Neljapäev, 17. august 2017
Autorid Posts by Ere Uibo

Ere Uibo

686 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Kont­sert „Tor­mis Kõr­veaial” toi­mub Kuu­sa­lu val­las Aru kü­las Kõr­veaia ta­lus 13. au­gus­til.

Kuu­sa­lust viie ki­lo­meet­ri kau­gu­sel Aru kü­las põ­lis­puu­de va­hel asuv Kõr­veaia ta­lu on he­li­loo­ja Vel­jo Tor­mi­se sün­ni­ko­du. 2008. aas­tal oli seal kont­sert-eten­dus „Kõr­veaia avas­ta­mi­ne”, 2010. aas­tal la­vas­ta­sid An­ne Türn­pu ja Eva Kol­dits Kõr­veaial Tor­mi­se 80. sün­ni­päe­vaks „Pa­rii­si lin­nas Lon­do­nis”, nel­jal eten­du­sel oli vaa­ta­jaid kok­ku 900.
„Ära la­se lat­ti al­la!” üt­le­sid la­vas­ta­jad too­na Kõr­veaia oma­ni­ku­le And­res Nur­ja­le, kes kor­ral­dab nüüd, 7 aas­tat hil­jem koos Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selt­si liik­me­te­ga taas kont­ser­di – la­va­le tu­le­vad RAM, pe­re­kond Jo­han­son, Kris­ta Cit­ra Joo­nas, Ma­ri Jür­jens, Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koor. Kont­sert on pü­hen­da­tud tä­na­vu jaa­nua­ris lah­ku­nud Vel­jo Tor­mi­se­le ning Tor­mi­se-selt­si 20. sün­ni­päe­va­le.
„Tor­mis su­ri jaa­nua­ris ning ma­tu­seid ava­li­kult ei pee­tud, Tal­lin­nas oli suu­rem mä­les­tus­kont­sert, see­ga ot­sus­ta­si­me selt­si liik­me­te­ga te­ha he­li­loo­ja sün­ni­ko­dus väik­se­ma pub­li­kuar­vu­ga mä­les­tus­kont­ser­di. Ku­na Vel­jol po­le kal­mu, ku­hu lil­li tuua, saab te­da mee­nu­ta­da, kui vaa­da­ta Kol­ga la­he­le, kus on te­ma tuhk, ning sün­ni­ko­dus te­ma muu­si­kat kuu­la­tes,” rää­kis And­res Nur­ja ning li­sas, et kont­ser­ti­de­ga on plaa­nis jät­ka­ta igal aas­tal lau­rit­sa­päe­va pai­ku.
Aru kü­la­va­nem, ehi­tu­sin­se­ne­ri ha­ri­du­se­ga And­res Nur­ja end muu­si­kai­ni­me­seks ei pea. Ka Tor­mi­se sün­ni­ko­du ost­mi­ne oli ju­hus. Ta ju­tus­tas, et ot­sis koos nai­se Jan­ne Nur­ja­ga maa­le su­ve­ko­du, ku­hu Tal­lin­nast käi­ma ha­ka­ta. Kõr­veaia ta­lu oli küll la­gu­ne­mas ning hoo­vis me­he­pik­ku­ne ro­hi, kuid pe­re­rah­va­le so­bis, 2000. aas­tal sõl­mi­ti os­tu­te­hing, ta­sa­pi­si hak­ka­sid Nur­jad ma­ja ja hoo­vi taas­ta­ma.
„Ühel su­ve­päe­val niit­si­me, üle­ni hi­gi­sed ja mus­tad. Ae­da as­tu­sid Vel­jo Tor­mis, pu­nas­tes üli­kon­da­des RA­Mi laul­jad ning aja­kir­ja­ni­kud. Al­les siis sai­me tea­da, et see on kuul­sa he­li­loo­ja sün­ni­ko­du ning ot­sus­ta­si­me, et ku­na ko­hal on lu­gu, ei saa me se­da jät­ta ai­nult en­da maa­ko­duks, vaid tu­leb rah­va­ga ja­ga­da,” rää­kis ta­lu oma­nik.
Va­nast ma­jast jäid al­les palk­sei­nad, muu tu­li uues­ti üles ehi­ta­da. Maj­ja te­gid nad muu­seu­mi­toad, kus va­nu töö­riis­tu, pil­te ja do­ku­men­te. Ma­ja on ehi­ta­tud 19. sa­jan­di lõ­pus. Ta­lu­koht on mär­gi­tud kaar­di­le 1884. aas­tal ning Vel­jo Tor­mi­se va­nai­sa os­tis ta­lu 1904. aas­tal. 1929. aas­tal pi­da­sid pul­mi Vel­jo Tor­mi­se va­ne­mad, pul­ma­päe­val is­tu­ta­sid ko­du­ma­ja kõr­va­le kuu­se, mis prae­gu­se­ni kasvab. Vel­jo Tor­mis sün­dis 1930. aas­tal, pe­re elas Kõr­veaial viis aas­tat. Kõr­veaia jäi Tor­mis­tele 1970. aas­ta­ni, kui Vel­jo Tor­mi­se onu ja onu­nai­ne ta­lu ära müü­sid.

Kõr­veaia on Tor­mi­se ise­loo­mu­ga
And­res Nur­ja sõ­nas, et Kõr­veaia oli he­li­loo­ja­le elu lõ­pu­ni hin­ges: „Vel­jo rää­kis, et käis sa­ge­li Kõr­veaial va­nae­ma vaa­ta­mas, ai­tas hei­na te­ha. Ka mi­nu ajal käis ta sa­ge­li, tu­li vä­lis­kü­la­lis­te­le oma sün­ni­ko­du näi­ta­ma. Ala­ti he­lis­tas ta et­te, ava­sin mee­lel­di uk­sed, näi­ta­sin ja rää­ki­sin.”
And­res Nur­ja mee­nu­tas, et eri­li­selt puu­du­tas Kõr­veaia te­ma hin­ge 2007. aas­tal, kui Kuu­sa­lus oli kü­las Root­si koor Svan­holm Sin­gers: „Pä­rast kont­ser­ti olid nad kut­su­tud Kõr­veae­da mul­gi­put­ru ja ka­ras­kit söö­ma. 30 noo­re laul­ja­ga oli kaa­sas ka Tor­mis. Üks koo­ri­laul­ja hak­kas laul­ma „Kust tun­ned ko­du”, tei­sed lii­tu­sid. Vel­jo tu­li, is­tus lau­da, kuu­las vei­di ning hak­kas ees­laul­jaks. Tek­kis mõ­nus sü­ner­gia. Lau­lu­väl­ja­kul on Tor­mi­se loo­min­gul või­mas mas­sie­fekt. Kõr­veaial aga mi­da­gi nii eri­list ja hu­bast.”
Nur­jad soo­vi­vad, et Kõr­veaia kont­ser­ti­dest saaks jär­je­pi­dev tra­dit­sioon, kuid mit­te suur peo­pi­da­mi­se paik: „Kõr­veaia on na­gu Tor­mis – vei­di kät­te­saa­ma­tu, kel­le­le ei meel­di ava­lik­ku­se tä­he­le­pa­nu, on salapärane, sa­mas meel­div ja sõb­ra­lik. Kõr­veaia mai­net on kee­ru­li­ne ku­jun­da­da, aga kao­ta­da vä­ga liht­ne.”
And­res Nur­ja lau­sus, et Kõr­veaia on te­ma ho­bi: „Kui tei­ne os­tab ja­hi ja lä­heb me­re­le, siis mi­na hoian ta­lu. Kõik on mul­le uus ja hu­vi­tav, iga Tor­mi­se­ga seo­tud koh­tu­mi­ne ja vest­lus ää­re­tult põnev.”
Ta tõ­des, et aeg-ajalt sa­tub Kõr­veaia­le ui­ta­jaid, kes as­tu­vad vä­ra­vast sis­se, tead­ma­ta, et see on erao­mand: „Kui kee­gi soo­vib, tu­len ja rää­gin hea mee­le­ga Kõr­veaiast, vii­sa­kas oleks aga mul­le et­te he­lis­ta­da, kui on soov kül­la tul­la.”
Kõr­veaias on li­saks pea­ma­ja­le suit­su­saun ning ku­na­gi­se ai­da ja lau­da ase­me­le ehi­ta­tud koo­so­le­ku­te­ruum. Hoo­vi­nur­gas on 2010. aas­tal ava­tud bas­si­võt­me-ku­ju­li­ne paea­lu­se­le ra­ja­tud puu­pink, üm­mar­gus­tel gra­nii­ta­lus­tel maest­ro büst ning te­ma all­ki­ri. Pin­gi kes­kel kas­vab Tor­mi­se is­tu­ta­tud tamm.

0

EV 100 ela­mus­tuur Las­te Va­ba­riik oli Kuu­sa­lus kol­ma­päe­val, 2. au­gus­til.

Ala­tes ke­va­dest möö­da Ees­tit tii­ru­tav Las­te Va­ba­rii­gi veoau­to sõi­tis möö­du­nud nä­da­lal 2. au­gus­til Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja ta­ha. Har­ju­maal jõu­dis Las­te Va­ba­riik li­saks Kuu­sa­lu­le päev va­rem Sa­kus­se ning 3. au­gus­til Lok­sa­le.
4 tun­ni sees olid Kuusalus tuu­ri jaoks val­mi­nud eten­dus, Ees­ti avas­ta­mi­seks la­bü­rint-män­gua­la, kus sai proo­vi­da kä­te osa­vust ja mõt­te erk­sust töö­tu­ba­des. Osa­le­jad sai Las­te Va­ba­rii­gi pas­si, millega on sis­se­pää­s pal­ju­des­se Ees­ti muu­seu­mi­tes­se ja ela­mus­kes­kus­tes­se soodsam.
Igas Las­te Va­ba­rii­gi pea­tus­pai­gas pää­se­sid la­va­le ka ko­ha­li­kud lap­sed. Kuu­sa­lus as­tu­sid üles noortebänd Kül­li-Kat­ri Es­ke­ni juhendamisel ning Sai­ma Kal­lion­si­vu näi­te­rin­gi noo­red, kes õpetasid ühis­tant­se.
Las­te Va­ba­rii­gi tu­le­kut Kuu­sal­lu kor­ral­das val­la ha­ri­dus- ja las­te­kait­ses­pet­sia­list Anu Kirs­man. Ta sõ­nas, et or­ga­ni­see­ri­mi­ne ja lä­bi­rää­ki­mi­ne üle-ees­ti­li­se mees­kon­na­ga oli pikk ja ras­ke prot­sess: „Ku­na Las­te Va­ba­rii­gi soo­vi­jaid oli pal­ju, pi­di­me mo­ti­vee­ri­ma, et me vä­ga ta­ha­me, meil on hea asu­koht ja ini­me­sed, kes val­mis or­ga­ni­see­ri­ma. Li­saks ei so­bi­nud mitmetes koh­ta­des kol­ma­päev, meil pol­nud sel­le vas­tu mi­da­gi.”
Lõpp­tu­le­mus sai tema sõ­nul vah­va: „Olen ra­hul, et õn­nes­tus Las­te Va­ba­riik meile tuua. Üri­tu­se si­su oli as­ja­lik, pal­ju eri töö­tu­ba­sid. Kes viit­sis sü­ve­ne­da, sai pal­ju as­ja­lik­ku tea­vet.”
Val­la kau­ge­ma­te kü­la­de las­tele pa­ni val­la­va­lit­sus Kuusallu sõi­duks käi­ma bus­sid Ko­da­soost, Ju­min­dalt ja Tur­bu­nee­mest. Anu Kirs­man: „Hu­vi­li­si bus­si­des­se oli üsna palju, Kodasoo buss pi­di te­ge­ma kaks tii­ru. Ko­ge­mus õpe­tas, et edas­pi­digi võib las­teü­ri­tus­te­le val­la­si­se­sed bus­sid käi­ma pan­na.”
Las­te Va­ba­rii­ki aita­sid Kuu­sa­lus kor­ral­da­da noor­te­ju­hid ja noor­te­kes­kus­te noo­red. Kuu­sa­lu val­la noor­soo­töö koor­di­naa­tor Kris­ta Al­lik: „Jäin vä­ga ra­hu­le. Pla­nee­ri­mi­ne ja et­te­val­mis­tus su­jus häs­ti. Tä­nu vah­va­te­le ja te­gu­sa­te­le noor­te­le sai ela­mus­tuur kii­res­ti üles pan­dud ning õh­tul ma­ha kor­ja­tud. Noo­red olid abiks ko­gu päe­va, Kuu­sa­lu ja Kol­ga noo­red müü­sid koh­vi­kus.”
Ta li­sas, et Las­te Va­ba­rii­gi pea­kor­ral­da­jad Ees­ti Las­te­kir­jan­du­se Kes­ku­sest kiit­sid rahvamaja hu­bast si­seõue, kus sai üritust kom­pakt­selt te­ha.”
Lap­se­va­ne­mad, kel­le­ga Sõ­nu­mi­too­ja Las­te Va­ba­rii­gis vest­les, kiit­sid, et te­ge­vust oli pal­ju ja eri ise­loo­mu­ga las­te­le – kes soo­vis vaik­selt no­kit­se­da ja sü­ve­ne­da, kes joos­ta ja möl­la­ta.

0

Uus plaat on gra­nii­dist ning sa­ma teks­ti­ga, mis va­nal, 1942. aas­tal ava­tud plaa­dil.

Vii­ma­sed paar aas­tat on Kuu­sa­lu va­ba­taht­li­kud kait­se­liit­la­se, kapteni Hei­go Vi­ja eest­ve­da­mi­sel taas­ta­nud Va­ba­dus­sõ­ja või­du­sam­mast Kuu­sa­lu kal­mis­tul. Mul­lu sai sam­mas pu­has­ta­tud, plat­si­le pan­dud kolm li­pu­mas­ti. Tä­na­vu on lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tus­tel 12. au­gus­til plaa­nis ava­da Kuu­sa­lus 1941. aas­tal met­sa­ven­da­de­na kom­mu­nist­li­ku ter­ro­ri ohv­riks lan­ge­nu­te mä­les­tusp­laat.
Esi­me­ne mä­les­tusp­laat pai­gal­da­ti mä­les­tus­sam­ba mul­last alu­ses­se 1942. aas­tal Kuu­sa­lu too­na­se val­la­va­lit­su­se toe­tu­sel ja eest­ve­da­mi­sel. Plaat ava­ti 23. au­gus­til, kuid ee­mal­da­ti ning pei­de­ti 1944. aas­tal.
Hei­go Vi­ja rää­kis, et mä­les­tusp­laa­di leid­sid Git­ta Truus ja Ma­ti Nee­vits 2011. aas­tal Kuu­sa­lu ale­vi­kus oma Kesk­väl­jak 6 ko­du­ma­ja keld­rist. Saa­re­maa do­lo­mii­dist mä­les­tusp­laat oli pu­ru­ne­nud ning se­da pol­nud või­ma­lik enam taas­ta­da.
Plaa­dil on ni­med Lem­bit Ii­tal, Mart­ha Raid­la, Sal­me Kiigs­ke, Hind­rek Kuus­maa, En­del Kal­ju­saar, En­del Kuus­sa­lu, Val­ter Kuusk, Val­ter Tops ja Evald Jak­sen.
Va­na koo­pia, gra­nii­dist uus plaat sai val­mis 1. au­gus­til OÜ KI­VIX töö­ko­jas Rak­ve­res, pai­gal­da­tud mä­les­tus­sam­ba ja­la­mi­le 7. au­gus­til ning pi­du­lik ava­mi­ne on 12. au­gus­til kell 12.
Hei­go Vi­ja: „Tea­ta­si­me ava­mi­sest huk­ku­nud met­sa­ven­da­de su­gu­las­te­le, kellega võttis ühendust Peeter Kivimäe. Tu­le­kust on tea­ta­nud Eruoh­vit­ser­ide Lii­du esin­da­jad, tõe­näo­li­selt tu­leb ka Põh­ja maa­kait­se­ring­kon­na ülem. Pä­rast ava­mist lä­heb lä­bi Kuu­sa­lu lau­rit­sa­rong­käik. On ju­ba kol­mas aas­ta, kui see al­gab mä­les­tus­sam­ba juu­res tse­re­moo­nia­ga.”
Uue plaa­di ava­mi­sel on te­ma sõ­nul jär­je­pi­de­vu­se mõ­te, soov sam­ba ümb­rust kor­ras­ta­da. Plaa­nis on ümb­ru­se uuen­da­mi­ne, sel­leks on tei­nud Vir­ge Mar­nat ka­van­di.
Uue plaadi valmistamiskulud tasus Kuusalu vald.

0

19. su­ves­por­di­päe­va „Pall on üm­mar­gu­ne ja au­ku­de­ga” kor­ral­das Aru­kü­la saa­li­ho­ki­nais­kond Aren­cul­le.

Mit­med Raa­si­ku val­la su­ves­por­di­päe­va osa­le­jaid kiit­sid – us­ku­ma­tu, kui pal­ju an­de­kaid võist­lu­si saab väl­ja mõel­da väik­se saa­li­ho­ki­pal­li­ga ja pan­na mõõ­tu võt­ma need, kes po­le ku­na­gi saa­li­ho­kit män­gi­tud.
Va­hel­du­va­te vih­ma­hoo­gu­de­ga lau­päe­val, 5. au­gus­til Aru­kü­la lau­lu­väl­ja­kul olid võist­lus­tu­les 4 mees­kon­da – Raa­si­ku noor­te­kes­kus, Raa­si­ku Rõõ­mu­li­sed, Aru­kü­la las­teaed ning Aru­kü­la se­ga­võist­kond. Päe­va kor­ral­das saa­li­ho­ki­nais­kond Aren­cul­le, kes saa­vu­tas möö­du­nud aas­tal või­du Aru­kü­la staa­dio­nil.
Võist­lus­päev al­gas rong­käi­gu­ga val­la­ma­ja eest lau­lu­väl­ja­ku­le. Võist­lu­sa­la­sid oli 12, ena­mik seo­tud saa­li­ho­ki­pal­li­de­ga. Vii­ma­sed alad olid vik­to­riin ning ai­nult õn­nest ole­nev tä­rin­gu­vi­se, mis aga va­ra­kult juh­ti­ma läi­nud Aru­kü­la las­teaia võist­kon­na edu ei kõi­gu­ta­nud. Las­teae­da läks tä­na­vu­ne võit ning järg­mi­se aas­ta kor­ral­du­sõi­gus, tei­se ko­ha said Raa­si­ku Rõõ­mu­li­sed, kol­man­da Raa­si­ku noo­red ning nel­jan­da Aru­kü­la se­ga­võist­kond.
Aren­cul­le kap­ten Sir­li Leok rää­kis, et su­ves­por­di­päe­va kor­ral­da­mi­se esi­me­sed mõt­te­tal­gud olid al­les juu­ni al­gu­ses: „Kultuurijuht Ga­ri­na Too­min­gas oli kor­ral­da­mi­sel suu­reks abiks. Kui ise vas­tu­seid ei tea, teab te­ma ala­ti. Kõi­ge suu­rem väl­ja­kut­se kor­ral­da­mi­sel oli heit­lik ilm ning osa­le­ja­te arv.”
Ta li­sas, et saa­li­ho­ki­nais­kon­na­le ko­ha­selt ei saa­nud jät­ta ka­su­ta­ma­ta või­ma­lust tut­vus­ta­da ko­gu­kon­na­le oma spor­dia­la, kuid pi­sut hu­moo­ri­kas võt­mes: „Saa­li­ho­ki pall on üm­mar­gu­ne ning võib män­gup­lat­sil maan­du­da mõ­le­mas­se vä­ra­vas­se. See et­tear­va­ma­tus si­dus ka su­ves­por­di­päe­va võist­lu­si, mis olid jõu­ko­ha­sed kõi­ki­de­le ning ka õn­nel oli roll. Taht­si­me, et kõi­ki­del olek­sid võrd­sed või­ma­lu­sed või­ta, sa­mas lõ­bus.”
Sir­li Leok: „Ideid spor­dia­la­deks sai­me eri koh­ta­dest, muut­si­me neid, li­sa­si­me lõ­bu­said nüans­se. Meil on tree­ne­ri Kris­ta Le­pi­ku­ga suur sa­la­lae­gas, ku­hu ko­gu­me ideid, mil­lest meil puu­dust ei tu­le. Meis­ter­da­mist oli oma­ja­gu, mõ­ned konst­rukt­sioo­nid tu­li en­dal val­mis ehi­ta­da.”
Las­teaia Ruk­ki­lill või­du üle on Aren­cul­le kap­te­nil vä­ga hea meel: „To­re, et nad taas üle pi­ka aja osa­le­sid ning olen tä­nulik Anu Mee­li­mäe­le, kes mu pal­vet kuul­da võt­tis ning võist­kon­na väl­ja pa­ni.”
Järg­mi­sel aas­tal soo­vi­tab ta spor­di­päe­va eda­si lü­ka­ta: „Kui te­ha au­gus­ti kol­man­dal nä­da­la­va­he­tu­sel, suu­re­neb ilm­selt osa­le­ja­te arv. Võiks te­ha en­ne järg­mist spor­di­päe­va ka mõt­te­tal­gud, kui­das spor­di­päe­va elav­da­da, muu­ta pa­re­maks.”
Su­ves­por­di­päe­va­ga oma koostööoskusi tree­ni­nud nais­kond oo­tab en­da hul­ka uu­si liik­meid. Kon­tak­ti leiab Aren­cul­le FB fän­ni­le­helt, Raa­si­ku val­la või Aren­cul­le ko­du­le­helt.
Võitjate ainuke meesliige Raido Rajamäe oli võistkonna kapten, Karina Luhaste kutsus ta kodust kaasa, kuna lasteaiast mehi eriti leida polnud. Kapten ütles, et tema lemmikala oli rätikutega võrkpall.
Tuuli Jürgenson lausus, et kuna tegeleb spordiga, oli kohe nõus end proovile panema: „Võistlus oli hästi korraldatud, kõik käis nagu kellavärk. Ilm oli vahelduv, nagu ka meie tase pallimängudes.”
Karina Luhaste tõdes, et läks spordipäevale veidi vastu tahtmist: „Ootused polnud kõrged, kuid kujunes tore päev. Rohkem oleks võinud olla kiiruse ja jõu, tasakaalu ülesandeid. Korraldajad olid kõvasti ajusid ragistanud, kuid publikut paraku nappis. Päeva lõpuks oli mõnus rammestus, kuna sai oma armsa meeskonnaga midagi korda saata.”
Ka Angelina Vunder, Marge Lohk, Ulvi Jürgenson kiitsid, et alad olid väga huvitavalt välja mõeldud.
Spor­di­päe­va juh­tis hu­mo­rist Rai­mo Aas, Aa­ve Trans­port pak­kus osa­le­ja­te­le sup­pi.

0

40 aas­tat ta­ga­si ehi­ta­tud sild va­jas ka­pi­taal­re­mon­ti.

Maan­teea­met hak­kas Raa­si­kul Te­ha­se teel üle Jõe­läht­me jõe kul­ge­vat sil­da re­konst­ruee­ri­ma tä­na­vu ke­va­del, ku­na sil­la hüd­roi­so­lat­sioon va­jas väl­ja va­he­ta­mist ning koo­nu­se­kind­lus­tus, ser­vap­russ, sil­la­ta­lad, tu­gio­sad ja vuuk ka­pi­taal­re­mon­ti.
Sil­la re­mon­di käi­gus va­la­ti uus raud­be­toonp­laat koos kal­de­kolm­nur­ga ja ser­vap­rus­si­ga ning pai­gal­da­ti uued elas­to­meer­sed tu­gio­sad ja ühil­da­tud põr­ke­pii­re. Re­mon­di­tud sil­la laius on 9,2 meet­ritt, pik­kus jääb 120 meet­rit.
Töid te­gi Nord­pont OÜ, ehi­tus läks maan­teea­me­ti­le maks­ma 166 000 eu­rot.
Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ants Ki­vi­mäe, kes elab sil­la juu­res, mee­nu­tas, et um­bes 40 aas­tat ta­ga­si ehi­ta­tud sild on liik­le­jaid häs­ti tee­ni­nud: „En­ne sil­da olid üle jõe vaid paar pal­ki ja lauad peal, see oli mõel­dud ja­la­käi­ja­te­le. Sealt sai üle ka jalg­rat­ta ning moo­tor­rat­ta­ga. Suur liik­lus kul­ges möö­da Va­na Pos­ti­jaa­ma tä­na­vat ja üle raud­tee. Ku­na raud­tee­la­sed taht­sid üle­sõi­du sul­ge­da, siis um­bes 1976.-1977. aas­tal teh­ti uus sild va­na ja­la­käi­ja­te sil­la kõr­va­le. Min­geid re­mon­te va­he­peal ei va­ja­tud, ka nüüd sil­la­konst­rukt­sioo­ne ava­des oli nä­ha, et töö oli teh­tud kor­ra­li­kult.”
Ants Ki­vi­mäe ju­tus­tas, et sil­la ehi­ta­mi­se ajast on pä­rit üks lõ­bus lu­gu: „Te­ha­sel oli jõe kal­dal saun, kus ja­hi­me­hed pä­rast jah­ti ulu­keid tü­kel­da­sid, mak­sa praa­di­sid ning vii­na ma­nus­ta­sid. Oli sü­gi­se­ne pi­me aeg. Pä­rast edu­kat mak­sa ja vii­na ma­nus­ta­mist läks selts­kond laia­li. Üks osa­lis­test elas ale­vis. Mä­le­tan, et põ­ris­tas mo­pee­di­ga sil­la poo­le. Pi­me, po­ri­ne, ve­si läi­gib, aga sil­da po­le. Mees ei mõel­nud kaua, su­ma­ki vet­te ja ujus üle. Järg­mi­ne päev val­ges nä­gi küll, et va­na sild oli täit­sa omal ko­hal ja ter­ve ning pea­le tõst­ma­ta pa­nee­lid olid ale­vi­pool­sel kal­dal veel ke­nas­ti vir­nas.”

0

Kuu­sa­lu 28. Lau­rit­sa­jook­su pea­kor­ral­da­jad on HE­LE­NA AUG ja IL­VARD EE­RIK­SOO.

Lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tus­te osa Kuu­sa­lus on ol­nud tra­dit­sioo­ni­li­selt Lau­rit­sa­jooks. 5,2ki­lo­meet­ri­sel ra­jal Kuu­sa­lu kor­ter­ma­ja­de ta­ga män­ni­met­sas on käi­nud võist­le­mas ko­ha­li­kud jook­su­hu­vi­li­sed, Ees­ti tipp­jooks­jad, aga ka kee­nia­la­ne Ib­ra­him Mu­kun­ga, kes jook­su 2014. aas­tal või­tis.
Tä­na­vu võt­sid jook­su kor­ral­da­mi­se en­da kan­da He­le­na Aug ja Il­vard Ee­rik­soo, naab­rid Kuu­sa­lu kü­last Kä­li ri­da­ma­jast. Nad kut­su­sid ap­pi jook­su va­ra­se­ma kor­ral­da­ja Sö­ren Jõõ­ra­se, Kuu­sa­lu koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja ja tree­ne­ri Mar­gus Keer­ma, Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selt­si ning veel oma sõp­ru-tut­ta­vaid.
Il­vard Ee­rik­soo on Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge, en­di­ne jooks­ja, kes too­nud Ees­ti meist­ri­võist­lus­telt 4 me­da­lit kergejõustikus. Ta on lõ­pe­ta­nud rek­reat­sioo­ni­kor­ral­du­se eria­lal, prae­gu õpib tree­ne­riks, teeb EOK tree­ne­ri 4. kut­se­ta­set.
Ta rää­kis, et ta­hab es­malt tree­ni­da täis­kas­va­nuid: „Koo­list on tul­nud ta­ga­si­si­de, et lap­sed võik­sid roh­kem lii­ku­da. Mõt­le­sin, et proo­vin teist­pi­di – pa­nen lap­se­va­ne­mad lii­ku­ma, et nad an­nak­sid las­te­le ees­ku­ju. Tu­leb aga väl­ja, et tren­ni tul­nud va­ne­ma­te lap­sed ju­ba nii­gi lii­gu­vad.”
Il­vard Ee­rik­sool on Kuu­sa­lu val­la re­kord Lau­rit­sa­jook­sult – aas­tal 2007 või­tis ta aja­ga 16 mi­nu­tit, 50 se­kun­dit. Ta li­sas, et suu­re­maid jook­su­võist­lu­si ta va­rem kor­ral­da­nud po­le, et­te­val­mis­tu­sed Lau­rit­sa­jook­suks pa­ne­vad sil­ma sä­ra­ma.
Möö­du­nud aas­ta no­vemb­rist on ta Kuu­sa­lu jook­sug­ru­pi eest­ve­da­ja: „Tee­me kaks kor­da nä­da­las tren­ni. Esi­me­ne võist­lus, ku­hu kam­ba­ga läk­si­me, oli ke­va­del Vil­jan­di jär­ve jooks. Pa­ni­me jook­sug­ru­pi kir­ja­ga pu­na­sed sär­gid sel­ga, bus­si jooks­jaid täis ning sõit­si­me võist­le­ma. Prae­gu tree­ni­me SEB Tal­lin­na ma­ra­to­niks.”
Ko­ha­lik ak­ti­vist ning ter­vi­ses­port­la­ne He­le­na Aug on osa­le­nud Lau­rit­sa­jook­sul 4-5 kor­da: „Mul­le meel­dib, kui ini­me­sed on en­tu­siast­li­kud. Kor­ral­da­mi­ne tä­hen­dab mul­le ko­gu­kon­na ühen­da­mist, hea üri­tu­se te­ge­mist kva­li­teet­selt. Meid toe­tab sõp­rus­kond idee­de ja hea­de mõ­te­te­ga.”
Il­vard Ee­rik­soo rää­kis, et on saa­nud oma tut­vus­ring­kon­na jooks­ja­telt ta­ga­si­si­det: „Mit­med tipp­jooks­jad üt­le­sid, et Lau­rit­sa­jooks on üks nen­de lem­mi­kuid, vää­ri­ka aja­loo ja tra­dit­sioo­ni­de­ga. Sa­mas kur­de­ti, et va­nas­ti oli jooks äge­dam, sai pal­ju häid au­hin­du, mi­da vii­ma­sel ajal po­le.”
He­le­na Aug li­sas, et sa­ma kin­ni­ta­sid te­ma tut­vus­ring­kon­na jook­su­hu­vi­li­sed – au­hin­nad mo­ti­vee­rik­sid tu­le­ma: „Nä­gi­me, et kee­gi tei­ne po­le Lau­rit­sa­jook­su pa­re­maks ja kva­li­teet­se­maks muut­mas, ot­sus­ta­si­me ise te­ha. Alus­ta­des pi­sias­ja­dest, na­gu vä­li­vet­sud, mil­lest on va­rem puu­dust tun­tud, ku­ni hoolikalt ma­ha mär­gi­tud ra­ja ning kor­ra­li­ke au­hin­da­de­ni.”

Ees­märk 200 osa­le­jat
Kor­ral­da­jad sõ­na­sid, et on vä­ga tä­nu­li­kud Kuu­sa­lu val­la ning ka kau­ge­ma­te­le et­te­võt­ja­te­le, kes au­hin­nad väl­ja pa­nid. Iga võist­lusk­las­si pa­ri­mad saa­vad ra­ha­li­sed au­hin­nad ja ka­ri­kad, üle­jää­nud au­hin­nad loo­si­tak­se väl­ja kõi­ki­de jooksjate va­hel.
Lau­rit­sa­jook­su­le oli es­mas­päe­va sei­su­ga re­gist­ree­ru­nuid 50. Neist 40 Kuu­sa­lu val­la ko­da­ni­kud, üle­jää­nud mu­jalt. Võist­lus­ka­te­goo­riad on me­hed, nai­sed ja ku­ni 14aas­ta­sed lap­sed. Eral­di au­hin­nad on Kuu­sa­lu val­la pa­ri­ma­le me­he­le ja nai­se­le. Kuu­sa­lu val­la ko­da­ni­ke­le on jooks ta­su­ta, teis­tel tu­leb väl­ja käia 5 eu­rot. Jook­su start an­tak­se nel­ja­päe­val, 10. au­gus­til kell 19 Kuu­sa­lu Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil.
Il­vard Ee­rik­soo lau­sus, et ees­märk on saa­da jook­su­le 200 osa­le­jat, nii pal­ju on tel­li­tud me­da­leid: „Teist aas­tat on elekt­roo­ni­li­ne aja­võtt, kii­bid pan­nak­se Ja­na Roo­pa ku­jun­da­tud, Kuu­sa­lu must­ri­ga numb­ri­sil­ti­de ta­ha. Kes eel­re­gist­ree­ru­vad, saa­vad ni­me­li­sed numb­rid.”
Ra­da tä­his­ta­vad tä­na­vu to­sin pui­dust sil­ti, need val­mis­tas ko­ha­lik et­te­võ­te Wood­ver De­sign. Ko­hal on he­li­teh­nik, in­fot ja­ga­tak­se mik­ro­fo­ni abil. Kor­ral­da­jad kin­ni­ta­sid, et ra­da on val­mis, veel on plaa­nis pai­gal­da­da ki­lo­meet­ri­pos­tid.
Esi­me­ne Lau­rit­sa­jooks sai al­gu­se Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja juu­rest, mit­meid aas­taid on alus­ta­tud Kor­de­jaa­ni plat­silt. 2000nda­te aas­ta­te al­gu­ses, kui en­dis­te aia­maa­de ase­me­le ra­ja­ti Lau­rit­sa pal­lip­lats, on jook­su start an­tud sealt. Kaks kor­da on jook­su võit läi­nud Kuu­sa­lu val­da, ra­ja re­kord aja­ga 15,21 on Too­mas Tar­mi ni­mel.

0

Kes lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tus­te ka­va täp­se­malt uu­ri­nud, mär­kab, et lä­bi Kuu­sa­lu mar­si­tak­se lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tus­te ajal mi­tu kor­da.
Lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til, mis on tä­na­vu nel­ja­päe­val, kor­ral­dab pa­raa­di Lau­rent­siu­se Selts. Lau­rit­sa­päe­va sõ­ja­väe­li­se osa­ga pa­raa­di taas­tas Lau­rent­siu­se Selts Tei­se maail­ma­sõ­ja eel­se­te Kait­se­lii­du pa­raa­di­de ees­ku­jul 2011. aas­tal. En­ne rong­käi­ku on mä­les­tus­hetk kalmistul va­ba­dus­sam­ba juu­res, sealt lii­gub Kait­se­väe or­kes­ter ki­ri­ku juur­de.
Selt­si ju­ha­tu­se esi­mees Su­lev Vald­maa: „Usu­me, et pro­fes­sio­naal­set or­kest­rit on hu­vi­tav jäl­gi­da. Oleks to­re, kui sel­le mar­si teeks kaa­sa ka rah­vas. Ar­van, et pa­raad ei se­ga kui­da­gi rah­va­rong­käi­ku, vaid ik­ka täien­dab.”
Lau­päe­va, 12. au­gus­til al­ga­vad rah­va­pi­dus­tu­sed sa­mu­ti kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­res, järg­neb rong­käik sur­nuaia juu­rest peop­lat­si­le, mis on see­kord Lau­rit­sa pal­li­plat­sil.
Rahvarong­käi­ku on oma süm­boo­li­ka­ga oo­da­tud kõik ko­ha­li­kud kol­lek­tii­vid-selt­sid. Rong­käi­ku kor­ral­dab Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts.

0

MTÜ Keerdt­repp kor­ral­das Keh­ras 22. juu­lil sport­li­ku ter­vi­se­päe­va.

Keh­ra folk­loo­ri­fes­ti­va­li­ga sa­mal ajal, 22. juu­lil oli Keh­ra va­baõ­hu­lin­na­kus esi­mest kor­da sport­lik ter­vi­se­päev. Päe­va esi­me­ses poo­les oli osa­le­jaid vä­hem, kuid kui folk­loo­ri­fes­ti­va­li esi­ne­mis­tes tu­li paus ja ter­vi­se­päe­va kor­ral­da­ja Mi­kael Par­man mik­ro­fo­ni hõi­kas, et va­baõ­hu­lin­na­kus saab nä­ha musk­lis ram­mu­me­hi, tu­lid vaa­ta­ma li­saks noor­te­le ka rah­va­riie­tes va­nap­rouad.
MTÜ Keerdt­repp asu­ta­ja ja juht, Ani­ja val­la noor­te­vo­li­ko­gu ju­ha­tu­se lii­ge Mi­kael Par­man kor­ral­das ter­vi­se­päe­va va­baõ­hu jõu­lin­na­kus ko­gu­du­se­hoo­ne kõr­val. Lin­nak päl­vis 2016. aas­tal tiit­li Ani­ja val­la noor­soo­töö te­gu. MTÜl on plaa­nis jõu­lin­na­kut aren­da­da, sin­na at­rakt­sioo­ne li­sa­da. Ter­vi­se­päev oli jõu­lin­na­kus esi­me­ne ava­lik üri­tus ning Keerd­tre­pi esi­me­ne pro­jekt, KO­Pist saa­di toe­tust 1530 eu­rot. Pro­jek­ti ai­ta­sid kir­ju­ta­da Ani­ja val­la noor­soo­töö­ta­jad In­ga Koit­la, Ve­ro­ni­ka Si­li­vask, Kris­tii­na Püi ja Tuu­li­ki Roht­la.
Ter­vi­se­päe­va­le kut­sus Keerd­trepp at­lee­did Il­gar Ku­li­je­vi, Al­lan Ait­ma­ni, Erik Nais­saa­re, kes de­monst­ree­ri­sid oma või­meid.
Ka­ras­tust sai ter­vis­li­kust smuu­ti­koh­vi­kust. Tipp­het­ke­del oli va­baõ­hu­lin­na­kus pool­sa­da pealt­vaa­ta­jat, täis olid ka pub­li­ku­le pan­dud is­te­pin­gid.
Mi­kael Par­man: „Taht­si­me ter­vi­se­päe­val näi­da­ta ja õpe­ta­da, kui­das tree­ni­da oma ke­ha­kaa­lu ras­ku­se­ga. Et tren­ni­ga alus­ta­da, po­le va­ja jõu­saa­li kuu­pi­le­tit või kal­list tree­ning­va­rus­tust, pii­sab oma ke­hast.”
Ta li­sas, et Keerdt­re­pi mees­kon­natöö su­jus, or­ga­ni­see­ri­mi­ne oli ladus: „Suut­si­me tree­ni­ma pan­na nii pi­si­ke­sed lap­sed kui lap­se­va­ne­mad. Õp­pi­si­me ­ko­ge­mu­sest pal­ju, järg­mi­sel aas­tal kor­ral­da­me veel suu­re­malt. Va­baõ­hu­par­gi ra­ja­mi­se üks etapp on lä­bi, kuid areng ei pea­tu kind­las­ti.”
Noo­red, kes ter­vi­se­päe­val osa­le­sid, lau­su­sid, et va­baõ­hu­lin­nak on Keh­ras po­pu­laar­ne ko­gu­ne­mis­koht – pii­sa­valt kõr­va­li­ses ko­has, et noo­red saak­sid ol­la omaet­te, kuid siis­ki näh­ta­valt, et kee­gi sin­na lõh­ku­ma tul­la saaks. Noor­te sõ­nul sa­tub jõu­lin­na­kus­se va­hel ka al­ko­ho­li­tar­vi­ta­jaid, kuid ku­na ena­mik tu­leb sin­na spor­ti­mi­se ees­mär­gil, on plats sa­ge­li nen­de käes ning pur­ju­ta­jad pea­vad mu­ja­le ko­li­ma.
Käe­so­le­va aas­ta al­gu­ses Mi­kael Par­ma­ni ja Il­gar Ku­li­je­vi asu­ta­tud MTÜ Keerdt­repp ni­mi on noor­te­le tut­tav. Mi­kael Par­ma­nit tea­tak­se kui tõu­ke­rat­ta­gu­ru, kes on hea ja kaa­sa­kis­kuv esi­ne­ja. Noor­tel on You­tu­be’is oma ka­nal, kus alus­ta­sid sõi­du­vi­deo­te näi­ta­mi­se­ga, nüüd­seks on seal uued vi­deod tä­na­va­tren­nist ning ko­ha­li­kest sünd­mus­test. MTÜ­ga soo­vi­vad nad eden­da­da nii noor­te kui täis­kas­va­nu­te elu spor­di, ter­vis­li­ku, tur­va­li­se, ohu­tu ning tead­li­ku tar­bi­mi­se abil.
Au­gus­ti al­gu­ses kor­ral­dab Keerdt­repp su­ve­tuu­ri KRDTRP. Plaa­nis on min­na Ees­ti pa­ri­ma­te ekst­reems­port­las­te­ga üle-ees­ti­li­se­le väl­ja­sõi­du­le, kü­las­ta­da suu­ri­maid ru­la­par­ke ja tut­vus­ta­da ekst­reems­por­ti.
Keerdtrepi tegemisi saab jälgida nende kanalites Youtube’is, Instagramis ja Facebookis.

0

Isa TIIT JÜ­RIÖÖ ja poeg OLA­VI JÜ­RIÖÖ kas­va­ta­vad 700 hek­ta­ril te­ra­vil­ja – esi­mest aas­tat ka õli­ka­ne­pit.

Ani­ja val­las Ala­ve­re kü­la põl­du­de va­hel on Jü­riöö ta­lu, ku­hu pe­re­nai­ne Rii­na Jü­riöö on loo­nud ki­re­va iluaia, mees­pe­re ehk Tiit Jü­riöö ja po­ja Ola­vi Jü­riöö hool­da­da on ta­lu põl­lud ning ma­si­na­park. 23. juu­lil osa­les pe­re esi­mest kor­da ava­tud ta­lu­de päe­val, põl­lu­töö­ma­si­nad olid sel­leks päe­vaks hoo­vi par­gi­tud, enim kü­las­ta­ja­te tä­he­le­pa­nu sai mit­me­küm­ne meet­ri pik­ku­ne põl­lu­töö­ma­sin, kus ron­gi­na koos kül­vik, mul­la­ha­ri­mis­ma­sin, li­bis­ti ja väe­ti­se­kül­vik. Ma­si­na pa­nid ta­lu­pi­da­jad ise kok­ku, nu­pu­ta­sid väl­ja teh­no­loo­gia, mis ai­taks põl­lult mak­si­maal­selt saa­ki saa­da.
Kü­si­mu­se­le, miks ot­sus­tas pe­re­rah­vas ava­tud ta­lu­de päe­val osa­le­da, vas­tas Tiit Jü­riöö: „Möö­du­nud aas­tal käi­sid ta­lus tüd­ru­kud pan­gast. Rää­ki­sin nei­le põh­ja­li­kult, mis mul siin on ning nad soo­vi­ta­sid, osa­le­gu me ta­lu­päe­val, ku­na os­kan nii pal­ju rää­ki­da. Mõt­le­sin, et miks mit­te, proo­vi­me ära.”
Pe­re­mees Tiit Jü­riöö on vii­ma­sed 8 aas­tat pü­hen­du­nud põl­lu­ma­jan­du­se­le, peaae­gu sa­ma kaua aren­da­nud põl­lu­töö­ma­si­naid. Sel­li­seid masinaid, na­gu te­ma hoo­vis sei­sab, po­le te­ma sõ­nul mu­jal maail­mas. Ku­sa­gilt ees­ku­ju ega õpe­tust ta võt­nud ei ole, ma­si­naid täius­tas kat­se­ta­des, põl­lu ise­loo­mu, tai­me­de eri­pä­ra ning il­mas­ti­ku su­het ar­ves­ta­des.

Õl­leod­ra­ga rub­la­mil­jo­nä­riks
Tiit Jü­riöö ju­tus­tas, et ko­lis Ti­he­met­sast Ala­ver­re 1971. aas­tal: „Olin Ala­ve­res oma su­gu­võ­sast esi­me­ne, hil­jem tu­lid jä­re­le va­nem õde ja ema, vend asus ela­ma Pik­va kan­ti.”
Ta­lu os­tis ta kol­hoo­silt 1986. aas­tal. Kui ta­lu­sea­du­se alu­sel tu­li maa­de eras­ta­mi­ne, oli ta esi­me­ne, kes võt­tis kol­hoo­silt ren­di­le 32 hek­ta­rit maad: „Õl­leo­der oli esi­me­ne vi­li, mi­da kas­va­ta­sin. Tee­ni­sin sel­le­ga rub­la­des esi­me­se mil­jo­ni. Hil­jem oli pal­ju neid, kes võt­sid maad veel roh­kem ren­di­le, kuid ku­na ma­jan­dus oli too­na na­gu kel­gu­mä­gi, lõ­pe­ta­ti kah­ju­miga ning ena­mik loo­bus.”
In­se­ne­ri­ha­ri­du­se­ga, me­haa­ni­ku ja os­tu­ju­hi tööd tei­nud Tiit Jü­riöö on pä­rit kor­ter­ma­jast, te­ma va­ne­mad põl­lu­ma­jan­du­se­ga ei te­ge­le­nud. Ta sõ­nas, et os­ku­si on ai­da­nud saa­vu­ta­da suur töö, kat­se­ta­mi­ne ning usk sel­les­se, mi­da ta teeb.
„Põl­lu­mees peab kas­va­ta­ma se­da, mis toob ra­ha sis­se. Kui on et­te nä­ha kah­jum, po­le mõ­tet kas­va­ma pan­na. Tu­leb jäl­gi­da maail­ma­tu­ru hin­da, ole­me sel­lest vä­ga sõl­tu­vad,” rää­kis ta.
Kind­lad ja tu­lu­sad vil­jad, mis te­ma põl­du­del tä­na­vu kas­va­vad, on toi­du­ni­su, her­nes, uba. Ot­ra ta käe­so­le­val aas­tal ei kül­va­nud, sest see toob vä­he tu­lu.
Esi­mest aas­tat on te­ma põl­du­del õli­ka­nep: „Kaks aas­tat õp­pi­sin ja vaa­ta­sin, kui­das tei­sed ka­ne­pit kas­va­ta­sid, te­gin omad jä­rel­du­sed. Võib-ol­la pa­nin lii­ga pal­ju väe­tist, sest su­ve lõ­pu­ni kas­vav ka­nep oli ava­tud ta­lu­de päe­vaks ju­ba ka­he­meet­ri­ne. Loo­dan saa­da mi­ni­maal­selt ton­ni saa­ki. Ka­ne­pi­seem­ne­test saab te­ha õli, tan­gu, ja­hu, tai­me saab ka­su­ta­da ka ehi­tus­ma­ter­ja­liks. Vä­ga suurt nõud­lust po­le, kuid vi­li kät­te kind­las­ti ei jää.”
Ka­ne­pit on te­ma sõ­nul kee­ru­li­ne ko­ris­ta­da, ku­na see on kõr­ge ja kiu­li­ne, ki­sub ma­si­na­le üm­ber võl­li: „Kui ka­ne­pit ko­ris­ta­da lii­ga ma­da­lalt, ke­rib nii pal­ju kiu­du, et ma­sin võib rik­ki või ise­gi põ­le­ma min­na. Tu­leks ko­ris­ta­da ai­nult vii­ma­ne kol­man­dik ehk seem­ne­tõl­vik, vi­li on aga nii kõr­ge, ma­si­na­ga tip­pu ei ula­tu.”

Uus ja suu­rem kui­va­ti

12 aas­tat va­na kom­bain oli Ees­tis esi­me­ne nel­ja­rat­ta­veo­ga. Tä­nu teh­ni­ka­le po­le jää­nud üks­ki hek­tar ko­ris­ta­ma­ta ega ra­ha maas­se.

12 aas­tat va­na kom­bain oli Ees­tis esi­me­ne nel­ja­rat­ta­veo­ga. Tä­nu teh­ni­ka­le po­le jää­nud üks­ki hek­tar ko­ris­ta­ma­ta ega ra­ha maas­se.

Su­vi­rap­si kül­vas Tiit Jü­riöö tä­na­vu uue teh­no­loo­gia­ga. Ta ju­tus­tas, et kui ta­va­kül­vi­kul on rea­va­he 12,5 sen­ti­meet­rit, siis te­ma täien­da­tud, mul­la­ha­ri­mi­sa­pa­raa­di baa­sil ma­si­nal on rea­va­he 28 sen­ti­meet­rit. See või­mal­dab kül­va­ta ha­ju­sa­malt, hoi­da kok­ku pal­ju seem­neid. Ma­si­na kül­ge pai­gal­das ta ha­ni­ja­lad, et seem­ned saak­sid üht­la­selt täp­selt soo­vi­tud sü­ga­vu­se­le.
Ta li­sas, et usub oma teh­ni­kas­se, see po­le te­da alt ve­da­nud. Põl­lu­töö­ma­si­nad ka­su­tab ta ai­nult põl­lul, tal­vel lu­me­lük­ka­mi­seks mitte, erand tu­li te­ha mõ­ned aas­tad ta­ga­si Moo­ni­ka lu­me­tor­mi ajal.
Põl­du­del ka­su­tab ta ena­mas­ti ve­del­väe­ti­si, on sel­le ka­su­ta­ja­te hul­gas Ees­tis üks esi­me­si. Ve­del­väe­ti­ses­se saab se­ga­da eri mik­roe­le­men­te ning tai­me­de juu­red omas­ta­vad väe­ti­se juu­re kau­du häs­ti. Graa­nul­väe­tis­test ka­su­tab ta kaa­lium- ja fos­for­väe­tist.
Prae­gu on Jü­riöö ta­lu maid 700 hek­ta­rit, mak­si­maal­selt on ol­nud aga üle tu­han­de: „Riik tõs­tis maa­de ka­su­tus­ren­ti mi­nu ar­va­tes lii­ga pal­ju ning hak­ka­si­me po­ja­ga mõt­le­ma, kui­das saa­da vä­he­ma­te hek­ta­ri­te pealt suu­re­mat saa­ki.”
Põl­du­del töö­ta­vad neil prae­gu kaks kom­bai­ni, pe­re­mees kii­dab, et ko­ris­tus­võim­sus on suur, 650 ton­ni päe­vas. Saak ei mah­tu­nud aga enam ära va­nas­se kui­va­tis­se, vi­li jäi oo­te­le või tu­li viia ren­di­kui­va­tis­se. PRIA toe­tu­se abil on ta­lus peae­gu val­mis uus ja suu­rem vil­ja­kui­va­ti.
Tä­na­vu­se su­ve koh­ta üt­leb põllumees, et pol­nud hä­da midagi: „Prob­lee­me te­ki­tas pi­kalt ja­he ja niis­ke ke­vad. Kül­va­sin oad ma­ha 19. ap­ril­lil, al­les 19. mail tõu­sid tai­med maast üles. Kuu ae­ga ei toi­mu­nud mi­da­gi.”
Tiit Jü­riöö rää­kis, et möö­du­nud su­ve lõ­pus kü­si­ti te­malt üh­te hek­ta­rit põl­du müü­giks: „Üt­le­sin soo­vi­ja­le, et ta ei suu­daks mul­le maks­ta hin­da, mi­da on maa väärt, kui ar­ves­ta­da iga-aas­tast saa­ki. Põld on ela­tus­va­hend, mit­te ärip­ro­jekt.”
Põl­du­del töö­tab ta koos oma po­ja­ga, abiks veel kaks töö­meest. Sü­gi­seks plaa­nib pe­re­mees võt­ta töö­kä­si juur­de. Tiit Jü­riöö on Ani­ja val­las ning ümb­rus­kon­nas tun­tud ma­si­naü­his­tu Al­var üks asu­ta­ja­test. Prae­gu kuu­lub ta põl­lu­mees­te ühis­tus­se KE­VI­LI.

0

5. sep­temb­ri õh­tul lõ­peb kan­di­daa­ti­de re­gist­ree­ri­mi­ne va­li­mis­teks.

Iga nel­ja aas­ta ta­gant toi­mu­vad ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te vo­li­ko­gu­de va­li­mi­sed on tä­na­vu pü­ha­päe­val, 15. ok­toob­ril.
See­kord on esi­mest kor­da va­li­mi­sõi­gus ala­tes 16. eluaas­tast. Hal­dus­re­for­mis ühi­ne­va Ani­ja ja Aeg­vii­du uues vo­li­ko­gus hak­kab ole­ma 19 koh­ta, möö­du­nud aas­ta lõ­pus kam­paa­nia abil 5000 ko­da­nik­ku kok­ku saa­nud Raa­si­ku val­las on koh­ti prae­gu­sest 2 roh­kem – 17. Kuu­sa­lu vallas ja Loksal jääb volikoguliikmete arv samaks – Kuusalus 19, Loksal 15.
Va­ba­rii­gi va­lit­su­se ka­len­der va­li­mi­se­ga seo­tud kuu­päe­va­de­ga al­gab 1. au­gus­tist – sel­leks kuu­päe­vaks pi­di ole­ma kan­di­dee­ri­da soo­vi­ja elu­koht re­gist­ree­ri­tud oma­va­lit­su­ses, kus soo­vib kandideerida.
Ala­tes 16. au­gus­tist saa­vad va­li­mis­lii­tu­de esin­da­jad re­gist­ree­ri­da oma lii­du val­la või lin­na va­li­mis­ko­mis­jo­nis. Sel­leks on ae­ga 31. au­gus­ti­ni. 16. au­gus­tist 5. sep­temb­ri­ni saa­vad kan­di­daa­did end va­li­mis­te­le re­gist­ree­ri­da.
10. sep­temb­riks re­gist­ree­rib va­li­mis­ko­mis­jon va­li­mis­teks nõue­te­ko­ha­selt esi­ta­tud kan­di­daa­did, lii­su heit­mi­se­ga ot­su­ta­tak­se numb­ri­te jär­je­kord era­kon­da­de ja va­li­mis­lii­tu­de ning ük­sik­kan­di­daa­ti­de va­hel.
11. sep­temb­rist al­gab va­li­misa­gi­tat­sioo­n, siis on po­lii­ti­li­ne vä­li­rek­laam kee­la­tud. 15. sep­temb­ril koos­tab si­se­mi­nis­tee­rium va­li­ja­te ni­me­kir­jad. Elu­ko­ha aad­res­siand­me­tes pä­rast se­da kuu­päe­va teh­tud muu­da­tu­si ar­ves­se ei võe­ta. Hil­je­malt 25. sep­temb­riks saa­de­tak­se va­li­ja­te­le va­li­ja­kaar­did.
Eel­hää­le­ta­mi­ne toi­mub kõi­gis va­li­mis­jaos­kon­da­des 9.-11. ok­toob­rini. Elekt­roo­ni­li­ne hää­le­ta­mi­ne on 5.-11. ok­toob­ri­ni. Va­li­mis­päev on 15. ok­too­ber, jaos­kon­nad on ava­tud kell 9-20. Järg­mi­sel päe­val loe­tak­se hää­led teist kor­da üle. Valimiskomisjon registreerib valitud volikoguliikmed oma otsusega pärast valimispäeva.
Hil­je­malt 16. no­vemb­riks tu­leb era­kon­da­del, va­li­mis­lii­tu­del ja ük­sik­kan­di­daa­ti­del esi­ta­da era­kon­da­de ra­has­ta­mi­se jä­re­le­val­ve ko­mis­jo­ni­le va­li­mis­kam­paa­nia aruan­ne.