Kolmapäev, 14. november 2018
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

11386 POSTS 0 ARVAMUSED

    0
    • Kehra kooli „Kalevi tulek” on restaureeritud;
    • Kehra pitsakohviku omanik JANNO VALDMANN päästis elumaja põlengust naise ja kaks last;
    • Lahinguvälja mälestussamba jaoks saab annetada 20. novembrini;
    • Anija vald jagab helkureid;
    • Raasiku kergliiklustee sild on valmis;
    • Aruküla koolitoitu pakutakse taas koolimajas;
    • Raasiku vallavalitsus kinnitas OÜ Raven nõukogu;
    • Aruküla sai pakiautomaadi;
    • Raasiku vallas oli lusikapidu;
    • Nordic Houses rajab uue tootmiskompleksi Kiidu;
    • Riik toetab Salmistu sadama renoveerimist 790 300 euroga;
    • Perekond MAKAROV andis Kuusalu vallamajja esemeid Estroni ajast;
    • Kuusalu vallamaja uued töötajad GERLI SVETA PAJUPUU, PEETER SOLMAN ja HELI GESCHEIMER;
    • Sigula uus külavanem on EIKE MANDRE;
    • Loksal valmis 5 kilomeetrit uut soojatrassi;
    • Kuusalu vallas võiks 2019 mälestada 75 aasta möödumist massilisest paadipõgenemisest;
    • Juminda uueks külavanemaks valiti AGO KATVEL.
    Ostke värske ajaleht!
    Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 21. novembril.

      0
      • Direktor TARMO VELMET kiidab Kuusalu valda ja kunstide kooli;
      • SIRJE POTISEPALE ja ULVE MÄRTSONILE maaelu edendajate teenetemärk;
      • Kuusalu algklasside trupile taas festivali peapreemia;
      • KAIE USTAV ja TAGNI JÕELEHT beebiujutamise konverentsil Islandil;
      • Kolga õpilased tegid mõisa aednikumaja kahele aknale joonistustega puitluugid;
      • Kuidas arendada laguneva papivabrikuga Joaveskit – Lahemaa ainulaadset tööstusküla;
      • Raasiku koerte treeningplatsile on sobiv asukoht leitud;
      • Miks saab lahutatud vanemate laps Raasiku vallas vaid pool ranitsatoetusest?;
      • Aruküla õpilased võitsid rahvusvahelisel foorumil esikoha;
      • Aruküla/Audentes sai Eesti MV teise võidu;
      • Planeering Kehrasse kolme kortermaja ehitamiseks on valmis;
      • Kehra küttetorustik jääb Velko AV-le;
      • Anija vallas jätkavad senised lumelükkajad;
      • Anija vallas muudetakse ranitsatoetuse maksmise korda;
      • Kehras kohtusid Biitlite Eesti Klubi 30 aastat tagasi asutanud mehed.
      Ostke värske ajaleht!
      Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 14. novembril.

        0
        ULVE MÄRTSON ja SIRJE POTISEPP.

        ULVE MÄRTSON ja SIRJE POTISEPP.

        Maae­lu­mi­nis­ter Tar­mo Tamm an­dis möö­du­nud ree­del mi­nis­tee­riu­mi 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­sel üle 62 hõ­be­dast ja 12 kuld­set tee­ne­te­mär­ki põl­lu­ma­jan­du­se ja maae­lu eden­da­ja­te­le. Tee­ne­te­mär­gi saa­ja­te seas olid kaks Kuu­sa­lu val­la ela­nik­ku. Kuld­se tee­ne­te­mär­gi sai Ees­ti Toi­duai­ne­te­töös­tu­se Lii­du juht Sir­je Po­ti­sepp, kes on Maae­lu Eden­da­mi­se Siht­a­su­tu­se nõu­ko­gu lii­ge. Hõ­be­da­se tee­ne­te­mär­gi­ga tun­nus­ta­ti Hin­nu Sea­far­mi üht oma­nik­ku, loo­ma­kas­va­ta­jat ja ve­te­ri­naa­ri Ul­ve Märt­so­nit, kes kuu­lub Ees­ti Tõu­si­ga­de Are­tu­sü­his­tu ja ka Põl­lu­ma­jan­du­se Jõud­lus­kont­rol­li ASi nõu­ko­gu­des­se ning Põl­lu­ma­jan­dus-Kau­ban­dus­ko­ja li­ha­toim­kon­da.

        0

        Kuusalu valla idapoolses servas on kaks erilist küla – Joaveski Loobu jõe ja Nõmmeveski Valgejõe kaldal. Kaunid jõekanjonid, matkarajad, kunagised tööstusrajatised meelitavad kohale matkajaid ja loodusesse väljasõitjaid. Ainult et, kohati on juba ohtlik, väärtuslik tööstuspärand laguneb.

        Joaveskil toimunud kultuuripärandi infopäeval oli osalenute seas neid, kes sel sügisel käisid Arenduskoja õppereisil Lätis. Siis külastati ka Ligatne linnakest, kus ligi 200 aastat töötas Läti ainus paberivabrik. Ligatne asub Gauja rahvuspargis, endine töölislinnak on tehtud turismikohaks. Kunagises töölismajas saab tutvuda töölise korter-muuseumiga, on matkarajad, töötoad, giidid. Paljud matkajad pildistasid end erilise kalatrepi taustal. Ligatnes tulid jutuks Joaveski ja Nõmmeveski – ka Lahemaa rahvuspargis võiksid turismiettevõtjad, vald ja keskkonnaamet teha samamoodi koostööd.

        0
        Hel­jo Pik­hof, rii­gi­ko­gu lii­ge

        Hel­jo Pik­hof,
        rii­gi­ko­gu lii­ge

        Võr­rel­des viie-kuue aas­ta ta­gu­se aja­ga on Ees­ti pe­re­po­lii­ti­ka tei­nud lä­bi tõe­li­se mur­ran­gu: kol­me või ena­ma lap­se­ga pe­red saa­vad teist aas­tat lap­se­rik­ka pe­re toe­tust, ala­tes 2019. aas­ta jaa­nua­rist mak­sab riik pe­re esi­me­se­le ja tei­se­le lap­se kolm kor­da suu­re­mat toe­tust kui 2014. aas­tal. Riik pa­nus­tab ka las­te hu­vi­te­ge­vus­se ja ai­tab ela­ti­sa­bi­fon­di kau­du lap­si, kel­le üks va­ne­ma­test ei täi­da va­ne­ma­ko­hust. Las­te heao­lu mär­ki­mis­väär­ne pa­ra­ne­mi­ne koos pe­re­de kind­lus­tun­de kas­vu­ga on Ees­ti sel­le sa­jan­di suu­rim edu­lu­gu.

        Ome­ti on meil jät­ku­valt kit­sas­tes olu­des ela­vaid lap­si ja neid, kel­le ha­ri­dus­tee kul­geb ju­ba maast ma­da­last ko­nar­li­kult. Üks tõ­si­ne prob­leem on, et ar­ves­ta­tav hulk lap­si ei käi las­teaias – küm­nen­dik las­test jääb alus­ha­ri­du­sest kõr­va­le. Se­da on liialt pal­ju. Nen­de seas on lap­si, ke­da emad-isad ko­dus pü­hen­du­nult õpe­ta­vad ja saa­vad hil­jem koo­lis ke­nas­ti hak­ka­ma. Aga pal­jud vaid ko­du­sein­te va­hel sir­gu­nud lap­sed lä­he­vad esi­mes­se klas­si sot­siaal­se­te os­kus­te­ta ja va­ja­vad jä­re­leai­ta­mist. Möö­da ei saa vaa­da­ta tõ­sias­jast, et en­ne ühek­san­dat klas­si ki­pu­vad koo­li poo­le­li jät­ma just need noo­ru­kid, ke­da mu­di­las­te­na las­teae­da ei vii­dud.

        Eri­ne­valt koo­lis ja ka kõrg­koo­lis õp­pi­mi­sest on las­teaias käi­mi­ne ta­su­li­ne. Las­teaia­ta­sud ula­tu­vad 10-20 eu­rost 70-80 eu­ro­ni kuus, li­san­dub toi­du­ra­ha. Pal­jud oma­va­lit­su­sed on las­teaia­ta­su si­du­nud mii­ni­mum­pal­ga­ga, koos alam­pal­ga tõu­su­ga kas­vab ka las­teaia ko­ha­ta­su. Keh­tiv kord üt­leb, et see ei to­hi ol­la suu­rem kui 20 prot­sen­ti mii­ni­mum­pal­gast. Kui­gi val­da­valt oma­va­lit­su­sed mak­si­mu­mi ei kü­si, on te­gu ar­ves­ta­ta­va väl­ja­mi­ne­ku­ga, eri­ti kui pe­res on kaks või kolm las­teaiaea­list last. Igal aas­tal ki­pu­vad kas­va­ma ka ku­lud söö­gi­le.

        Nii ar­vu­ta­vad pal­jud lap­se­va­ne­mad, mis oleks ma­jan­dus­li­kult mõt­te­kam, kas ol­la las­te­ga ko­dus ja sääs­ta las­teaia­ta­su­de pealt või min­na töö­le ja maks­ta suur osa kuu­tee­nis­tu­sest las­teae­da. Las­teaia­ko­ha mak­su­mus on põh­jus, miks osa lap­si las­teaias ei käi. Suu­res­ti oma­va­lit­sus­te või­ma­lus­test ning va­li­ku­test sõl­tuv alus­ha­ri­du­se kor­ral­dus ei ta­ga las­te­le võrd­seid või­ma­lu­si. Kui ha­ri­dus­lik ki­his­tu­mi­ne al­gab ju­ba vä­ga noo­res eas, võib see mõ­ju­ta­da ko­gu ini­me­se eda­sist elu­käi­ku.

        Ko­gu ha­ri­dus­süs­teem on ot­sast ot­sa­ni üks ter­vik ning peab ole­ma kät­te­saa­dav iga­le lap­se­le ja noo­re­le. Ku­na ha­ri­dus­tee al­gab alus­ha­ri­du­sest, mis laob vun­da­men­di õpi- ja sot­siaal­se­te­le os­kus­te­le, peab see ole­ma las­te­va­ne­ma­te­le ta­su­ta. An­tud punkt jõuab sot­siaal­de­mok­raa­ti­de 2019. aas­ta rii­gi­ko­gu va­li­mis­te prog­ram­mi. Edas­pi­di jääks rii­gi kan­da las­teaia ko­ha­ta­su ja toi­du­ra­ha, mil­le­le ku­luks kok­ku 65 mil­jo­nit eu­rot. Ta­su­ta ha­ri­dus las­teaiast kõrg­koo­li­ni on üks Ees­ti edu võ­ti, mis ai­tab ka ühis­kond­lik­ku eba­võrd­sust ta­san­da­da.

        2019. aas­tal ja­gab riik oma­va­lit­sus­te­le 15 mil­jo­ni eu­rot, et las­teaiaõ­pe­ta­ja pal­ga­mii­ni­mum oleks 90 prot­sen­ti koo­liõ­pe­ta­ja omast ning ma­gist­rik­raa­di­ga las­teaiaõ­pe­ta­ja saaks koo­liõ­pe­ta­ja­ga võrd­set alam­pal­ka. Ka las­teaiaõ­pe­ta­ja­te väär­tus­ta­mi­ne tee­nib se­da, et Ees­ti lap­sed olek­sid ter­ved ja tar­gad. Las­teaed on ko­du kõr­val koht, kus luuak­se eel­du­sed sel­leks, et lap­sed jõua­vad nii koo­lis kui elus häs­ti eda­si. Olu­li­ne on see­gi, et las­teaias saa­vad põn­nid kõ­hu ta­sa­kaa­lus­ta­tud ja ter­vis­lik­ku toi­tu täis.

          0

          Ku­na se­ni­sed le­pin­gud lõp­pe­sid, kor­ral­das Ani­ja val­la­va­lit­sus rii­gi­han­ke järg­mi­seks kol­meks tal­veks, 2018-2021, val­la tee­de ja tä­na­va­te ta­li­hool­dus­töö­de te­gi­ja­te leid­mi­seks. „Kõik lu­me­lük­ka­jad jää­vad sa­maks – iga­le seits­mest piir­kon­nast te­gi pak­ku­mi­se vaid se­ni­ne ve­da­ja. Hea, et nad kõik soo­vi­sid jät­ka­ta,“ sõ­nas ta­ris­tu­spet­sia­list Mar­gus Mo­lok. Ala­ve­re piir­kon­nas jät­kab tal­vist lu­me­lük­ka­mist TÜ Al­var MÜ, Keh­ras ja lä­hiümb­ru­ses OÜ Kat­ke­ra, Aeg­vii­du piir­kon­nas BJ Toot­mi­se OÜ ning üle­jää­nud kü­la­des OÜ Kop­li­mäe Ag­ro. Võr­rel­des eel­mi­se kol­meaas­ta­se pe­rioo­di­ga on lu­me­lük­ka­mi­se hin­nad 20 prot­sen­ti kõr­ge­mad – 70-75 eu­rot/tund. Sel­le­le li­san­dub val­mi­so­le­ku­ta­su – no­vemb­ris ja märt­sis 1500, det­semb­ris, jaa­nua­ris ja veeb­rua­ris 2300 eu­rot.

            0

            Kuu­sa­lu koo­li algk­las­si­de näi­te­ring osa­les eel­mi­sel nä­da­la­va­he­tu­sel Viim­sis toi­mu­nud fes­ti­va­lil Väi­ke La­va 2018, kus võitis pea­pree­mia Suur Vaal la­vas­tu­se­ga „Juh­tu­mi­sed sõp­ra­de­ga“. Tü­kis saa­vad kok­ku karu­poeg Puh­hi raa­ma­tu ja Pu­na­müt­si­ke­se mui­nas­ju­tu te­ge­la­sed – Puhh ja sõb­rad hak­ka­vad la­vas­ta­ma „Pu­na­müt­si­kest“. Näit­le­jap­ree­mia päl­vi­sid No­ra Me­ri­voo, Eli­se Tek­ko ja Jas­min Roo­pa. Tru­pis män­gi­vad veel Ree­li­ka Viil­maa, Mikk Jõ­gi ja Ka­di Jõ­gi. Ju­hen­da­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu tun­nus­ta­ti la­vas­ta­jap­ree­mia­ga. Sa­ma la­vas­tus või­tis tä­na­vu ke­va­del Har­ju­maa fes­ti­va­li ning sai algk­las­si­de koo­li­teat­ri­te üle­rii­gi­li­sel fes­ti­va­lil erip­ree­mia vai­mu­ka an­samb­li­män­gu eest. Nii maa­kond­li­kul kui riik­li­kul fes­ti­va­lil tun­nus­ta­ti No­ra Me­ri­vood ja Eli­se Tek­kot näit­le­jap­ree­mia­ga. Sai­ma Kal­lion­si­vu rää­kis, et Viim­si fes­ti­va­lil osa­le­sid 21 trup­pi, te­gu on al­ter­na­tiiv­se üle-ees­ti­li­se fes­ti­va­li­ga, ku­hu pää­se­vad ka need la­vas­tu­sed, mis ei ole võit­nud oma maa­kond­lik­ku fes­ti­va­li. Sai­ma Kal­lion­si­vu: „On juh­tu­nud nii, et nel­jal kor­ral olen algk­las­si­de näi­tet­ru­pi­ga osa­le­nud Väi­ke­se La­va fes­ti­va­lil ja tul­nud sealt peap­ree­mia­ga. See­kord olid me lap­sed vä­ga tub­lid, kõik män­gi­sid häs­ti. Žü­rii üt­les ta­ga­si­si­det an­des, et po­le­gi mi­da­gi soo­vi­ta­da, kõik oli vä­ga häs­ti. Žü­rii lii­ge, näit­le­ja Ivo Een­sa­lu kii­tis, et te­gu on näit­le­ja­meis­ter­lik­ku­se­ga, osa­del on ju­ba väl­ja ku­ju­ne­nud oma näit­le­jas­tiil. Et ne­mad on Ees­ti teat­ri tu­le­vik – No­ra Me­ri­voo on tu­le­va­ne El­le Kull ja Eli­se Tek­ko on tu­le­va­ne Ita Ever.“

              0

              31. oktoobril kell 16.43 sai häirekeskus teate tulekahjust Raasiku alevikus. Päästjad tuvastasid saabudes põlengu hoones asuvas kuivatis. Keegi õnnetuses viga ei saanud.

              31. oktoobril kell 20.26 sai häirekeskus teate tulekahjust Kehra linnas Jaama tänaval. Päästjate saabudes põles kahekordse elumaja II korrusel tuba. Majas olnud inimesed pääsesid ise hoonest välja, üks põletushaavadega inimene anti üle kiirabile.

              PÄÄSTEAMET

                0

                Ani­ja val­la­va­lit­sus ot­sus­tas kut­su­da OÜ Vel­ko AV nõu­ko­gust ta­ga­si Ala­ri Ur­mi ning va­lis nõu­ko­gu liik­meks val­la ehi­tuss­pet­sia­lis­ti Vil­jo Lei­si. Val­la­va­lit­su­se lii­ge ja Vel­ko AV nõu­ko­gu esi­mees Lii­vi Han­sen sel­gi­tas, et Alar Urm ei ole nõu­ko­gu töös pik­ka ae­ga ak­tiiv­selt osa­le­nud, Vil­jo Leis oli ka va­rem val­la kom­mu­naa­let­te­võt­te nõu­ko­gu lii­ge. Vel­ko AV nõu­kok­ku kuu­lu­vad veel abi­val­la­va­nem Rii­vo Noor ning val­la­vo­li­ko­gu liik­med Mar­gus Nõl­vak ja Jü­ri Lill­soo.

                  0

                  Keh­ra tu­le­va­ne soo­ja­toot­ja, OÜ SW Ener­gia, kes ehi­tab Keh­ras­se uut kat­la­ma­ja, ühendab kat­la­ma­ja lin­na soo­ja­võr­gu­ga. Et­te­võt­te toot­mis­juht Al­lan Aas sel­gi­tas, et sel­le tõt­tu puu­ri­ti Keh­ra sis­se­sõi­du­tee­de äär­de, nii kat­la­ma­ja kui kor­ter­e­la­mu­te pool­ses­se ser­va, au­gud, sealt­kau­du viiak­se ühendust­rass maan­tee alt viie meet­ri sü­ga­vu­selt lä­bi. „Liik­lust kae­ve­tööd ei se­ga, kuid kut­su­me kõi­ki üles et­te­vaat­lik­ku­se­le. Puu­ri­tud au­gud on tur­va­kaa­lut­lus­tel ümb­rit­se­tud aia­ga, pa­lu­me pii­ra­tud ala sis­se mit­te min­na,“ rää­kis Al­lan Aas. To­rus­ti­ku­ga seo­tud teea­lu­sed kae­ve­tööd lõ­pe­vad te­ma sõ­nul eel­da­ta­vas­ti aas­ta­va­he­tu­se pai­ku.