Esmaspäev, 16. juuli 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11174 POSTS 0 ARVAMUSED

    0
    • Kehrasse kavandatakse kolme kortermaja;
    • Vallavolikogu eraldas MTÜle Voose Kõrts 5000 eurot;
    • Maanteemuhkude kokkutulekul Loksal osales ka Lükati küla auto;
    • MTÜ Ajaleidja on Aegviidus perepäevi ja koolitusi korraldanud 10 aastat;
    • Anija valla teede asfalteerimishange nurjus;
    • Aruküla kohvikutepäev – palju uusi tulijaid ja menukas PAZ-buss;
    • Aruküla miniarvamusfestivalil defineeriti tugeva kogukonna mõistet;
    • Raasiku vallas on uus huvihariduse ja -tegevuse projektikonkurss;
    • Pikavere mõisahoone on remondis;
    • JANNER KLAASI vein oli rahvažürii lemmik;
    • Maanteemuhud said kokku Loksal Kuivoja puhkekeskuses;
    • Ühise Kodu volinikud lahkusid Kuusalu volikogu komisjonide juhtkohtadelt;
    • Kiiu ringtee juurde tulevad tankla, söögikoht ja autotöökoda-pesula;
    • Kuusalu valla ehitusteenistuses kolm uut töötajat;
    • Kolga kooli juurde ehitatakse mõõtmetes 40×60 meetrit jalgpallistaadion;
    • Kuusalu valla kommunikatsioonispetsialist on ERE UIBO.
    Ostke värske ajaleht!
    Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 18. juulil.

      0
      • Lastele ja eakatele Harju bussides tasuta sõit rohelise kaardiga;
      • Kuusalu Keskväljak 2 maja tulekahju põhjustas süütamine;
      • Kuusalu valla ja Gruusia Gurjaani linna sõprusleping;
      • MAIRE LINGILE Kuusalu valla aumärk;
      • Kuusalu valla kevadvooru toetused üritustele;
      • Kuusalu valla ja Gruusia Gurjaani linna sõprusleping;
      • Hara sadamas on külastustustasu;
      • Turbuneeme külavanem on KALEV KLAUS;
      • Aruküla kohvikutepäeval tuleb miniarvamusfestival;
      • Aruküla kooli juurdeehituse teeb Nordlin Ehitus;
      • MARTIN MÖLLITS Järsi külast võitis idufirmaga Timey USAs peapreemia;
      • KOPi kevadvoorust toetus Aruküla Kultuuriseltsile ja Mallavere-Pikavere külaseltsile;
      • Anijale kavandatakse regionaalset päikese-elektrijaama;
      • Paasiku koertemõisas on EV 100 auks tammeallee;
      • Anija mõisahõngulisel kohvikutepäeval oli 13 müügiletti;
      • Anija valda jäätmejaam?
      • KOPi kevadvoorust toetus Anija valla 9 projektile.
      Ostke värske ajaleht!
      Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 11. juulil.

      0

      Ka­rin Aan­ja,
      Aru­kü­la ale­vi­ku Lil­le ja Har­ju tä­na­va ela­ni­ke ni­mel

      Raa­si­ku val­las keh­tib mi­tu ees­kir­ja, mis puu­du­ta­vad ot­se­selt ela­ni­ke iga­päe­vae­lu: hea­kor­raees­ki­ri, lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se ees­ki­ri, ava­li­ku kor­ra ees­ki­ri. Kõik need on mõel­dud Raa­si­ku val­la ela­ni­ke­le täit­mi­seks, ik­ka sel­le jaoks, et meil oleks siin hea, mõ­nus, tur­va­li­ne ja ra­hu­lik ela­da. Elu näi­tab, et aeg-ajalt tu­leb neid, te­ge­li­kult ju ele­men­taar­seid reeg­leid, iseen­da­le ja ehk ka üleaed­se­le meel­de tu­le­ta­da.

      Jä­re­le­val­ve­ta loo­mad, kes tä­na­val vii­bi­jaid hir­mu­ta­vad või naab­ri ter­ri­too­riu­mil pa­han­dust tee­vad, on meie val­la Fa­ce­boo­ki grup­pi­des tee­ma ol­nud ju­ba pi­ke­mat ae­ga. Loom on pe­re­me­he nä­gu ja te­ma käi­tu­mist peab kont­rol­li­ma just see­sa­ma pe­re­mees. Kui pe­re­mees ei tea, kui­das se­da tu­leb te­ha, peab te­da õpe­ta­ma, just na­gu me oma las­te­le õpe­ta­me, et jää­ti­se­pa­be­rit po­le ilus su­va­lis­se koh­ta ma­ha vi­sa­ta, vaid peaks kat­su­ma sel­le­ga kui­da­gi­moo­di prü­gi­kas­ti­ni jõu­da.

      Raa­si­ku val­la ava­li­ku kor­ra ees­kir­jas on muu täht­sa kõr­val kir­jas, et kee­la­tud on te­ki­ta­da mü­ra, seal­hul­gas muu­si­kat, mil­le val­jus üle­tab õi­gu­sak­ti­de­ga keh­tes­ta­tud nor­ma­tii­ve. On aru­saa­dav, et meid ta­ba­nud ilu­sad su­veil­mad mee­li­ta­vad ini­me­si värs­ke õhu kät­te mõ­nu­sat aia­pi­du või sau­naõh­tut pi­da­ma, kuid tu­leks ik­ka­gi mee­les pi­da­da, et kui ti­hea­sus­tu­se­ga alal tun­neb era­muo­ma­nik end maail­ma va­lit­se­ja­na ja su­rub ter­ve­le kvar­ta­li­le, kui nii võib Aru­kü­la kon­teks­tis öel­da, kor­du­valt pea­le oma muu­si­ka­list mait­set, see­juu­res ti­h­ti­pea­le unus­ta­des ka öö­ra­hu mõis­te, on see üs­na­gi häi­riv. Liia­ti­gi kui su­vi­ne sa­ge et­te­võt­mi­ne – mik­ro­fo­ni rää­ki­mi­ne ja va­li muu­si­ka – häi­rib ju­ba ava­lik­ku üri­tust, na­gu juh­tus jaa­ni­lau­päe­val Aru­kü­la lau­lu­väl­ja­kul toi­mu­nud las­teü­ri­tu­se­ga. Ei pea ju ole­ma na­gu „Tu­ju­rik­ku­ja“ lau­lus, et meie va­lu­lä­vi on kõr­ge na­gu Mu­na­mäe tipp ja kõik me kan­na­ta­me ära.

      Lõ­puks pa­ne­vad kan­na­ta­jad sel­jad kok­ku ja jul­ge­vad öel­da, et igaü­hel peaks ole­ma õi­gus oma aias lin­nu­lau­lu kuu­la­ta. Kel meel­dib va­li muu­si­ka, siis sel­le nau­ti­mi­seks on omad või­ma­lu­sed, nii et see tei­si ei häi­ri – kont­ser­did, öök­lu­bid, kõr­vak­la­pid. Ini­me­sed on eri­ne­vad, kuid me pea­me ar­ves­ta­ma, et igas tä­na­vas elab nii väi­ke­lap­si kui ka va­nu­reid, kel on sa­ma­moo­di õi­gus ra­hu­li­ku­le elu­le.

      0
      Ene-Mar­git Tiit, sta­tis­ti­kaa­meti rah­vas­ti­kus­ta­tis­ti­ka eks­pert

      Ene-Mar­git Tiit,
      sta­tis­ti­kaa­meti
      rah­vas­ti­kus­ta­tis­ti­ka eks­pert

      Ees­tis toi­mub leib­kon­na ja elu­ko­ha and­me­te võrd­lu­suu­ring. Sat­tu­sid sta­tis­ti­kaa­me­ti uu­rin­gus­se? Osa­le kind­las­ti!

      Sta­tis­ti­kaa­met saa­tis ke­va­del Ees­ti enam kui 10 000 ini­me­se­le tea­te, et nad on sat­tu­nud „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringusse“. Hoolimata uuringu pikast nimetusest on küsimustik üsna lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega rohkem kui viis minutit.

      Statistikaamet viib läbi maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

      2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.

      Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi.

      Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud.

      Statistikutele pole praegu selge, kui õiged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad täpseid ja õigeid andmeid.

      Andmete analüüsimise tulemusena saavad statistika­ameti inimesed teada, kas registritest saadud andmeid võib loendusel kasutada või tuleb neid täiendavalt kontrollida ja täpsustada.

      Kulutades mõned minutid „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu“ küsimustiku täitmisele hoitakse kokku paljude inimeste ajakulu, kui Eestis õnnestub 2021. aasta loendus teostada registripõhiselt – ilma inimestelt nende andmeid küsimata.

      Kuidas sellesse uuringusse satutakse? Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim on aadressipõhine ja võeti süstemaatilise juhuvaliku teel ehitisregistri ja aadressiandmete süsteemi põhjal koostatud eluruumide nimekirjast.

      Valim jaotati kahte võrdsesse ossa, millest ühte osa küsitletakse silmast silma intervjuuna ja teine osa saab võimaluse vastata veebiküsitlusel. Küsitletakse kõiki valimisse sattunud aadressil alaliselt või ajutiselt elavaid isikuid olenemata sellest, kas valimisse sattunud aadress on ka rahvastikuregistri järgi nende isikute elukoht.

      Peale selle saadetakse veebiküsitlus ka kõigile vähemalt 18aastatele Eesti elanikele, kellel puudub rahvastikuregistris täpne aadress. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistika­amet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

      Osalemine on vabatahtlik. Statistikaamet on ainus riigiuuringute korraldaja, seega loodame inimeste teadlikkusele: riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild kaotsi. Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lõpus.

        0

        Raa­si­ku val­la Tõ­hel­gi kü­la Kang­ru-Ant­su ta­lu kä­si­töö­vei­ni­te­gi­ja Jan­ner Klaas on pa­ri­ma ko­du­vei­ni- ja siid­ri­meist­ri­te kon­kur­si fi­naa­lis. Pa­rim meis­ter sel­gub 7. juu­lil Ees­ti Väi­kep­ruu­li­ja­te Fes­ti­va­lil pub­li­ku ja žü­rii hääl­te põh­jal Tal­lin­nas Bal­ti jaa­ma tu­rul. Jan­ner Klaas on vei­ni val­mis­ta­nud 2011. aas­tast: „Pea­mi­ne too­rai­ne on oma ko­duaia õu­nad, sõst­rad ja vii­na­mar­jad. Fi­naa­li pää­ses mu õu­na­vein mus­kaat­pähk­li­ga. Ta­va­li­ne õu­na­vein tun­dub mul­le igav, el­lu on mait­seid va­ja.” Ko­du­vei­ni kon­kur­sil on ta osa­le­nud vii­ma­sed kolm aas­tat, 2016. aas­tal osa­les õu­na­vei­ni­ga Kang­ru-Kuld­ne, mis pää­ses sa­mu­ti fi­naa­li.

          0

          Aru­kü­las tu­leb lau­päe­val, 7. juu­lil koh­vi­ku­te­päev, mis tä­na­vu toi­mub 15. kor­da. Pea­kor­ral­da­ja, kul­tuu­ri­selt­si juht Ga­ri­na Too­min­gas lau­sus, et tä­na­vu on koh­vi­kuid roh­kem kui ku­na­gi va­rem, täies­ti uu­si koh­vi­kuid on 6: „Teeb rõõ­mu, et koh­vi­kud ava­tak­se li­saks ale­vi­ku­le ka Jär­si ja Ka­le­si kü­las. Kui koh­vi­kud on su­le­tud, al­gab prog­ramm rah­va­ma­ja juu­res. Tee­me mi­niar­va­mus­fes­ti­va­li, kus mo­de­raa­tor Mar­go Mitt ai­tab meil lei­da vas­tu­seid ko­gu­kon­na­ga seo­tud kü­si­mus­te­le, arut­le­me ka Aru­kü­la kul­tuu­ri tee­mal ning pa­ku­me täit­mi­seks kü­sit­lus­leh­ti. Fes­ti­va­li toe­tab kul­tuur­ka­pi­tal. Õh­tu lõ­pe­tab an­samb­li Mi­nu Isa Oli Au­sus Ise kont­sert.”

            0

            Vas­ta­valt se­ni keh­ti­nud kü­la­va­ne­ma sta­tuu­di­le lõp­pe­sid 1. juu­ni 2018 sei­su­ga Kuu­sa­lu val­la 29 kü­la­va­ne­ma vo­li­tu­sed. Pea­le nen­de on val­las veel 5 kü­la­va­ne­mat, kel­le va­li­mi­se koh­ta po­le se­ni lei­tud tõen­deid. Et ta­ga­da kü­la­ra­ha­de ka­su­ta­mi­se­le õi­gus­lik alus, te­gi val­la­va­lit­sus vo­li­ko­gu­le et­te­pa­ne­ku muu­ta sta­tuu­ti ja pi­ken­da­da kü­la­va­ne­ma­te vo­li­tu­si käe­so­le­va aas­ta lõ­pu­ni. Vo­li­ko­gu ot­sus­tas muu­ta vo­li­tus­te keh­ti­mi­se täh­tae­ga – lu­ge­da kü­la­va­ne­ma­te vo­li­tu­sed lõp­pe­nuks 31. det­semb­rist 2018. Mää­rus jõus­tub ta­ga­siu­la­tu­valt 1. juu­nist 2018. Abi­val­la­va­nem Anu Kirs­man üt­les, kü­la­va­ne­maid on tea­vi­ta­tud, et ha­ka­taks kor­ral­da­ma koo­so­le­kuid ning kü­la­va­ne­maid üm­ber- või ta­ga­si va­li­ma. Kü­la­va­ne­ma sta­tuu­ti on ka­vas muu­ta koos­töös kü­la­va­ne­ma­te ko­gu­ga, edas­pi­di aru­ta­da val­la­va­lit­su­ses ning ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­nis.

            0

            JA­NEK JAŠ­KOV

            Tei­si­päe­val, 19. juu­ni toi­mus Aru­kü­las Ta­pi vol­le­väl­ja­ku­tel mees­kond­lik võrk­pal­li­tur­niir Pe­nin­gi Cup 2018. Osa­le­sid 8 mees­kon­da.

            Tur­niir män­gi­ti ring­süs­tee­mis ehk kõik mees­kon­nad män­gi­sid oma­va­hel lä­bi. Täi­s­e­du­ga või­tis Pe­nin­gi ka­ri­ka­võist­lu­se LIN­FOR­Di võist­kond koos­sei­sus Kai Jõe­mets, Kris­tii­na Tõk­ke, Krist­jan Kal­las­te ja Rain Rau­kas. 2. ko­ha saa­vu­tas Aru­kü­la Pal­li­män­guk­lu­bi, kus män­gi­sid Ant­ti Ro­gen­baum, Uku Hins­berg, An­ni­ka Lop­per, Di­mit­ri So­ko­lov ja Mar­tin Kask. Kol­man­daks tu­li Aru­kü­la VK mees­kond MIX – Ka­ja Ki­be­na, Too­mas Noor, Joo­nas Lõ­bus ja Aa­re Pä­ri­la.

              0

              Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tas en­da esin­da­jaks Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du (HOL) vo­li­ko­gus­se Mait Kröönst­rö­mi, kes va­li­ti 30. mail Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­me­heks. Te­ma asen­da­jaks HO­Li vo­li­ko­gus on kin­ni­ta­tud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu uus asee­si­mees Mar­gus Soom. Val­la­va­lit­sust esin­dab HO­Li vo­li­ko­gus edas­pi­di Kuu­sa­lu uus val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu, va­ja­du­sel asen­dab see val­la­va­lit­su­se lii­ge, kes on val­la­va­ne­ma ärao­le­kul mää­ra­tud te­ma asen­da­jaks. Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu mää­ras val­la uued esin­da­jad 20. juu­ni is­tun­gil, ot­su­se poolt olid 11 vo­li­nik­ku, vas­tu 2, 4 olid era­poo­le­tud. Sa­mad esin­da­jad mää­ra­ti ka Ees­ti Lin­na­de ja Val­da­de Lii­du üld­koo­so­le­ku­le ja vo­li­ko­gus­se, sel­le ot­su­se poolt olid 12 vo­li­nik­ku, vas­tu 2 ja 3 olid era­poo­le­tud.

                0

                Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas ta­ga­da jäät­me­jaa­ma ra­ja­mi­se oma­fi­nant­see­ring 2019. aas­tal. Abi­val­la­va­nem Rii­vo Noor sel­gi­tas, et val­la­va­lit­sus on koos MTÜ­ga Jäät­me­hal­dus­kes­kus, en­di­se ni­me­ga Har­ju­maa Ühis­tee­nus­te Kes­kus, esi­ta­nud KI­Ki­le taot­lu­se saa­da toe­tust Ani­ja val­da jäät­me­jaa­ma ra­ja­mi­seks. Sel­leks on va­ja vä­he­malt 30prot­sen­di­li­ne oma­osa­lus. Vo­li­ko­gu an­dis ta­ga­ti­se järg­mi­se aas­ta ee­lar­vest ku­ni 46 650 eu­ro suu­ru­seks oma­osa­lu­seks. „Prae­gu on jäät­me­jaa­ma mak­su­mu­seks ar­ves­ta­tud 151 256 eu­rot, kuid eel­da­me, et saa­me sel­le sood­sa­malt,“ lau­sus Rii­vo Noor.