Esmaspäev, 11. detsember 2017
Autorid Posts by Ere Uibo

Ere Uibo

757 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Fas­saa­di va­he­tu­se täh­taeg lük­kus aas­ta lõp­pu.

Raa­si­ku rah­va­ma­ja on ol­nud mõ­ned kuud il­ma val­ge fas­saa­di­kat­te­ta, väl­ja pais­ta­vad 1964. aas­tal ehi­ta­tud ma­ja pruu­ni­kad ori­gi­naal­sei­nad, hoo­ne on ümb­rit­se­tud tel­lin­gu­te­ga. Töid teeb Pär­nu et­te­võ­te Me­ris OÜ.

Ehi­ta­ja lu­bas esialg­se plaa­ni jär­gi kat­ta ma­ja uu­te spet­siaal­se­te fas­saa­dip­laa­ti­de­ga ja lõ­pe­ta­da ka muud vii­mist­lus­tööd üle­möö­du­nud nä­da­laks, 17. no­vemb­riks. Prae­gu tööd veel käi­vad ning ma­jal uut kes­ta po­le.

Hoo­ne fas­saad tu­li va­he­ta­da, ku­na va­ra­sem plas­ti­kust pui­dui­mi­tat­sioo­ni­ga kat­te all oli soo­jus­tus osa­li­selt ära va­ju­nud, fas­saad muu­tu­nud ra­be­daks, et sai nä­pu­ga au­gu sis­se tor­ga­ta ja oleks va­ja­nud pal­ju pa­ran­da­mist. Sa­ma et­te­võt­te, kes prae­gu töid teeb, va­he­tas 2015. aas­tal rah­va­ma­ja ka­tu­se, mis on ma­ja ka­su­ta­ja­te sõ­nul siia­ni häs­ti vas­tu pi­da­nud.

Val­la­va­nem And­re Sepp üt­les, et tööd on jää­nud ve­ni­ma, ku­na on va­ja te­ha pal­ju li­sa­töid, mi­da pro­jek­tis ei ole: „Al­gu­ses se­gas ehi­ta­jat tu­ge­valt vih­ma­ne ilm, siis ilm­ne­sid pro­jek­tis puu­du­sed ja ehi­tus­jä­re­le­val­ve kõr­gen­da­tud nõud­mi­sed, mis vii­sid sel­le­ni, et töö­de val­mi­mi­ne on lük­ku­nud aas­ta lõp­pu. Osa vun­da­men­di ja pan­du­se töid jää­vad ka järg­mi­ses­se aas­tas­se.”

Val­la­va­nem li­sas, et kui ma­ja re­no­vee­ri­mi­ne 1996. aas­tal lõppes, üt­les ehi­ta­ja, et plas­ti­kust kat­tel on 50aas­ta­ne ga­ran­tii: „Te­ge­lik­kus näi­tas, et ei pi­da­nud vas­tu paa­ri­küm­met­ki. Uus ka­te on mõist­lik la­hen­dus, ees­märk on saa­da küt­te­ku­lud ma­da­laks ja ma­ja nä­gu­sa­maks.”

Tööd lä­he­vad maks­ma 73 478 eu­rot. Uus fas­saad tu­leb hall ja val­ge.

0

Kuu­sa­lu val­la uue üldp­la­nee­rin­gu rah­va­koo­so­le­kul Kiiu las­teaias osa­le­sid maan­teea­me­ti esin­da­jad.

Maan­teea­me­til on plaa­nis sul­ge­da Tal­lin­na-Nar­va maan­teel Kuu­sa­lu val­las pal­jud ma­ha­sõi­dud, ko­ha­li­ke jaoks pla­nee­ri­tak­se ko­gu­ja­teid. Kui maan­teea­me­ti esin­da­jad nel­ja­päe­val, 23. no­vemb­ril Kiius üldp­la­nee­rin­gu aru­te­lul pu­na­se ris­ti­ga tä­his­ta­tud sul­ge­mis­koh­ta­de­ga kaar­di ek­raa­ni­le ku­va­sid, järg­nes sel tee­mal tun­ni­pik­ku­ne vest­lus li­gi sa­ja ko­ha­le­tul­nu­ga.

Tal­lin­na-Nar­va maan­teel on prae­gu Kuu­sa­lu val­la pii­res paar­küm­mend ma­ha­sõi­tu, mis on kü­lae­la­ni­ke­le kõi­ge ot­sem tee ko­ju. Nen­de sul­ge­mi­ne ja liik­lu­se kor­ral­da­mi­ne ko­gu­ja­tee­de abil põh­jus­taks pal­ju­de­le mit­me­ki­lo­meet­ri­se rin­gi. Maan­teea­met on aga ot­sus­ta­nud, et liik­lu­so­hu­tu­se ta­ga­mi­seks tu­leb suu­re liik­lus­ti­he­du­se­ga nel­ja­rea­li­sel maan­teel sa­ma­ta­san­di­li­si ma­ha­sõi­te vä­hen­da­da.

Pla­nee­rin­gu­te me­net­le­mi­se ta­li­tu­se ju­ha­ta­ja Mar­ten Lei­ten ja liik­lu­so­hu­tu­se peas­pet­sia­list Rei­go Ude kin­ni­ta­sid, et kel­lelt­ki ei võe­ta juur­de­pää­su ära, üh­te­gi ma­ha­sõi­tu ei pan­da kin­ni en­ne, kui ko­gu­ja­teed po­le val­mis. Nad mär­ki­sid, et üldp­la­nee­ring loob al­les või­ma­lu­se – ma­ha­sõi­te ha­ka­tak­se sul­ge­ma järk­jär­gult, see on pi­kaa­ja­li­ne te­ge­vus, ee­lis­ta­tak­se kõi­ge liik­lu­soht­li­ku­maid koh­ti, eel­ne­valt koos­ta­tak­se pro­jekt, koos­ta­mi­sel kaa­sa­tak­se kõik as­jas­se­puu­tu­vad isi­kud ning pä­rast pro­jek­ti val­mi­mist lä­heb al­les ehi­tu­seks. Nad lu­ba­sid, et iga su­le­ta­va rist­mi­ku pu­hul toi­mu­vad pro­jek­ti­de ava­li­kus­ta­mi­sed ja ava­li­kud aru­te­lud, ko­ha­li­kud ela­ni­kud saa­vad kaa­sa rää­ki­da.

Maan­teea­me­ti esin­da­jad tea­ta­sid veel, et amet on sei­su­ko­hal – rist­mi­ke nor­mi­ko­ha­ne va­he peab ole­ma maan­tee­del 5-10 ki­lo­meet­rit. See põ­hi­mõ­te on pai­ka pan­dud ju­ba va­rem.

Rei­go Ude sel­gi­tas, et maan­teea­met te­gi möö­du­nud aas­tal liik­lu­so­hu­tu­se ana­lüü­si, mil­les läh­tu­tak­se null­vi­sioo­nist ehk üks­ki ini­me­ne ei to­hi saa­da maan­teel vi­gas­ta­da ega sur­ma: „Sel­li­se ka­liib­ri­ga maan­teel ei peaks ole­ma prae­gu­sel ku­jul ma­ha­sõi­te, vaid eri­ta­san­di­li­sed liik­lus­sõl­med, et ras­keks liik­lu­sõn­ne­tu­seks oleks või­ma­lus vä­ga väi­ke.”

Ma­ha­sõi­tu­de üks oh­te on külg­kok­ku­põr­ge, tõ­sis­te ta­ga­jär­ge­de väl­ti­mi­seks ei to­hiks kok­ku­põr­ke ajal ol­la kii­rus üle 70 ki­lo­meet­ri tun­nis. Tal­lin­na-Nar­va maan­teel on tal­vel kii­rus­pii­rang 90, su­vi­ti 110.
Kü­si­mu­se­le, kui pal­ju on ma­ha­sõi­tu­del liik­lu­sõn­ne­tu­si toi­mu­nud, jäi maan­teea­me­ti esin­da­ja vas­tu­se võl­gu, kuid rõ­hu­tas, et ei mak­sa õn­ne­tu­si oo­ta­ma jää­da, vaid te­ha kõik sel­leks, et neid ei juh­tuks.

Roh­kem tun­ne­leid
Maan­teea­met on ju­ba ha­ka­nud tros­si­de­ga sul­ge­ma ta­ga­si­pöör­de­koh­ti. Sa­mas ja­la­käi­ja­tel ei ole sa­ge­li muud va­rian­ti tei­se­le poo­le teed saa­da, kui tros­si­dest üle ro­ni­da. Lei­ti, et kui Kuu­sa­lu ale­vi­ku las­te­le on koo­li mi­ne­kuks maan­tee all tun­nel, võiks sa­ma­su­gu­ne ol­la ka 1-2 ki­lo­meet­rit Kiiu poo­le, kus tei­sel pool Tal­lin­na-Nar­va maan­teed on sa­mu­ti mit­meid elu­ma­ju ning las­tel tu­leb koo­li mi­ne­kuks va­li­da, kas min­na ot­se üle maan­tee või Kuu­sa­lu tun­ne­li kau­du suu­re rin­gi­ga.

Maan­teea­me­ti esin­da­ja­te vas­tus oli, et tun­ne­li­te ehi­ta­mi­ne on kal­lis, lä­heb maks­ma li­gi mil­jo­ni, rii­giee­lar­ves po­le või­me­kust neid nii kii­res­ti ra­ja­da, kuid üldp­la­nee­rin­gus­se ta­sub kir­ja pan­na, et oleks mar­kee­ri­tud, kus on va­ja­dus.
Val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la li­sas, et tun­ne­li ra­ja­mi­se et­te­pa­nek on ju­ba üldp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­dus­se teh­tud Kuu­sa­lu kü­la ja ale­vi­ku va­he­le ning va­ja­du­sel saab sel­le et­te­pa­ne­ku te­ha ka teis­tes lõi­ku­des.

Kü­la­de esin­da­jad olid mu­res Tal­lin­na-Nar­va maan­tee ää­res asu­va­te bus­si­pea­tus­te pä­rast. Maan­tee ää­res on pi­me­dal ajal käia oht­lik, maan­teea­met võiks mõel­da, kui­das te­ha tee bus­si­pea­tu­ses­se tur­va­li­se­maks. Eri­ti kee­ru­li­seks muu­tub bus­si­pea­tus­te ka­su­ta­mi­ne pä­rast teeots­te sul­ge­mist.

Pa­ku­ti, et võiks ol­la kas või kruu­sa­tee lõik he­ki ta­ga, na­gu on Ki­vi­sil­la pea­tu­se juu­res. Maan­teea­me­ti esindajate sõ­nul la­hen­da­tak­se sel­li­sed kü­si­mu­sed pro­jek­tee­ri­mi­sel, kus vaa­da­tak­se iga konk­reet­set juh­tu­mit eral­di. Ko­gu Tal­lin­na-Nar­va maan­tee äär­de kerg­liik­lus­teed ra­ja­ma ei ha­ka­ta, kuid juur­de­pää­sud bus­si­pea­tus­te­le pea­vad saa­ma la­hen­du­se. Üldp­la­nee­rin­gus pan­nak­se pai­ka põ­hi­mõt­ted Tal­lin­na-Nar­va maan­tee ma­ha­sõi­tu­de vä­hen­da­mi­se koh­ta, täp­se­malt ha­ka­tak­se la­hen­da­ma pro­jek­tee­ri­mi­sel.

Kü­si­mu­si te­ki­ta­sid ka ko­gu­ja­teed. Uu­ri­ti, kas nen­de asu­koh­ti saab veel muu­ta ja li­sa­da, sest kü­la­de pii­rid ja asus­tus­ti­he­dus on muu­tu­nud. Ju­hi­ti ka tä­he­le­pa­nu, et kui au­to­de­le on teeot­sad kin­ni pan­dud, siis po­le ko­ha­li­kul oma­va­lit­su­sel või­me­kust kõi­ki­de ko­gu­ja­tee­de eest hoolt kan­da, tal­vel neid lu­me­va­ba­na hoi­da, need peaks jää­ma as­jast hu­vi­ta­tud osa­poo­le ehk maan­tee­ame­ti tee­deks.

Val­laar­hi­tekt üt­les, et üld­pla­nee­rin­gus vaa­da­tak­se la­hen­dus veel üle ning va­ja­du­sel te­hak­se muu­da­tu­si seon­du­valt esi­ta­tud et­te­pa­ne­ku­test.

Mil­li­sed rist­mi­kud on plaa­nis sul­ge­da, leiab Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­helt üldp­la­nee­rin­gu ma­ter­ja­li­de­le li­sa­tud Tal­lin­na-Nar­va maan­tee kaar­dilt.

Ran­na­park­lad, kerg­liik­lus­teed
Kui maan­teea­me­ti esin­da­jad lah­ku­sid, ju­ha­tas tei­se poo­le koo­so­le­kust sis­se üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja Ske­past&Puh­kim pro­jek­ti­juht Triin Lep­land, kes an­dis üle­vaa­te pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­se prot­ses­sist.

An­di­nee­melt tu­li et­te­pa­nek, et igas ran­na­kü­las võiks ol­la vä­he­malt üks väi­ke­sa­dam. Jut­tu oli ka sel­lest, et maae­lu­mi­nis­tee­rium kaar­dis­tab väär­tus­lik­ke põl­lu­ma­jan­dus­maa­sid, mil­le sih­tots­tar­vet edas­pi­di muu­ta ei to­hi.

Kiiu ümb­ru­se ela­nik­ke hu­vi­tas toot­mis­maa pla­nee­ri­mi­ne Kiiu ja koo­li va­he­le – rõ­hu­ta­ti, et et­te­võt­jad pea­vad ar­ves­ta­ma kaits­ma­ta põh­ja­vee­ga ala­ga.

Na­gu üldp­la­nee­rin­gu Kuu­sa­lu aru­te­lul, rää­gi­ti ka Kiiu koh­tu­mi­sel sel­lest, et üldp­la­nee­rin­gus on või­ma­lus muu­ta 25 prot­sen­ti krun­dist toot­mis­maaks, eri­hoo­ne­te ehi­ta­mi­ne lu­ba­tud ei ole, toot­mi­ne peab jää­ma elu­ma­ja pii­res­se.

Ka­di Raud­la sel­gi­tas, et see et­te­pa­nek tu­li La­he­maa ran­na­kü­la­dest, kus soo­vi­tak­se su­vi­ti pak­ku­da oma hoo­ne­tes ma­ju­tust, müüa kä­si­tööd või suit­su­ka­la. Ku­na et­te­pa­nek on saa­nud pal­ju vas­tu­ka­ja, siis on va­ja­lik se­da või­ma­lust täp­se­malt lah­ti kir­ju­ta­da või siis piir­kon­ni­ti üle vaa­da­ta.

Ka­di Raud­la mär­kis, et üld­pla­nee­rin­gu­ga on plaa­nis pai­ka pan­na ka suu­re­ma­te ran­da­de, Valk­la, Sal­mis­tu, An­di­nee­me ja Kol­ga-Aab­la par­ki­mi­s-alad. Sal­mis­tu ja Valk­la va­hel võiks ol­la avar park­la nei­le, kes soo­vi­vad min­na ran­da.
Sal­mis­tu kü­last tu­li mär­kus, et Ti­pu tee juures oli va­rem ma­da­la vee­ga las­te­rand, nüüd on sel­le hõi­va­nud sur­fa­rid, see­ga tu­leks nei­le par­ki­mis­koh­ta­de loo­mi­se ase­mel mõel­da, ku­hu te­ha uus las­te­rand.

Koo­so­le­kul uu­ri­ti veel kerg­liik­lus­tee koh­ta, sel­gus, et Tal­lin­na-Nar­va maan­tee äär­de po­le se­da pla­nee­ri­tud. Ka­di Raud­la rõ­hu­tas, et üldp­la­nee­ring küll mär­gib ära kõik või­ma­li­kud mar­suu­did, aga ehi­ta­ma ha­ka­tak­se täht­su­se jär­je­kor­ras, kõi­ge olu­li­se­mad on koo­li­de ümb­ru­sed, ti­he­da­ma liik­lu­se­ga alad. Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu lii­ge Mar­gus Soom sõ­nas, et tu­leks käed lüüa Jõe­läht­me ja Vi­hu­la val­la­ga ning luua Tal­lin­na-La­he­maa kerg­liik­lus­tee. Ka­di Raud­la sõ­nul on või­ma­lik kerg­liik­lus­tee ka­van­da­tud pi­gem Va­na-Nar­va maan­tee äär­de.

Koo­so­le­ku lõ­pus nen­tis val­laar­hi­tekt, et ku­na aeg on pii­ra­tud ja kü­la­de prob­lee­mid vä­ga eri­ne­vad, po­le või­ma­lik üld­pla­nee­rin­gut iga kü­la kau­pa aru­ta­da. Ta palus kü­la­del ja hu­vi­ta­tud isi­ku­tel veel­kord ma­ter­ja­lid üle vaa­da­ta ning oma et­te­pa­ne­kud val­la­va­lit­su­se­le saa­ta.

Kü­la­de esin­da­ja­telt oo­da­tak­se üldp­la­nee­rin­gus­se et­te­pa­ne­kuid det­semb­ri kesk­pai­ga­ni.

0

Raa­si­ku val­la pa­ri­ma sport­la­se tiit­li sai vi­bu­lask­ja RAIT OTS.

Raa­si­ku val­las on aas­ta sil­ma­paist­va­maid isi­kuid ha­ri­dus-, kul­tuu­ri-, spor­di- ja ko­da­ni­kuü­his­kon­na vald­kon­nas tun­nus­ta­tud tra­dit­sioo­ni­li­selt ok­toob­ris õpe­ta­ja­te päe­va pai­ku. Ku­na tun­nus­ta­ta­vaid on pal­ju, ot­sus­tas val­la­va­lit­sus tä­na­vu pa­ri­maid sport­la­si ja ko­da­ni­kuü­his­kon­na eden­da­jaid tä­na­da ko­da­ni­ku­päe­val, 26. no­vemb­ril.

Aas­ta jook­sul sil­ma­paist­nud ini­me­sed olid kut­sus­tud Aru­kü­la rah­va­maj­ja, kus Ju­han Trump mee­nu­tas ko­da­ni­ku­päe­va aja­lu­gu, esi­ne­sid noor trom­pe­ti­män­gi­ja Pär­tel Laht­vee ja Pää­su­lin­nu viiu­liõ­pe­ta­ja Liis-Ma­rii Vendt. Val­la­va­nem And­re Sepp kõ­ne­les ko­da­ni­kuü­his­kon­nast ning an­dis koos abi­val­la­va­ne­ma Ar­do Niin­re­ga Raa­si­ku val­la lõp­pe­va aas­ta edu­ka­ma­te­le sport­las­te­le ja sil­ma­paist­va­te­le ko­da­ni­ke­le val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­jad ja kin­ke­kaar­did.

Raa­si­ku val­la 2016.-2017. hooa­ja pa­ri­maks sport­la­seks kuu­lu­ta­ti Aru­kü­la vi­bu­lask­ja Rait Ots, kes tu­li ke­va­del Ru­mee­nias vi­bu si­se­lask­mi­se maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel sport­vi­bus võist­kond­li­kus ar­ves­tu­ses maail­ma­meist­riks ning in­di­vi­duaal­võist­lu­sel või­tis pronks­me­da­li.

Val­la­va­lit­sus pre­mee­ris Rait Ot­sa pea­le tä­nu­kir­ja ka 1300 eu­ro suu­ru­se ra­ha­sum­ma­ga. Rait Ots tea­tas, et soo­vib sel­le ra­ha an­da ko­du­val­la noor­te- ja ter­vi­ses­por­di heaks.

„Mi­na olen oma ees­mär­gid saa­vu­ta­nud, tiit­lid ära võit­nud ja enam nii tõ­si­selt spor­di­ga ei te­ge­le, las see lä­heb noor­te­le, kel­lel on va­ja. Uu­rin veel val­last ja koo­list, kel­lel võiks sel­lest ra­hast ka­su ol­la, kas mõ­nel lap­sel või kogu võist­kon­nal. Ai­tan hea mee­le­ga ko­du­kan­di noo­ri või an­ne­taks sel­le näi­teks ter­vi­se­ra­da­de heaks, siis või­da­vad sel­lest kõik,“ rää­kis Rait Ots Sõ­nu­mi­too­ja­le.

Ta kin­ni­tas, et val­la pa­ri­ma sport­la­se tii­tel tu­li ül­la­tu­se­na: „Ma ei tead­nud­ki, et mu kan­di­da­tuur on üles sea­tud. Abi­val­la­va­ne­malt kuul­sin, et mi­nu­ni jõu­ti tä­nu teie aja­le­he­le.“

Tub­li­mad sport­la­sed
Val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja koos Üle­mis­te kes­ku­se 30eu­ro­se kin­ke­kaar­di­ga päl­vi­sid veel 11 edu­kat sport­last ja tree­ne­rit.
Raa­si­ku jalg­pal­lik­lu­bi Jo­ker II ehk duu­bel­mees­kon­na Ees­ti jalg­pal­li­meist­ri­võist­lus­tel 4. lii­ga üld­või­du saa­vu­ta­mi­se eest tun­nus­ta­ti tree­ner Rii­do Rei­ma­ni ning Raa­si­ku noort ker­ge­jõus­tik­last Mar­jet­ta Ur­vat Eu­roo­pa klu­bi­de oda­vis­ke ka­ri­ka­võist­lus­tel saa­dud esi­ko­ha eest.

Tä­na­ti ka 10 aas­tat nWo klu­bi­ga Raa­si­kul rah­va­jook­su kor­ral­da­nud Ris­to Il­vest, Raa­si­ku põ­hi­koo­li õpe­ta­jat Tiia Kroon­mäed, kel­le õpi­la­sed saa­vu­ta­sid Har­ju­maa koo­li­de komp­leks­võist­lu­sel põ­hi­koo­li­de hul­gas 2. ko­ha, val­la spor­die­lus ak­tiiv­selt te­gut­se­nud kul­tuur­ka­pi­ta­li spor­dip­ree­mia võit­nud ko­roo­na­män­gi­jat Gui­do Tree­si, ko­roo­nas Ees­ti meist­ri­tiit­li võit­nud Ur­ve Ree­tam­mi ja He­le­na Tan­ni, Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel stan­dard­tant­su­des hõ­be­me­da­li võit­nud Ala­ri Amel­jušen­kot ja Sand­ra Kal­last.

Tä­nu­ki­ri koos kin­ke­kaar­di­ga an­ti ka Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi kä­si­pal­lit­ree­ne­ri­le And­rus Ro­gen­bau­mi­le kui Ees­ti kä­si­pal­li nii meist­ri- kui ka­ri­ka­võist­lus­tel hõ­be­me­da­li võit­nud tü­tar­las­te D2 va­nu­sek­las­si ju­hen­da­ja­le, ning Ees­ti ran­na­jalg­pal­li sar­jas hooa­ja pa­ri­ma­le vä­ra­va­löö­ja­le Rag­nar Rum­pi­le.

Sil­ma­paist­vad ko­da­ni­kud
Ko­da­ni­kuü­his­kon­na vald­kon­nas oli tun­nus­tu­se saa­jaid 14. Aru­kü­la noor räp­par Eik Erik Sikk sai tä­nu­kir­ja ja kin­ke­kaar­di noor­te­bän­di fes­ti­va­li fi­naa­lis eriau­hin­na saa­vu­ta­mi­se ning al­bu­mi „Ui­nak” aval­da­mi­se eest, Fre­di Ka­ru sel­le eest, et ra­jas Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks Raa­si­ku­le Sõp­ra­de par­gi.

Val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­jad an­ti ka raa­ma­tu „Pi­ka­ve­re kol­me ki­hel­kon­na pii­ril” au­to­ri­le ja näi­den­di „Ves­ki­jär­ve” la­vas­ta­ja­le, ko­du­loo­la­se­le Vai­no Na­pi­le ning Raa­si­ku val­la tei­se ha­ri­dus­päe­va ja hu­vi­te­ge­vu­se ra­has­ta­mi­se kor­ral­da­ja­le Ju­ta Asu­ja­le. Tun­nus­tu­se said ka Noo­re Meist­ri ehi­tus­vii­mist­lu­se võist­lu­se võit­ja Maar­ja Käes, mä­les­tus­raa­ma­tu „Seal, kus lõ­peb elu­töö, al­gab mä­les­tus­te maa” au­tor Sal­me Kul­ve­re, Aru­kü­la mui­nas­tu­le­de öö jook­su kor­ral­da­jad ning ter­vi­se­ra­ja aren­da­jad Vel­lo Luts ja Vel­lo Te­der Raa­si­kul noor­te „Su­me­da su­veõh­tu” pea­kor­ral­da­ja And­ra Al­lik, lap­se­va­ne­ma­te koo­li­tusp­ro­jek­ti „Ime­li­sed aas­tad” eest­ve­da­ja Anu Nõl­ve, Raa­si­ku val­la ma­le­va ning el­lu­jää­mis­kur­su­se „Met­sa­ga sõb­raks” kor­ral­da­ja, noor­soo­töö­ta­ja Maar­ja-Ly Tei­no.

Oma elu­kor­ral­du­se kar­di­naal­se muut­mi­se eest päl­vis val­la­va­lit­su­se tun­nus­tu­se Sir­je Van Cruyi­sen, toe­tu­se ja abi eest kaa­si­ni­mes­te mär­ka­mi­sel Mee­li Te­der.

Raa­si­ku Lions klu­bi tä­na­ti tur­va­li­su­se päe­va­de kor­ral­da­mi­se eest ning Ali­ce Suur­kuus­ke Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­na eest seis­mi­se, üh­te­liit­mi­se, üri­tus­te ja abi or­ga­ni­see­ri­mi­se eest.

Tun­nus­tu­se saa­jad va­lis väl­ja val­la­va­lit­sus. Ko­da­ni­ku­päe­va tä­his­ta­mi­se al­ga­ta­ja, Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas ar­vas, et edas­pi­di võik­sid val­la tub­li­maid ko­da­nik­ke ha­ka­ta tun­nus­ta­mi­seks esi­ta­ma kõik, kes tub­li­sid ini­me­si en­da üm­ber mär­ka­vad: „Tun­nus­tust võib vää­ri­da näi­teks poe­müü­ja, ko­ris­ta­ja või üks­kõik, mil­li­sel alal tub­li ko­da­nik.“

0
Koolifilm 2017 parima lühimängufilmi autor KAIDI KALDAS.

Koolifilm 2017 parima lühimängufilmi autor KAIDI KALDAS.

Parima muusikavideo valmistas räppar EIK ERIK SIKK ehk EiK.

Parima muusikavideo valmistas räppar EIK ERIK SIKK ehk EiK.

Pa­ri­ma lü­hi­män­gu­fil­mi te­gi KAI­DI KAL­DAS, muu­si­ka­vi­deo­te ka­te­goo­ria või­tis EIK ERIK SIKK ehk EiK.

Tä­na­vu­se aas­ta pa­ri­ma­te koo­li­fil­mi­de au­to­rid olid kut­su­tud 11. no­vemb­ril Tal­lin­nas­se Bal­ti Fil­mi- ja Mee­dia­koo­li kon­kur­si Koo­li­film 2017 tä­nuü­ri­tu­se­le. Pa­ri­mad va­li­ti väl­ja küm­nes ka­te­goo­rias, li­saks an­ti väl­ja eriau­hin­nad.

10.-12. klas­si­de lü­hi­män­gu­fil­mi­de ka­te­goo­ria või­tis Tal­lin­na Lil­le­kü­la Güm­naa­siu­mi õpi­la­ne, Aru­kü­la ela­nik Kai­di Kal­das fil­mi­ga „Mat­mi­ne”. Pa­ri­ma muu­si­ka­vi­deo au­to­riks kuu­lu­ta­ti Tal­lin­na Va­na­lin­na Ha­ri­dus­kol­lee­giu­mi õpi­la­ne, sa­mu­ti Aru­kü­las elav räp­par Eik Erik Sikk, esi­ne­ja­ni­me­ga EiK. 10.-12. klas­si­de lü­hi­män­gu­fil­mi­de ka­te­goo­rias osa­le­sid veel Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­las­te Klaa­ra Saa­re ja Siim Ma­ra­ni film „Paul”. Õpe­ta­ja­te fil­mi­de ka­te­goo­rias võist­les Aru­kü­la õpe­ta­ja Cris­ti­na Kas­ka eest­ve­da­mi­sel teh­tud lü­hi­film.

Pa­ri­ma lü­hi­män­gu­fil­mi au­tor Kai­di Kal­das on fil­min­du­se­ga te­ge­le­nud 6 aas­tat, hu­vi sai al­gu­se Aru­kü­la põ­hi­koo­lis Cris­ti­na Kas­ka ju­hen­da­mi­sel mee­dia­rin­gis. „Mat­mi­ne” val­mis tal güm­naa­siu­mis prak­ti­li­se töö raa­mes. Kõi­ge roh­kem pae­lub te­da fil­mi­de te­ge­mi­sel mon­taaž, ku­na see on prot­sess, kus fil­mist saab ter­vik ja saab ol­la kaad­ri­te kok­ku­pa­ne­kul loov.

„Mat­mi­se” esi­li­nas­tus oli ok­toob­ri al­gu­ses Aru­kü­la rah­va­ma­jas, paar nä­da­lat hil­jem li­nas­tus film Aru­kü­la fil­mi­fes­ti­va­li prog­ram­mis.

Au­tor kir­jel­das, et film rää­gib loo Least, kes on läi­nud met­sa lil­li kor­ja­ma, kuid sa­tub seh­kel­dus­se sa­la­pä­ra­se Ar­tu­ri­ga, kes kae­vab met­sas au­ku. Lea kao­tab tead­vu­se, kui üri­tab Ar­tu­ri eest põ­ge­ne­da met­sas. Hil­jem proo­vib Ar­tur Lea­le ära sel­gi­ta­da, et au­ku kae­vas ta al­la ae­tud loo­ma jaoks. Pä­rast se­da ta­pab Ar­tur ära ka Lea, kes siis­ki pea­le tead­vu­se­ta ole­kut mä­le­tas, mi­da ta täp­se­malt nä­gi Ar­tu­rit te­ge­mas.

Kai­di Kal­da­se ju­hen­da­ja oli Mar­je Nurk, ope­raa­tor Er­mo Te­der, he­li ai­tas ku­jun­da­da Tar­mo Kal­das.

Pa­ri­ma muu­si­ka­vi­deo „Pal­ju ilu­sam” val­mis­ta­nud Eik Erik Sikk kir­jel­das, et kui oli aval­da­nud 23. märt­sil oma tei­se al­bu­mi „Ui­nak”, hak­kas ko­gu­ne­ma uu­si teks­te: „Koh­ta­sin Tal­linn Mu­sic Wee­kil meest ni­me­ga Luu­rel Va­ras ja va­li­sin te­ma saa­de­tud inst­ru­men­taa­li­pa­kist väl­ja mõ­ned mõ­nu­sa­mad pa­lad, mil­le­le oma st­roo­fid lao­ta­da. „Pal­ju ilu­sam” oli neist esi­me­ne, mil­le sõ­na­de mus­tan­di­ga ma te­ma ju­tu­le saa­bu­sin.”

Idee sün­dis tal mit­me­päe­va­se mõ­te­te mõl­gu­ta­mi­se­ga, kus püü­dis lei­da või­ma­li­kult vi­suaal­selt kau­nist ja liht­sa­te süm­bo­li­te­ga pee­gel­da­tud vi­deoi­deed: „See­jä­rel tu­li aja­da kok­ku vaid arm­sa­test ja kind­las­ti ki­re­va rii­de­ka­pi­ga ini­mes­test koos­nev võt­teg­rupp, kes viit­sik­sid päev ot­sa kõ­le­das Pel­gu­ran­nas puu­ki­de ja vih­ma käes rin­gi tor­ma­ta, teh­ni­ka oli ju­ba omast käest võt­ta. Eri­ti ve­das re­žis­söö­ri­ga, pi­de­valt ab­surd­seid fo­to­la­vas­tu­si leiu­tav Mar­kus Ved­ler, ku­na te­ma stii­li­ga klap­piv ab­sur­di­mai­gu­li­ne vi­suaal oli mul ka plaa­nis val­mis vän­da­ta.”

Kuu­sa­lu koo­li õpi­la­sed Klaa­ra Saar, Siim Ma­ran ja Joo­sep Agu osa­le­sid kon­kur­sil lü­hi­män­gu­fil­mi­ga „Paul”. Noo­red rää­ki­sid, et film on teis­me­li­sest Pau­list, kel­lel on sün­ni­päev: „Loo mõ­te on pan­na noo­ri mõist­ma nar­koo­ti­lis­te ning al­ko­hool­se­te ai­ne­te oht­li­kust mõ­just. Hoo­li­ma­ta sel­lest, et esial­gu võib ai­ne ise­gi ka­su­lik tun­du­da, lõ­peb nen­de tar­bi­mi­ne ala­ti hal­vas­ti.”

Õpe­ta­ja­te fil­mi­de ka­te­goo­rias osa­le­sid Aru­kü­la põ­hi­koo­li õpe­ta­jad fil­mi­ga „Koer”, mis on õp­pe­film koe­rast ja koe­ra­oma­ni­kuks ole­mi­sest. Fil­mi re­žis­söö­rid on Cris­ti­na Kas­ka ja Aa­vo Kub­ja, kes mõ­le­mad on Aru­kü­la fil­mi­fes­ti­va­li kor­ral­dus­mees­kon­nas.

Cris­ti­na Kas­ka üt­les, et on va­rem­gi Aru­kü­la õpe­ta­ja­te­ga fil­me tei­nud: „Ekst­ra koo­li­fil­mi võist­lu­se­le va­rem mit­te. Koe­ra­film sai teh­tud Aru­kü­las Fil­mis­por­di üri­tu­se ajal, tei­sed te­gi­jad olid lap­sed, aga ku­na mi­na olen õpe­ta­ja, sai­me esi­ta­da fil­mi ai­nult õpe­ta­ja­te ka­te­goo­rias.”

Ta li­sas, et on tei­nud õpe­ta­ja­te­ga va­hel las­te­le ül­la­tu­seks fil­me, möö­du­nud jõu­lu­de ajal sai val­mis lü­hi­film „Mis juh­tub koo­lis, kui lap­sed on lah­ku­nud”.

Koo­li­fil­mi kon­kur­si­le said kõik 1.-12. klas­si koo­li­noo­red ning nen­de õpe­ta­jad esi­ta­da ku­ni 20 mi­nu­ti pik­ku­seid lü­hi­fil­me, mis on val­mi­nud ala­tes 2016. aas­ta 1. sep­temb­rist ning osa­le­sid Koo­li­fil­mi kon­kur­sil es­ma­kord­selt.

Kõi­ki kon­kur­si­le esi­ta­tud fil­me saab vaa­da­ta Koo­li­film 2017 kon­kur­si ko­du­le­hel.

0

Maa­va­nem ÜL­LE RA­JA­SA­LU lah­kus ame­tist 25. ok­toob­ril, te­da asen­dab se­ni­ne maa­sek­re­tär LEE­VI LAE­VER.

Vei­di roh­kem kui kuu en­ne maa­va­lit­sus­te sul­ge­mist on Har­ju maa­va­lit­su­se ruu­mi­des Tal­lin­na sü­da­lin­nas Roo­sik­rant­si tä­na­vas üs­na vaik­ne. Ees­ti suu­ri­ma maa­va­lit­su­se maj­ja jää­nud 62 ini­mest lõ­pe­ta­vad poo­le­lio­le­vaid as­ju, neist 17 on ju­ba lei­du­nud uue töö­ko­ha kas maa-ame­tis, maan­teea­me­tis, rahandusministeeriumi juurde loodavas Har­ju ta­li­tu­ses. Üle­jää­nud on va­bad töö­tu­rul, ot­si­vad, kan­di­dee­ri­vad. Ka se­ni­ne maa­sek­re­tär, prae­gu maa­va­ne­ma üle­san­ne­tes, 11 aas­tat maa­va­lit­su­ses töö­ta­nud Lee­vi Lae­ver ei tea veel, mis te­mast ala­tes 1. jaa­nua­rist saab.

Sul­ge­mis­mee­leo­lu või kur­bust Lee­vi Lae­ve­ri sõ­nul maa­va­lit­su­ses siis­ki po­le, te­hak­se hoo­le­ga tööd, et ei jääks lõ­pe­ta­ma­ta as­ju ning toi­min­gu­te üle and­mi­ne teis­te­le ins­ti­tut­sioo­ni­de­le lä­heks või­ma­li­kult liht­salt ja har­ju­maa­las­tel ei jääks va­ja­li­kud toi­min­gud te­ge­ma­ta.

Va­ba­rii­gi va­lit­sus te­gi tä­na­vu aas­ta jaa­nua­ris ot­su­se maa­va­lit­su­sed sul­ge­da. Üle­mi­ne­ku­pe­rioo­diks jäi aas­ta, maa­va­lit­sus­te uk­sed su­le­tak­se 2018. aas­ta 1. jaa­nua­rist, üle­san­ded ja­ga­tak­se mi­nis­tee­riu­mi­te, oma­va­lit­sus­te lii­du ja oma­va­lit­sus­te va­hel. Ta­sa­pi­si on maa­va­lit­su­se üle­san­ded vä­he­ne­nud ju­ba va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel. Maa­kon­na kul­tuu­ri­vald­kond on ol­nud aas­taid Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du kor­ral­da­da, ka on üle an­tud olüm­piaa­di­de kor­ral­da­mi­ne. Maa­va­lit­su­se ha­ri­dus­- ja sotsiaalosakonna juhataja ja peainspektorite kohad koondati tä­na­vu 1. sep­temb­rist. Lah­ku­nud on ka maa­va­nem Ül­le Ra­ja­sa­lu, kes osa­les ko­ha­li­kel va­li­mis­tel ning pää­ses Tal­lin­na lin­na­vo­li­ko­gus­se. Ku­na sea­dus ei lu­ba maa­va­ne­mal kuu­lu­da oma­va­lit­su­se vo­li­ko­gus­se, ot­sus­tas 2009. aas­tast maa­va­ne­ma ame­tit pi­da­nud Ül­le Ra­ja­sa­lu vo­li­ko­gu­töö ka­suks. Ame­tist on ju­ba lah­ku­nud tei­sigi maa­va­ne­maid, kes lin­na­peaks, kes val­la­va­ne­maks või vo­li­ko­gu esi­me­heks.

Re­for­mi järg­selt saa­vad ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed ha­ka­ta te­ge­le­ma maa­kon­na aren­dus­te­ge­vu­se ka­van­da­mi­se­ga, maa­kond­li­ku koos­töö koor­di­nee­ri­mi­se­ga, rah­vas­ti­ku­toi­min­gu­te­ga, täien­da­va­te kul­tuu­ri­vald­kon­na üle­san­ne­te­ga ja suu­na­ta piir­kon­na ühist­rans­por­ti. Mi­nis­tee­riu­mi­de vas­tu­tu­sa­las­se jääb eri vald­kon­da­des jä­re­le­val­ve kor­ral­da­mi­ne, maa­toi­min­gud, re­gio­naa­la­ren­gu prog­ram­mi­de ra­ken­da­mi­ne, riik­li­ke pla­nee­rin­gu­te koos­ta­mi­ne.

Ta­va­li­se­le ini­me­se­le toob maa­va­lit­sus­te sul­ge­mi­ne Lee­vi Lae­ve­ri sõ­nul kaa­sa esial­gu kind­las­ti se­ga­dust, kuid ta loo­dab, et pii­sa­va tea­vi­tus­töö­ga saab muu­ta üle­mi­ne­ku või­ma­li­kult lee­beks. Näi­teks maa­ga seo­tud toi­min­guid tu­leb edas­pi­di min­na aja­ma maa-ame­tis­se. Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit võ­tab en­da­le maa­kon­na aren­du­se, aren­gu, rah­va­ter­vi­se, ko­gu­kond­li­ku tur­va­li­su­se­ga seo­tud üle­san­ded.

Spet­sia­lis­ti­de arv Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ma­jas Pal­dis­ki maan­tee ää­res kas­vab maavalitsuselt üle võetavate ülesannete täitmiseks.

Spet­sia­lis­ti­de arv Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ma­jas Pal­dis­ki maan­tee ää­res kas­vab maavalitsuselt üle võetavate ülesannete täitmiseks.

Maavalitsuse majja Harju talitus
Jaa­nua­ri al­gu­sest su­le­tak­se ka maa­va­lit­sus­te vee­bi­le­hed ning ava­tak­se ül­di­ne maa­va­lit­sus­te ko­du­le­he­külg, ku­hu li­sa­tak­se maa­kon­da­de kau­pa in­fo, kus toi­min­guid eda­si te­hak­se, mil­li­ne amet­nik vas­ta­va vald­kon­na­ga te­ge­leb.

Moo­dus­ta­tak­se re­gio­naal­hal­du­se osa­kon­d maakondades asuvate talitustega. Har­ju talitus asub töö­le maa­va­lit­su­se ruu­mi­des. Selle koos­sei­sus on val­da­valt pla­nee­rin­gu­te koos­ta­jad, oman­di­re­for­mi spet­sia­list, KOV-nõu­nik, kes nõus­tab oma­va­lit­su­si, ja hal­dus­jä­re­le­val­ve. Kui kauaks Har­ju ta­li­tus maa­va­lit­su­se maj­ja jääb, Lee­vi Lae­ver öel­da ei osa­nud, tõe­näo­li­selt ko­lib see pea­gi uu­de niiöel­da su­per­mi­nis­tee­riu­mis­se. Järg­mi­sed pool aas­tat te­gut­seb ma­jas ka Tal­lin­na pe­re­kon­na­sei­sua­met.

Roo­sik­rant­si tä­na­va­le 20. sa­jan­di al­gu­ses ehi­ta­tud ma­ja on ol­nud ko­gu aja maa­va­lit­su­se ka­su­tu­ses, seal on tööd tei­nud kõik Har­ju maa­va­ne­mad. Hal­dab Rii­gi Kin­nis­va­ra, kes pa­neb ma­ja tõe­näo­li­selt müü­ki, kui see täies­ti tüh­jaks jääb.

Üle­san­ne­te jao­ta­mi­sel Lee­vi Lae­ve­ri sõ­nul tu­li­seid vaid­lu­si pol­nud, maa­va­lit­sus ot­sus­ta­mis­se eri­ti ei sek­ku­nud, kõik läks loo­gi­list ra­da pi­di: „Sel­ge, et maa­toi­min­gud maa-ame­ti­le, ühist­rans­por­di­ga seon­duv ühistranspordikeskustele. Kee­ru­li­sem oli üle­san­ne­te­ga, mis läk­sid oma­va­lit­sus­te­le ühi­seks täit­mi­seks, kuid Har­ju­maal on sel­le­ga liht­sam, meil on oma­va­lit­sus­te liit ole­mas.”

Lee­vi Lae­ver sõ­nas, et kõi­ge roh­kem käiak­se maa­va­lit­su­ses te­ge­mas maa­ga seo­tud toi­min­guid, ka rah­vas­ti­ku­toi­min­guid, näi­teks tu­le­vad maa­va­lit­sus­se vä­lis­maalt lü­hia­ja­li­selt Ees­tis­se töö­le tu­li­jad isi­ku­koo­di saa­ma. Käiak­se ka sün­de-sur­ma­sid ja abie­lu­sid re­gist­ree­ri­mas. Abi­elu­de re­gist­ree­ri­mi­se­ga Har­jus mi­da­gi ei muu­tu, ku­na Tal­lin­nal on ain­sa oma­va­lit­su­se­na abie­lu­de re­gist­ree­ri­mi­se õi­gus, Har­ju maa­kon­nal on Tal­lin­na­ga sel­les osas hal­dus­le­ping. Teis­tes maa­kon­da­des re­gist­ree­ri­ti abie­lu­sid vaid maa­valitsustes, nüüd­sest maakonna keskuse omavalitsuses.

Suur mure on Lee­vi Lae­ve­ril maa­va­lit­su­se ini­mes­te pä­rast: „Ma ei kaht­le sel­les, et uued asu­tu­sed saa­vad üle­san­ne­te täit­mi­se­ga hak­ka­ma ja se­ga­ne aeg saab möö­da. Amet­ni­kud on aga oma vald­kon­nas pro­fes­sio­naa­lid, aas­taid se­da tööd tei­nud, riik nen­de õp­peks ra­ha ku­lu­ta­nud. Suur hulk neist jääb nüüd töö­ta. Õn­neks on Tal­lin­nas liht­sam, kuid Ees­ti lõu­na- või ida­nur­ka­des kaht­le­ma­ta pal­ju kee­ru­li­sem.”

Kui­gi hal­dus­re­for­mi ta huk­ka ei mõis­ta, jääb sü­da­me­le, et töö kao­ta­vad oma­va­lit­sus­ju­hid saa­vad hel­de lah­ku­mis­kom­pen­sat­sioo­ni, maa­va­lit­su­se töö­ta­jad vaid sea­du­se­järg­se paa­ri kuu koon­da­mis­ra­ha.
Lee­vi Lae­ver leiab, et aeg rii­gi­hal­dus­re­for­miks oli am­mu küps, ku­na 15 maa­kond­lik­ku rii­gia­su­tust üle­val pi­da­da on ku­lu­kas. Re­form oleks või­nud te­ma sõ­nul ala­ta ju­ba 10 aas­tat ta­ga­si, te­ha re­gio­naal­hal­dust 4-6 maa­kon­na kau­pa.

Ta usub, et oma­va­lit­sus­te praegune arv 79 vä­he­neb veel, ku­na suu­red val­lad näi­ta­vad head ees­ku­ju: „Lõ­puks po­le ini­me­se­le olu­li­ne, et tal oleks ko­du juu­res val­la­vo­li­ko­gu ja -va­lit­sus, vaid uks, mil­le ta­ga oo­ta­vad üks-kaks amet­nik­ku, et saaks oma tee­nu­sed kät­te.”

Kui te­ma 2006. aas­tal maa­va­lit­sus­se tu­li, oli seal üle 120 töö­ta­ja, see oli ka re­kor­daeg. Nüüd­seks on töö­ta­ja­te arv ai­na vä­he­ne­nud: „Kui tu­lin, siis mind ül­la­tas, et ini­mes­te osas oli pal­ju priis­ka­mist, sa­mas pal­gad olid väi­ke­sed, osa­kon­di oli pal­ju roh­kem. Oli ai­nuõi­ge ot­sus tõm­ma­ta ri­du koo­ma­le, et maks­ta väärt ini­mes­te­le head pal­ka. Peaaegu igal aas­tal läks mõ­ni töö­ üle mi­nis­tee­riu­mis­se või ku­hu­gi ame­tis­se.”

HO­Li maj­ja rah­vast juur­de
Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ma­jas Pal­dis­ki maan­tee ää­res Sir­ge tä­na­val, ehk oma­va­lit­sus­ma­jas on tööd va­ra­se­mast roh­kem. Väl­ja on kuu­lu­ta­tud kon­kurss nel­ja ame­ti­ko­ha täit­mi­seks. Ot­si­tak­se aren­gu- ja si­se­tur­va­li­su­se ja rah­va­ter­vi­se nõu­nik­ku ning ju­ris­ti. Ala­tes 16. ok­toob­rist on ame­tis HO­Li uus te­gev­di­rek­tor Joel Jes­se, kes juh­tis va­rem Har­ju maa­va­lit­su­se aren­gu- ja pla­nee­ri­mi­s­o­sa­kon­da. Li­saks on HO­Lis tööl kul­tuu­ri­nõu­nik, ha­ri­dus-s­pet­sia­list, raa­ma­tu­pi­da­ja ja sek­re­tär-as­jaa­ja­ja. Töö­ta­ja­te arv kas­vab, uued spet­sia­lis­tid tu­leb pai­gu­ta­da töö­pi­nda­de­le-ka­bi­net­ti­des­se. Pea­gi alus­tab taas tööd ka Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du vo­li­ko­gu, ku­hu kuu­lu­vad val­la­va­ne­mad, vo­li­ko­gu­de esi­me­hed.

HOL on ai­nu­s oma­va­lit­sus­liit Ees­tis, kel­lel on oma ma­ja. Hoo­ne sai val­mis 2010. aas­tal en­di­se Har­ju tee­nin­dus­kom­bi­naa­di maja ase­me­le.

HO­Li maj­ja lisandub rah­vast, üle­mi­ne­ku­pe­rioo­dil on seal veel lah­ti­si ot­si. Maa­va­lit­su­ses on aga ra­hu­li­kum. Lee­vi Lae­ver sõ­nas, et Har­ju maa­va­lit­sus sai hil­ju­ti 100aas­ta­seks: „Sel­le numb­ri­ga on ilus lõ­pe­ta­da, aas­ta al­gu­ses tu­led kus­tu­ta­da ja uk­sed luk­ku kee­ra­ta.”

0

Ala­tes koo­li­põl­vest pil­dis­ta­mist har­ras­ta­nud LEM­BIT KA­RIN­DIL on ol­nud va­rem paar­küm­mend näi­tust.

Ho­bi­fo­tog­raaf Lem­bit Ka­rind kõ­ne­les oma fo­to­näi­tu­se ava­mi­sel pü­ha­päe­val, 19. no­vemb­ril Raa­si­ku rah­va­ma­jas, et imet­leb põh­ja­maid, ku­na seal on ki­lo­meet­ri­te kau­pa tüh­just ja la­ge­dust, mas­siiv­sed mäed, mi­tu meet­rit lä­bi pais­tev kris­tall­sel­ge ve­si, ruu­mi­li­ne ja tä­hi­ne tae­vas, vir­ma­li­sed, mil­le val­gel võib aja­leh­te lu­ge­da ning loo­dus­li­kud vär­vid.

Näi­tu­sel on te­ma vii­ma­se nel­ja aas­ta fo­tod Soo­me, Root­si, Nor­ra põh­jao­sa­dest. Mat­ka­del on ta koos fo­toa­pa­raa­di­ga käi­nud paar­küm­mend aas­tat. Ta on kirg­lik mat­ka­mees, püüab igal aas­tal mõ­ne ret­ke et­te võt­ta, ei pel­ga kõn­di­da mat­ka ajal lä­bi mi­tu­sa­da ki­lo­meet­rit ega ma­ga­da tel­gis, kui õues on mii­nusk­raa­did. Lem­bit Ka­rind mär­kis, et ho­tel­lis tal­le ma­ga­da ei meel­di – kord tun­dis, et hak­kab su­le­tek­ki­de-pat­ja­de sis­se ära up­pu­ma ning läks hoo­pis põ­ran­da­le ma­ga­ma.

MTÜ Tuu­le­kell ju­ha­tu­se lii­ge, Raa­si­ku rah­va­ma­ja kul­tuu­ri­nõu­ko­gus­se kuu­luv Lem­bit Ka­rind teeb iga­päe­va­tööd ER­Ris va­ne­min­se­ne­ri­na. Põh­ja­maa­de pil­dis­ta­mi­se pi­si­ku sai ta Põh­ja-Root­sis Sa­re­ki rah­vus­par­gis, kui jäl­gis päev ot­sa hun­di­kar­ja te­ge­mi­si.

Oma rän­na­ku­te koh­ta rää­kis ta, et eri­li­selt on meel­de jää­nud Põh­ja-Soo­mes koh­tu­mi­ne põ­lis­saa­mi­de­ga. Ühist keelt nad ei rää­ki­nud, kuid pak­ku­sid eest­las­te­le sup­pi.

Kaar­te ei ta­su te­ma sõ­nul põh­ja­maa­des usal­da­da – need on pa­be­ri­le kan­tud lu­me­saa­ni­ga sõi­tes. Kord juh­tus, et kui kaar­dil oli kir­jas va­he­maa 6 ki­lo­meet­rit, tu­li se­da kõn­di­da 14 tun­di ja ik­ka ku­hu­gi ei jõud­nud.

Ta mee­nu­tas, et hea mat­ka­toit on sp­ro­tid rii­si­pud­ru­ga, mi­da ko­dus ei sööks, aga mat­kal mek­kis häs­ti: „Sp­ro­tid olid meil üle loe­tud, et kõi­gi­le jät­kuks. Pä­rast hom­mi­ku­söö­ki peit­si­me need laag­ris hoo­li­kalt ära, ise läk­si­me mat­ka­le. Tu­li­me ta­ga­si, sp­ro­tid ka­du­nud. Kaht­lus­ta­si­me, kes meist oli sp­ro­tid sa­la­ja ära söö­nud, ei saa­nud­ki tea­da, ku­ni kuul­sin kar­ja­tust – mat­ka­kaas­la­ne oli mär­ga­nud, et po­laar­re­ba­ne jook­seb, te­ma bo­tas ham­bus, mäe­nõl­vast al­la. Ja­lat­si sai­me õn­neks ta­ga­si ning jõd­si­me jä­rel­du­se­le, kes oli meie sp­ro­tid ära söö­nud.”

Lem­bit Ka­rind on käi­nud rän­da­mas ka kau­ge­mal. On lä­bi kõn­di­nud üle 300 ki­lo­meet­ri His­paa­nias Hõ­be­da­teel, mil­lest on mee­les pal­ju­de rii­ki­de mat­ka­jad, kes ko­dust kaa­sa võe­tud söö­ke pak­ku­sid. Lem­mi­kuks on jää­nud aga põh­ja­maad, ku­na rii­gid on pii­sa­valt suu­red, saab käia mi­tu kor­da nii, et sa­mas­se koh­ta ei sa­tu.
Ka Soo­me po­le tal pä­ris lä­bi käi­dud. Rän­nu­mees sõ­nab, et kau­gel põh­jas, kus koh­tu­vad Soo­me, Root­si ja Ve­ne­maa piir, on pood, ku­hu tu­leb õlut mi­tu nä­da­lat et­te tel­li­da. Kü­las­ta­jaid käib vä­he, kuid pood on häs­ti val­va­tud ning sil­di­ga „Oda­vam on os­ta, kui va­ras­ta­da”.

Kü­si­mu­se­le, kas mõ­ni retk on ka pet­tu­must val­mis­ta­nud, vas­tab Lem­bit Ka­rind, et Uk­rai­na mä­ge­dest po­le head mä­les­tust: „GPS ega üks­ki kaart ei rää­gi õi­gust. Näi­tab teed, te­ge­li­kult on kal­ju­lõ­he. Jõud­si­me mäelt al­la tä­nu sel­le­le, et üks ko­ha­lik va­na­mees joo­nis­tas meie kaar­di­le õi­ge ra­ja.”

Rän­da­ma min­nes võ­tab Lem­bit Ka­rind fo­toa­pa­raa­di kaa­sa, kuid ala­ti po­le mah­ti ka­su­ta­da: „Olen tükk ae­ga suu­re me­ri­kot­ka­ga tõtt vah­ti­nud, apa­raat rip­pus kae­las. Kui hak­ka­sin se­da võt­ma, et pil­ti te­ha, len­das kot­kas kii­relt mi­ne­ma.”

Mee­les on tal ka ka­la­püük Nor­ras: „Fjor­dist võib ka­la püü­da igaüks, kui­das iga­nes soo­vib. Mi­na proo­vi­sin õn­ge ot­sa pan­dud suit­su­vors­ti­ga. Ei jõud­nud kaua oo­da­ta, ku­ni pi­ra­kas ka­la oli õn­ge ot­sas.”

Fo­to­sid on tal aja jook­sul ko­gu­ne­nud pal­ju, täis on mitu kõ­va­ket­ast. Paar kor­da on ta oma rei­si­jut­te kir­ja pan­nud, kuid tõ­deb, et se­da tu­leb te­ha va­he­tult pä­rast rei­si, siis on emot­sioo­nid värs­ked.

Ko­ge­nud rän­nu­me­he­na soo­vi­tab ta loo­du­ses kõn­di­des vaa­da­ta aeg-ajalt üle õla, siis tun­neb ta­ga­si tul­les tee ära, ku­na loo­dus on vä­ga eri­nev ole­ne­valt sel­lest, kust poolt vaa­da­ta.

Hea loo­dus­fo­to saa­mi­seks tu­leb te­ma sõ­nul aga min­na met­sa, is­tu­da tund ae­ga maas, siis ümb­rit­sev elu har­jub ära, muu­tub jul­ge­maks ning on loo­tust saa­da hea pilt.

Fo­to­näi­tus „Põh­ja­maad” ava­mi­sel oli Lem­bit Ka­rin­di loo­dus­jut­tu­de saat­jaks ki­tar­rist Pee­ter Re­ba­ne. Näi­tus jääb Raa­si­ku rah­va­ma­ja ka­mi­na­saa­lis ava­tuks 20. det­semb­ri­ni.

0

Vajalikud maatoimingud ja kooskõlastused tee rajamiseks on lõppenud, eraldi tuleb projekteerida jalakäijate sild üle jõe.

Raasiku alevikku kauaoodatud kergliiklustee projekteerimine on lõppenud. Kergliiklustee Tehase tee lõpust kuni vana surnuaia nurgani Jägala maantee ääres ning haruga ehitatavast kergliiklusteest raudteejaamani peab valmima järgmise aasta jooksul. Kergliiklustee ühendab aleviku äärealade elamupiirkonnad Tehase ja Jägala-Aruvalla tee ajaloolise keskusega. Siiani ühtegi kergliiklusteed Raasiku alevikku ei ole ehitatud.

Raasiku vallavalitsus taotles 3,2 kilomeetri pikkuse kergliiklustee rajamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Rahastusotsus toetada tee rajamist 668 001,76 eu­ro­ga tuli käesoleva aasta suvel. Projekti kogumaksumus on 786 000 eurot.

EASi otsuse kõrvaltingimus oli, et vald peab omandama kergliiklustee alla jäävad maad. Ei piisanud ostu-müügitehingust ehk võlaõiguslikust lepingust maaomanikega, lisaks tuli sõlmida ka asjaõiguslik leping, mis omakorda vajas maakorralduslike tegevuste lõpetamist ja kergliiklustee rajamiseks vajalike maaüksuste välja jagamist. Oma taotluses arvestas Raasiku vallavalitsus, et kõigi nende tehingute tegemiseks on vaja aega kuni tänavu oktoobri lõpuni, nii fikseeriti ka EASi otsuse kõrvaltingimuses.

30. oktoobril toimus viimase asjaõigusliku notariaalse leppe sõlmimine eraomanikega, kelle maad rajatav tee hakkab läbima.

Raasiku vallavanem Andre Sepp lausus, et kahetsusväärselt oli eelmine vallavalitsus esitanud EASile rahastustaotluse ilma Tehase teel üle Jõelähtme jõe mineva silla projekteerimise ja ehitusmaksumuseta: „Põhjenduseks toodi toonane projekteerija valik, talpuudus vastav pädevus silda projekteerida.”

Vallavanem ütles, et silla maksumust EASi projektile enam lisada ei saa: „Sild on alles praegu projekteerimisel, selle maksumus on hinnanguliselt 80 000 eurot, mis tuleb maksta täies mahus Raasiku valla eelarvest. Ilma sillata ei ole rajatav tee kogu ulatuses kasutatav.”

Vallavalitsus on välja kuulutanud hanke ehitus- ja omanikujärelevalve tegija leidmiseks. Koos järelevalvega saab välja kuulutada ehitushanke kogu kergliiklustee rajamiseks, vallavanem loodab, et selleni jõutakse veel käesoleva aasta jooksul.

Kergliiklustee ja silla visualiseering on paberil välja pandud Raasiku raamatukogus, lisainfot saab Raasiku vallavalitsusest.

0

Koos Raa­si­ku põ­hi­koo­li juu­be­li­ga tä­his­ta­ti ka 300 aas­ta möö­du­mist ha­ri­du­se and­mi­se al­gu­sest
Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas.

Raa­si­ku põ­hi­koo­li juu­be­li kü­la­li­sed ei mah­tu­nud 11. no­vemb­ril ak­tu­se ajal saa­li ära – pal­ju­del tu­li sein­te äär­tes püs­ti seis­ta või jäl­gi­da ak­tu­se ot­seü­le­kan­net koo­li­ma­ja ek­raa­ni­delt. Kui koo­li kõik lau­lu­lap­sed ei mah­tu­nud kor­ra­ga la­va­le. Kui­gi au­la ja spor­di­saa­li­na ka­su­tu­ses olev ruum sai ka­pi­taal­re­mon­di, jääb see ik­ka koo­li­pe­re­le kit­saks. Koo­li di­rek­tor Kad­ri Vii­ra sõ­nas – 5 aas­ta pä­rast uuel juu­be­li­peol on ruu­mi roh­kem, ku­na uue õp­peaas­ta al­gu­ses peaks val­mis saa­ma spor­di­hoo­ne suu­re saa­li­ga.

Raa­si­ku koo­li 55. sün­ni­päe­va ak­tus al­gas tun­ni­pik­ku­se näi­den­di­ga koo­li ja ha­ri­du­se and­mi­se aja­loost. Sel­le pa­ni kok­ku koo­li ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja Aet Jõe­suu, las­te­le ai­ta­sid rol­lid, lau­lud ja tant­sud sel­geks õpe­ta­da An­ge­la Al­lik, Tiia Kroon­mäe, Jan­ne Kuusk­la, He­li Ka­ru.

See­jä­rel olid sõ­na­võ­tud, ter­vi­tu­sed, tä­na­mi­sed. Iga viie len­nu pea­le süü­da­ti üks küü­nal, mil­le õpi­la­sed vii­sid koo­li­hoo­vi möö­du­nud su­vel val­mi­nud kom­pas­si ku­ju­ta­va mo­saiik­põ­ran­da pea­le. Üks küü­nal süü­da­ti ka ma­na­la­tee­le läi­nud koo­li­kaas­las­te­le.

Pä­rast ak­tust oli söök­las di­rek­to­ri vas­tu­võtt kut­se­te­ga kü­la­lis­te­le. Vi­list­las­te­le olid sea­tud koh­tu­mis­pai­ka­deks klas­si­ruu­mid. Tüd­ru­ku­te kä­si­töö­klas­sis sai vaa­da­ta va­nu al­bu­meid ja do­ku­men­te, pa­be­rist sai väl­ja lõi­ga­ta oma käe­jäl­je, kir­ju­ta­da sel­le pea­le head soo­vid koo­li­le ning pan­na see sei­na­le hea­de soo­vi­de puu kül­ge. Muu­si­kak­las­sis oli He­li Ka­ru õpi­las­te kont­sert, õh­tul hil­jem al­gas saa­lis dis­ko, mi­da kor­ral­das Erik Tamm­soo.
moodne tööõpetuse klass

Ka­pi­taal­re­mon­di saa­nud koo­li­hoo­ne ning juur­dee­hi­tus raa­ma­tu­ko­gu­ga on saa­nud ol­la koo­li­pe­re ka­su­tu­ses li­gi kolm kuud, ta­sa­pi­si on juur­de saa­bu­nud ka eri­tel­li­mu­sel teh­tud möö­blit. Nüüd on koo­li­ma­ja val­mis, te­ha on jää­nud veel mõ­ned pi­sias­jad. Juu­be­li­peol olid kõi­ki­de ruu­mi­de uk­sed esi­mest kor­da ava­lik­ku­se­le ava­tud. Enim ele­vust te­ki­tas mood­sa­te sead­me­te­ga tööõ­pe­tu­sek­lass, kii­du­sõ­nu päl­vis ka uus raa­ma­tu­ko­gu.

Ehi­tus jät­kub, pea­gi lüüak­se kopp ma­ha juur­dee­hi­tu­se tei­se eta­pi ra­ja­mi­seks. Mit­me­kor­ru­se­li­ne spor­di­hoo­ne tu­leb

Meie­rei tä­na­va äär­de va­na­de ga­raažide ase­me­le.
Kad­ri Vii­ra rää­kis, et koos ehi­tu­se­ga vee­de­tud õp­peaas­ta oli pöö­ra­ne, kuid saa­di hak­ka­ma, kui­gi va­hel tu­li õp­pi­da po­ri ja tol­mu sees, be­too­ni peal: „Koo­lil lä­heb prae­gu tõu­su­joo­nes, hoia­me oma mai­net. Koo­li­ma­ja uue ki­hi all on hulk sis­se­tal­la­tud ra­du ning mul on hea meel, et pal­jud, kes il­ma peal laia­li, on jät­nud sü­da­mes­se ko­ha Raa­si­ku koo­li­le.”

300 aastat hariduselu
Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp kii­tis koo­li­juh­te: „Üks­ki val­la­juht ei saa pan­na di­rek­to­ri töö­le­pin­gus­se kir­ja, kui­das ha­ri­du­se­lus­se pa­nus­ta­da. Ko­gu­kon­na­le ha­ri­du­se and­mi­ne on töö, mis saab tul­la ai­nult sü­da­mest.”

Raa­si­ku koo­li di­rek­to­ri­d: KAD­RI VII­RA ju­hib koo­li 2006. aas­tast, VOL­DE­MAR KOND­RAT­JEV juhtis aas­ta­tel 1969-1994, MAI­RE PA­LU­SOO oli di­rek­tor aas­ta­tel 1994-2004.

Raa­si­ku koo­li di­rek­to­ri­d: KAD­RI VII­RA ju­hib koo­li 2006. aas­tast, VOL­DE­MAR KOND­RAT­JEV juhtis aas­ta­tel 1969-1994, MAI­RE PA­LU­SOO oli di­rek­tor aas­ta­tel 1994-2004.

Raa­si­ku koo­li di­rek­tor aas­ta­tel 1994-2004, prae­gu Aru­kü­la põ­hi­koo­li õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Mai­re Pa­lu­soo üt­les, et on ol­nud Raa­si­ku koo­lis nii võõ­rus­ta­ja kui kü­la­li­ne: „Iga kord tu­len Raa­si­ku koo­li­maj­ja na­gu oma ko­ju. Mul on hea meel, et Kad­ri Vii­ra on suut­nud hoi­da ma­ja hoo­le ja ar­mas­tu­se­ga. Re­mon­di­tud ma­ja on vä­ga ilus. Mul on hea meel, et kõik koo­lid saa­vad üks­kord kor­da.”

Raa­si­ku koo­li 8. len­nu, 1970. aas­ta vi­list­la­se­na võt­tis sõ­na Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam. Ta lau­sus, et alus­tas koo­li­teed vast­val­mi­nud ma­jas 1962. aas­tal: „Ka siis pol­nud kool täies­ti val­mis, esi­me­sed tun­nid toi­mu­sid tu­rup­lat­sil. Raa­si­kult olen eluks kaa­sa saa­nud sel­le, mi­da prae­gu nau­din. Sain hea põ­hi­ha­ri­du­se, õp­pi­sin te­ge­ma tööd, spor­ti, laul­ma-tant­si­ma, vei­di ka ula­kust te­ge­ma.”

1962. aas­tal val­mi­nud ma­jast on 55 aas­ta jook­sul tee­le saa­de­tud 1046 koo­li­lõ­pe­ta­jat.
Kõi­ge roh­kem õpi­la­si oli koo­lis 1960nda­te aas­ta­te al­gu­ses – 232. 17 aas­tat jär­jest oli koo­lis üle 200 lap­se. Pä­rast mõ­nin­gast ka­ha­ne­mist on arv jäl­le tõu­su­teel, käe­so­le­val õp­peaas­tal on õpe­ta­jaid 20, muud per­so­na­li 6 ja õpi­la­si 188, lii­gu­tak­se taas 200 pii­ri poo­le.

Har­ju-Jaa­ni ha­ri­du­se­lu al­gu­seks loe­tak­se aas­tat 1717, kui pas­tor Wre­de asu­tas Har­ju-Jaa­ni köst­ri­koo­li. Õpe­ta­ja oli kös­ter Jür­gen Berg­mann. Koo­li töö oli edu­kas, 1726. aas­tal oli Har­ju-Jaa­nis lu­ge­da os­ka­va­te ta­lu­poe­ga­de arv 111. Koo­li esi­me­ne asu­koht oli Kam­bi mõi­sa Uus­ta­lu maa­del, Raa­si­ku prae­gu­se va­na sur­nu­aia ko­hal.

 

0

Rah­va­koh­tu­mis­tel Raa­si­kul, Pi­ka­ve­res, Aru­kü­las sai rah­vas sõ­na sek­ka öel­da, mi­da tu­leks li­sa­da val­la järg­mi­se 10 aas­ta aren­gu­ka­vas­se.

Raa­si­ku val­las on käi­mas järg­mi­se 10 aas­ta aren­gu­ka­va koos­ta­mi­ne. Aren­gu­ka­va koos­ta­mi­se han­ke võit­ja Py­ra­mid Con­sult OÜ esin­da­jad on kok­ku ko­gu­nud ja ana­lüü­si­nud val­lae­la­ni­ke kü­sit­lu­se tu­le­mu­sed ning käi­sid sel­lest kol­mel koh­tu­mi­sel rää­ki­mas.

Esi­me­sel koh­tu­mi­sel Raa­si­kul 6. no­vemb­ril oli osa­le­jaid al­la 10. Pi­ka­ve­res 9. no­vemb­ril ja Aru­kü­las 13. no­vemb­ril oli osa­le­jaid küm­me­kond.

Juht­kon­sul­tant Pat­rick Rang tut­vus­tas koh­tu­mis­tel, et on Raa­si­ku val­la aren­gu­ka­va aas­ta­teks 2018-2028 koos­ta­mi­se­ga te­ge­le­nud ala­tes käe­so­le­va aas­ta su­vest, kui nen­de et­te­võ­te või­tis val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud han­ke.

Raasiku valla arengukava juhtkonsultant PATRICK RANG.

Raasiku valla arengukava juhtkonsultant PATRICK RANG.

Rah­va­koh­tu­mis­te­le eel­nes sep­temb­ris-ok­toob­ris val­lae­la­ni­ke kü­sit­lus. Vas­ta­jaid oli li­gi 200. Kon­sul­tant üt­les, et see on val­lae­la­ni­ke ar­vu ar­ves­ta­des vä­ga hea tu­le­mus. Ta kii­tis, et pal­ju oli ka­su­ta­tud ka va­bas vor­mis vas­ta­mi­se laht­reid, vas­ta­ja­te ta­ga­si­si­de oli si­su­kas.

Ta sõ­nas, et val­dav ena­mus vas­ta­ja­test on vii­ma­sel ajal val­la elu­ga ra­hul, 127 vas­ta­jat olid sei­su­ko­hal, et elu val­las on läi­nud pa­re­maks, ra­hu­lo­le­ma­tuid oli 30.

Kü­sit­lus koos­nes viiest plo­kist, mis on ka aren­gu­ka­va võt­me­vald­kon­nad: tur­va­li­sus ja pla­nee­ri­mi­ne, tee­nu­sed, töö­turg ja et­te­võt­lus, trans­port ja teed, ÜVK ja muud kom­mu­naal­tee­nu­sed, ha­ri­dus, kul­tuur ja va­ba aja tee­nu­sed.
Kon­sul­tant tõ­des, et vas­ta­jaid ei eris­ta­tud elu­ko­ha põh­jal, see­ga ei saa ül­dis­ta­da näi­teks tee­de olu­kor­da või ühis­trans­por­di kät­te­saa­da­vust ko­gu val­las, ku­na kü­la­des ja ale­vi­kes on või­ma­lu­sed eri­ne­vad. Ar­ves­se saab te­ma sõ­nul aga võt­ta ava­tud kü­si­mus­te vas­tu­seid, kus too­di väl­ja näi­teks, et Pe­nin­gilt peaks õh­tu­ti ja nä­da­la­va­he­tus­tel ole­ma ühist­rans­port lin­na olu­li­selt pa­rem.

Kõn­ni­teed ole­mas, puu­du kerg­liik­lus­teed
Kü­sit­lu­sest sel­gus, et vä­ga pal­ju kii­du­sõ­nu sai kul­tuu­ri ja spor­di olu­kord val­las, kii­de­ti ka kerg­liik­lus­tee­de ehi­tust. Puu­dus­te­na olid vä­ga pal­jud vas­ta­jad väl­ja too­nud, et val­las võiks ol­la bur­ge­ri­put­ka. Kon­sul­tan­di hin­nan­gul või­sid need ol­la koo­li­noo­red ning ta­suks laie­malt mõel­da, mil­li­seid va­ba aja või­ma­lu­si võiks noor­te­le pak­ku­da.

Vi­sioo­ni­na on kon­sul­tant sõ­nas­ta­nud, et Raa­si­ku vald oleks kõr­gelt hin­na­tud elu­kesk­kon­na­ga, ko­du­ne, te­gus ja ise­sei­sev, sääst­va aren­gu põ­hi­mõt­teid jär­giv vald. Nen­de märk­sõ­na­de põh­jal toi­mu­sid ka rah­va­koo­so­le­ku­te aru­te­lud.
Koh­tu­mis­tel osa­le­nud pak­ku­sid, et kõr­gelt hin­na­tud elu­kesk­kond val­las tä­hen­dab kii­ret in­ter­ne­tiü­hen­dust ka maa­piir­kon­da­des, kor­ra­lik­ke teid, ka­na­li­sat­sioo­ni­võr­ku. Pa­ku­ti ka, et tu­leks alus­ta­da mää­rat­lu­sest, kas Raa­si­ku vald võiks püüel­da töös­tus­li­ku val­la või meel­di­va elu­kesk­kon­na­ga ma­ga­la poo­le.

Soo­vi­ti, et oma val­la ini­mes­te­le tu­leks pak­ku­da tööd, mi­da val­las prae­gu sis­se os­te­tak­se – tee­hool­dust, prü­gi­ve­du. Põh­jen­da­ti, et mi­da roh­kem ini­me­si on val­la­ga seo­tud töö kau­du, te­kib tu­ge­vam ko­gu­kond ja hin­na­tud elu­kesk­kond ega te­ki ma­ga­la.

Sa­mas tõ­de­ti, et töö­koh­ta­de loo­mi­seks ei pruu­gi kõik et­te­võt­ted ol­la Raa­si­ku val­da so­bi­vad, sest või­vad ha­ka­ta kesk­kon­da saas­ta­ma ning see võib põh­jus­ta­da, et val­last ha­ka­tak­se ära ko­li­ma.

Pa­ku­ti väl­ja, et kes­kus­tes­se võiks ehi­ta­da juur­de kor­rus­ma­ju, et ti­hen­da­da asu­laid, kus toi­mi­vad kom­mu­naa­lid ja tee­nu­sed ju­ba ole­mas.

Kuidas olete rahul eluga Raasiku vallas? Olen rahul – 65%, ei ole rahul – 15%, olen väga rahul – 14%, ei oska öelda – 5%, vastamata – 1%.

Kuidas olete rahul eluga Raasiku vallas? Olen rahul – 65%, ei ole rahul – 15%, olen väga rahul – 14%, ei oska öelda – 5%, vastamata – 1%.

Kõi­ki­del koh­tu­mis­tel ker­kis esi­le kerg­liik­lus- ja kõn­ni­tee­de tee­ma. Lei­ti, et ale­vi­kes­se on küll teh­tud uu­si kõn­ni­teid, aga puu­du on kerg­liik­lus­teed näi­teks Aru­kü­la, Pe­nin­gi, Raa­si­ku va­hel, mi­da saaks ka­su­ta­da li­saks tur­va­li­se­le liik­le­mi­se­le ka spor­ti­mi­seks.

Puu­du­se­na mär­ki­sid osa­le­jad, et Raa­si­ku val­las po­le ben­sii­ni­jaa­ma, mil­le puu­du­mi­se tõt­tu jäi Aru­kü­la väl­ja ka riik­li­kust tõm­be­kes­kus­te plaa­nist. Aru­kül­la on an­tud tank­la­ke­ti­le hoo­nes­tu­sõi­gus, tank­la on lu­ba­tud väl­ja ehi­ta­da ka­he aas­ta jook­sul.

Osa­le­jad tõ­de­sid, et äri peab ära ta­su­ma, val­lal po­le sel­les osas pal­ju ära teha. Val­la­va­nem Andre Sepp li­sas, et Swed­ban­ki au­to­maa­ti tu­leks Aru­kü­las ak­tiiv­se­malt ka­su­ta­da, pan­galt on tul­nud tea­de, et vä­he­se ka­su­ta­mi­se tõt­tu on oht, et au­to­maat võe­tak­se ära.

Veel oli jut­tu, kui­das sõ­nas­ta­da aren­guees­mär­ke, võt­tes ar­ves­se, et 2020. aas­tal vä­he­ne­vad olu­li­selt Eu­roo­pa Lii­du toe­tus­ra­had.

Trans­por­dis too­di väl­ja, et val­la­si­se­se trans­por­di­na ka­su­ta­tak­se koo­li­bus­se, aga koo­li­va­hea­jal ei saa pal­jud kü­lae­la­ni­kud sel­le­ga Aru­kül­la või Raa­si­ku­le töö­le, trans­port on kehv ka Pi­ka­ve­re piir­kon­na kü­la­des. Teh­ti et­te­pa­nek koo­pe­ree­ru­da naa­ber­val­da­de­ga, et pak­ku­da trans­por­ti val­la­pii­ri­de üle­selt.

Kau­ge­ma tu­le­vi­ku idee­dest soovitati ka tuu­le­ge­ne­raa­to­ri­ ra­ja­mi­st ning või­ma­lu­st, et val­las ko­gu­tak­se prü­gi kok­ku ning te­hak­se val­la­le ise elekt­rit.

Räägiti ka ruu­mi­puu­dusest hu­vi­ha­ri­du­sega te­ge­lemi­seks ja spor­ti­mi­seks, koo­li­de laien­da­mi­se va­ja­dusest, uu­te hu­vi­rin­gi­de loo­mi­sest.

Aren­gu­ka­va koos­ta­ja sõ­nas, et nüüd on plaa­nis uue val­la­va­lit­su­se­ga koh­tu­da, täp­sus­ta­da ra­hva­koh­tu­mis­tel rää­gi­tut, aru­ta­da oo­tu­si-loo­tu­si. Järg­mi­se aas­ta märt­siks on plaa­nis saa­da aren­gu­ka­va kaan­te va­he­le, see­jä­rel ava­li­kus­ta­da ning kor­ral­da­da sa­ma­su­gu­sed rah­va­koo­so­le­kud. Aren­gu­ka­va peab val­mis saa­ma ap­ril­liks.

 

0

Raa­si­ku val­la Ot­se Toot­jalt Tar­bi­ja­le tu­ru kor­ral­da­ja MEE­LI TE­DER soo­vib ta­ga­si­det, kui­das tur­gu pa­re­maks muu­ta.

Raa­si­ku val­las Aru­kü­las on li­gi 8 aas­tat re­gu­laar­selt toi­mu­nud Ot­se Toot­jalt Tar­bi­ja­le (OTT) kau­ba­koh­tu­mi­sed ehk ko­ha­li­ku toi­du tu­ru­päe­vad. Re­gu­laar­seid kau­ba­pak­ku­jaid on prae­gu 12, ost­ja­te arv kõi­gub, sü­gi­se­ti kü­las­ta­tak­se tur­gu ta­va­li­selt vä­hem.

Kau­ba­koh­tu­mis­te eest­ve­da­ja Mee­li Te­der on koos­ta­nud kü­sit­lu­se, et tea­da saa­da tu­rul­käi­ja­te ar­va­must – kui­gi plat­sil on uus val­gus­tus, kõr­val­da­tud on plat­si­le ko­gu­ne­nud vee­loi­gud ning muu­de­tud let­ti­de pai­gu­tust, võiks te­ma sõ­nul ost­jaid roh­kem ol­la.

Kü­sit­lu­se ava­li­kus­tab ta kol­ma­päe­val, 15. no­vemb­ril Raa­si­ku val­la OTT Fa­ce­boo­ki-le­hel ning ja­gab lin­ki ka mu­ja­le Raa­si­ku val­la­ga seo­tud le­he­kül­ge­de­le. Pa­be­ril saab kü­sit­lu­se­le vas­ta­ta järg­mi­sel nä­da­lal, 23. no­vemb­ril kau­ba­koh­tu­mi­se ajal.

Kü­sit­lu­se­ga soo­vib Mee­li Te­der tea­da, kas vas­ta­ja on tu­ru­kü­las­ta­ja, mis mõ­ju­tab ot­sust tur­gu kü­las­ta­da, mil­list kau­pa soo­vi­tak­se li­saks ole­ma­so­le­va­le. Vas­tus­te põh­jal püüab Mee­li Te­der lei­da uu­si kau­ba­pak­ku­jaid, aga ka pa­ran­da­da tu­ru ol­me­tin­gi­mu­si.

Üks, mis kau­ba­koh­tu­mis­te kor­ral­da­ja­le vei­di mu­ret val­mis­tab, on tu­ru asu­koht. Tal­lin­na maan­tee ää­res put­ka juu­res plat­sil ol­lak­se küll ale­vi­ku kes­kel, kuid par­ki­mis­koh­ti na­pib, ruu­mi võ­tab ka uus kõn­ni­tee. Sa­ge­li on kü­las­ta­ja­te au­tod par­gi­tud nii, et lii­ni­buss ei ma­hu pea­tu­ma. Sa­mas po­le seal pea­tu­se mär­ki, see tu­leks tu­ru kor­ral­da­ja sõ­nul sin­na kind­las­ti or­ga­ni­see­ri­da.

Ta li­sas, et kui­gi Aru­kü­las va­bu plat­se vä­ga po­le, loo­dab ta siis­ki lei­da tu­ru­le uue ja so­bi­va­ma asu­ko­ha, ka sel­le koh­ta on kü­sit­lu­ses et­te­pa­ne­kud oo­da­tud.