gi. Ju­ha­ta­ma hak­kas Keh­ra koo­li muu­si­kaõ­pe­ta­ja Jo­han­nes Luo. Se­ga­koor He­lin, mil­le esi­mes­se proo­vi tu­li 37 laul­jat, hak­kas har­ju­ta­ma 1955. aas­tal. Kõr­vu­ti isa­de ja ema­de­ga laul­sid koo­ris ka suu­re­mad lap­sed. Ku­na iga kol­lek­tiiv pi­di kuu­lu­ma mõ­ne asu­tu­se juur­de, oli koor esial­gu tar­bi­ja­te koo­pe­ra­tii­vi hin­ge­kir­jas, hil­jem sai sel­lest sov­hoo­si klu­bi koor. Proo­vid olid al­gul koo­li­ma­jas, hil­jem sov­hoo­si klu­bis, prae­gu­ses rah­va­ma­jas.
                  He­li­na õn­ne­li­ku­mad ajad olid 1960nda­test ku­ni 80nda­te aas­ta­te­ni, kui ol­di veel noo­red, koo­ri ees sei­sid Uno Poo­la ja pä­rast te­da Tiit Kös­ter. Di­ri­gee­ri­sid veel Au­gust Lüüs, In­ta Roost, Ene-Lem­bi Müür­sepp, Ei­li Kös­ter, Epp Soo, Reet Män­nik. Ala­tes 1960. ku­ni 2009. aas­ta­ni esi­ne­ti kõi­ki­del lau­lu­pi­du­del. Koo­ri 50. aas­ta­päe­val loe­ti kok­ku, et koo­ris on kok­ku laul­nud 264 laul­jat ja sel­geks on õpi­tud üle 500 lau­lu. Prae­gu­seks on jää­nud vap­ra­mad laul­jaid lau­lu­klu­bis­se He­lin.
                  Keh­ra koo­lis on laul­dud iga rii­gi­kor­ra ajal. Kõi­ge kauem on las­te­le muu­si­kat õpe­ta­nud Epp Soo, kel­le ema ja isa olid se­ga­koo­ri He­lin asu­ta­jad. Epp Soo nõud­li­ku käe all lau­lis Keh­ra koo­li las­te­koor end lä­bi igast võis­tu­laul­mi­sest, tun­nus­ta­tud on nii koo­ri kui sel­le juh­ti. Te­ma õpi­la­ne on ka las­te­koo­ri prae­gu­ne ju­ha­ta­ja Lii­vi Siil, kel­le va­nae­ma ja va­nai­sa­gi ju­ba Keh­ras koo­ris laul­nud.

                  Esi­me­ne tant­su­rühm – 1947
                  Rah­va­tant­su­le pa­ni kind­la alu­se õpe­ta­ja Hel­mi Hin­ri­kus, kes te­gi te­ha­se noor­test esi­me­se tant­su­rüh­ma 1947. aas­tal. Sel­lest pea­le on Keh­ra tant­si­jad käi­nud kõi­ki­del suur­tel tant­su­pi­du­del. Hel­mi Hin­ri­ku­se käest võt­tis tea­te­pul­ga üle te­ma tü­tar Tii­na Rul­li. Tea­da on, et ka Pik­val oli 1952. aas­tal 9 osa­le­ja­ga rah­va­tant­su­rühm, ju­hen­das Ju­ta Hal­jas­tamm.
                  Pea­le Hel­mi Hin­ri­ku­se on rah­va­tant­su Keh­ras õpe­ta­nud veel El­la Kal­las, An­ge­la Saar­lo, Ju­ta Ma­ka­ren­ko, Mai­re Laht­mets, Mar­ju Vaht­ra­mäe, Jan­ne Kuusk­la, Anu Mäeorg, Ai­ta Tam­meorg ja Maa­ri­ka Tut­tel­berg, Ala­ve­res ka Hel­da Har­mi­paik, Aet Lam­bur, Stel­la Mag­nus-Mäe­kal­le ja Sir­je Nok­kur. Prae­gu on Ani­ja val­las kolm nais­rüh­ma, kaks mem­me­de ja ai­nult üks se­ga­rühm.
                  Hak­kab kõ­la­ma ju­ba mui­nas­ju­tu või kau­ni va­na val­si­na, et ku­na­gi oli Keh­ras te­ha­se klu­bi. Mi­da aeg eda­si, se­da kau­nim tun­dub mi­ne­vik. Kus oli al­les uh­ke loss, suu­red saa­lid ja kihv­tid peod! Laul­di ja tant­si­ti, vaa­da­ti ki­no ja lin­nast tul­nud esi­ne­jaid, män­gi­ti näi­te­män­gu, pil­li ja pal­li. Kõi­ke se­da „di­ri­gee­ris“ klu­bi ju­ha­ta­ja Mil­vi Mänd, laul­jaid ja tant­si­jaid saa­tis kla­ve­ril Vol­de­mar Gerst, lap­si kant­sel­da­sid Ai­no Me­si­käpp ja Sir­je Su­vi. Tant­su­rin­ge ju­hen­da­sid Hel­mi Hin­ri­kus, Ai­no Kruus­tamm, Ene Kross, Sir­je Su­vi, Anu Mäeorg. 30liik­me­li­sel nais­koo­ril oli aja jook­sul üle küm­ne di­ri­gen­di, ala­tes 1965. aas­tast ju­ha­tas koo­ri Keh­ras­se las­te­muu­si­ka­koo­li di­rek­to­riks tul­nud El­vi Mai­sa. El­la Kal­la­se asu­ta­tud mees­koor te­gut­ses 1980. aas­ta­ni ja te­has pi­di lask­ma esi­ne­mi­sü­li­kon­nad õm­mel­da 50 me­he­le. Koo­ri vii­ma­ne di­ri­gent oli he­li­loo­ja Al­bert Pet­ti­nen.
                  Va­len­tin Mat­tie­sen asu­tas suu­re ve­ne rah­va­pil­lior­kest­ri, mis ti­nis­tas ba­la­lai­ka­sid veel 1980. aas­ta­tel. Üle il­ma olid kuul­sad tü­tar­las­te an­sam­bel AN­NE, mil­le lõi õpe­ta­ja Väi­no Suss, ja tant­suks män­gi­nud Ri­vaal. Oli ka tei­si bän­de ja pun­te.