Neljapäev, 20. september 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11294 POSTS 0 ARVAMUSED

    0
    • Prügivedaja soovib Raasiku vallas korraldatud jäätmeveo katkestada ja hinda tõsta;
    • Toimusid Raasiku valla arengukava projekti avalikud arutelud;
    • Raasiku vallas alustas riigi toetuse eest 11 huvialaringi;
    • Raasiku FC Joker pidi Eesti väikese karika finaalis vastu võtma kaotuse;
    • Kehra komando kaks päästjat said Elupäästja medali;
    • Oktoobris algab Anija mõisa renoveerimine;
    • FARIŠTAMO ELLER korraldab Kehras linnaruumikontsertide sarja;
    • Kehras tähistatakse JÜRI LEPA juubelit legendide lahinguga;
    • Facebooki postitused panid maanteeameti Kuusalus teeauku parandama;
    • Kuusalu Kunstide Kooli direktoriks saab TARMO VELMET;
    • Kuusalu raamatukogu hakkab juhtima ÕNNE PAIMRE;
    • Kolga kooli staadioni riigihange;
    • Loksa komando 4 päästjat said Elupäästja medali;
    • Restauraatorid konserveerivad Hara sadamas nõukogudeaegse madruse seinamaalingu;
    • Kalatööstuse vanast jäätmeaugust Pärispea metsas.
    Ostke värske ajaleht!
    Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 26. septembril.

    0

    INGELDRIN AUG,
    vabatahtlik merepäästja, volikogu liige

    Kuusalu vald on mitmekesine oma vabatahtlike päästjate poolest. Merepäästega tegelevaid seltse on kolm – Salmistul, Jumindal ja Pärispeal; vabatahtlikke maapäästekomandosid kaks – Kuusalus ja Kolgas, mõlemal on ka merepääste esmane võimekus. Naabrivalve sektoreid on 17.

    Rääkides ühiskondlikust aktiivsusest Eesti kontekstis, siis siseministeeriumi uuringu tulemused näitasid, et 31 protsenti vastajaskonnast on mõne ühenduse või seltsi liige – korteriühistu juhatuse liige, kultuuri- või spordiseltsi, vabatahtliku päästeseltsi, ametiühingu või erakonna. Seejuures on 23 protenti küsitletutest ühe, 6 protsenti kahe ja 2 protsenti kolme või enama ühenduse või seltsi liige. Saar Poll viis avaliku arvamuse uuringu läbi Siseministeeriumi tellimusel suvel 2016.

    Ühendustesse ja seltsidesse kuulumine on seotud inimese haridusliku taustaga – mida madalam haridus, seda väiksema tõenäosusega ollakse sel moel ühiskondlikult aktiivne. Sarnane seos ilmneb sissetuleku lõikes, kus madalama sissetulekuga inimesed nendivad mõnevõrra harvem, et kuuluvad mõnda ühendusse või seltsi.

    Kirjeldades oma suhet kodukohas toimuva seltsieluga, nentis 46 protsenti küsitluses osalenutest, et eelistab rohkem omaette hoida ja iseseisvalt tegutseda. 38 protsenti kinnitas samas, neile meeldib kodukoha üritustes kaasa lüüa, 7 protsenti tegutsevad oma kodukohas aktiivselt üritustel osaleja ja organiseerijana.

    Vastajajaist 54 protsenti pooldas seisukohta, et elanike turvalisuse eest hoolitsemine peaks kindlasti või pigem jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Inimeste endi aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldas pigem või täielikult 44 protsenti. Naabrivalvega on liitunud 7 protsenti, vabatahtliku päästjana tegutseb 1,5 ja abipolitseinikuna 1,2 ning vabatahtlikus merepäästes on osalenud 0,6 protsenti elanikkonnast.
    Peamised asjaolud, mis paneks küsitletuid vabatahtlikuna osalema, on soov luua turvalisust kodukohas (67 protsenti), soov olla kasulik oma kogukonnale või kogu ühiskonnale (53 protsenti), hea seltskond, toredad kaaslased (41 protsenti), soov ennast arendada ja saada uusi teadmisi (40 protsenti), soov hoida ennast heas füüsilises vormis (32 protsenti), soov end proovile panna (29 protsenti). Vabatahtlikest organisatsioonidest usaldati kõige enam vabatahtlikke päästjaid (84 protsenti) ja vabatahtlikku merepäästjaid (80 protsenti), abipolitseinikke (77 protsenti), Naabrivalvet (74 protsenti) ja Kaitseliitu (73 protsenti).

    Peamine tegur, mis Eesti elanike osalemist siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes piirab, on ajapuudus (73 protsendi hinnangul kindlasti või mõningal määral). Olulised pärssivad tegurid on veel vähene teadlikkus ja infopuudus (64 protsenti), ja professionaalsuse nõuded nagu füüsilistele võimetele esitatavad nõuded, korraliku varustuse puudumine ning eriväljaõppe läbimise vajadus.

    Vabatahtlike tegevus on päästevaldkonnas pikkade traditsioonidega ja väärt hoidmist. Kogu Eestit võrgustikuna katvad vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve liikmed ja teised eestvedajad täiendavad kutseliste päästjate ja korrakaitsjate tegevust ning seovad kogukonda, andes olulise panuse turvalisuse tagamisel.

    0

    „Kui googeldada, siis pole välisturisti jaoks Lahemaad olemas, leitav on Lahemaa rahvuspark, majutus-, söögi- ega ostmiskohti mitte. Kultuuriüritustega on sama olukord,“ tõdes Pärnu kolledži õppejõud Lahemaa säästva turismi strateegia seminaril.

    Et paremini silma paista ja kohalikud ettevõtjad saaksid rahvuspargi tingimustes tulusamalt tegutseda, on Leader-programmi toel algatatud rahvusvaheline projekt, Lahemaale taotletakse EUROPARCi sertifikaati. Seminaridel on osalenud ka kümmekond Kuusalu-Loksa piirkonna turismiettevõtjat. Lisaks vajalike dokumentide kokkupanekule on Leaderist toetatud seminarid-õppereisid pannud aluse turismitegijate tihedamale koostööle. Suur samm astuti taas edasi Kuusiku loodustalus, kus lepiti kokku, et moodustatakse Lahemaa turismiettevõtjate huvigrupp, kellega vahetada pidevalt infot ja kogemusi.

      0

      7. septembril kell 19.35 toimus liiklusõnnetus Kuu­salu vallas Tallinna-Narva mnt 50. kilomeetril, kus 28­aastane mees kaotas sõiduautoga Toyota Avensis möödasõitu sooritades sõiduki üle kontrolli ja sõitis otsa 74aastase mehe juhitud sõiduautole Lada Samara. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Lada paremale teelt välja. Lada juht ja kaasreisija, 74aastane naine toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
      PÄÄSTEAMET
      POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

        0

        Ku­na Kuu­sa­lu vo­li­ko­gus opo­sit­sioo­ni jää­nud va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du vo­li­nik Kau­po Par­ve as­tus vo­li­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni asee­si­me­he ko­halt ta­ga­si, siis tu­li vas­ta­valt sea­du­se­le kor­ral­da­da ko­mis­jo­ni esi­me­he ja ase­esi­me­he uued va­li­mi­sed. Vo­li­ko­gu va­lis möö­du­nud nä­da­lal toi­mu­nud is­tun­gil 12 poolt­hää­le­ga sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­me­heks In­geld­rin Au­gi va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald ja 5 poolt­hää­le­ga asee­si­me­heks Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li EK­RE ni­me­kir­jast.

          0

          Eel­mi­sel ree­del koh­tu­sid Raa­si­kul val­la­va­lit­su­se, Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ehi­ta­ja­te ning Te­lia esin­da­jad. Val­la­va­nem And­re Se­pa sõ­nul on 3,2 ki­lo­meet­ri pik­ku­se kerg­liik­lus­tee pro­jek­tis va­ja­ka­jää­mi­si, on tul­nud lei­da li­sa­la­hen­du­si. Ehi­tu­se jä­re­le­val­vet teos­tav Su­lev Puu­meis­ter mär­kis – üks se­ga­dus on tek­ki­nud sel­lest, et Raa­si­ku rah­va­ma­ja kõr­val asu­va ela­mu­maa aren­da­ja on jät­nud töö lõ­pu­le vii­ma­ta, ma­ha pan­dud si­de­kaab­leid po­le Te­lia­le üle an­tud. Ku­na te­gu on rii­gi­maa­ga, ei saa vald neid üle võt­ta, see on maan­teea­me­ti pä­de­vus. Ka te­gi Su­lev Puu­meis­ter Te­lia­le et­te­pa­ne­ku, et uue kerg­liik­lus­tee äär­de ei jääks si­de­lii­ni­de pos­te, kaab­lid viiak­se maa al­la. „Lep­pi­si­me kok­ku, et Te­lia püüab koos kõn­ni­tee pro­jek­tee­ri­ja­ga lei­da kõi­ge op­ti­maal­se­ma la­hen­du­se, mis on seal või­ma­lik. Kõik osa­poo­led on koos­tööal­tid, et Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee saaks nii vi­suaal­selt kui teh­ni­li­selt sel­li­ne, na­gu va­ja,“ lau­sus Su­lev Puu­meis­ter. Töö­võt­ja on val­la­va­lit­su­se­le suu­li­selt mai­ni­nud, et kerg­liik­lus­tee ehi­tus võib ve­ni­da üle täh­ta­ja. Töö­de täh­taeg on 14. no­vem­ber.

            0

            Lau­päe­val, 8. sep­temb­ril kuu­lu­ta­ti Jä­ne­da laa­dal väl­ja Põh­ja-Ees­ti esin­dus­jook – sel­leks sai Valge­jõe Vei­ni­vil­la õu­na-eba­kü­doo­nia­vein Val­ge­jõe Val­ge. Joo­gi­kon­kurss kor­ral­da­ti MTÜ Aren­dus­ko­da Põh­ja-Ees­ti toidup­ro­jek­ti raa­mes, kok­ku esi­ta­ti 29 joo­ki 11 meist­rilt. Val­ge­jõe Vei­ni­vil­la pe­re­nai­ne Tii­na Kuu­ler üt­leb, et te­gu on ta­lu esin­dus­vei­ni­ga, mis on Tal­lin­na va­na­lin­na res­to­ra­ni­de joo­gi­kaar­dil. Vei­niõu­nad saa­dak­se Val­ge­jõe, Va­na­kü­la, Lok­sa, Kol­ga­kü­la ko­duae­da­dest.

              0

              Lau­päe­val, 8. sep­temb­ril Valk­las toi­mu­nud 7. La­he­maa ae­ru­ta­mis­ma­ra­to­ni ajal ai­ta­sid me­rel tur­va­li­sust ta­ga­da va­ba­taht­li­kud pääst­jad Kuu­sa­lu val­last – Kol­gast, Pä­ris­pealt ja Sal­mis­tult. Nen­de üle­san­ne oli võist­le­jaid jäl­gi­da, va­ja­du­sel abis­ta­da. „Tä­na­vu olid il­mas­ti­kuo­lud head, tuul vä­ga vaik­ne, võist­le­jad meie abi ei va­ja­nud,“ sõ­nas Sal­mis­tu va­ba­taht­lik me­re­pääst­ja Ma­dis Praks. Ta tõi näi­teks, et eel­mi­sel aas­tal, kui ma­ra­to­ni ajal pu­hus tu­gev tuul, läks küm­me­kond võist­lus­paa­ti üm­ber ning need too­di sle­pis kal­da­le või ai­da­ti kee­ra­ta õi­get pi­di, et sport­la­ne saaks võist­lust jät­ka­ta. Sõl­tu­valt il­mas­ti­kuo­lu­dest on Kuu­sa­lu val­la pääst­jaid süs­ta­ma­ra­to­nil tur­va­mas 4-6 paat­kon­da.

                0

                Val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas omis­ta­da val­la au­mär­gi Kuusalu valla heaks tehtud elutöö eest re­gist­ri­pi­da­ja­le Zo­ja Kost­rits­ki­le, kes on Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­ses ja en­ne se­da kü­la­nõu­ko­gus töö­ta­nud 33 aas­tat. Zo­ja Kost­rits­ki jääb käe­so­le­va nä­da­la lõ­pust pen­sio­ni­le, au­märk an­tak­se üle ree­del, 14. sep­temb­ril.

                0

                KAI­DO LAAS

                Pü­ha­päe­val, 2. sep­temb­ril toi­mu­nud Fak­to Au­to Tal­lin­na Rah­va­sõi­dul Üle­mis­te Ci­tys, mis oli Fil­ter Maan­tee­ka­ri­ka­võist­lus­te fi­naa­le­tapp, võist­le­sid vä­ga tub­lilt Kuu­sa­lu Rat­tak­lu­bi noo­re­mad poi­sid.

                M-U9 klas­si 1,2 ki­lo­meet­ri pik­ku­sel rin­gil või­tis Georg Sa­lu­puu. M-U11 pois­te 2rin­gi­li­sel või­du­sõi­dul said Mar­kus Alek­san­der Saar ja Her­len Ka­jo kak­sik­või­du, Re­vo Käärst oli nel­jas, järg­ne­sid Sten Erik Soi­ver ja Mikk Jõ­gi. M-U13 pois­te 3 rin­gi pik­ku­se sõi­du või­tis ka­va­la tak­ti­ka­ga And­reas Vil­bas­te, Mau­ro Erik Saar sai 3. ko­ha, Kris­to La­tik jäi na­pilt nel­jan­daks ning Ru­ben Käärst jõu­dis ko­ha­le viien­da­na.

                Päev va­rem, 1. sep­temb­ril toi­mu­nud Jü­ri Ra­ta­se XIV jalg­rat­ta­võist­lu­sel Pi­ri­ta spor­di­kes­ku­se suu­sa­ra­da­del said 12aas­tas­te ja noo­re­ma­te 3,5ki­lo­meet­ri­sel maas­ti­ku­ra­tas­te või­du­sõi­dul Kuu­sa­lu Rat­ta­k­lu­bi poi­sid And­reas Vil­bas­te, Mar­kus Alek­san­der Saar ja Mau­ro Erik Saar kol­mik­või­du. 
                Pü­ha­päe­val, 9. sep­temb­ril lõp­pes 6eta­pi­li­ne Lää­ne-Ees­ti maas­ti­ku­rat­ta­sa­ri Fi­xus Ma­ri­met­sa Kapp Mat­sa­lu XI rat­ta­ma­ra­to­ni­ga. En­ne põ­hi­sõi­te toi­mu­nud 2ki­lo­meet­ri­sel las­te­sõi­dul (sün­niaas­ta 2008-2010) said kak­sik­või­du Mar­kus Alek­san­der Saar ja Georg Sa­lu­puu, Re­vo Käärst lõ­pe­tas 8. ko­ha­ga.

                20 ki­lo­meet­ri pik­ku­se pool­ma­ra­to­ni lõ­pe­tas Ar­tur Kupp 156 osa­le­ja seas 4. ko­ha­ga, M16 noor­mees­test tu­li ta kol­man­daks. 10. ko­ha­ga lõ­pe­ta­nud Joo­nas La­tik oli M14 pois­test nel­jas. Mau­ro Erik Saar sai M12 pois­test 3. ko­ha, Mar­kus Alek­san­der Saar oli M12 ar­ves­tu­ses nel­jas. Veel lõ­pe­ta­sid 20 km sõi­du Kris­to La­tik M12 ar­ves­tu­ses 8. ko­ha­ga, And­reas Vil­bas­te, Ru­ben Käärst ja Georg Sa­lu­puu 14.-16. ko­hal ning Re­vo Käärst 20. ko­ha­ga. Üld­kok­ku­võt­tes, kus kuuest eta­pist läk­sid ar­ves­se nel­ja pa­ri­mad ko­had pool­ma­ra­to­nil, sai M12 pois­test Mar­kus Alek­san­der Saar 3. ko­ha.

                Sa­mal päe­val pee­tud Sin­di jalg­rat­tak­ros­si M10 pois­te sõi­du või­tis Her­len Ka­jo sa­mu­ti Kuu­sa­lu Rat­tak­lu­bist.