Kolmapäev, 22. november 2017
Autorid Posts by Sõnumitooja

Sõnumitooja

10754 POSTS 0 ARVAMUSED

    0
    • Anija vallavalitsus kinnitati ametisse;
    • Aasta lõpuni jätkavad Aegviidu vallamajas kõik ametnikud;
    • Aegviidu perearst paneb ameti maha;
    • Jäneda-Aegviidu näitering mängib ajaloolis-ulmelist tõsielulugu;
    • Kuusalu Keskväljak 2 läheb siiski lammutamisele;
    • Kuusalu perearst SUSANNA KARI jääb ka Loksa perearstiks;
    • Kuusalus on kopsupõletiku nakkuspuhang;
    • Üldplaneeringuga seotud aruteludest Kuusalus ja Kolgas;
    • Kolga muuseum avab näituse fondihoidja GITTA TRUUSI koolitööst – rahvuslikest käsitöödest;
    • Ekströmi marsil tuleb vanavaralaat;
    • Loksa volikogu majandus- ja eelarve komisjoni esimeheks valiti REIN HEINA;
    • Koolifilmi konkursilt kaks esikohta Arukülla;
    • Raasiku matkamees LEMBIT KARIND avas fotonäituse “Põhjamaad”;
    • Raasiku kergliiklustee projekt on valmis;
    • Harju maavalitsuses lõpetatakse kuu enne sulgemist pooleliolevaid toiminguid;
    • EIK ERIK SIKK Arukülast on Eesti mõjukate noorte edetabelis;
    • Selle nädala leht Anija valla kõikides postkastides.
    Ostke värske ajaleht!
    Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 29. novembril.

      0
      • Kehra sotsiaalelamu renoveerimine veel kestab;
      • FARIŠTAMO ELLER kingib Eestile juubeliks 100 klaveripala lastele;
      • Kehra gümnasistid osalesid jahinduskursuse raames põdrajahil;
      • Endine vallavanem ALEKSANDER SOITU toimetas ligi veerand sajandit Aegviidu Aega;
      • Kehra koolis oli taas perepäev;
      • Kuusalu vallavanem valitakse konkursiga;
      • Kuusalu valla kruusateede hooldamisest sügisel;
      • KAISA LINNO Kolgakülast on Harju aasta sädeinimene;
      • Rosa Verde tantsijad harjutasid flamenco kodulinnas Sevillas;
      • Kuusalu volikogu istungi otseülekanne oli Facebookis;
      • Kuusalu valla üldplaneering paneb Lahemaa külad koosolekuid pidama;
      • Loksa volikogu aseesimees on HELLE LOOTSMANN;
      • Raasiku kool tähistas juubelit vastrenoveeritud majas;
      • Raasiku 5liikmeline vallavalitsus on ametisse nimetatud;
      • Raasiku valla arengukavade aruteludel sooviti nii burgeriputkat kui bensiinijaama;
      • Raasiku valla OTT korraldab ostjate hulgas küsitluse;
      • Selle nädala leht Raasiku valla kõikides postkastides.
      Ostke värske ajaleht!
      Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 22. novembril.

      0

      Laupäeval, 28. oktoobril toimus Kolga tennisehallis hooaja avavõistlus igamehe paarismängus. Osalejaid oli Loksalt, Kuusalust ja Kolgast. Mängud olid tasavägised, võitjaks tulid nelja võiduga Kalev Uiboupin ja Urmas Osila Kolgast, järgnesid isa ja tütar Natalia Kalinana ja Vitali Kalinin Loksalt ja kolmandaks Kuusalu-Kolga paar Urmas Kotkas ja Kalvi Tiik.

      Reedel, 10. novembril toimus Leesil isadepäeva mälumäng. Osalesid 11 võistkonda. Kohe algusest läksid teistel eest ära kolm võistkonda, kes säilitasid oma koha ka mängu lõpuks. Esikohale tuli 34 punktiga võistkond Kvartett: Mari-Ly Rahuoja, Raivo Rekk, Laur Sits, Mart Lahi. 2. koha sai 32 punktiga Noor Juminda (Anu Eek-Mägi, Aive Mõttus, Tarmo Amer, Andrus Volmer) ja 3. koha 31 punktiga Parksi (Andres Allmägi, Toomas Kurg, Tõnu Sild).
      MEELIS TALTS

      Saalijalgpalli karikavõistluste 1/32 finaalmängus, mis toimus Kehra spordihoones 8. novembril, kaotas Anija JK FCle Patsuhai 5:7 ja langes konkurentsist. Anija valla meeskonna kasuks lõi Rando Randjõe 3 ning Denis Petrov ja Evgeny Rebotunov kumbki ühe värava.

      4. novembril osalesid Raasiku FC Joker 2008. sündinud poisid Flora Nike Cup´il. Alagrupimängudes kaotas Joker 2:0 nii Tallinna Levadiale kui Rakvere Tarvasele, kuid võitis Florat 2:1. Playoff mängudes 9.-12 kohale võideti Heliost 1:0 ning viimases, 9.-10. koha mängus jäädi pärast 1:1 normaalaega Tiigrite võistkonnale penaltitega alla.
      KÜLLI KOPPELMAA

      0

      Keh­ras elav pia­nist FA­RIŠ­TA­MO EL­LER ot­sus­tas EV 100. sün­ni­päe­va kin­gi­tu­seks luua las­te­raa­ma­tu­te ai­ne­tel 100 kla­ve­ri­pa­la.

      „Alus­ta­sin mais, siis ar­ves­ta­sin, et igas kuus tu­leb te­ha küm­me pa­la, siis jõuan veeb­rua­ris val­mis,“ üt­leb pia­nist Fa­riš­ta­mo El­ler, kes töö­tab Ees­ti Kont­ser­dis pro­dut­sen­di as­sis­ten­di­na ehk kor­ral­dab kont­ser­te.

      Sa­jast pa­last on val­mis 65. Idee sai ta, kui oli veel Keh­ra kuns­ti­de­koo­lis kla­ve­riõ­pe­ta­ja­ ning prob­lee­mi ees – soo­vis veel vä­hes­te os­kus­te­ga las­te­le an­da män­gi­da liht­said kaa­saeg­seid pa­lu, kuid ei leid­nud neid. Plaa­nis ise kir­ju­ta­da, aga kui­da­gi ei jõud­nud sel­le­ni. Ku­ni tä­na­vu tek­kis tal mõ­te viia muu­si­ka kok­ku tei­se as­ja­ga, mis te­da pae­lub – see on las­te­kir­jan­dus. Paar aas­tat ta­ga­si an­dis Fa­riš­ta­mo El­ler väl­ja oma las­te­jut­tu­de raa­ma­tu „Ni­ru, Vääks ja sõb­rad“, mil­le esit­lus­te jaoks kir­ju­tas kla­ve­ri­pa­lu.

      „Kee­gi soo­vi­tas siis, et iga pea­tü­ki koh­ta võiks ol­la oma lu­gu – et kui loed lap­se­le õh­tul raa­ma­tut, on hea pan­na plaat sa­mal ajal män­gi­ma. Kir­ju­ta­sin siis vist ka­hek­sa pa­la,“ mee­nu­tab ta.

      Ku­na ta oma tü­tar ei ole veel nii suur, et te­ma­ga raa­ma­tu­ko­gus käia, mõt­les Fa­riš­ta­mo El­ler – las­te­lu­gu­de­le muu­si­ka­pa­lu kir­ju­ta­des on üht­la­si põh­just käia raa­ma­tu­ko­gus las­te­kir­jan­dust lae­nu­ta­mas.

      Esial­gu oli plaan kir­ju­ta­da iga raa­ma­tu koh­ta üks lu­gu, kuid ku­na raa­ma­tud on eri­ne­va ma­hu­ga, jät­tis en­da­le sel­les osas va­bad käed: „Ai­nu­ke ree­gel on, et te­gu oleks Ees­ti kir­ja­ni­ku ning las­te­raa­ma­tu­ga.“

      Esi­me­ne teis­te au­to­ri­te raa­mat, mil­le­le ta kla­ve­ri­pa­la lõi, oli Pi­ret Raua „Kõik võiks ol­la roo­sa!“, kuid ta on kir­ju­ta­nud muu­si­kat ka näi­teks Kreutz­wal­di „Kilp­las­test“ ins­pi­ree­ri­tu­na. Mit­med lood on saa­nud al­gu­se oma lap­se­le tel­li­tud Tä­he­ke­se aja­kir­jas aval­da­tud ju­tu­kes­te põh­jal.

      „Kui raa­ma­tu­ko­gus käin, va­lin vä­li­mu­se jär­gi raa­ma­tud, mis tun­du­vad hu­vi­ta­vad. Kuu jook­sul loen lä­bi küm­me raa­ma­tut, pa­nen noo­di­vi­hi­kus­se teks­ti põh­jal peal­kir­jad. See­jä­rel töö­tan teks­tid lä­bi, mõt­len, mil­lis­te koh­ta­de jär­gi pa­lad tu­le­vad. Mõ­ne aja pä­rast is­tun kla­ve­ri ta­ha ja teks­tid hak­ka­vad kõ­la­ma,“ sel­gi­tab Fa­riš­ta­mo El­ler.

      Ku­na tekst võib iga lu­ge­jat kõ­ne­ta­da eri­ne­valt, võib sel­le põh­jal loo­dud kla­ve­ri­pa­la ol­la raa­ma­tu põ­hi­mee­leo­lust eri­nev: „Tekst võib küll ol­la kurb, aga kui mi­na leid­sin sealt mõ­ne rõõm­sa­ma het­ke, võib ka mu lu­gu kõ­la­da rõõm­salt.“
      Muu­si­ka loo­mi­se ajal mõt­leb au­tor ka sel­le­le, et need olek­sid al­ga­ja­te­le kla­ve­riõ­pi­las­te­le jõu­ko­ha­sed: „Need on lü­hi­ke­sed, um­bes paar mi­nu­tit pi­kad, konk­reet­sed pa­lad. Kui män­gin mõn­da kii­res­ti, siis laps võib män­gi­da aeg­la­se­malt.“

      Vi­deod sel­lest, kui­das Fa­riš­ta­mo El­ler oma pa­lu esi­tab, on koos noo­ti­de­ga üle­val te­ma ko­du­le­hel ning ka You­tu­be´is. Um­bes 30 prot­sen­ti pa­la­dest on sel­li­seid, mi­da män­gib vaid klah­vi­del, ja 70 prot­sen­ti neid, kus ka­su­tab li­saks klah­vi­de­le ka kla­ve­ri sees ole­vaid kee­li. „Mi­nu jaoks tä­hen­dab kla­ve­ri­mäng mõ­le­mat,“ põh­jen­dab ta.

      „Mõ­ne pa­la juu­res soo­vin, et män­gi­ja mõt­leks min­gi ko­ha ise väl­ja. Üks lu­gu on sel­li­ne, kus soo­vi­tan sel­le esi­ta­mi­se­ga sa­mal ajal pan­na te­le­fo­nis või ma­kis oma lem­mik­muu­si­ka män­gi­ma,“ ju­tus­tab ta.

      Üks Šveit­sis elav sõb­ran­na pa­lus tal neid lu­gu­sid oma õpi­las­te­le et­te män­gi­da. „Nei­le meel­dis just see, kui män­gi­sin kla­ve­ri seest, see oli las­te­le hu­vi­tav,“ mär­gib Fa­riš­ta­mo El­ler. Ta loo­dab, et te­ma muu­si­ka­pa­lad on jul­gus­ta­vad ja ai­ta­vad män­gi­jat avar­da­da.

      „Olen saa­nud ta­ga­si­si­det just pia­nis­ti­delt, kel­lel on ka en­dal õpi­la­sed. Usun, et pal­jud neist mõt­le­vad, kust saa­da lu­gu­sid las­te­le õpe­ta­mi­seks. Ses mõt­tes on neil ehk hea meel, kui teen nen­de tööd liht­sa­maks.“

        0

        Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu va­lis möö­du­nud nel­ja­päe­val 13 poolt- ja 1 vas­tu­hää­le­ga vo­li­ko­gu asee­si­me­heks Kes­k­e­ra­kon­na ni­me­kir­jast Hel­le Loots­man­ni, kes oli sel­les ame­tis ka se­ni. Hel­le Loots­mann va­li­ti majandus- ja ee­lar­ve­ko­mis­jo­ni esi­me­heks, ase­e­si­me­heks sai vo­li­ko­gu esi­mees Rein Hei­na. Sot­siaal­ko­mis­jo­ni esi­me­heks va­li­ti Ga­li­na Ni­ki­ti­na, asee­si­me­heks Natalja Kalinina, haridus- ja kul­tuu­ri­ko­mis­jo­ni esi­me­heks Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va, asee­si­me­heks Helle Lootsmann. Re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees on Hei­ki Tud­re, asee­si­mees Olga Maslova, liige Ignar Tamsalu.

          0

          Kuu­sa­lu se­ga­rah­va­tant­su­rühm Ka­bu­ja­la­ke­sed osa­les tant­su­ju­hi Ul­lo Too­mi 115. sün­niaas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud võis­tu­tant­si­mi­sel Pai­ku­sel ja saa­vu­tas D-lii­gis 9 rüh­ma seas 3. ko­ha. Rüh­ma ju­hen­da­ja Ee­li­ka Kras­mus rää­kis, et Ka­bu­ja­la­kes­te 16 tant­si­jat esi­ta­sid ko­hus­tus­li­ku tant­su­na Ul­lo Too­mi „Kos­ja­tant­su“, mis on ol­nud rüh­ma üks esi­me­si tant­se. Tei­seks tant­suks va­lis rühm Ene Ja­kob­so­ni „Va­na­vii­si val­si“. Kok­ku on Ka­bu­ja­la­kes­tes 20 tant­si­jat, rühm on te­gut­se­nud prae­gu­seks 34 aas­tat. Ee­li­ka Kras­mus: „Ole­me võis­tu­tant­si­mis­tes osa­le­nud har­va. See­kord pa­nin meid kir­ja, et võt­ta end kok­ku, saa­da esi­ne­mis­ko­ge­must ja är­gi­tust. Ok­toob­ris hak­ka­si­me har­ju­ta­ma, oli­me ka tant­su­laag­ris. Kol­mas koht on meie jaoks to­re saa­vu­tus. Pin­get pak­kus võist­lus­tel hin­da­misp­rot­se­duur – kui üks liik oli ära esi­ne­nud, ri­vis­ta­ti kõik rüh­mad üles ja an­ti punk­tid.“ Rühm sai 3. ko­ha eest dip­lo­mi ja tant­si­ja­te­le moo­si­pur­gid.

          0
          JA­NE GRI­DAS­SOV, Põh­ja pääs­te­kes­ku­se en­ne­tus­bü­roo juh­tivs­pet­sia­list

          JA­NE GRI­DAS­SOV,
          Põh­ja pääs­te­kes­ku­se
          en­ne­tus­bü­roo juh­tivs­pet­sia­list

          Sep­temb­ri al­gu­ses lei­dis aset põ­leng Maar­du ühi­se­la­mu­tüü­pi ma­jas. He­lis­ta­jad tea­ta­sid tup­pa tun­gi­vast suit­sust ja las­test aken­del. Õn­neks lõp­pes see õn­ne­tus õn­ne­li­kult, il­ma huk­ku­nu­te­ta. Ala­ti aga ei pruu­gi kõik nii häs­ti min­na. Mil­li­sed on kõi­ge olu­li­se­mad tee­mad, mil­lest kor­ter­ma­ja­de ela­ni­kud tead­li­kud võik­sid ol­la?

          Kõi­ge liht­sam on alus­ta­da sel­lest, mi­da saa­vad ini­me­sed ise ära te­ha, et muu­ta ko­du tu­leo­hu­tu­maks. Üks olu­li­ne osa on 1. juu­list 2009 ko­hus­tus­li­kuks muu­tu­nud suit­suan­dur. Siis­ki tun­ne­vad pääst­jad mu­ret, ku­na tih­ti­pea­le puu­du­vad sünd­mus­ko­hal an­du­rid ja kah­jud on suu­re­mad, kui olek­sid ol­nud suit­suan­du­ri ole­ma­so­lul. Pal­jud õn­ne­tu­sed juh­tu­vad ajal, mil ini­me­sed ma­ga­vad või ei vii­bi ko­dus, just sel­li­sel ju­hul võib põ­len­gu va­ra­ja­se­le avas­ta­mi­se­le kaa­sa ai­da­ta suit­suan­du­ri sig­naal. Te­gu on oda­vai­ma elu­kind­lus­tu­se­ga nii Sul­le, Su pe­re­le kui ka lä­he­das­te­le!

          Ta­had tea­da, kas Si­nu ko­du on tu­leo­hu­tu? Tel­li en­da­le ta­su­ta ko­du­nõus­ta­mi­ne, et koos spet­sia­lis­ti­ga tä­na­ne olu­kord üle vaa­da­ta, va­ja­du­sel muu­da­tu­si te­ha. Sel­leks tu­leb he­lis­ta­da te­le­fo­ni­numb­ri­le 1524 ning bro­nee­ri­da en­da­le so­biv aeg. Pen­sio­nä­ri­de­le ja vä­he­kind­lus­ta­tud pe­re­de­le pai­gal­da­tak­se nõus­ta­mi­se käi­gus va­ja­du­sel ka suit­suan­dur. 

          Kor­te­rist eda­si lii­ku­des jõua­me tre­pi­kot­ta. Mil­li­ses olu­kor­ras on teie ma­ja ko­ri­do­rid? Siin­juu­res took­sin näi­teks Maar­du põ­len­gu. Seal­ne tu­le­kah­ju sai al­gu­se ko­ri­do­ri la­dus­ta­tud ol­mep­rü­gi süt­ti­mi­sest. Olu­li­ne on mee­les pi­da­da, et ma­ja üld­ka­su­ta­ta­vad ruu­mid tu­leb hoi­da tüh­jad ja puh­tad. Nii on või­ma­lik väl­ti­da taht­lik­ke või lo­ha­ku­sest tin­gi­tud tu­le­kah­ju­sid. Li­saks on va­bad ko­ri­do­rid või­ma­li­kud pää­se­teed. Ohuo­lu­kor­ras on olu­li­ne või­ma­li­kult kii­res­ti nii kor­te­rist kui ka ma­jast väl­ja pää­se­da. Tee­le pan­dud suu­red ese­med, prü­gi ja ta­kis­tu­sed või­vad lii­ku­mist aga pii­ra­ta ning ini­me­ne vää­rus­lik­ku ae­ga kao­ta­da!

          Ku­ju­ta­me aga nüüd kor­raks et­te olu­kor­da, kus ini­me­ne küll pää­seb oma kor­te­rist väl­ja, kuid ma­ja eva­kuat­sioo­ni­teed on lu­kus või ei tea ini­me­sed, kui­das ma­jast väl­ja saa­da. Kas Si­na tead, kui­das tu­le­kah­ju kor­ral käi­tu­da? Esi­me­ne samm sel teel on ma­jas ela­ni­ke tead­lik­ku­se tõst­mi­ne – kui­das tu­leb käi­tu­da ohu kor­ral, ku­hu he­lis­ta­da, kui­das eva­kuee­ru­da jne. Siin­juu­res on­gi olu­li­ne eva­kuat­sioo­ni­skee­mi­de ole­ma­so­lu ning nen­de mõist­mi­ne. Järg­mi­sel korral ta­sub ühis­tu koo­so­le­kul võt­ta päe­va­kor­da ka eva­kuat­sioo­ni lä­bi­män­gi­mi­ne, mis on se­da olu­li­sem, kui ma­jas on va­nu­reid, väi­ke­lap­si või puu­de­ga ini­me­si. Vaid nii saa­me ol­la kind­lad, et tead­mi­ne ja os­ku­sed on jõud­nud kõi­gi ma­jae­la­ni­ke­ni ja nad tea­vad, kui­das ohu­kor­ras käi­tu­da! 

          Üks mu­re­koht, mi­da soo­vi­vad ini­mes­te­le sü­da­me­le pan­na kõik pääst­jad, on par­ki­mi­ne. Kas mõt­le­te au­tot par­ki­des sel­le­le, kas va­ja­du­sel ma­huks seal lii­ku­ma suur pääs­teau­to? Tu­le­kah­ju kor­ral on olu­li­ne pääst­ja­te või­ma­li­kult kii­re sünd­mus­ko­ha­le pää­se­mi­ne. Kah­juks aga sei­sa­vad nad tih­ti sil­mit­si olu­kor­ra­ga, kus au­tod on par­gi­tud nii ti­he­dalt ja ma­ja lä­he­da­le, et tei­ne au­to ma­hub vae­vu möö­da, pääs­teau­to mit­te. See­ga järg­mi­sel kor­ral, kui ko­ju jõua­d, mõtle au­tot par­ki­des, et lii­ku­ma võiks mah­tu­da ka pääste­au­to.

            0

            Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tung oli eel­mi­sel kol­ma­päe­val ot­se­jäl­gi­tav Facebooki-grupis „Are­ne­v Kuu­sa­lu val­d“. Üle­kan­de kor­ral­das vo­li­ko­gu lii­ge Ras­mus Me­ri­voo, kes ju­tus­tas, et kõik va­li­mis­ni­me­kir­jad lu­ba­sid is­tun­gi­te ava­tust ning ta lei­dis teh­ni­li­selt liht­sa la­hen­du­se nu­ti­te­le­fo­ni­de­ga – ka­su­tas kaa­me­ra­te­na en­da kaht te­le­fo­ni ja sta­tii­vi, vo­li­ko­gu esi­me­he te­le­fo­ni, kol­man­da sta­tii­vi lae­nas. „Ost­sin ka Wi­fi-või­men­di, mi­da mul oli­gi va­ja, ning ren­ti­sin mo­bii­li­ra­ken­du­se, mi­da saab kaks nä­da­lat ka­su­ta­da ta­su­ta. Edas­pi­di tu­leb ha­ka­ta ra­ken­du­se eest maks­ma 30 eu­rot kuus, sel­le­ga saab kor­ra­ga mon­tee­ri­da 9 te­le­fo­ni sal­ves­ta­tut. Is­tun­gi ajal mon­tee­ri­sin pi­de­valt, kõik see kok­ku oli vä­ga liht­ne. Üle­kan­net jäl­gi­sid 57 ini­mest, jä­re­le on vaa­da­nud üle 1500,“ kõ­ne­les ta ning li­sas, et kol­me te­le­fo­ni­ga oli osa­de vo­li­ko­gu­liik­me­te jut­tu hal­vas­ti kuul­da, edas­pi­di võik­sid ka tei­sed vo­li­ni­kud nu­ti­te­le­fo­ne kaa­me­ra­te­na ka­su­ta­da, siis kos­taks nen­de­gi jutt pa­re­mi­ni.

            0

            Sü­gi­se­sel õp­pe­pe­rioo­dil said Keh­ra koo­li güm­na­sis­tid es­ma­kord­selt va­li­kai­ne­na õp­pi­da ja­hin­dust.

            Pä­rast ke­va­del Na­he ja­hi­selt­si liik­me And­res Üp­ru­se eest­ve­da­mi­sel Keh­ra güm­naa­siu­mis toi­mu­nud loo­dus­nä­da­lat te­gi koo­li di­rek­tor Kai­do Krein­taal And­res Üp­ru­se­le et­te­pa­ne­ku val­mis­ta­da uueks õp­peaas­taks güm­na­sis­ti­de­le et­te ja­hin­du­se va­lik­kur­sus.

            On vä­ga tä­nu­väär­ne, et nii ma­hu­kas tee­ma ot­sus­ta­ti võt­ta nii­gi ti­he­das­se koo­lip­rog­ram­mi, mär­kis And­res Üp­rus. Veel enam rõõ­mus­tas ta, et mit­me­küm­ne kur­su­se seast va­lis 10. klas­si üheksa õpi­last – 5 tüd­ru­kut ja 4 pois­si – esi­me­sel õp­pe­pe­rioo­dil üheks va­li­kai­neks ja­hin­du­se.

            „See oli roh­kem, kui jul­ge­sin loo­ta. Neist vaid ühel on isa ja­hi­mees. Kuid po­le olu­li­ne, mis põh­ju­sel kee­gi va­li­ku te­gi ning kas ja­hin­du­sel on ka tu­le­vi­kus nen­de elus koh­ta, möö­da kül­gi ei jook­se see kel­lel­gi ma­ha,“ üt­les ja­hin­du­se õpe­ta­ja.

            Te­ma es­ma­ne soov pol­nud koo­li­ta­da uu­si ja­hi­me­hi, vaid an­da las­te­le tead­mi­si, mis on tä­na­päe­val ja­hin­du­se mõ­te ja va­ja­dus. Kur­sus koos­nes 35 tun­nist, igal kol­ma­päe­val oli 4 loen­gut ja üks tund ise­seis­vaks õp­pi­mi­seks. Loen­gu­tes ka­su­tas And­res Üp­rus noor­ja­hi­mees­te õpe­ta­mi­seks mõel­dud koo­li­tusp­rog­ram­mi, kuid püü­dis või­ma­li­kult pal­ju rää­ki­da ka oma prak­ti­lis­test ko­ge­mus­test ja­hin­dus­te­ge­vu­ses. Tut­vus­tas ja­hin­du­se aja­lu­gu, kõ­ne­les ja­hi­pi­da­mis­vii­si­dest, ja­hi­koer­test, ulu­ki­test, ja­hi­rel­va­dest, ohu­tus­teh­ni­kast ja pal­just muust. Iga va­li­kai­ne­päe­va vii­ma­ses tun­nis näi­tas õp­pe­fil­me mets­loo­ma­dest ja ja­hin­du­sest.

            Ka­hel kor­ral käi­di kur­su­se raa­mes ka koo­list väl­jas. Üks kord Ko­se val­las Nõm­me­mõi­sa las­ke­tii­rus, kus õpi­las­te­le tut­vus­ta­ti rel­vi ja nen­de kä­sit­le­mist, kõik said ka ise lask­mist proo­vi­da. Tei­ne prak­ti­li­ne õp­pus oli osa­le­mi­ne põd­ra­ja­hil.

            „Kui­gi põt­ra me ei näi­nud, oli see las­te­le hea ko­ge­mus. Nad said ves­tid sel­ga, oli inst­ruee­ri­mi­ne. Kui ja­hi­pasun kuu­lu­tas ja­hi­päe­va ala­nuks, läk­si­me met­sa. Aja­ja­te lii­ni­le mi­nek oli pa­ras kat­su­mus. Vih­ma­sa­du­de tõt­tu oli met­sas ko­ha­ti nii sü­gav, et võt­si­me tüd­ru­kud sel­ga ja tas­si­si­me järg­mi­se kui­ve­ma ko­ha­ni. Kõi­gil olid kum­mi­kud vett täis, kuid see lap­si ei hei­du­ta­nud,“ ju­tus­tas And­res Üp­rus ning kii­tis, et ka ja­hin­dus­kur­su­se vii­ma­sel päe­val teh­tud ar­ves­tu­se­ga said õpi­la­sed vä­ga häs­ti hak­ka­ma.

            „Usun, et kur­su­se mõ­te oli hea, ka las­te ta­ga­si­si­de oli po­si­tiiv­ne. Kui­gi mõ­ni­gi neist ar­vas, et ja­hi­me­heks ilm­selt ei hak­ka, oli tee­ma nei­le hu­vi­tav. Roh­kem soo­vik­sid nad prak­ti­list te­ge­vust loo­du­ses,“ lau­sus va­li­kai­ne õpe­ta­ja.
            „See­tõt­tu võiks, kui ja­hin­du­se va­li­kai­ne on koo­lip­rog­ram­mis ka edas­pi­di, kes­ta see ko­gu õp­peaas­ta, et lu­mi­sel ajal saaks min­na õpi­las­te­ga met­sa jäl­gi vaa­ta­ma, proo­vi­ma ka loen­dus-sei­ret, te­ha ulu­ki­hool­de­tööd.“

            And­res Üp­rus soo­vi­tab ka teis­te­l ja­hi­mees­tel-nais­tel su­hel­da oma ko­du­ko­ha koo­li­de­ga ning pak­ku­da või­ma­lust tut­vus­ta­da loo­dust ja­hi­me­he vaa­te­vink­list.

            „Kui­das mui­du saa­vad lap­sed tea­da, mis met­sas ik­ka­gi toi­mub. Ja noo­ri on ja­hin­dus­se va­ja,“ lau­sus ta.
            Keh­ra koo­lis ja­hin­dus­kur­su­se lä­bi­nud 10. klas­sis õp­pi­va­le Isa­bel­la Roo­ba­se­le hak­kas ja­hil­käik pä­rast esi­mest ühist kor­da se­da­võrd meel­di­ma, et pak­kus end Keh­ra ja­hi­mees­te­ga ka järg­mi­se­le ja­hi­le kaa­sa. Siis las­ti kolm põt­ra. Ve­si­ses met­sas kah­la­mi­seks os­tis 16aas­ta­ne neiu en­da­le spet­siaal­sed vee­kind­lad pük­sid ning lä­heb sel pü­ha­päe­val taas mees­te­ga ja­hi­le. Kas tu­le­vi­kus võiks te­mast saa­da ja­hi­nai­ne, ei os­ka ta veel ar­va­ta, kuid prae­gu tal­le meel­dib pak­sus met­sas käi­mi­ne vä­ga.

            0

            ANDUR SOO, Nõm­me pääs­te­ko­man­do pea­lik

            Mõ­ni õn­ne­tus ei hüüa tul­les, siis­ki saab iga ini­me­ne oma ko­du ohu­tuks muut­mi­sel ise pal­ju ära te­ha. Vii­ma­sel ajal on sa­ge­ne­nud väl­ja­kut­sed, mil­le on põh­jus­ta­nud ko­du­ruu­mi­des­se sat­tu­nud vin­gu­gaas (CO). Te­gu on äär­mi­selt oht­li­ku tee­ma­ga, eel­mi­sest aas­tast mee­nub kolm gaa­si­vee­soo­jen­di­te ka­su­ta­mi­sest al­gu­se saa­nud üli­ras­ket õn­ne­tust, mil­les igaü­hes huk­kus laps. Põh­ja re­gioo­nis oli sel­le aas­ta ok­toob­ri­kuu jook­sul kaks gaa­si­vee­soo­jen­di­te ka­su­ta­mi­sest al­gu­se saa­nud õn­ne­tust, mil­le ta­ga­jär­jel toi­me­ta­ti haig­las­se seit­se ini­mest, neist ne­li olid lap­sed.

            Pääs­tea­met saab vin­gu­gaa­si ning gaa­si­sead­me­te tee­mal ol­la pi­gem nõuand­ja rol­lis. Kor­te­ri­si­se­se gaa­si­pai­gal­di­se nõue­te­le vas­ta­vu­se ja hool­da­mi­se eest vas­tu­tab kor­te­rio­ma­nik, gaa­si­sead­me­te ja gaa­si­pai­gal­dis­te­ga seo­tud te­ge­vus­te ohu­tu­se üle teeb riik­lik­ku jä­re­le­val­vet Teh­ni­li­se Jä­re­le­val­ve Amet.

            Kui teil on ko­dus gaa­si­vee­soo­jen­di ning te tun­ne­te näi­teks pä­rast van­nis või dušši all käi­mist ui­ma­sust ja ii­vel­dust, soo­vi­ta­me kind­las­ti gaa­si­sead­med üle kont­rol­li­da sel­leks vo­li­ta­tud gaa­si­sead­me­te eks­per­dil. Ku­na vin­gu­gaas on lõh­na­tu, vär­vi­tu ja mait­se­tu, on ta äär­mi­selt oht­lik ja võib ini­me­se tap­pa või põh­jus­ta­da tõ­si­seid ter­vi­se­kah­jus­tu­si. Kõi­ge täp­se­ma in­fo gaa­si­le­ke­te ja käi­tu­mis­ju­his­te koh­ta saab Ees­ti Gaa­silt.

            Pääs­tea­met tu­le­tab meel­de – ala­tes 1. jaa­nua­rist 2018 on Ees­tis ko­hus­tus­lik pai­gal­da­da vin­gu­gaa­sian­dur kõi­ki­des­se elu­ruu­mi­des­se, mil­les asub korst­na­ga ühen­da­tud gaa­si­sea­de. Eel­kõi­ge on sel­lis­teks gaa­sil töö­ta­vad vee­soo­jen­did. Ni­me­ta­tud õi­gu­sak­ti­ga muu­de­tak­se vin­gu­gaa­sian­dur ko­hus­tus­li­kuks gaa­si­küt­te ole­ma­so­lul, kui­gi mõist­lik on vas­tav an­dur pai­gal­da­da kõi­ki­des­se elu­ruu­mi­des­se, kus asub põ­le­mis­prot­ses­si­ga seo­tud sea­de, na­gu näi­teks puu­küt­tel toi­miv ahi, ka­min või pliit.

            Kind­las­ti tu­leb mee­les pi­da­da, et vin­gu­gaa­sian­dur ei asen­da suit­suan­du­rit ega vas­tu­pi­di. Suit­suan­dur pai­gal­da­tak­se lak­ke, vin­gu­gaa­sian­du­ri jaoks on õi­ge koht sei­nal hin­ga­mis­tee­de kõr­gu­sel, ma­ga­mis­toas hoo­pis­tük­kis voo­di kõr­gu­sel. Vin­gu­gaa­sian­du­reid on mit­me­su­gu­seid, kui gaa­si­boi­ler on van­ni­toas, tu­leb näi­teks veen­du­da, et vin­gu­gaa­sian­dur so­bib pai­gal­da­mi­seks niis­ke­tes­se ruu­mi­des­se. Ko­duo­hu­tu­se pealt kok­ku hoi­da ei ta­su ühes­ki võt­mes, vin­gu­gaa­sian­dur näi­teks jõu­lu­va­na kin­gi­ko­tis on ilm­sel­gelt üks mõist­li­ku­maid in­ves­tee­rin­guid.