Reede, 14. detsember 2018
Autorid Posts by Ere Uibo

Ere Uibo

902 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Ani­ja mõis osa­les kü­las­tus­män­gus esi­mest kor­da, Aru­kü­la on osa­le­nud pea igal aas­tal, va­he­le jäi vaid mul­lu.

Möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel, 21. ja 22. juu­lil sai ava­löö­gi iga­su­vi­ne kü­las­tus­mäng „Unus­ta­tud mõi­sad”. Ees­ti Mõi­sa­koo­li­de Ühen­du­se kor­ral­da­ta­vas pro­jek­tis osa­le­vad Har­ju­maalt tä­na­vu 7 mõi­sa – li­saks Ani­ja ja Aru­kü­la mõi­sa­le At­la, Kum­na, Ra­vi­la, Va­sa­lem­ma ja Vää­na mõis. Üle Ees­ti osa­leb 27 mõi­sa.

Kü­las­tus­päe­vi on see­kord ne­li, järg­mi­sel kor­ral on mõi­sad ava­tud 4. ja 18. au­gus­til. Osa­lev mõis peab pak­ku­ma koh­vi­kut ja eks­kur­sioo­ne. Üle­jää­nud prog­ram­mi saab võõ­rus­ta­ja ise väl­ja mõel­da, et oma mõi­sa pa­re­mi­ni tut­vus­ta­da. Kü­las­tus­män­gust osa­võt­jad saa­vad esi­me­sest kü­las­ta­ta­vast mõi­sast osa­le­ja­raa­ma­tu, mil­les­se ko­gu­vad kü­las­tus­päe­va­del mõi­sa­test temp­leid. Vä­he­malt 6 mõi­sa kü­las­ta­nu­te va­hel loo­si­tak­se väl­ja kut­seid sü­gi­sel Kilt­si mõi­sas toi­mu­va­le lõ­pu­peo­le.

Aru­kü­la mõi­sas fo­to­sein
Aru­kü­las võt­sid kü­las­tus­män­gul osa­le­jaid vas­tu mõi­sas te­gut­se­va wal­dorf­koo­li 8. klas­si õpi­la­sed. Vä­ga me­nu­kas oli fo­to­sein, mis teh­tud Aru­kü­la mõi­sa vii­ma­se oma­ni­ku, rat­sa­väe­kind­ral Pe­ter von Ba­ra­nof­fi ja te­ma abi­kaa­sa Ol­ga pil­dist. Fo­to­sei­na val­mis­ta­sid wal­dorf­koo­li lap­se­va­ne­mad Eve Laur ja Ur­mas Alas.

Au­tor Eve Laur kir­ju­tas oma kuns­ti­tee­ma­li­sel ko­du­le­hel, et fo­to­sei­na val­mis­ta­mi­seks oli tal va­ja vi­nee­ri, Vil­la Ak­va vä­lis­sei­na­vär­vi ja maal­ri­rul­li. Ta li­sas, et proo­vis esial­gu maa­li­da pints­li­ga, kuid ei jää­nud tu­le­mu­se­ga ra­hu­le ning võt­tis ap­pi maal­ri­rul­li. Pints­li­ga te­gi kas­ta­niõied pil­di üla­osas, na­tu­ke roh­tu ning kind­ra­li­här­ra pee­ne­mad de­tai­lid. Sei­na saa­gis ja kru­vis kok­ku Ur­mas Alas.

Aru­kü­la wal­dorf­koo­li te­gev­juht Ker­ti Pell­mas üt­les, et fo­to­sein oli kü­las­tus­män­gu ajal õues mõi­sa ees, kui tu­li vih­ma, too­di sis­se: „Sein jääb koo­li­le kin­gi­tu­seks, saa­me se­da ka­su­ta­da nii au­gus­tis järg­mis­tel kü­las­tus­päe­va­del kui edas­pi­di­gi.”

Ta rää­kis, et mõi­sa­män­gu­de kor­ral­da­mi­sel oli vä­ga suur abi koo­liõ­pi­las­test: „Meie ka­hek­san­di­kud ot­si­sid väl­ja fo­to Ba­ra­nof­fi­dest, te­gid koh­vi­kut ja eks­kur­sioo­ne, mil­leks õp­pi­sid en­ne hoo­le­ga mõi­sa aja­lu­gu. Neid, kes tu­lid paa­ri­de­na, in­nus­ta­sid nad fo­to­sei­na ees pil­ti te­ge­ma.”

Kü­las­tus­män­gu esi­me­sel päe­val oli mõi­sas EV 100 pü­hen­da­tud klar­ne­ti­kont­sert, klar­ne­til Tõ­nu Kalm, kla­ve­ril Mär­ten Karm.

Ker­ti Pell­mas sõ­nas, et au­gus­tis kü­las­tus­päe­va­del mi­da­gi suu­re­mat plaa­nis po­le, kuid mõi­sa ta­sub vaa­ta­ma tul­la ik­ka, et kuul­da aja­loost ning te­ha fo­to­sei­na ees pil­ti: „Kind­las­ti on ise­gi ko­ha­lik­ke, kel po­le se­ni ol­nud põh­just mõi­sa sis­se pii­lu­da. Nüüd on se­da või­ma­lik te­ha ise­gi gii­di­ga.”
Kü­la­li­si käis Aru­kü­la mõi­sas esi­me­se ka­he päe­va­ga um­bes 60.

Ani­ja mõi­sas kir­jan­dus­loen­gud
Ani­ja mõis, kü­las­tus­män­gu de­bü­tan­di­na mee­li­tas osa­le­jaid ka­he kir­jan­dus­loen­gu­ga. El­le-Ma­ri Ta­li­vee Un­de­ri ja Tug­la­se Kir­jan­dus­kes­ku­sest rää­kis tee­mal „Kui Ani­ja me­hed Tal­lin­nas käi­sid”. Sa­mal kuu­päe­val, 160 aas­tat ta­ga­si 21. juu­lil Ani­ja me­hed Eduard Vil­de ro­maa­nis sel­le tee­kon­na et­te võt­sid­ki.

Ettekandja sõnas, et tegu on linnaromaaniga, kuid 1858. aastal toimunud Anija talumeeste peksmist Tallinnas Viru väravate ees on romaani oluline pöördepunkt.

Tei­se loen­gu pi­das An­ni­ka Hein­sa­lu Tal­lin­na Kir­jan­dus­kes­ku­sest. Ta kõ­ne­les An­ton Han­sen Tamm­saa­rest ja Koit­jär­vest ehk pai­ka­dest, mis kir­ja­nik­ku ins­pi­ree­ri­sid.

“Kõrboja peremees” on kirjutatud Birkenruh’ suvemõisas. Tammsaare sai ainestikku ka Koitjärvelt, kus ta Oru talus metsavahist venna juures aastaid tervist parandas.

Sa­mad et­te­kan­ded olid tä­na­vu märt­sis ka Keh­ra jaa­ma­hoo­nes, kui MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam kor­ral­das Keh­ra aja­loo­kon­ve­rent­si „Meie ko­du­kant rah­va­luu­les ja ilu­kir­jan­du­ses”.

Igal täis­tun­nil olid mõi­sas eks­kur­sioo­nid, vä­li­koh­vi­kut tu­li pi­da­ma Ma­no­ly Koh­vi­tu­ba, mõi­sa pü­si­koh­vik In­n-A­mo­ra­ta oli nä­da­la­va­he­tu­sel aju­ti­selt su­le­tud.

Ani­ja mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa üt­les, et kü­las­tus­päe­vad olid vä­ga rah­va­roh­ked – 300 kü­la­list „Unus­ta­tud mõi­sa­te” raa­mes ning li­saks sa­da­kond uu­dis­ta­jat tu­lid lä­bi seoses Ava­tud Ta­lu­de Päe­vaga.

0

100 enim hää­li saa­nud aru­kü­la­la­se koh­ta il­mub ko­gu­mik, mil­le esit­lus on 31. au­gus­til.

Möö­du­nud nä­da­lal lõp­pes rah­va­hää­le­tus „Sa­jan­di 100 Aru­kü­la­last”, mi­da kor­ral­da­sid MTÜ Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selts ning Aru­kü­la en­di­ne ela­nik Hen­ri Ree­der.

Hen­ri Ree­der kuu­lu­tas Fa­ce­boo­kis „Aru­kü­la aja­lu­gu” le­hel, et rah­va­hää­le­tu­sel osa­les 434 vas­ta­jat. Neist 365 vas­tust saa­bu­sid in­ter­ne­tis ning 69 pa­ber­se­de­lil. Iga osa­le­ja sai va­li­da li­gi 200 aru­kü­la­la­se hul­gast ku­ni 20, ke­da peab kõi­ge roh­kem Aru­kü­la mõ­ju­ta­nud isi­kuks. Et­te­pa­ne­kuid, ke­da va­li­ta­va­te ni­me­kir­ja li­sa­da, sai te­ha igaüks nii pal­ju, kui soo­vis.

Hen­ri Ree­der: „Hää­li an­ti kok­ku 4896, mis läk­sid ja­ga­mi­se­le 179 ini­me­se va­hel. Sa­jan­di 100 meel­de­jää­va­ma aru­kü­la­la­se hul­ka va­li­ti vä­he­malt 8 hää­le­ga. 8 ni­me ko­gu­sid kok­ku üle 100 hää­le, neist kolm on aja­loo­li­sed te­ge­la­sed ja viis prae­gu­se­ni ak­tiiv­selt te­gut­se­vad aru­kü­la­la­sed.”

Lõp­lik ni­me­ki­ri ava­li­kus­ta­tak­se 31. au­gus­til, kui toi­mub „Sa­jan­di sa­da aru­kü­la­last” trü­ki­se esit­lus. Trü­ki­ses on aru­kü­la­la­sed esi­ta­tud kro­no­loo­gi­li­ses jär­jes­tu­ses Aru­kül­la saa­bu­mi­se aja jär­gi. Aval­da­mi­seks sai Aru­kü­la kul­tuu­ri­selts kü­la­lii­ku­mi­se Ko­du­kant kau­du EV 100 ko­gu­kon­da­de taot­lus­voo­rust toe­tust 1480 eu­rot.

Ka­hek­sa kõi­ge meel­de­jää­va­mat aru­kü­la­last, kes ko­gu­sid üle 100 toe­tus­hää­le, aval­da­tak­se koos nei­le an­tud hääl­te ar­vu­ga.

Ala­tes 23. juu­list aval­da­tak­se Fa­ce­boo­kis le­he­kül­jel „Aru­kü­la aja­lu­gu” üks­haa­val 100 aru­kü­la­la­se hul­ka hää­le­ta­tud isi­kud kro­no­loo­gi­li­ses jär­je­kor­ras nen­de Aru­kül­la saa­bu­mi­sest. Uus ni­mi aval­da­tak­se igal nä­da­lal.

Esi­me­ne, kel­le ni­mi ava­li­kus­ta­ti, on maa­li­kunst­nik And­rei Je­go­rov, kes sün­dis Aru­kü­las Loo sau­nas 1878. aas­tal.

0

Val­la­va­lit­sus ei soo­vi osa­le­da Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se tä­na­va­val­gus­tu­se pro­jek­tis.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus aru­tas juu­li al­gu­ses is­tun­gil val­la tä­na­va­val­gus­tu­se olu­kor­da. Kesk­kon­nas­pet­sia­list Ala­ri Kruus­vall koos­tab prae­gu ni­me­kir­ja, kus piir­kon­nas on vajadus kõige suurem ja peaks kõi­ge kii­re­mi­ni hak­ka­ma väl­ja va­he­ta­ma tä­na­va­val­gus­tus­lam­pe.

Ta üt­les, et es­malt peaks te­ge­le­ma val­gus­tu­se­ga Aru­kü­las Sa­ra­pi­ku teel, kus lii­gub pal­ju rah­vast: „Tu­leks mõel­da, kas laien­da­da val­gus­ta­tud piir­kon­da, ku­na rah­vast on sin­na juur­de tul­nud.” Sa­ra­pi­ku tee on Aru­kü­la raud­teeü­le­sõi­dust Kos­ti­ve­re poo­le.

Raa­si­kul va­jaks kesk­kon­na­spet­sia­lis­ti hin­nan­gul tä­he­le­pa­nu Raa­si­ku rah­va­ma­ja ja kor­ter­ma­ja piir­kond ning Hei­na ala­jaam, Aru­kü­las Su­vi­la tä­na­va ala­jaam: „Tä­he­le­pa­nu peaks pöö­ra­ma ko­gu osa­le. Kui mõ­nes piir­kon­nas on val­gus­tust puu­du, tu­leb need või­ma­lu­sel li­sa­da.”

Möö­du­nud aas­tal taot­les Raa­si­ku vald Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se kau­du Eu­roo­pa Lii­du Üh­te­kuu­lu­vus­fon­dist esimesest voorust toe­tust 1,26 mil­jo­nit eu­rot Aru­kü­la ja Raa­si­ku ale­vi­ku tä­na­va­val­gus­tu­se re­konst­ruee­ri­mi­seks. KIK taot­lust ei ra­hul­da­nud. Val­la­va­lit­sus ei soo­vi edas­pi­di KI­Ki tä­na­va­val­gus­tu­se pro­jek­tis osa­le­da ning suu­nas tee­ma ot­sus­ta­mi­seks vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­le.

Val­la hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na juht Aa­re Ets sõ­nas, et põ­hi­mõt­te­li­ne sei­su­koht on ku­jun­da­tud, kuid amet­li­kult sõ­nas­ta­tak­se au­gus­tis ko­mis­jo­nis ning li­saee­lar­ve­ga saaks pro­jek­ti toe­tus­sum­ma 400 000 eu­rot niiöel­da va­baks las­ta.

Ta li­sas, et laual on ka Elekt­ri­le­vi pak­ku­mi­ne an­da tä­na­va­val­gus­tus 10-15 aas­ta­taks nen­de hool­da­da ja in­ves­tee­ri­da. Naa­ber­val­la Ani­ja vo­li­ko­gu ot­su­tab Elekt­ri­le­vi pak­ku­mi­se üle au­gus­ti­kuu vo­li­ko­gus, Raa­si­ku vo­li­ko­gu jõuab ot­sus­ta­mi­se­ni hil­jem. Ka Anija vald ei saanud mullu KIKist tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks toetust.

Raasiku valla tänavuses eelarves on arvestatud tänavavalgustusele 55 000 eurot. Südasuvel oli öösiti tänavavalgustus kustutatud, see tõi vallale paar tuhat eurot kokkuhoidu.

0

Ehi­tus­han­ke tu­le­mu­sel on Aru­kü­la ühis­vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­võr­gu ra­ja­mi­seks ja re­no­vee­ri­mi­seks va­ja li­sa­ra­ha 700 000 eu­rot.

Raa­si­ku val­la vee-et­te­võt­ja Ra­ven kuu­lu­tas mai­kuus väl­ja Aru­kü­la ühis­vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­võr­gu ehi­tus­han­ke. Nüüd­seks on sel­gu­nud, et han­ke tu­le­mu­sel on ehi­tus­hind läi­nud kal­li­maks – nõud­mis­te­le vas­ta­nud ehi­ta­ja YIT Inf­ra OÜ kü­sib töö eest 3 657 053,40 eu­rot. Ee­lar­ves oli aga ar­ves­ta­tud 2 817 335 eu­rot. Sa­mal ajal toi­mu­nud oma­ni­ku­jä­re­le­val­ve han­ke või­tis Tal­lin­na Lin­nae­hi­tu­se Akt­sia­selts, kes kü­sib töö eest 39 137,50 eu­rot, mis on küll väik­sem, kui ee­lar­ves­se pla­nee­ri­tud, kuid teeb ÜVK ehi­tu­se ko­gu­mak­su­mu­se siis­ki üle 700 000 eu­ro kal­li­maks.

Aru­kü­la ÜVK ehi­tust toe­tab 2 329 034,74 eu­ro­ga Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus, toe­tus­määr on 78,73 prot­sen­ti. Oma­fi­nant­see­rin­gu ka­ta­vad 79 167 eu­ro­ga Ra­ven en­da va­hen­di­test, 200 000 eu­rot lae­nu­ra­ha­ga ning 350 000 eu­rot pa­nus­tab Raa­si­ku vald.

OÜ Ra­ven juht And­ro En­nok üt­les, et esi­me­ne taot­lus KI­Ki­le oli suu­re­mas sum­mas: „KIK ei akt­sep­tee­ri­nud meie ee­lar­ves kõr­ge­maid hindu, kui va­ra­se­ma­te KI­Ki ob­jek­ti­de han­ge­te kesk­mi­sed ühik­hin­nad on se­ni ol­nud, ja nõu­dis m väik­se­ma ee­lar­ve­ga ra­has­tus­taot­lust. Sel­le pealt te­gi­me­ ra­has­tus­taot­lu­se oma ee­lar­ve KI­Ki ühik­hin­da­de­ga oda­va­maks, kuid te­ge­li­kult tu­li han­kest siis­ki kõr­gem hind.”

Ta li­sas, et et­te­võt­te hin­nan­gul on KI­Ki kesk­mi­sed ühik­hin­nad teh­tud üle ka­he aas­ta ta­ga­si ja veel va­ra­se­ma­te han­ge­te kesk­mis­te hin­da­de jär­gi: „See ei pea pai­ka üleül­di­se hin­na­tõu­su­ga ja KI­Ki eel­dus oli väär. Ra­has­tu­sot­su­ses too­dud sum­ma ja abi­määr oleks pi­da­nud ole­ma suu­re­mad.”
And­ro En­nok lau­sus, et prae­gu koos­ta­tak­se KI­Ki­le täien­da­vat taot­lust, et ra­has­tus­ot­su­ses KI­Ki kaas­ra­has­tu­se sum­ma ja abi­määr üle vaa­da­tak­se: „Loo­da­me pa­ri­mat, et KIK akt­sep­tee­riks ra­has­tu­sot­su­se muu­da­tu­se. Vas­ta­sel ju­hul lä­heb meil omao­sa­lu­se leid­mi­se­ga vä­ga kee­ru­li­seks.”

KIK nõuab, et Aru­kü­la ÜVK ehi­tus peab val­mis ole­ma 2019. aas­ta au­gus­tiks. En­ne töö­de al­gust tu­leb aga sõl­mi­da ehi­ta­ja­ga le­ping, pan­na pai­ka töö­de aja­ka­va pro­jekt ning te­ha täien­dav kü­sit­lus KI­Ki uu­te reeg­li­te tõt­tu, ku­na 2014. aas­ta kü­sit­lu­ses ei uu­ri­tud vas­ta­ja­telt, kas ol­lak­se nõus ÜVK­ga lii­tu­ma järg­mi­se viie aas­ta jook­sul.

0

Pääs­tea­met an­nab ra­ha, et pa­ran­da­da tu­leo­hu­tust toi­me­tu­le­ku­ras­kus­te­ga ko­du­des, kus on kat­ki­sed küt­te­kol­ded ja elekt­ri­juht­med.

Tä­na­vu aas­ta al­gu­ses eral­das pääs­tea­met kõi­ki­de­le oma­va­lit­sus­te­le ra­ha, et va­he­ta­da väl­ja küt­te­kol­ded ja elekt­ri­sead­med ko­du­des, kus ela­vad las­te­rik­kad pe­red, ea­kad, puue­te­ga ini­me­sed, toi­me­tu­le­ku­ras­kus­tes leib­kon­nad. Abi­va­ja­ja­te ni­me­kir­jad pa­ni kok­ku pääs­tea­met koos oma­va­lit­sus­te amet­ni­ke ja sot­siaal­töö­ta­ja­te­ga. Ko­du­dest moo­dus­ta­ti pin­ge­ri­da, töid alus­ta­tak­se kõi­ge keh­ve­mas sei­sus küt­te­kol­le­test.

Raa­si­ku val­las pan­di jär­je­kor­da küm­me­kond ko­du, Ani­jal 5 ja Lok­sal 7. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus pa­lus val­lae­la­ni­kel tea­da an­da, kel­le küt­te­sead­med va­jak­sid va­he­tust või re­mon­ti, kok­ku saa­di ni­me­ki­ri 24 ko­du­ga.

Ani­ja val­la­le an­nab riik 10 902,13 eu­rot, Kuu­sa­lu val­la­le 9848,21 eu­rot, Raa­si­ku val­la­le 7945,17 eu­rot, Lok­sa lin­na­le 14 474,87 eu­rot. Riik oo­tab, et oma­va­lit­su­sed pa­nus­tak­sid pro­jek­ti vä­he­malt sa­ma sum­ma­ga.

Lok­sa linn
Lok­sa linn tä­na­vu oma ee­lar­vest rii­gilt an­ta­va­le 14 474,87 eu­ro­le juur­de ei li­sa. Pääs­te­ame­ti juh­tivs­pet­sia­list An­ne Hein üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Lok­sa linn on lu­ba­nud pa­nus­ta­da järg­mi­sel aas­tal, sest pro­jekt kes­tab kaks aas­tat.

Ta kii­tis, et Lok­sal on jõu­tud esial­gu kõi­ge kau­ge­ma­le, esi­me­se­na on esi­ta­tud üh­te ko­dus­se uue ah­ju ja korst­na te­ge­mi­se koh­ta lõp­lik aruan­ne. Sel­le saab esi­ta­da siis, kui töö teh­tud, pääs­tea­me­ti töö­ta­ja vaa­tab üle, an­nab koos­kõ­las­tu­se.

Lok­sa abi­lin­na­pea And­res Kask­la rää­kis, et Lok­sal oli esial­gu plaan te­ha töid 3 ko­dus, li­saks ah­ju­le-korst­na­le kor­ras­ta­da ka­hes ­kor­te­ris elekt­ri­süs­tee­mi, mis on kehvas seisu. Ku­na saa­di sood­sad hin­na­pak­ku­mi­sed, on või­ma­lus te­ha veel ühes va­nas ma­jas ahi kor­da. Ta tõ­des, et pott­sep­pa­de leid­mi­seks tu­li saa­ta väl­ja pal­ju kir­ju, pal­jud üt­le­sid ära, sest su­ve­hooaeg on neil kõi­ge kii­rem tööaeg.

Ani­ja vald
Ka Ani­ja val­la ee­lar­vest rii­gilt saa­da­va­le 10 902,13 eu­ro­le tä­na­vu juur­de ei li­sa­ta. Ma­jan­duss­pet­sia­list Enn Pung põh­jen­das, et ee­lar­ves se­da ei ole, ku­na ee­lar­ve koos­ta­mi­sel ei osa­tud nii­su­gust kam­paa­niat et­te nä­ha. Küll aga on ka­vas val­laee­lar­vest et­te­võt­mis­se pa­nus­ta­da järg­mi­sel aas­tal.
Rii­gi toe­tu­se eest on plaanis töid te­ha viies ko­dus – nen­de koh­ta an­dis val­la­va­lit­su­se­le in­fo Keh­ra pääs­te­ko­man­do. Kõi­ge ma­hu­kam töö on ühes ma­ja­pi­da­mi­ses, kus va­he­ta­tak­se väl­ja ko­gu küt­te­süs­teem ning ehi­ta­tak­se uus kors­ten. Pliit, ahi ja soo­ja­müür re­mon­di­tak­se kahes kodus ning samuti kahes kodus va­he­ta­tak­se väl­ja oht­li­kus olu­kor­ras elekt­ri­süs­tee­mid.

„Hinnapakkumised on võetud, selleks on läinud arvatust kauem aega. Soov on, et saaks augustis-septembris kõik tööd tehtud,“ sõnas Enn Pung.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu val­la ee­lar­vest on rii­gilt eral­da­tud 9848,21 eu­ro­le li­sa­tud 10 000 eu­rot. Töid te­hak­se 4 ko­dus. Üks pal­ju­lap­se­li­ne pe­re on saa­nud nüüd­seks uue ah­ju ja korst­na, tei­ses ko­dus te­hak­se kor­da elekt­ri­juht­med. Kaks ko­du saa­vad veel uued ah­jud, ühe­le neist pan­nak­se ka uus pliit.

Abi­val­la­va­nem Anu Kirs­man tõ­des, et „Ko­dud tu­le­ohu­tuks“ pro­jek­ti tõt­tu on töö­de hin­nad tõus­nud, ku­na nõud­lus on suur. Abi­va­ja­ja­te ni­me­ki­ri on pikk, kont­roll­käi­ku­del on ilm­ne­nud, et mi­tut ko­du oleks va­ja veel kii­res­ti ai­da­ta, sest ah­jud-plii­did-korst­nad on oht­li­kult kat­ki, pe­re­del po­le en­dal või­me­kust oma ra­ha eest kor­da te­ha. Ka on mit­mel pool keh­vas sei­sus või oht­li­kult elekt­ri­juht­med. Ta mär­kis, kind­las­ti peaks pro­jekt jät­ku­ma.

Raa­si­ku vald
Raa­si­ku val­las on 2018. ja 2019. aas­tal plaa­nis tu­leo­hu­tuks muu­ta vä­he­malt 4 ko­du. Riik eral­das Raa­si­ku val­la­le 7952 eu­rot, omao­sa­lu­seks li­sas val­la­va­lit­sus sa­ma suu­re sum­ma val­la tä­na­vus­se esi­mes­se li­saee­lar­ves­se.

Val­la hal­dus- ja aren­du­s­osa­kon­na ju­ha­ta­ja Aa­re Ets üt­les, et prae­gu­seks on ühes ko­dus tööd lõp­pe­nud, pai­gal­da­ti uus pliit koos soo­jap­laa­di­ga. See läks maks­ma 1500 eu­rot. Prae­gu te­hak­se töid pin­ge­reas tei­sel ko­hal ole­vas ko­dus, ku­hu ehi­ta­tak­se 5000 eu­ro eest uus ahi. Tea­da on ka kol­man­da ko­du va­ja­dus – sin­na plaa­ni­tak­se sa­mu­ti ehi­ta­da uus ahi, mil­le jaoks tu­leb võt­ta hin­na­pak­ku­mi­sed, ka sel­leks peaks pii­sa­ma rii­gi eral­da­tud ra­hast. Nel­jan­da ko­du ehi­tus­tööd po­le veel täp­selt pai­ka pan­dud.

Aa­re Ets mär­kis, et pääs­te­ame­ti ko­du­kü­las­tus­te ning val­la sot­siaal­töö­ta­ja­te in­fo põh­jal moo­dus­tus Raa­si­ku val­las pin­ge­ri­da, ku­hu jõu­dis 8 ko­du, kus oleks va­ja te­ha hä­da­va­ja­lik­ke töid. Kas kõik pin­ge­reas ole­vad ko­dud jõu­tak­se pro­jek­ti käi­gus kor­da te­ha, po­le veel tea­da.

0

Aru­kü­la põ­hi­koo­li õpi­la­ne JOO­NAS KIRN­MANN saa­vu­tas esi­ko­ha sport­vi­bu ti­det­ti­de klas­sis.

Lau­päe­val, 7. juu­lil Vil­jan­di­maal Puia­tus toi­mu­nud EV 100 pü­hen­da­tud Ees­ti noor­te meist­ri­võist­lus­tel vi­bus­por­dis saa­vu­tas 697 punk­ti­ga esi­ko­ha Aru­kü­la põ­hi­koo­li 6.b klas­si õpi­la­ne Joo­nas Kirn­mann. Esi­kol­mi­kus­se jõud­nud sport­la­sed said kin­giks Ees­ti Va­ba­riik 100 eri­ku­jun­du­se­ga Ees­ti meist­ri­võist­lus­te me­da­li.

Joo­nas Kirn­mann har­ju­tab vi­buk­lu­bis Sa­git­ta­rius, sü­gi­sel ja tal­vel teeb tren­ni Jü­ri spor­di­hal­li las­ke­tii­rus ning ke­va­di­ti ja su­vel Aru­kü­la koo­li staa­dio­nil. Noor vi­bu­lask­ja sõ­nas, et üks te­ma ees­ku­ju­dest on ta isa Kal­le Kirn­mann, edu­kas vi­bu­lask­ja, kes on pä­rast 20aas­tast va­heae­ga taas vi­bus­por­di juur­de naas­nud. Tei­se ees­ku­ju ja tree­ne­ri­na ni­me­tab ta Aru­kü­la ela­nik­ku Rait Ot­sa, kel­le saa­vu­tus­te hul­ka kuu­lub vi­bu­lask­mi­se maail­ma­meist­ri­tii­tel.

Sport­vi­bu klass, kus Joo­nas Kirn­mann võist­leb, on kõi­ge suu­re­ma osa­le­ja­te ar­vu­ga vi­buk­lass, ti­det­ti­de võist­lusk­las­sis osa­les 21 pois­si.

Joo­nas Kirn­mann on te­ge­le­nud vi­bus­por­di­ga aas­ta ja 9 kuud. Ta üt­les, et vi­bu­lask­mi­ne on te­ma jaoks na­gu ar­vu­ti­mäng: „Peab kes­ken­du­ma ja kau­gelt siht­mär­gi­le pih­ta saa­ma. Li­saks on hea te­ge­le­da spor­dia­la­ga, mil­le tu­le­mu­sed sõl­tu­vad ai­nult mi­nust ning kui see me­da­leid kaa­sa toob, on eri­ti hea tun­ne.”

Siia­ni kõi­ge meel­de­jää­va­maks võist­lu­seks peab ta esi­mest Ees­ti si­se­ka­ri­ka võist­lust 2017. aas­ta al­gu­ses, kui ta kut­sus­ti võist­le­ma tu­le­mus­te põh­jal. Tree­ne­ri­ga oli ta sel­leks ajaks har­ju­ta­nud paar-kolm kuud. Sel­lel võist­lu­sel sai ta 4. ko­ha ning ot­sus­tas, et soo­vib vi­bus­por­di­ga eda­si te­ge­le­da ning sea­da kõr­ge­maid sih­te.

0

Ring­rei­si lõ­pus said 4 uut väi­ke­toot­jat Põh­ja-Ees­ti toi­du mär­gi­se.

„Aja­kir­ja­ni­kud on ala­ti näl­ja­sed,” aru­ta­sid oma­va­hel Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du ring­rei­si­le tul­nud aja­kir­ja­ni­kud pä­rast se­da, kui olid maits­nud esi­me­se pea­tus­punk­ti, Ani­ja mõi­sa­koh­vi­ku In­nA­mo­ra­ta vär­vi­list ki­lu­või­lei­ba her­ne­pü­ree­ga. Päe­va jook­sul oli mait­seid tei­si­gi – li­saks lõu­na- ja õh­tu­söö­gi­le va­he­peal­sed de­gus­tee­ri­mi­sed. Kir­ju­ta­jaid kut­su­sid tut­vu­mis­rei­si­le Lea­de­ri te­ge­vusg­ru­pid Põh­ja-Ees­tis – Aren­dus­ko­da, Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da, PAIK ja Part­ne­rid. Gii­di­tööd te­gi kol­ma­päe­val, 28. juu­nil toi­mu­nud ring­rei­sil MTÜ Aren­dus­ko­da toi­dup­ro­jek­ti­de juht Eha Paas.

Ring­reis al­gas Tal­lin­nast, esi­me­ne pea­tus­punkt oli Ani­ja mõis, kus asub koh­vik In­nA­mo­ra­ta, see­jä­rel võe­ti suund ida poo­le, Kuu­sa­lu val­las Val­ge­jõe kü­las oo­tas Vei­ni­vil­la pe­re, kust eda­si viis buss Kuu­si­ku loo­dus­tal­lu Lää­ne-Vi­ru­maal Viit­na jär­ve­de ää­res. Järg­mi­sed pea­tus­pai­gad olid Kaar­li ta­lu ja Väi­ke-Maar­ja ta­lu­turg, Ku­li­na mõis ja ves­ki ning Sa­ga­di mõis.

MTÜ Aren­dus­ko­da toi­du­- p­ro­jek­ti­de juht Eha Paas üt­les, et kut­sus aja­kir­ja­ni­kud ring­rei­si­le, et tut­vus­ta­da Põh­ja-Ees­ti toi­tu, väi­ke­seid toi­duet­te­võt­jaid, nen­de too­teid ja tee­nu­seid ning näi­da­ta Põh­ja-Ees­tit kui se­ni avas­ta­ma­ta toi­du­piir­kon­da.

Hommikueine InnAmoratas – perenaine ÜLLE NIINEMETS ja TIINA SERGO Ida-Harju Koostöökojast. Foto Tanel Meos

Hommikueine InnAmoratas – perenaine ÜLLE NIINEMETS ja TIINA SERGO Ida-Harju Koostöökojast. Foto Tanel Meos

Ani­ja mõi­sas võt­sid kü­la­li­si vas­tu koh­vi­ku pe­re­nai­ne Ül­le Nii­ne­mets ning Ida-Har­ju Koos­töö­ko­jast Tii­na Ser­go ja Sil­le Noor. Koh­vi­ku­pi­da­ja tut­vus­tas ja pak­kus en­da väl­ja mõel­dud ki­lu­või­lei­ba, mis pää­ses Ees­ti uu­te rah­vus­toi­tu­de kon­kur­si fi­naa­li. Söö­jad kiit­sid, et kok­ku on pan­dud liht­sad mait­sed, mil­le kom­bi­nee­ri­mi­se pea­le ei tu­leks­ki. Kel kaa­sas fo­toa­pa­raa­did, te­gid vär­vi­li­selt ki­lu­või­lei­vast lä­hi­võt­teid ning jääd­vus­ta­sid port­se­lan­nõu­sid.

Ül­le Nii­ne­mets mär­kis, et port­se­la­ni ta nõu­de­pe­su­ma­si­nas pes­ta ei jul­ge, nõud ning koh­vi­ku an­tiik­möö­bel on hoo­le­ga va­li­tud pe­re­nai­se mait­se­mee­le jär­gi.

Ta li­sas, et sü­gi­sel lä­heb mõis re­mon­ti – koh­vi­kut sel­leks ajaks sul­ge­da po­le plaa­nis. Kui kõik lä­heb plaa­ni­pä­ra­selt, on pä­rast re­no­vee­ri­tud mõi­sa ava­mist koh­vi­kul oma vä­li­ter­rass.

Kuu­sa­lu val­las Val­ge­jõe Vei­ni­vil­las võõ­rus­ta­sid ring­rei­si­jaid vei­ni­meis­ter Tii­na Kuu­ler oma po­ja, som­mel­jee Gre­gor Ala­kü­la­ga. Tii­na Kuu­ler rää­kis, et ot­sis kaua, ku­hu Vei­ni­vil­la ra­ja­da. Val­ge­jõe en­di­ne mets­kon­na­ma­ja osu­tus so­bi­vaks, ku­na lä­he­dal asu­vad mõi­sad ning pea­tu­vad tu­ris­mi­bus­sid. Ta li­sas, et Ees­tis on prae­gu 10 vei­ni­ta­lu, Val­ge­jõe Vei­ni­vil­la on neist Tal­lin­na­le kõi­ge lä­he­mal ning esi­me­ne amet­lik mar­ja­vei­ni­ta­lu.

Li­saks ees­ti­maa­las­te­le on Vei­ni­vil­la vei­ne maits­ta saa­nud Eu­roo­pa Lii­du esin­da­jad, ku­na ra­bar­be­ri-sal­vei­vein va­li­ti Ees­ti ee­sis­tu­mi­se ajaks esin­dus-des­sert­vei­niks. Val­ge­jõe vei­ni saab ka Ber­lii­nis ühes res­to­ra­nis, kus Vei­ni­vil­la too­dan­gut müüak­se 55 eu­rot pu­del.

Gre­gor Ala­kü­la rää­kis, et sü­gi­sel on plaa­nis kor­ral­da­da joo­gi­kon­kurss, or­ga­ni­see­ri­da ai­tab Põh­ja-Ees­ti toi­du­võr­gus­tik. Eha Paas sõ­nas, et kui kon­kur­silt lei­tak­se eri­li­selt hea jook, võib sel­le võt­ta võr­gus­ti­ku esin­dus­joo­giks. Li­saks mait­se­le on plaa­nis hin­na­ta vei­ni­toot­ja seost ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na­ga.
Kui Har­ju­maa piir üle­ta­tud, jät­kus ring­käik Lää­ne-Vi­ru­maal Kuu­si­ku loo­dus­ta­lus, kus kü­la­li­si võõ­rus­tas pe­re­nai­ne Sir­je Kuu­sik, kes pak­kus ma­he­toi­tu. Kü­la­lis­te­ma­ja­ga loo­dus­ta­lus käib ka pal­ju tu­ris­te. Pe­re­nai­ne lau­sus, et pal­jud neist imes­ta­vad, kui­das toit tu­leb laua­le ma­ja ta­gant peen­rast ning met­sas saab poh­la ot­se var­re kül­jest su­hu pan­na – pu­na­ne ma­ri met­sas ei te­ki­ta pal­ju­des vä­lis­maa­las­tes usal­dust.

Kaar­li ta­lus võt­tis kü­la­li­sed vas­tu Kad­ri Kop­so, kes osa­leb Väi­ke-Maar­ja Põl­lu­mees­te Selt­si ta­lu­tu­ru töös. Väi­ke-Maar­ja ta­lu­tu­rul sai tut­vu­da Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du müü­gi­le­ti­ga. Sa­ma­su­gu­sed le­tid on ka Ku­li­nas, Jä­ne­da kä­si­töö­kes­ku­ses ja Kol­ga mõi­sas. Juu­list ava­ti Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du müü­gi­lett ka Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mis.

Ku­li­na mõi­sas oli Põh­ja-Ees­ti ko­ha­li­ku toi­du uu­te mär­gis­te üle and­mi­ne. Uued mär­gi­sed said Ku­li­na mõis, mil­le al­la kuu­lu­vad li­ha­töös­tus ja ja­hu­ves­ki; Hal­lik­toa ta­lu, mis val­mis­tab mee­se­gu­sid. Li­saks said mär­gi­se me­sin­du­se­ga te­ge­lev Taa­li Me­si­la ja Ark­na Kar­ja­ta­lu, kel­le meie­reis too­dab kä­si­töö­juus­tu­sid ko­ha­peal­ne juus­tu­meis­ter. Kok­ku on Põh­ja-Ees­ti toi­du mär­gis 34 et­te­võt­jal.

Ring­reis lõp­pes õh­tu­söö­gi­ga Sa­ga­di mõi­sas.

Ka­jas­tu­si veel vä­he
Es­mas­päe­va, 16. juu­li sei­su­ga oli ring­rei­sist lu­gu­sid il­mu­nud veel vä­he. Toi­du­ta­re por­taa­lis oli lu­gu, mis kes­ken­dus Põh­ja-Ees­ti esin­dus­joo­gi va­li­mi­se­le. Ve­ne­keel­ne lu­gu koos fo­to­de­ga il­mus ve­ne­keel­ses por­taa­lis Gloss. Lu­gu­de il­mu­mi­sest on teada and­nud veel Maa­le­he, Pos­ti­me­he Ar­te­ri ja Vi­ru­maa Tea­ta­ja aja­kir­ja­ni­kud.

Ring­rei­si ajal aru­ta­sid aja­kir­ja­ni­kud, et eri­ne­valt Ees­ti muu­dest piir­kon­da­dest on Põh­ja-Ees­ti toi­du mää­ra­mi­ne ja ise­loo­mus­ta­mi­ne veel poo­le­li – Põh­ja-Ees­ti tüü­pi­li­se toi­du­na ei osa­tud esi­me­se hoo­ga mi­da­gi väl­ja pak­ku­da.

Ka Eha Paas nõus­tus, et Põh­ja-Ees­ti on veel avas­ta­ma­ta toi­du­piir­kond. Ta li­sas, et pal­jud väi­ke­sed ko­ha­li­kud et­te­võt­jad va­ja­vad jul­gus­tust ning toeks võr­gus­tik­ku. Tu­ge va­jab ka tar­bi­ja, et teaks ja jul­geks ot­si­da ter­vis­lik­ku ja ko­ha­lik­ku toi­tu.

0

Koos­ta­ta­vat üldp­la­nee­rin­gut aru­ta­tak­se au­gus­ti lõ­pus.

Ala­tes es­mas­päe­vast, 16. juu­list saab Raa­si­ku val­la koos­ta­ta­va üldp­la­nee­rin­gu ja kesk­kon­na­mõ­ju st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se do­ku­men­ti­de­ga tut­vu­da val­la vee­bi­le­hel, Aru­kü­las val­la­ma­jas ning Raa­si­kul raa­ma­tu­ko­gus. Ma­ter­ja­lid on ava­li­kus­ta­tud 17. au­gus­ti­ni. Sel­le aja jook­sul saa­vad kõik soo­vi­jad esi­ta­da val­la­va­lit­su­se­le kir­ja­lik­ke et­te­pa­ne­kuid üldp­la­nee­rin­gu tee­mal. See­jä­rel kor­ral­dab val­la­va­lit­sus rah­va­koo­so­le­kud 21. au­gus­til Aru­kü­las, 22. au­gus­til Pi­ka­ve­res ning 23. au­gus­til Raa­si­ku rah­va­ma­jas.

Üldp­la­nee­rin­gut koos­tab kon­sul­tat­sioo­niet­te­võ­te Ske­past & Puh­kim, mil­le pla­nee­ri­ja Kad­ri Va­her tutvustas es­kiis­la­hen­dust juu­ni­s Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil.

Pla­nee­ri­ja sõ­nas, et olu­li­selt on uuen­da­tud ehi­tus­tin­gi­mu­si ning mää­ra­tud eri ti­he­du­se­ga piir­kon­nad: ti­hea­sus­tu­sa­lad, üle­mi­ne­kua­lad ning ha­jaa­sus­tu­sa­lad. Sõl­tu­valt piir­kon­nast on mää­ra­tud vas­ta­vad ehi­tus­tin­gi­mu­sed, mil­le alu­sel edas­pi­di de­tailp­la­nee­rin­guid koos­ta­tak­se või pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­si väl­jas­ta­tak­se. Eral­di on mää­ra­tud de­tailp­la­nee­rin­gu ko­hus­tu­se­ga alad ning ju­hud. Kes­ken­du­tak­se ka jalg- ja jalg­rat­ta­tee­de ka­van­da­mi­se­le, et luua kva­li­teet­se­mat ava­lik­ku ruu­mi ja soo­dus­ta­da kesk­kon­na­sääst­lik­ke lii­ku­mis­vii­se.

Uues üldp­la­nee­rin­gus on täp­sus­ta­tud Raa­si­ku val­la ro­he­võr­gus­ti­ku ala­sid ning mää­ra­tud nei­le vas­ta­vad tin­gi­mu­sed, et võr­gus­tik edas­pi­di­gi säi­liks, ta­gaks elu­rik­ku­se ja ela­ni­ke puh­ke­va­ja­du­sed.

Pä­rast rah­va­koo­so­le­kuid on plaa­nis ha­ka­ta üldp­la­nee­rin­gut koos­kõ­las­ta­ma.

0

Tööd al­ga­vad algk­las­si­de ma­ja­le kol­man­da kor­ru­se ehi­ta­mi­sest.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus sõl­mis ehi­tus­le­pin­gu Nord­lin Ehi­tus OÜ­ga, kes hak­kab ra­ja­ma Aru­kü­la põ­hi­koo­li­le kol­man­dat kor­rust algk­las­si­de ma­ja­le, laien­da­ma söök­lat. Koo­li võim­la ehi­ta­tak­se tri­büü­ni­de jaoks suu­re­maks, du­ši­ruu­mi­de ko­ha­le te­hak­se li­sak­las­si­ruu­mid. Söök­lat laien­da­tak­se hoo­ne ka­he tii­va va­he­li­se ala kin­nie­hi­ta­mi­se­ga, prae­gu on seal mu­rup­lats. Ava­ra­maks te­hak­se köök, ehi­ta­tak­se köö­gi­la­du.

Ehi­ta­ja lu­bas alus­ta­da töö­de­ga es­mas­päe­val, 16. juu­lil. Kok­ku­le­pi­tud ajal olid ehi­ta­jad ka ju­ba ma­ja üm­ber et­te­val­mis­tus­töid te­ge­mas. Kol­man­da kor­ru­se val­mi­mis­täh­taeg on tä­na­vu 1. no­vemb­ril.

Val­la hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na juht Aa­re Ets üt­les, et koo­li­pe­re saab sü­gi­sel tööd alus­ta­da, juur­dee­hi­tu­se tõt­tu hoo­nest väl­ja ko­li­ma ei pea, na­gu küm­me­kond aas­tat ta­ga­si eel­mi­se juur­de­ehi­tu­se ajal, kui tuli kolida aju­ti­selt las­teaia ruu­mi­des­se. Prae­gu po­leks las­teaias koo­li­pe­re­le ka ruu­mi. Suur osa tööst on plaa­nis ära te­ha sü­gi­se­sel koo­li­va­hea­jal, õp­pe­tööd se­ga­vat puu­ri­mis­tööd saab te­ha nä­da­la­va­he­tus­tel või päe­va tei­ses poo­les.

Plaa­nis on alus­ta­da töid ka staa­dio­nil, et jõuaks en­ne lu­me tu­le­kut osa töid ära te­ha. Staa­dion ja võim­la laien­dus pea­vad val­mis ole­ma 2019. aas­ta au­gus­tiks.

Staa­dion re­konst­ruee­ri­tak­se täie­li­kult. Staa­dio­nil on prae­gu ker­ge­jõus­ti­ku ja -jalg­pal­lis­taa­dion, as­falt­kat­te­ga korv­pal­li­­- p­lats, ran­na­võrk­pal­li­väl­jak, jalg­pal­li har­ju­tus­väl­jak ning ta­li­hooa­jal jää­ho­ki­väl­jak. Ees­ti spor­di­re­gist­ri and­me­tel on staa­dio­ni sei­su­kord mit­te­ra­hul­dav. Plaa­nis on re­konst­ruee­ri­da staa­dio­ni har­ju­tus­väl­ja­kud, piir­ded, val­gus­tus, luua uu­si par­ki­mis­koh­ti ning li­sa­või­ma­lu­si tree­nin­gu­teks.

Ehi­tu­se mak­su­mu­seks on pla­nee­ri­tud 3,6 miljonit eu­rot, mis osa­li­selt kae­tak­se lae­nu­ga.

Val­la­va­nem And­re Sepp üt­les, et klas­si­ruu­mi­de juur­dee­hi­tust ja staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mist on oo­da­tud kaua ning nüüd on mõist­lik kõik kor­ra­ga ära te­ha: „Juur­dee­hi­tus on ala­ti pin­ge­li­selt põ­nev prot­sess, aga hea tu­le­mu­se ni­mel ole­me kõik val­mis pin­gu­ta­ma.”

Ehi­tu­se jä­re­le­val­vet teos­tab PP Pro­jek­tid OÜ. Ehi­tu­seks on moo­dus­ta­tud ko­mis­jon koo­li ja val­la esin­da­ja­test.

0

Folk­loo­ri­fes­ti­val „Tun­ne rah­vast en­da üm­ber” oli Keh­ra jõeäär­ses par­gis kol­man­dat aas­tat jär­jest.

Lau­päe­val, 14. juu­lil oli Keh­ra jõeäär­ne park kir­ju eri rah­vus­te lau­lust, tant­sust, söö­gist. Kol­man­dat kor­da toi­mu­nud folk­loo­ri­fes­ti­val oli mul­lus­test vei­di eri­nev – kui va­rem on päe­va jook­sul üles as­tu­nud pal­jud eri rah­vus­test taid­lus­kol­lek­tii­vid, olid tä­na­vu ena­mik esi­ne­ja­test Ees­tis tun­dud et­no- ja folk­loo­ri­muu­si­kud. La­va­le as­tu­sid Cur­ly St­rings, Mee­li­ka Hain­soo ja Paul Da­niel, Et­nos­fäär, Ani­ja val­la muu­sik Kai­sa Jõh­vik, Mick Pe­da­ja, Er­ki Kaik­ko­nen ja Cät­lin Mä­gi, dis­kor Er­ki Pruul, an­sam­bel Ju-Ju, kes esi­ne­sid par­gis, ait-kui­va­tis ning jaa­ma­hoo­nes. Folk­loo­ri­fes­ti­va­li pea­kor­ral­da­ja oli In­ga Koit­la, kes kut­sus ap­pi oma nais­tant­su­rüh­ma Päi­ke­se­ra­tas liik­med MTÜst Tant­su­ra­tas. Kor­ral­dus­mees­kon­na liik­med tun­dis plat­sil ära ühe­su­gus­te kol­las­te sär­ki­de jär­gi, mil­lel fes­ti­va­li lo­god.

Päe­va­juht Maia Põ­la­je­va üt­les fes­ti­va­li sis­se­ju­ha­tu­seks: „Ees­ti moo­dus­tab pin­da­lalt ko­gu maail­mast 0,09 prot­sen­ti ja rah­vaar­vult 0,02 prot­sen­ti. Ar­go Moor on öel­nud kuld­sed sõ­nad: kul­tuur sün­nib ini­me­se koh­tu­mi­ses maail­ma­ga. Koh­tu­me siis sel­le­ga.”

Kor­ral­da­jad rää­ki­sid, et folk­loo­ri­fes­ti­val eri­neb teis­test fes­ti­va­li­dest sel­le poo­lest, et see kas­vas väl­ja soo­vist tut­vus­ta­da eri rah­vus­te kul­tuu­ri, kom­beid, toi­te, kä­si­tööd. Inga Koitla: „Ani­ja val­las elab üle 50 rah­vu­se, ini­me­si-naab­reid, kel­lest me ei tea, aga võik­si­me tea­da.”

Mä­lu­män­gu või­tis AIN TROL­LA
Eri­ne­valt va­ra­se­ma­test aas­ta­test, oli tä­na­vu folk­loo­ri­fes­ti­va­lil mä­lu­mäng, mis koos­nes kol­mest voo­rust ja fi­naa­list, mis olid ja­ga­tud päe­va jook­sul et­teas­te­te va­he­le. Mäng oli te­le­vi­sioo­nist tun­tud „Ees­ti män­gu” põ­hi­mõt­tel, kuid tä­rin­gut vee­re­ta­ma ei pi­da­nud. Osa­le­jaid oli 9 – kor­ral­da­jad va­li­sid sin­na Ani­ja val­las tun­tud isi­kud. Mä­lu­män­gu viis lä­bi MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ju­ha­tu­se lii­ge An­ne Oruaas. Kü­si­mu­sed koos­tas tun­tud mä­lu­män­gur Jev­ge­ni Nurm­la.

Esi­me­ses voo­rus võt­sid mõõ­tu Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam, MTÜ Keh­ra Koo­li Vi­list­la­sed ja HC Keh­ra Fänn-k­lu­bi ju­ha­tu­se lii­ge Paul Luš­kov ja fes­ti­va­li eest­ve­da­ja In­ga Koit­la. En­ne võist­le­ma asu­mist esi­tas An­ne Oruaas män­gi­ja­te­le ka ühe soo­jen­dus­kü­si­mu­se. Või­tis ja fi­naa­li pää­ses Paul Luš­kov. Tei­ses voo­rus võist­le­sid Ani­ja val­la se­ga­rüh­ma tant­si­ja ja ka­la­mees Ain Trol­la, val­la­vo­li­ko­gu lii­ge ja ko­ha­lik et­te­võt­ja Jaa­nus Ka­lev ning Keh­ra güm­naa­siu­mi ja Keh­ra las­teae­da­de pea­kokk Peep Kask. Neist tee­nis esi­ko­ha Ain Trol­la.

Vii­ma­ses voo­rus osa­le­sid Aeg­vii­du mat­ka­hu­vi­li­ne Sven Luks, lau­luõ­pe­ta­ja He­li Ka­ru ja rah­va­tant­su­ju­hen­da­ja Ai­ta Tam­meorg. Pa­rim oli Sven Luks.

Kü­si­mu­sed olid eri vald­kon­da­dest, iga­le vas­ta­ja­le kor­da­möö­da. Tea­da tu­li ül­di­seid, aga ka Ani­ja val­la­ga seo­tud tee­ma­sid. Ani­ja val­la koh­ta koh­ta tu­li vas­ta­ja­tel pak­ku­da näi­teks se­da, mil­li­ses­se kü­las­se kin­gi­ti ta­lu Krist­jan Pa­lu­sa­lu­le, kes on Keh­ras sün­di­nud tun­tud se­riaa­li­näit­le­jan­na, mi­tu raud­tee­pea­tust ning kü­la on Ani­ja val­la ter­ri­too­riu­mil.

Mälumängu finaal: küsimusi esitab ANNE ORUAAS, vastavad PAUL LUŠKOV, SVEN LUKS, AIN TROLLA. Üldvõidu pälvis PAUL LUŠKOV.

Mälumängu finaal: küsimusi esitab ANNE ORUAAS, vastavad PAUL LUŠKOV, SVEN LUKS, AIN TROLLA. Üldvõidu pälvis PAUL LUŠKOV.

Fi­naa­li võitis Paul Luško­v, kes oli parem Ain Trollast ja Sven Luksist.

Kõik osa­le­jad said Pi­ret Hau­ga­se ja Rii­na Tam­me­laa­ne küp­se­ta­tud lei­ba ja pa­ki vi­ta­mii­ne. Fi­naa­li kol­man­da ko­ha au­hind oli gii­di­tuur Keh­ra raud­tee­jaa­ma muu­seu­mis, tei­se ko­ha saa­nud võist­le­ja­le pa­ni MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam väl­ja kont­ser­di­pi­le­tid Ra­vi­la mõi­sas toi­mu­va­le su­ve­la­vas­tu­se­le „Ar­mas­tus on aja­vii­de” ning võit­ja sai va­li­da kont­ser­di­pi­le­tid Ani­ja mõi­sa su­ve­kont­ser­di­le.
Cur­ly St­ring­si­ga 2 aas­tat lä­bi­rää­ki­mi­si

Li­saks peae­si­ne­ja­te kont­ser­ti­de­le as­tu­sid la­va­le vo­kaa­lan­sam­bel Rja­bi­nuš­ka Maar­dust, näi­den­di „Ivan Tsa­re­vitš ja hall hunt” esi­ta­sid Keh­ra ve­ne­keel­se näi­te­rin­gi noo­red noor­soo­töö­ta­ja Alek­sei Kuz­mi­ni ju­hen­da­mi­sel, He­li Ka­ru lau­lu­lap­sed, Ani­ja val­la se­ga­koor Han­ni­jög­gi.

Fes­ti­va­li toe­tu­seks sai soe­ta­da 5eu­ro­se toe­ta­ja­pi­le­ti või eel­müü­gist 20 eu­rot maks­nud trip­pi­ja pi­le­ti, mis ta­gas sis­se­pää­su ait-kui­va­tis­se Mick Pe­da­ja ja Er­ki Kaik­ko­ne­ni kont­ser­di­le, raud­tee­jaa­ma Mee­li­ka Hain­soo ja Paul Da­nie­li kont­ser­di­le ning fes­ti­va­li jä­rel­peo­le koh­vi­kus­se Ko­du. Kõi­ki­de toe­ta­ja­pi­le­ti või trip­pi­ja pi­le­ti ost­nu­te va­hel loo­si­sid kor­ral­da­jad väl­ja au­hin­du spon­so­ri­telt.
Ke­ha­kin­ni­tust pak­ku­sid toit­lus­ta­jad Ani­ja val­last ja kau­ge­malt. Tun­tu­mad ko­ha­li­kud Ka­ti Köök, OÜ His­pa­ti­me, Keh­ra ko­ha­li­kud gru­sii­nid. Li­saks söö­gi­le-joo­gi­le olid fes­ti­va­lil kä­si­töö­müü­jad, laast­kor­vi­de töö­tu­ba ning te­ge­vu­sed las­te­le.

Eri rah­vu­si võiks roh­kem ol­la
Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam kom­men­tee­ris, et folk­loo­ri­fes­ti­val on tä­nu­väärt üri­tus, mis on tek­ki­nud ko­da­ni­kual­ga­tu­se­na: „Ani­ja val­las on li­saks kau­ni­le loo­du­se­le suu­rim väär­tus meie ini­me­sed. Imet­len, kui­das nii pal­ju va­ba­taht­lik­ke on kor­ral­da­mi­se­le kaa­sa ai­da­nud.“

Vä­ga pal­ju eri rah­vus­te esin­da­jaid fes­ti­va­lil siis­ki nä­ha pol­nud. Jõe ää­res ja­lu­ta­nud ve­ne-ees­ti se­ga­pe­re­dest noo­red üt­le­sid Sõ­nu­mi­too­ja­le, et käi­sid fes­ti­va­lia­lal söö­mas, kuid ke­da­gi teist pea­le Cur­ly St­ring­si nad ka­vast en­da jaoks ei leid­nud.

La­va ees pin­gil is­tu­nud Na­tal­ja Too­ming aga lau­sus, et te­ma jaoks on fes­ti­val Keh­ra aas­ta suur­sünd­mus, kui­gi ko­lis paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si Keh­rast Tal­lin­nas­se: „Ko­du­kan­ti tõm­bab ik­ka ta­ga­si, et nä­ha en­di­seid sõp­ru-tut­ta­vaid, fes­ti­val an­nab sel­leks põh­ju­se. Ka­va on pii­sa­valt ti­he, et kõik saak­sid lei­da en­da­le mi­da­gi mee­le­pä­rast ning vee­ta mõ­nus päev ko­dust väl­jas.”

Pea­kor­ral­da­ja In­ga Koit­la üt­les pä­rast fes­ti­va­li, et kui­gi fes­ti­val läks kor­da, oleks või­nud osa­le­jaid roh­kem ol­la: „Müü­si­me pi­le­teid vä­hem, kui loot­si­me. See pa­ni meid mõt­te­le, et ehk peaks järg­mi­se aas­ta fes­ti­va­li va­he­le jät­ma, ko­gu­ma ener­giat ja ideid. Võik­si­me kes­ken­du­da ait-kui­va­tis toi­mu­va­te­le kont­ser­ti­de­le, mis on vä­ga häs­ti käi­ma läi­nud.”

Festivali üks esinejatest – Anija vallast pärit KAISA JÕHVIK.

Festivali üks esinejatest – Anija vallast pärit KAISA JÕHVIK.

Ta tõ­des, et kol­me aas­ta­ga on kor­ral­dus­mees­kond proo­vi­nud eri nip­pe, kui­das rah­vast ko­dust väl­ja saa­da: „Sa­ge­li kur­de­tak­se, et Keh­ras mi­da­gi ei toi­mu. Kui aga te­hak­se, ei tu­le need kurt­jad ta­va­li­selt ko­ha­le. On aga rõõm te­ha fes­ti­va­li nei­le, kes tu­le­vad ja nau­di­vad.”

Ta li­sas, et kor­ral­da­mi­ne võt­tis ko­gu aas­ta, alus­ta­ti siis, kui möö­du­nud fes­ti­val lõp­pes. Oli ar­va­mus­kü­sit­lus, uu­te idee­de mõt­le­mi­ne, ra­has­tusp­ro­jek­ti­de kir­ju­ta­mi­ne ning spon­so­ri­te ot­si­mi­ne. In­ga Koit­la sõ­nas, et spon­so­ri­te leid­mi­seks tu­li väl­ja saa­ta pal­ju abi­pal­veid, kuid et­te­võt­jad ja tei­sed olid rõõ­mu­ga nõus ai­ta­ma – and­ma au­hin­du loo­siks.