Kolmapäev, 20. juuni 2018
Autorid Posts by Ere Uibo

Ere Uibo

878 POSTS 0 ARVAMUSED

0

TTÜ tu­den­gid MAR­TIN MÖL­LITS, LAU­RENT LÄ­HEB ja AND­REAS REM­MEL mõt­le­sid väl­ja „pa­rim en­ne” in­di­kaa­to­ri Ti­mey.

„Oli­me üli­koo­li puh­ke­ruu­mis, vaa­ta­si­me kül­mi­kus ole­vaid ko­hu­pii­ma­sid. Me pol­nud hu­vi­ta­tud neid üks­haa­val kont­rol­li­mast, ega need po­le pa­haks läi­nud. Nii sün­dis me idee Ti­mey. Te­gu on pa­rim en­ne in­di­kaa­to­ri­ga külm­ke­ti too­de­te­le. Sõl­tu­valt ajast ja tem­pe­ra­tuu­rist muu­dab in­di­kaa­tor vär­vi ro­he­li­sest pu­na­seks, näi­da­tes sel­le­ga, kas too­det on hoi­tud õi­ges­ti ning kas see on tar­bi­mis­kõl­bu­lik,” rää­kis Tal­lin­na Teh­ni­kaü­li­koo­li ra­ken­dus­kee­mia ja bio­teh­no­loo­gia tei­se kur­su­se tu­deng Mar­tin Möl­lits ideest, mis tõi te­ma mees­kon­na­le mai lõ­pus Mek­to­ry ja Teh­no­po­li kon­kur­si pea­või­du. Noo­red said 5500 eu­rot, pää­su Ko­pen­haa­ge­nis­se üle­maailm­se­le äri­dee­de kon­kur­si­le, ot­se­pääs­med te­le­kon­kur­si „Aju­jaht” pa­ri­ma sa­ja hul­ka ning mit­meid väik­se­maid au­hin­du.

Raa­si­ku val­la Jär­si kü­la ela­nik, Jü­ri güm­naa­siu­mi lõ­pe­ta­nud ning prae­gu TTÜ tu­deng Mar­tin Möl­lits rää­kis, et prog­ram­mi ni­mi oli Mek­to­ry Star­ter­TECH ad­van­ced prog­ramm, mis mõel­dud idu­fir­ma­de­le või ärii­dee­ga isi­ku­te­le, kes soo­vi­vad are­ne­da ja kaa­sa lüüa in­ku­baa­torp­rog­ram­mis: „Osa­le­ma olid oo­da­tud kõik, kel­lel oli idee uud­sest la­hen­du­sest. Oli õpi­la­si EB­Sist, TTÜst, TLÜst ning ka tei­sed tub­lid ja ak­tiiv­sed, kel­lel oma idee. Võis ka nii­sa­ma ko­ha­le tul­la ja mõ­ne mees­kon­na­ga lii­tu­da.”

Prog­ramm al­gas tä­na­vu veeb­rua­ris, fi­naal toi­mus 24. mail. Pa­ri­mad 9 sel­gi­ta­ti väl­ja eel­voo­ru­des 21. mail. Ko­du­töö­de­na tu­li te­ha klien­diuu­ring, too­te tut­vus­tu­se kok­ku­võ­te, et­te­kan­ded ning osa­le­da igal nä­da­lal töö­tu­ba­des. Lõpp­võist­lu­se žürii oli rah­vus­va­he­li­ne. Hin­na­ti, kui suur on ol­nud areng prog­ram­mi kes­tel, kui ka­su­lik on idee, kui pal­ju­sid see ai­tab. Võe­ti ar­ves­se ka se­da, kes võib kõi­ge kau­ge­ma­le jõu­da.

Lä­bi­rää­ki­mi­sed Va­lio­ga
Ti­mey mees­kond koo­s­neb kol­mest liik­mest. Kur­su­se­kaas­la­sed Mar­tin Möl­lits ja Lau­rent Lä­heb on idee au­to­rid ja fir­ma kaa­sa­su­ta­jad, li­saks on mees­kon­nas And­reas Rem­mel.

Mar­tin Möl­lits: „Ole­me ak­tiiv­set tan­de­mit ve­da­nud ala­tes tä­na­vu jaa­nua­rist, kuid idee tek­kis mul­lu sü­gi­sel. Et­te­võt­lu­se alus­te õp­peai­nes tu­li väl­ja mõel­da ärii­dee.”

Prae­gu pea­vad noo­red et­te­võt­jad lä­bi­rää­ki­mi­si pii­ma­töös­tu­set­te­võt­te­ga Va­lio. Li­saks on hu­vi tund­nud Fe­lix, Nop­ri pii­ma­töös­tus ja SYN­LAB.

Mar­tin Möl­lits: „Mei­le öel­di prog­ram­mi käi­gus nal­ja­ga, et ära mi­ne Lät­ti. See tä­hen­dab, et unis­ta­da tu­leb suu­relt, mit­te mõel­da ai­nult Ees­ti või Bal­ti­ku­mi tu­ru­le. Loo­da­me, et meie too­de jõuaks külm­let­ti­de­le üle maail­ma ja leiaks ra­ken­dust ka mu­jal, mit­te ai­nult pii­ma­too­de­tel, põ­nev oleks lii­ku­da ra­vi­mi­töös­tu­ses­se. Prae­gu piir­du­me küll Ees­ti tu­ru­ga, kuid koos­töö­part­ne­ri­te ja prog­ram­mi­de kau­du püüa­me pää­se­da vä­lis­maa­le.”

Kõi­ge kee­ru­li­sem on te­ma sõ­nul ol­nud lei­da ae­ga koo­li kõr­valt: „Va­he­peal on tul­nud te­ha et­te­võ­tet koo­li ar­velt. Mõ­ni­gi loeng on va­he­le jää­nud, kuid se­mest­ri lõ­pus ole­me oma­de­ga mäel. Suurt rol­li on män­gi­nud tut­vu­sed, tä­nu mil­le­le ole­me leid­nud mees­kon­da õi­ged ini­me­sed.”

En­ne Ti­mey loo­mist pol­nud Mar­tin Möl­lits äri­te­ge­vu­se­ga kok­ku puu­tu­nud: „Lau­rent oli osa­le­nud ühes va­ra­se­mas Mek­to­ry prog­ram­mis, kuid mi­nu jaoks oli kõik uus. Ei ka­het­se het­keks­ki, et olin nõus sel­li­se tee­kon­na en­da­le va­li­ma.”

Või­du­sum­ma 5500 eu­rot lä­heb te­ma sõ­nul esi­me­se pro­to­tüü­bi aren­guks, ku­lub pea­mi­selt ma­ter­ja­li­de ja ke­mi­kaa­li­de pea­le. Reis Ko­pen­haa­ge­nis­se ok­toob­ris oli prog­ram­mi peaau­hind. Ti­mey lä­heb sin­na üliõ­pi­las­te idu­fir­ma­de ärii­dee­de maail­ma­meist­ri­võist­lus­te­le. Sealt loo­dab Mar­tin Möl­lits lei­da uu­si kon­tak­te, ko­ge­mu­si ning in­ves­to­reid.

4.-18. juu­nil osa­le­vad noo­red prog­ram­mis NGAL, mis on rah­vus­va­he­li­ne äria­ren­dus­prog­ramm ju­ba te­gut­se­va­te­le mees­kon­da­de­le. Prog­ram­mi lõ­pus on USAs ärii­dee­de esit­lus, kus mees­kon­nad esit­le­vad oma ideed in­ves­to­ri­te ja et­te­võt­ja­te ees – Har­ry Hu­ge Foun­da­tion pa­neb väl­ja pa­ri­ma­te­le ra­ha­li­sed au­hin­nad.

Su­ve lõ­puks soo­vi­vad nad lõp­li­kult val­mis saa­da esi­me­se pro­to­tüü­bi, tut­vus­ta­da se­da Va­lio­le ning Syn­la­bi­le: „Õpin­gu­te ajal jät­ka­me tööd oma idee­ga, loo­da­me jõu­da või­ma­li­kult kau­ge­le. Kind­las­ti ei jää idee meil vii­ma­seks. Nüüd on ham­mas ve­re­le ae­tud ning va­ja ai­nult eda­si lii­ku­da.“

Mar­tin Möl­lits soo­vi­tab teis­tel äri­hu­vi­lis­tel noor­tel us­ku­da en­das­se ja oma idees­se roh­kem kui kee­gi tei­ne: „Kui sa ise ei usu, miks peak­sid tei­sed – hoia vers­ta­post või unis­tus sil­me ees. Va­het ei ole, kui­das sa saad soo­vi­tud tu­le­mu­se­ni, vaid peaa­si, et sa saa­vu­tad sel­le.”

0

Suvelavastus „Armastus on ajaviide” räägib Kose vallas Ravila mõisas elanud krahv PETER AUGUST FRIEDRICH von MANTEUFFELIST.

Tä­na­vu juu­lis on Ko­se val­las Ra­vi­la mõi­sa par­gis su­ve­la­vas­tu­se „Ar­mas­tus on aja­vii­de” 9 eten­dust. Te­gu on Raa­si­kul te­gut­se­va MTÜ Tuu­le­kell 4. teat­rip­ro­jek­ti­ga. MTÜ eest­ve­da­jad, Raa­si­ku ela­ni­kud Mait ja Mar­git Ee­rik rää­ki­sid, et see on sa­ma hul­lu­meel­ne pro­jekt, kui la­vas­tu­se pea­te­ge­la­se, krahv Man­teuf­fe­li teod ja mõt­ted.

See on nel­jas su­ve­la­vas­tus, mi­da Tuu­le­kell kor­ral­dab, eel­mi­ne oli „Bir­ken­ruh epi­sood. Kurb ar­mu­lu­gu” 2012. aas­tal Ani­ja val­las Kau­nis­saa­re kü­las va­na mõi­sa asu­ko­has. La­vas­tus sün­nib Ee­ri­ku­te sõ­nul siis, kui kok­ku saa­vad sõ­num, koht ja sel­le­ga seo­tud lu­gu, mis vää­riks laie­malt tead­vus­ta­mist.

Nad ju­tus­ta­sid, et krahv Man­teuf­fe­li lu­gu jõu­dis nen­de­ni näi­te­kir­ja­ni­ku Loo­ne Ot­sa kau­du. Ta oli uu­ri­nud mõi­sa aja­lu­gu, krah­vi biog­raa­fiat ja muid ma­ter­ja­le. Loo­ne Ots on ka „Bir­ken­ruh epi­soo­di” au­tor.

La­vas­tu­se loo­mi­seks sai MTÜ Tuu­le­kell toe­tust Kul­tuur­ka­pi­ta­list ja Lea­der-prog­ram­mist.

Ee­ri­kud üt­le­sid, et mõ­te hak­kas nei­le vä­ga meel­di­ma ning Man­teuf­fe­li loo la­vas­ta­mi­seks oli so­biv koht Ra­vi­la mõi­sa ta­ga par­gis. Se­ni po­le seal suu­re­maid kont­ser­te-la­vas­tu­si kor­ral­da­tud. La­vas­tu­se tar­beks ehi­tas Tuu­le­kell pui­dust la­va, põ­hi­töö te­gid ära Tee­me Ära tal­gu­päe­val osa­le­jad. La­vas­tus on pü­hen­da­tud Ees­ti 100. ja krah­vi 250. sün­niaas­ta­päe­va­le.

Mar­git Ee­rik lau­sus, et Man­teuf­fel, hüüd­ni­me­ga hull krahv, oli üks esi­me­si aad­lik­ke, kes kir­ju­tas ta­lu­rah­va­le ees­ti kee­les no­vel­li­ko­gu­mi­ku „Aja­vii­de pee­ru­val­gel”: „Loo­ne Ots töö­tas raa­ma­tu lä­bi, tal­le meel­dis kee­le­li­ne üle­se­hi­tus ning eri­ti vii­ma­ne lau­se, kus krahv pü­hen­dab raa­ma­tu eest­las­te­le põh­jen­du­se­ga, et need on tal­le vä­ga arm­sad. Oli era­kord­ne, et ajal, kui ta­lu­nik mak­sis vä­hem kui pük­si­nööp, üks krahv neist nii ilus­asti kir­ju­tab.”

Hul­lu krah­vi ni­me sai Man­teuf­fel see­tõt­tu, et kaa­saeg­sed ei mõist­nud te­ma käi­tu­mist. Krahv ol­la kat­se­ta­nud en­da peal, mi­tut piit­sa­hoo­pi ta­lu­poeg ta­lub. Üle sel­le ta reeg­li­na hoo­pe ei and­nud, pi­gem püü­dis ta­lu­poe­gi ja­ma­dest ära pääs­ta.

Ee­ri­kud mär­ki­sid, et krah­vi tei­ne kiiks oli leiu­ta­mi­ne: „Te­da võib pi­da­da Ees­ti len­nun­du­se pio­nee­riks. Ta püü­dis ehi­ta­da len­nu­ma­si­nat ja kat­se­tas se­da ta­lu­poe­ga­de peal. Ka meil eten­du­ses näeb len­nu­ma­si­nat, mil­le in­se­ne­ri­tai­bu­ga ini­mes­te abil kok­ku pa­ne­me.”

Ko­ha­lik rah­vas on Ee­ri­ku­te sõ­nul krah­vi loo­ga ül­di­selt tut­tav, tea­tak­se, et ta oli „hull krahv”, kes tah­tis len­na­ta: „Ta sün­dis ja kas­vas Ra­vi­la mõi­sas, te­da kas­va­ta­sid va­nae­ma-va­nai­sa, kes olid tol­leaeg­se aa­del­kon­na koo­re­ki­his.”

Kind­las­ti rää­gib lu­gu Ee­ri­ku­te sõ­nul ka ar­mas­tu­sest: „See on aga vä­ga mit­me­ki­hi­li­ne – ar­mas­tus me­he-nai­se va­hel, aga ka leiu­ta­mi­se, luu­le ja kir­jan­du­se, eest­las­te ning ka iseen­da vas­tu.”

Näit­le­jad va­lis rol­li­des­se la­vas­ta­ja Er­ki Au­le, kes kü­sis nõu ka Mar­git ja Mait Ee­ri­kult. Krah­vi män­gib Aar­ne So­ro Uga­la Teat­rist, peao­sa­des on veel Tar­vo Krall, Maa­rius Pärn, Ka­ti Ong, Rag­ne Veen­sa­lu, Er­ki Au­le. Kaa­sa teeb pro­jek­ti­nais­koor Krõõ­da­ke Tii­na Stein­ber­gi juh­ti­mi­sel. Mar­git Ee­rik juh­tis tä­he­le­pa­nu, et kaa­sa löö­vad ka Pi­ka­ve­re näi­te­rin­gi la­vas­ta­ja, ko­du­loo­la­ne Vai­no Napp, kes män­gib Vii­ni lam­bu­rit, ning Raa­si­ku põ­hi­koo­li õpi­la­ne Kad­ri-Ann Ee­rik, kes on krah­vi tüt­re rol­lis. Kunst­nik on Jaak Vaus, muu­si­ka tei­nud Pee­ter Re­ba­ne.

Esi­me­ne la­vap­roov on teh­tud, siia­ni lu­ge­sid näit­le­jad la­vas­ta­ja­ga teks­ti, ana­lüü­si­sid se­da, pa­ran­da­sid ja muut­sid.

Ee­ri­kud mär­ki­sid, et kor­ra­ga ma­hub mõi­sa­hoo­vi 250-300 ini­mest. Pi­le­ti­müük lä­heb nen­de sõ­nul häs­ti, mit­mel pool pan­nak­se kok­ku bus­si­de kau­pa grup­pe. Eten­du­sed on 12.-29. juu­li­ni.

„Võ­ta­me se­da kui oma­näo­list pro­jek­ti Tuu­le­kel­la te­ge­mis­tes ja aja­loos. Iga eten­dus toob uu­si ko­ge­mu­si, mil­le­le toe­tu­da,” kõ­ne­le­sid Ee­ri­kud.

0

Um­bu­sal­du­se poolt hää­le­ta­sid sel­le al­ga­ta­jad, 7 volinikku va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu pi­das ree­de, 1. juu­ni hom­mi­kul kell 8 era­kor­ra­li­se is­tun­gi, mil­le päe­va­kor­ras oli um­bu­sal­du­se aval­da­mi­ne val­la­va­ne­ma­le And­re Se­pa­le. Um­bu­sal­dus­hää­le­tus ei läi­nud lä­bi, 17liik­me­li­ses vo­li­ko­gus hää­le­ta­sid um­bu­sal­du­se poolt 7 vo­li­nik­ku va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest – Maar­ja Si­kut, Ka­di Tam­ma­ru, Re­ne Lill, Olev Si­ni­järv, An­ne Velt­mann-Ves­ki, Avo Möls, Olev Räh­ni. Vas­tu olid 8 – val­la­va­ne­ma­ga sa­mas ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nud Tii­na Rüh­ka, Hel­le Va­ga, Ma­rian­ne Loik, Eliis Kah­lo, Are Kau­rit, Kai­do Kir­sip, And­res Kal­las­te ning va­li­mis­lii­dust Ühes­koos Eda­si vo­li­ko­gus­se pää­se­nud Tõ­nu Suur­kuusk. Ük­sik­kan­di­daat Ga­ri­na Too­min­gas ot­sus­tas jää­da era­poo­le­tuks ning Ivar Vil­berg va­li­mis­lii­dust Raa­si­ku Vald jät­tis hää­le­ta­ma­ta. Um­b­usal­da­mi­se aval­da­mi­seks oleks ol­nud va­ja vo­li­ko­gu poolt­hääl­te ena­must ehk an­tud ju­hult 9 häält.

Pea­mi­ne põh­jus raie­tööd
En­ne hää­le­ta­mist said es­malt is­tun­gil sõ­na um­bu­sal­da­jad. Maar­ja Si­kut sõ­nas, et as­ja­o­lu­des muu­tu­si po­le, rah­vast on um­bu­sal­du­sa­val­du­ses väl­ja too­dud punk­tid vä­ga puu­du­ta­nud. Um­bu­sal­du­sa­val­du­se lu­ges ta et­te Raasiku vallavo­li­ko­gu eel­mi­sel is­tun­gil 8. mail.

Um­bu­sal­da­jad hei­da­vad et­te, et Raa­si­kul Te­ha­se tee 2a kin­nis­tul teh­ti la­ge­raie, mil­le va­ja­dust po­le kir­jel­da­tud val­la ühes­ki aren­gu­do­ku­men­dis, töö­le­pin­gu sõl­mi­mi­sel ei hin­na­tud ma­ha­võe­ta­va pui­du väär­tust ega võe­tud kol­me sõl­tu­ma­tut hin­na­pak­ku­mist ning oleks tul­nud taot­le­da raie­lu­ba. Li­saks po­le nad ra­hul, et val­la­va­lit­sus on vii­ma­sel ajal esi­ta­nud de­tailp­la­nee­rin­gu­te ja pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te­ga seo­tud eel­nõu­sid, mis on ol­nud vi­ga­de­ga. Um­bu­sal­da­jad väi­da­vad, et Aru­kü­la põ­hi­koo­li õp­pe­hoo­ne ja võim­la laien­da­mi­se ja staa­dio­ni üm­be­re­hi­tu­se han­ke väl­ja kuu­lu­ta­mi­ne jäi ve­ni­ma, mil­le tõt­tu ve­nib ehi­tu­se al­gus ning koo­li­töö on uuel õp­peaas­tal pi­ke­malt häi­ri­tud.

Val­la­va­nem And­re Sepp sai is­tun­gil sõ­na 10 mi­nu­tiks. Ta alus­tas raie­töö­de sel­gi­ta­mi­sest: „Pa­lun va­ban­dust kõi­gi ees, kes pi­did tund­ma end puu­du­ta­tu­na raies­mik­ku nä­hes. Juh­tu­nu on mind si­se­mi­selt vä­ga pal­ju är­ri­ta­nud, olen tund­nud va­lu, aga see ei vii as­ja eda­si. Raa­da­mis­le­ping sai sõl­mi­tud soo­vi­ga kraa­vi­ta­da ja kui­ven­da­da Raa­si­ku val­la märg­a­la­sid, et saaks re­mon­ti­da val­la­le kuu­lu­vaid teid. Te­ha­se tee 2a jääb val­la re­serv­maaks, kui­ven­da­mi­se­ga maa väär­tus tõu­seb. Prae­gu saab sin­na la­dus­ta­da kerg­liik­lus­teest üle­jää­va pin­na­se, edas­pi­di va­ja­du­sel ra­ja­da val­la­le va­ja­lik­ke hoo­neid.”

Val­la­va­nem li­sas, ka­het­sus­väär­selt toi­mu­sid raie­tööd nii, et sel­lest ei tead­nud et­te ko­ha­lik rah­vas, vo­li­ko­gu liik­med, ko­mis­jo­nid ega sä­tes­ta­nud üks­ki aren­gu­do­ku­ment: „Oleks pi­da­nud eel­ne­valt aru­ta­ma, na­gu on see ava­li­kus tee­nis­tu­ses kom­beks. Olen al­ga­ta­nud dist­sip­li­naar­me­net­lu­se, et väl­ja sel­gi­ta­da täp­sed as­jao­lud. Puu­de raie­lu­ba tões­ti pol­nud, soov oli va­bas­ta­da maad kerg­liik­lus­tee pin­na­se la­des­ta­mi­seks. Mõ­te oli õi­ge, viis ja mee­to­did pol­nud kõi­ge so­bi­va­mad.”

De­tailp­la­nee­rin­gu­te ve­ni­mi­se­ga val­la­va­nem ei nõus­tu: „Kui mul­lu no­vemb­ris töö­le asu­sin, olid te­ge­ma­ta töö­de jär­je­kor­rad üli­pi­kad. De­tail­pla­nee­rin­gu me­net­lus on­gi pikk prot­sess. Hin­dan prae­gust olu­kor­da nor­maal­seks, po­le esi­ta­tud üh­te­gi vi­ga­de­ga de­tailp­la­nee­rin­gut.”

Aru­kü­la põ­hi­koo­li pro­jek­tee­ri­mi­se koh­ta sõ­nas ta: „OÜ Pi­kop­ro­jekt sai pro­jek­ti val­mis mul­lu juu­li­kuus. Vo­li­ko­gult tu­li ot­sus min­na eda­si komp­leks­la­hen­du­se ehk li­saks spor­di­saa­li laien­du­se ning staa­dio­ni pro­jek­tee­ri­mi­se­ga. Pi­di­me kii­res­ti eda­si lii­ku­ma, leid­ma jä­re­le­val­va­ja, tel­li­ma eks­per­tii­si. Lä­bi­si­me pro­jek­tee­ri­mi­se nii kii­res­ti, kui või­ma­lik. Pi­ko­pro­jekt läks tõe­poo­lest le­pi­tud täh­ta­jast üle, ku­na pro­jek­ti eri osa­de­ga oli prob­lee­me, kuid tel­li­ja­na po­le me las­ku­nud üh­te­gi päe­va rais­ku.”

Kui vallavanem And­re Sepp oli sõ­na­võ­tu lõ­pe­ta­nud, juh­tis Maar­ja Si­kut tä­he­le­pa­nu, et puu­tu­ma­ta olid jää­nud hin­na­pak­ku­mis­te ja raie­loa tee­ma ning pa­lus ka neid val­la­va­ne­mal sel­gi­ta­da.

Val­la­va­nem lau­sus, et val­la tee­de- ja ehi­tuss­pet­sia­list tut­vus­tas tal­le pak­ku­mist, mil­le jär­gi teee­hi­ta­ja võ­tab võ­sa ma­ha ehi­tus­han­ke sees ning vald sel­le eest juur­de ta­su­ma ei pea. Val­la­va­nem möö­nas, et raie­lu­ba puu­de jaoks oleks pi­da­nud ole­ma siis­ki väl­jas­ta­tud.

Kü­si­mu­sed-kom­men­taa­rid val­la­va­ne­ma­le
Olev Räh­ni pa­lus pan­na val­la­va­ne­mal käe sü­da­me­le ning tun­nis­ta­da, et te­gu on ta­gant­jä­re­le õi­gus­ta­mi­se­ga: „Kas saa­me usal­da­da val­la­va­ne­mat, kes ei tea, mis val­la­ma­jas toi­mub.”

And­re Sepp möö­nis, et oleks pi­da­nud roh­kem sü­ve­ne­ma: „Usal­dust oli sel­le prot­ses­si pu­hul roh­kem, kui oleks pi­da­nud ole­ma.”

Ka­di Tam­ma­ru soo­vis tea­da, kas raa­da­mis­le­pin­gus üle­jää­nud ob­jek­ti­del hin­na­tak­se eel­ne­valt ole­ma­so­le­va pui­du väär­tus, et muu­ta või pa­ran­da­da le­pin­gut, te­ha see vett­pi­da­va­maks ning kui tu­vas­ta­tak­se, et val­la­le on te­ki­ta­tud ra­ha­list kah­ju, kes sel­le kor­vab. Val­la­va­nem vas­tas, et Te­ha­se tee 2a kin­nis­tul on tel­li­tud kän­du­de loet­le­mi­ne, et hin­na­ta ta­gant­jä­re­le pui­du väär­tus: „Liig­mär­jad on ka Raud­tee ja Tul­bi tä­na­va ää­red, sin­na tu­leb ra­ja­da kraa­vid ning sel­leks võ­sa ee­mal­da­da. Ra­ken­da­tud on kõik või­ma­lik, et et­te­tea­ta­ma­ta raiet enam ku­sa­gil ei tu­leks.”

Ivar Vil­berg üt­les, et vo­li­ko­gu liik­me­tel on prae­gu vä­ga pal­ju kü­si­mu­si ja se­ga­dust: „Prae­gu me ei tea põh­just ega tu­le­must, mil­le vas­tu on ek­si­tud, uu­ri­mi­ne käib. Leian, et val­la­va­litsu­sel ja vo­li­ko­gul peab ole­ma või­ma­lus te­ha tööd ja võt­ta vas­tu­tus. Um­b­usal­da­mi­ne oleks kõi­ge ker­gem la­hen­dus. Tu­leb sel­gi­ta­da väl­ja, kes on süü­di, kas ja mil­li­sed on val­la kah­jud, need kor­va­ma ning see­jä­rel, kui va­ja­dus, saaks val­la­va­nem ise ta­ga­si as­tu­da.”

Ka­di Tam­ma­ru lau­sus, et on Ivar Vil­ber­gi­ga nõus, kuid on teh­tud as­ju, mil­le tõt­tu on usal­dus ka­du­nud. Maar­ja Si­kut li­sas, et val­la­va­nem võib ise võt­ta vas­tu­tu­se, kuid ei pruu­gi: „Esin­da­me meid vo­li­ko­gus­se va­li­nud ini­me­si. Soo­vi­me edas­pi­di väl­ti­da se­da, mis juh­tus Raa­si­kul. See puu­du­tas vä­ga pal­ju­sid ning ta­ha­me saa­da kui­da­gi kind­lust, et sel­list ja­ma enam ei tu­leks. Lu­ge­des sot­siaal­mee­dias­se pos­ti­ta­nud rah­va kom­men­taa­re ning sain kin­ni­tust, et asi, mi­da aja­me, on õi­ge.”

Avo Möls li­sas, et And­re Sepp on ol­nud pi­kaa­ja­li­ne val­la­va­nem, kel­lel sel­ge käe­ki­ri ja kor­du­vad ek­si­mu­sed: „Ini­me­ne ei õpi oma vi­ga­dest.”

Hel­le Va­ga mär­kis, et kõik tee­me vi­gu ning õpi­me neist: „Tä­na­se­le las­te­kait­se­päe­va­le on sat­tu­nud vä­ga emot­sio­naal­ne hää­le­tus. Elu lä­heb eda­si ning mis prae­gu tun­dub va­les­ti, võib hil­jem sel­gu­da, et oli­me õi­gel teel. Ek­si­jat tu­leb kor­ra­le kut­su­da, vo­li­ko­gul on see õi­gus, kuid är­me te­ki­ta en­ne koo­li­de-las­teae­da­de lõ­puak­tu­si ja Har­ju­maa lau­lu-tant­su­pi­du olu­kor­da, kus Raa­si­ku vald on kui kat­ki­se tii­va­ga lind ning po­le val­la­va­ne­mat, kes kan­naks meie lip­pu.”

Ar­va­mu­sed pä­rast is­tun­git
Um­bu­sal­du­se al­ga­ta­ja, va­li­mis­lii­du Ko­du­ko­ha Eest esin­da­ja Maar­ja Si­kut kom­men­tee­ris pä­rast is­tun­git Sõ­nu­mi­too­ja­le, et val­la­va­ne­ma vas­tus­test jäi mul­je, na­gu ta po­leks saa­nud täp­selt aru um­bu­sal­du­se pea­mi­sest põh­ju­sest: „Kait­se­kõ­nes pöö­ras val­la­va­nem pal­ju tä­he­le­pa­nu meie jaoks olu­li­se­le, kuid um­bu­sal­du­se mõis­tes vä­hem olu­lis­te­le tee­ma­de­le, na­gu val­la­va­lit­su­selt vi­ga­de­ga esi­ta­tud do­ku­men­did. Meie pea­mi­ne mu­re Te­ha­se tee 2a kin­nis­tult puu­de ma­ha võt­mi­se­ga seo­ses on, et prae­gu­ne va­lit­sus ei suht­le ini­mes­te­ga. Raa­si­ku ale­vi­ku kes­kus on suur ava­li­ku hu­vi ob­jekt, se­da ei saa asu­da üm­ber­ku­jun­da­ma nii, et rah­va­ga ei su­hel­da. Kui sa­ma­väär­ne te­gu oleks toi­mu­nud näi­teks Aru­kü­las, oleks ilm­selt ka um­bu­sal­dus­hää­le­tus läi­nud teist­moo­di. Raa­si­kul ela­vad vä­ga ra­hu­li­kud ja mõist­vad ini­me­sed, kel­le vi­has­ta­mi­ne ei ole liht­ne, kuid na­gu an­tud tee­mal tu­li­ne aru­te­lu sot­siaal­mee­dias näi­tab, rii­vas puu­de ma­ha võt­mi­ne vä­ga pal­ju­sid.”

Ta li­sas, et va­li­mis­lii­du liik­me­te ar­va­tes on tä­na­vu ke­va­del Raa­si­ku val­la juh­ti­mi­ses toi­muv ja sel­lest hoo­gu saa­nud ava­lik aru­te­lu sot­siaal­mee­dias te­ki­ta­nud olu­kor­ra, kus kor­ra­ga on se­gi pal­ju emot­sioo­ne ja sea­du­si, mis­tõt­tu tih­ti rää­gi­tak­se kor­ra­ga aiast ja aiaau­gust või väit­lu­ses teelt ek­si­des ei kum­mast­ki: „Ta­va­li­ne ini­me­ne ei tun­ne ega pea­gi tund­ma neid sea­du­si ja mää­ru­si, mis pa­ra­ta­ma­tult meid igal sam­mul saa­da­vad. Ko­ha­lik oma­va­lit­sus on aga sel­li­ne ko­gum, mis oma te­gut­se­mi­ses peab ju­hin­du­ma neist vä­ga täp­selt ja ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se igal ta­san­dil amet­ni­kust tipp­ju­hi­ni on sea­du­sed iga plaa­ni­ta­va ja teos­ta­ta­va te­ge­vu­se täht­saim alus.”

Va­li­mis­lii­du Ühes­koos Eda­si vo­li­nik Tõ­nu Suur­kuusk üt­les, et tä­he­le­pa­ne­lik­kus ja ko­du­ko­ha eest seis­mi­ne on vä­ga po­si­tiiv­ne: „Kind­las­ti pol­nud kõi­ki­de kas­ke­de ma­ha võt­mi­ne ilus te­gu, sa­mas po­le kee­gi en­da­le as­jao­lu­sid täp­selt sel­geks tei­nud, vaid oma nä­ge­mu­se põh­jal ot­su­se lan­ge­ta­nud. Mi­nu ar­va­tes oli see pi­gem tel­li­ja esin­da­ja ja teos­ta­ja möö­da­rää­ki­mi­ne. Ku­na puu­de ma­ha­võt­mi­ne tä­na­päe­va­se teh­ni­ka­ga käib kii­relt, juh­tus­ki nii. Kind­las­ti tu­leb sel­lest loost õp­pi­da ja jä­rel­du­sed te­ha. Sel­li­se juh­tu­mi põh­jal ja li­saks poo­ki­da muid tee­ma­sid, na­gu Aru­kü­la koo­li juur­dee­hi­tus, oli va­le ja jät­tis hal­va mai­gu um­bu­sal­dus­a­val­du­sest. Pi­gem oleks või­dud te­ha juh­tu­mi­te koh­ta aru­pä­ri­mi­sed, vo­li­ko­gu et­te too­ma ja ot­sus­ta­ma  kes on süüd­la­ne ja mil­li­ne peaks ole­ma süüd­la­se ka­ris­tus.”

Ivar Vilberg kommenteeris Sõnumitoojale, et jättis hääletamata, kuna umbusaldus tuli tema jaoks liiga vara: „Üldisest jutust ei piisa, mul on praegu veel palju küsimusi, millele ootan vastuseid. Soovin täpselt teada, kui palju on vallale selle metsaraiumisega tekitatud rahalist kahju, kas ja kuidas planeeritakse süüdlasi karistada. Umbusalduse avaldamine on praeguses olukorras kõige lihtsam. Kui mees on võtnud vastutuse, peab ta seda ka kandma ja astuma tagasi, kui vaja.“

Ta lisas, et ei saanud hääletada ka umbusalduse vastu, kuna rikkumised on ilmselged: „Kuna mul polnud infot, mille alusel lõplikku otsust teha ning ükskõikseks jääda ei tahtnud, ei saanud ma lihtsalt hääletada.“

Era­poo­le­tuks jää­nud kan­di­daat Ga­ri­na Too­min­gas sõ­nas oma ot­su­se kom­men­taa­riks, et aeg näi­tab, kas era­poo­le­tuks jää­mi­ne oli õi­ge või va­le: „Umbusalduse avaldamine on kõige lihtsam, kuid mina leian, et probleemid peab lahendama see, kes need tekitas. Uus juht ei peaks seisma silmitsi teiste tekitatud segadustega.“

0

Raie­tööd kerg­liik­lus­tee­le jää­val alal on lõp­pe­nud.

Raa­si­ku val­las on tä­na­vu hi­lis­ke­va­di­se­le aja­le sat­tu­nud mit­med raie­tööd. Need on te­ki­ta­nud ko­ha­li­kes ela­ni­kes pal­ju pa­ha­meelt, möö­du­nud nä­da­lal jõu­dis aru­te­lu Fa­ce­boo­ki. Gru­pis „Raa­si­ku val­la kuu­lu­ta­ja” teh­tud pos­ti­tu­sel, mis kri­ti­see­rib Te­ha­se tee 2a raiet, on prae­gu­seks üle 260 kom­men­taa­ri ning sel­le­ga seon­duv on ka üks põh­jus­test, miks al­ga­tas opo­sit­sioon val­la­va­ne­ma And­re Se­pa um­bu­sal­da­mi­se. Sama raadamislepingu alusel on plaanis veel töid, et puhastada teeäärseid kraave, lisaks on kergliiklustee ehituse tarbeks maha võetud alevikus üle 70 puu, raietööd on veel ka koguduse maal ning Pikaveres mõisa juures eramaal.

Raie kerg­liik­lus­tee tar­beks
Pea­gi lä­heb Raa­si­kul kopp maas­se 3,52ki­lo­meet­rise kerg­liik­lus­tee ehi­tu­seks Jä­ga­la maan­tee ris­tist Te­ha­se piir­kon­da Raa­si­ku Elekt­ri­ni. EA­Si toe­tu­sel ra­ja­tav tee on plaa­nis val­mis saa­da tä­na­vu no­vemb­riks, ehi­tab OÜ KV Inf­ra.

Mai lõ­pus kor­ral­das val­la­va­lit­sus Raa­si­ku rah­va­ma­jas rah­va­koo­so­le­ku, kus val­la­va­nem ja -amet­ni­kud ning ehi­tus­töö­de jä­re­le­val­ve esin­da­ja Su­lev Puu­meis­ter sel­gi­ta­sid, et pro­jek­ti jär­gi oli hä­da­va­ja­lik ma­ha võt­ta üle 70 puu, mis jäid kerg­liik­lus­tee ehi­tu­se­le et­te. Nen­de hul­gas rah­va­ma­ja esi­ne elu­puu­hekk osa­li­selt ning üks pool Te­ha­se tee ka­seal­leest.Val­la­va­nem kin­ni­tas, et ma­ha võe­tak­se tõe­poo­lest vaid see, mis va­ja – pro­jekt on val­mis ning sel­le jär­gi po­le et­te näh­tud, et kerg­liik­lus­tee lä­heb kee­ru­ta­des puu­de-põõ­sas­te va­hel. Su­lev Puu­meis­ter li­sas, et mõ­ned puud, mis ot­se­selt tee­le et­te ei jää, võe­tak­se ma­ha see­tõt­tu, et ehi­tus kah­jus­taks nen­de juu­ri ning puud ei jääks see­tõt­tu ela­ma.

Val­la hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na juht Aa­re Ets lau­sus möö­du­nud nä­da­la lõ­pus, et kerg­liik­lus­tee­ga seo­tud raie­tööd on lõp­pe­nud, pea­gi lä­heb tee ehi­tu­seks, kopp alus­tab Te­ha­se tee ää­rest ning töid ha­ka­tak­se te­ge­ma eta­pi­ti Raie­töö­de hind on üle 9000 eu­ro, see si­sal­dus ehi­tus­han­kes.

Aa­re Ets üt­les, et pro­jekt si­sal­dab ka hal­jas­tu­sein­fot ehk maas­ti­ku­ku­jun­du­se töid. Rah­va­ma­ja ees alt­poolt kui­va­nud elu­puu­he­ki ase­me­le tu­leb sa­mas ma­hus, 175 meet­ri pik­ku­ne kuu­se­hekk. Uue­le mu­ru­le on plaa­nis ra­ja­da kas­vua­lus ning kül­va­ta see­met 14 232 ruut­mee­tri­le, ää­re­ki­vi­ga lõi­gus ehi­ta­tak­se üm­ber erao­ma­ni­ku vära­v, Tal­lin­na maan­tee 1 ja 15 kin­nis­tul ehi­ta­tak­se võrk­aed, Tal­lin­na maan­tee 1 is­tu­ta­tak­se 40meet­ri­ne si­re­li­hekk, Tal­lin­na maan­tee 15 saab 10meet­ri­se ka­he­rea­li­se kuu­se­he­ki. Li­saks on plaa­nis te­ha kaks bus­sioo­tep­lat­vor­mi. Osa­kon­na­ju­ha­ta­ja li­sas, et see plaan on mii­ni­mum, hal­jas­tust saab ala­ti juur­de li­sa­da, ko­had tu­leks lei­da tee äär­de ka pin­ki­de­le ja prü­gi­kas­ti­de­le. Maas­ti­ku­ku­jun­dus­tööd on graa­fi­ku ko­ha­selt pla­nee­ri­tud sep­temb­ri­kuu tei­se ja ok­toob­ri esi­me­sse pool­de, kui öö­kül­mad ja talv va­ra­kult saa­bu­vad, siis 2019. aas­ta ke­va­del vaeg­töö­de­na.

Sotsiaalmeedias kommenteerijad on välja toonud, et raietööd toimuvad riiklikul raierahu ajal. Valla teede- ja ehitusspetsialist selgitas, et Tehase tee 2a raie tehti enne raierahu, kehvade ilmade tõttu jäi venima maatükilt maha raiutud puude-põõsaste väljavedu.

Kerg­liik­lus­tee pro­jek­ti ava­li­kus­ta­mi­ne oli möö­du­nud aas­tal, siis toi­mu­sid ka rah­va­koo­so­le­kud. Viimati oli projektist juttu rahvakoosolekul Raasikul 24. mail.

Raa­da­mis­le­pin­gu raie
Kerg­liik­lus­tee ehi­tu­se­ga on seo­tud raie Te­ha­se tee 2a ehk Kos­ti­ve­re tee ja Te­ha­se nur­gal ole­val val­la maa­tü­kil, mil­le siht­ots­tar­ve on jäät­me­hoid­la­maa. Raa­da­mis­le­ping on sõl­mi­tud OÜ­ga He­gand Grupp, kes raius ma­ha maa­tü­kil ol­nud võ­sa ning ka­se­puud. Maa­tükk kui­ven­da­tak­se ning sin­na la­dus­ta­tak­se kerg­liik­lus­tee ehi­tu­sest üle­jääv pin­nas, edas­pi­di jääb maa­tükk val­la re­serv­maaks. Nüüd­seks on raiu­tud puu­de ja võ­sa vir­nad kin­nis­tult osaliselt ära veetud, on alanud kuivendustööd.

Raa­da­mis­le­pin­gus on veel Raa­si­ku Raud­tee ja Tul­bi tä­nav, mil­le ää­rest võe­tak­se ma­ha võ­sa, et pu­has­ta­da kraa­vid ning see­jä­rel saaks teid re­mon­ti­da. Raa­da­da tu­leb ka Ki­vi­loo kü­las Pe­ri­la-Es­ku teeäär­ne kraav. Aa­re Ets üt­les, et teeäär­se­te kin­nis­tu­te oma­ni­kud on raie­töö­de koh­ta tea­vi­tu­se saa­nud, OÜ Heg­and Grupp ja Tariston AS esindajad käivad käesoleva nädala jooksul maatükilt lä­bi ning ehi­ta­ja näi­da­nud, mil­li­sed puud ja põõ­sad täp­se­malt ma­ha tu­leb võt­ta.

Raie Raa­si­kul ko­gu­du­se maal
Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kust üle tee Raa­si­ku va­na kal­mis­tu poo­le asu­vad EELK Har­ju-Jaa­ni Ris­ti­ja Jo­han­ne­se ko­gu­du­se­le kuu­lu­vad maa­tu­lun­dus-, ela­mu- ja trans­por­di­maa sih­tots­tar­be­ga kin­nis­tud. Jõe­läht­me val­da jää­val kin­nis­tul on ko­gu­dus tel­li­nud met­sa­raie, mis al­gas möö­du­nud aas­tal en­ne jõu­le. Ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaan Nu­ga sel­gi­tas, et ko­gu lõi­ku­sest väi­ke osa on la­ge­raie, muu har­ven­dus. Ela­muk­run­ti­de­le va­na kal­mis­tu kõr­val on plaa­nis ra­ja­da hõ­re­da­te puu­de­ga park, kui ku­na­gi peaks mi­ne­ma kin­nis­va­ra­aren­du­seks ja ma­ja­de ehi­tu­seks, saak­sid oma­ni­kud va­li­da, mil­li­sed puud jä­ta­vad oma krun­di­le ilu­puuks.

Raie Pi­ka­ve­res
Üle­möö­du­nud nä­da­lal al­ga­sid raie­tööd Pi­ka­ve­res mõi­sa tii­gi juu­res maantee ääres. Val­la hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na juht Aa­re Ets sõ­nas, et see töö po­le val­la tel­li­tud. Ta tea­dis öel­da, et seal on maatulundusmaa sihtotstarbega maa, mil­le riik võõ­ran­das avalikul enam­pak­ku­mi­sel ning raie­töid teeb seal era­oma­nik.

0

Raa­si­ku ela­nik TA­LIS SUU­RORG asu­tas kä­si­pal­lik­lu­bi HC Cen­ter ning loo­dab, et pea­gi suu­dab mees­kond kon­ku­rent­si pak­ku­da suur­te­le kä­si­pal­li­kant­si­de­le Aru­kü­la­le ja Keh­ra­le.

Raa­si­ku koo­lis oli 29. mail spor­di­päev. Kui va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel on koo­liaas­ta lõ­pe­ta­tud olüm­pia­män­gu­de­ga, siis tä­na­vu ot­sus­tas koo­li­pe­re need va­he­le jät­ta. Staa­dio­ni hõi­vas kä­si­pall, ko­gu koo­li­päe­va jook­sul said lap­sed osa­le­da võist­lus­tes, mis kä­si­pal­li­ga seo­tud – pal­li põr­ga­ta­da, sel­le­ga joos­ta, proo­vi­da täp­sust, osa­vust ning ka tra­dit­sioo­ni­list kä­si­pal­li­män­gu. Spor­di­päe­va kor­ral­da­sid Raa­si­ku põ­hi­kool ja HC Cen­ter, Raa­si­ku uus kä­si­pal­li­klu­bi, mis te­gut­se­nud ala­tes mul­lu sü­gi­sest. Spor­ti­ma tu­lid koo­li 1.-6 klas­si lap­sed ning las­te­aiast 5 rüh­ma, kok­ku 200 last.

Raa­si­ku ela­nik ja põ­hi­koo­li lap­se­va­nem Ta­lis Suu­rorg ju­tus­tas, et kä­si­pal­li po­le te­ma tea­da Raa­si­kul män­gi­tud: „Meil on val­mi­mas uus ja suur spor­di­hoo­ne, vii­ma­ne aeg tuua Raa­si­ku­le spor­dia­la­sid üli­po­pu­laar­se­le jalg­pal­li­le li­saks. Loo­dan, et rah­vas ka omal käel, kas või ama­töö­ri­de­na, hak­ka­vad spor­di­saa­lis eri ala­sid kat­se­ta­ma.”

Ta­lis Suu­rorg sõ­nas, et spor­dia­la­dest kuu­lub ta sü­da kä­si­pal­li­le: „Olen pä­rit Keh­rast, kuid koo­lis käi­sin Tal­lin­nas, kus hak­ka­sin kä­si­pal­li män­gi­ma. Mi­nu kar­jäär jäi lü­hi­ke­seks, män­gi­sin 5.-9. klas­si­ni, kuu­lu­sin Re­val-Sport mees­kon­da. Ül­di­selt on aga nii, et kes kä­si­pal­li har­ras­ta­nud, jää­vad sel­le­le truuks – käi­vad män­ge vaa­ta­mas, on abiks nõu ja jõu või spon­sor­lu­se­ga.”

Tree­ne­ri­tööd po­le ta va­rem tei­nud: „Kui Raa­si­ku koo­lis ol­di nõus, et kä­si­pal­lit­renn luua, hak­ka­sin en­nast aren­da­ma, käi­ma koo­li­tus­tel. Na­gu lap­sed, are­nen ka mi­na.”

Tren­ni an­nab ta 1.-3. klas­si pois­te­le-tüd­ru­ku­te­le: „En­ne­kõi­ke taht­sin kok­ku pan­na koo­li­mees­kon­na, et osa­le­da koo­li­de kä­si­pal­li­võist­lus­tel. Saa­vu­ta­si­me Har­ju­maal oma alag­ru­pis kol­man­da ko­ha. Kor­ra ole­me võist­le­nud kä­si­pal­li­lii­du kor­ral­da­tud al­ga­ja­te lii­gas. See, et mees­kond on pü­si­ma jää­nud ja kas­vab, on pu­has boo­nus.”

Sü­gi­sel soo­vib tree­ner ava­da va­ne­ma­te las­te rüh­mi: „See­tõt­tu la­si­me­gi las­tel spor­di­päe­val sõb­ra­li­kus õhk­kon­nas kä­si­pal­li­män­gu proo­vi­da, et näek­sin, kui­das va­ne­mad lap­sed män­gi­vad. Loot­sin ka, et ehk mõ­ni avas­tab en­da jaoks kä­si­pal­li. Soov on te­ha ka tüd­ru­ku­te mees­kond, ku­na neid on Ees­tis vä­hem, on suu­rem tõe­näo­sus seal mi­da­gi saa­vu­ta­da. Ta­len­did tu­leb üles lei­da ning an­da või­ma­lus, mi­ne tea, ehk män­gib neist kee­gi ku­na­gi Ees­ti koon­di­ses.”

Prae­gu käi­vad tren­nis 15 last. Tree­ner sõ­nas, et las­tel võib küll ol­la hu­vi, kuid on ka aja­puu­dus, ku­na muid tren­ne-hu­vi­rin­ge on nii pal­ju: „Kui va­ra­sem ho­bi on sa­mal ajal, ki­pub kä­si­pall prae­gu kao­ta­ma. Uuel hooa­jal ta­ha­me lei­da või­ma­li­kult pal­ju­de­le so­bi­va tren­nia­ja.”

Tu­ge­vad kä­si­pal­li­mees­kon­nad on Raa­si­ku lä­he­dal nii Aru­kü­las kui Keh­ras. Ta­lis Suur­org sõ­nas, et ol­lak­se ka­he tu­ge­va va­hel: „Meie koo­lis on lap­si küll vä­hem, kuid kar­ta po­le mi­da­gi. Se­ni te­gi­me tren­ni au­las, kus sai piir­du­da vaid har­ju­tus­te ning pal­li kat­su­mi­se­ga, kor­ra­li­ku män­gu oli ras­ke pi­da­da. Tee­me oma as­ja või­ma­li­kult häs­ti ja vaa­ta­me, ku­hu väl­ja jõua­me. Suu­res saa­lis on kind­las­ti ka suu­re­mad oo­tu­sed.”

0

Raasiku vallavolikogu reede, 1. juuni erakorralise istungi päevakorras oli üks punkt – vallavanema umbusaldamine. Umbusalduse poolt hääletasid 7 volikoguliiget: Maarja Sikut, Rene Lill, Kadi Tammaru, Anne Veltmann-Veski, Olev Sinijärv, Olev Rähni, Avo Möls valimisliidust Kodukoha Eest. Vastu olid 8 – Tiina Rühka, Helle Vaga, Marianne Loik, Kaido Kirsip, Are Kaurit, Eliis Kahlo, Andres Kallaste valimisliidust Raasiku Vald ning Tõnu Suurkuusk valimisliidust Üheskoos Edasi. Üksikkandidaat Garina Toomingas jäi erapooletuks. Ivar Vilberg valimisliidust Raasiku Vald hääletamises ei osalenud.

Andre Sepp (paremal) jätkab vallavanema tööd.

Andre Sepp (paremal) jätkab vallavanema tööd.

0

Rah­vas, val­la­ju­hid ja -amet­ni­kud aru­ta­sid, kuidas kasutada raa­da­tud Te­ha­se tee 2a maa­tü­kki.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus kut­sus nel­ja­päe­va, 24. mai õh­tuks hu­vi­li­sed Raa­si­ku rah­va­maj­ja, et sel­gi­ta­da hil­ju­ti rah­va hul­gas pa­ha­meelt te­ki­ta­nud raie­töid ning rää­ki­da ko­he al­ga­va kerg­liik­lus­tee ehi­tu­sest. Kõ­ne all olid ka muud hea­kor­ra- ning sot­siaal­tee­mad. Rah­va­ma­ja Er­ne­sak­sa saa­li tu­li üle 100 ini­me­se, too­le pidi pi­de­valt juur­de tuua.

Val­la­va­nem And­re Sepp lau­sus sis­se­ju­ha­tu­seks, et Raa­si­ku val­lal lä­heb en­di­selt häs­ti – kui­gi ela­ni­ke arv on lan­ge­nud taas 5000 pii­ri­le, on tu­lu­baas pii­sav, et val­da aren­da­da ja plaa­ne te­ha. Ta sõ­nas, et tä­na­vu­ne aas­ta on in­ves­tee­rin­gu­te poo­lest era­kord­ne, val­mi­vad Raa­si­ku võim­la, kerg­liik­lus­tee, SW Ener­gia ra­jab uue kat­la­ma­ja ja küt­tet­ras­sid. Aru­kü­las al­gab pea­gi koo­li­ma­ja ja spor­di­saa­li laien­da­mi­ne, ehi­tus­han­kes on staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­ne.

Ta li­sas, et käi­mas on ka uue üldp­la­nee­rin­gu ja aren­gu­ka­va koos­ta­mi­ne. Üldp­la­nee­ring on plaa­nis kin­ni­ta­da järg­mi­se aas­ta ke­va­del, en­ne se­da on põh­ja­li­kud aru­te­lud ja rah­va­koo­so­le­kud.

Kopp maas­se Te­ha­se tee ää­res
Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ehi­tus­jä­re­le­val­ve esin­da­ja Su­lev Puu­meis­ter sõ­nas, et kerg­liik­lus­tee ehi­tu­se et­te­val­mis­tu­sed on jõud­nud lõ­pu­sir­ge­le, ehi­tus võib ala­ta. Teet­rass on ma­ha mär­gi­tud, kergliiklustee tuleb tok­ki­dest 2 meet­rit sõi­du­tee poo­le. Tehakse uus tä­na­va­val­gus­tus, mis on osa­li­selt sõi­du­tee kui ka kerg­liik­lus­tee ää­res, kuid ula­tub val­gus­ta­ma mõ­le­mat. Lam­bid tu­le­vad iga­le poo­le uued.

Ehi­tus al­gab käe­so­le­val nä­da­lal, esi­me­se­na lüüak­se kopp maas­se Te­ha­se tee ää­res põl­lu peal, kus ela­mu­ra­joo­ni po­le. Töid te­hak­se eta­pi­vii­si­li­selt, mit­te igal pool kor­ra­ga.

Su­lev Puu­meis­ter üt­les, et on uu­ri­tud, kui­das on pla­nee­ri­tud kin­nis­tu­te­le sis­se­sõi­dud: „Sis­se­sõi­dud vaa­da­tak­se kõik eral­di üle. Te­hak­se nii, et sis­se pää­seb au­to­ga, ja­la, lap­se­kä­ru­ga ehk la­hen­da­tak­se vas­ta­valt olu­kor­ra­le.”

3,52 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne kerg­liik­lus­tee te­ha­sest ku­ni Jä­ga­la maan­tee ris­ti­ni on plaa­nis val­mis saa­da tä­na­vu no­vemb­ris.

Raa­si­ku ela­nik Ants Ki­vi­mäe sõ­nas, et tal­le tee­vad mu­ret va­nad suu­red saa­re­puud Te­ha­se teel: „Ka nei­le on kriip­sud pea­le tõm­ma­tud. Mind häm­mas­tab, kui­das mu­jal maail­mas saab ehi­ta­da kõn­ni­teed nii, et kui on suur puu, teeb tee väi­ke­se kaa­re. Mul­le ei meel­di, et ol­lak­se nii jäik.”

Su­lev Puu­meis­ter vas­tas, et nüüd on pro­jekt val­mis ning ehi­ta­jad pea­vad se­da jär­gi­ma: „Vi­suaal­selt võib tun­du­da, et puu ei jää tee­le et­te, kuid pea­me ar­ves­ta­ma ka juur­te­ga. Raa­si­ku val­las on aas­ta­te jook­sul käi­tu­tud kor­rekt­selt, võe­tud ma­ha puid, kui on hä­da­va­ja­lik. Hil­jem on või­ma­lik is­tu­ta­da, ilu­sta­da. Nüüd, kui trass on maas, vaa­da­tak­se veel kõik üle. Kui on loo­tust, et puu jääb pä­rast tee ehi­tust ela­ma, jäe­tak­se see al­les.”

Val­la­va­nem And­re Sepp li­sas, et pro­jek­ti ei saa enam muu­ta, see on kin­ni­ta­tud: „Pea­me va­li­ma, kas ta­ha­me puid säi­li­ta­da või tur­va­list kõn­ni­teed. Pro­jekt on põh­ja­li­kult lä­bi kaa­lu­tud, lä­bi­nud eks­per­tii­si. Pro­jek­tis po­le prü­gi­kas­te ega pin­ke, nen­de asu­ko­had tu­leb koos ko­gu­kon­na­ga väl­ja mõel­da.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Ivar Vil­berg li­sas, et kerg­liik­lus­tee on vä­ga suur eluk­va­li­tee­di muu­tus: „On või­ma­lik lii­ku­da ale­vi­ku ühest ot­sast tei­se tur­va­li­selt. Va­ja­li­kud puud tu­leb ma­ha võt­ta, te­ha tee val­mis, is­tu­ta­da uued, mõ­ne aas­ta pä­rast on vaa­te­pilt pal­ju ke­nam.”

Su­lev Puu­meist­rilt kü­si­ti ka, mis saab tee­le et­te jää­va­test si­re­li­põõ­sas­test ja hek­ki­dest: „Hal­jas­tust, mi­da saab juu­re­pal­li­de­ga koos tõs­ta, võib üm­ber pai­gu­ta­da. See on ta­va­li­ne, kee­gi li­sa­ra­ha ei kü­si, tu­leb vaid soo­vi aval­da­da.”

Um­bu­sal­du­se­ni vii­nud maa­tükk
Vo­li­ko­gu lii­ge Maar­ja Si­kut soo­vis tea­da, mil­lal te­hak­se kor­da Te­ha­se tee 2 kin­nis­tu ehk uue rist­mi­ku ehi­ta­mi­sest jää­nud kolm­nurk. Val­la tee­de- ja ehi­tuss­pet­sia­list Ar­go Laks vas­tas, et lä­hia­jal kerg­liik­lus­tee ehituse käi­gus on plaa­nis see ära si­lu­da.

Maar­ja Si­kut kü­sis ka Te­ha­se tee 2a kin­nis­tu koh­ta, kust võe­ti hil­ju­ti ma­ha võ­sa ja puid. Raie oli üks põh­jus­test, miks ot­sus­ta­sid vo­li­ko­gu 7 lii­get al­ga­ta­da val­la­va­ne­ma um­bu­sal­da­mi­se. Vo­li­nik uu­ris, mil­lal maa­tükk kor­da saab ning miks raieot­sus üld­se teh­ti.

Ar­go Laks sõ­nas, et Te­ha­se tee 2a on plaa­nis käe­so­le­va nä­da­la jook­sul pu­has­ta­da: „Ko­he ei saa­nud maa­tük­ki tüh­jaks ve­da­da, sest maa oli liig­niis­ke. Töö pi­di jät­ku­ma va­rem, kuid eks­ka­vaa­tor läks rik­ki.”
Maa­tü­ki­le la­dus­ta­tak­se kerg­liik­lus­teest üle jää­nud pin­nas. Val­la­va­nem sõ­nas, ku­na pin­na­se saab pai­gu­ta­da lä­he­dal, läks kerg­liik­lus­tee ehi­ta­mi­ne oda­va­maks: „Töid teh­ti raa­da­mis­le­pin­gu alu­sel. Ees­märk oli ee­mal­da­da val­la­le kuu­lu­va­tel kin­nis­tu­tel võ­sa, pu­has­ta­da kraa­ve. Le­pin­gus oli, et en­ne töö­de te­ge­mist mär­gi­tak­se ära ma­ha­võe­ta­va võ­sa maht ja ka puud. Ole­me alus­ta­nud val­la­va­lit­su­ses si­se­juurd­lus­me­net­lust. Kui see lõ­peb, saab sel­gust. Olen nõus, et aru­ta­mi­ne ja pla­nee­ri­mi­ne olid sel­le pro­jek­ti kõi­ge nõr­ge­mad ko­had. Kui aga ehi­ta­me kord pi­ka aja jook­sul kerg­liik­lus­teed, oleks mõist­lik as­ju komp­lek­selt la­hen­da­da.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Olev Si­ni­järv üt­les, et maa kui­ven­da­mi­seks oleks tul­nud te­ha pro­jekt, mär­ki­da ära, ku­hu ja kui sü­ga­vad kraa­vid tu­leb te­ha: „Po­le mõ­te­kas te­ha kraa­vi sin­na, ku­hu edas­pi­di ta­ha­me te­ha näi­teks uue las­teaia või hool­de­ko­du.”

Ar­go Laks vas­tas, et uu­si kraa­ve ei ra­ja­ta, ole­ma­so­le­vad taas­ta­tak­se ja pu­has­ta­tak­se: „Prae­gu jä­ta­me maa val­la re­ser­vi, konk­reet­set ots­tar­vet sel­le­le veel po­le.”

Ants Ki­vi­mäe li­sas, et pol­nud min­git va­ja­dust võt­ta ma­ha 5 hek­ta­rit met­sa: „Kui ja­ga­me kerg­liik­lus­tee alt tek­ki­va 3000 kuup­meet­rit pin­nast viie hek­ta­ri pea­le, saa­me imeõ­hu­ke­se ki­hi. See oli raie õi­gus­ta­mi­ne, mit­te va­ja­dus.”

Ar­go Laks mär­kis, et kui­gi ma­ha võe­ti li­saks võ­sa­le ka puid, ei moo­dus­ta paar­küm­mend puud viie hek­ta­ri pea­le veel met­sa.

Vo­li­ko­gu lii­ge Ka­di Tam­ma­ru pä­ris, kel­le peas sün­dis idee maa­tükk tüh­jaks te­ha: „Se­da plaa­ni po­le ühes­ki aren­gu­do­ku­men­dis ega ko­mis­jo­ni pro­to­kol­lis. See pa­neb ar­va­ma, et par­gi ra­ja­mi­se ja re­serv­maa mõ­te tu­li ta­gant­jä­re­le, kui sel­gus, et ja­ma on käes.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Ivar Vil­berg lau­sus, et po­lit­sei­töö ja uu­ri­mi­ne tu­leks jät­ta teis­te­le or­ga­ni­te­le, kes on sel­les pä­de­vad: „Asi läks keh­vas­ti, po­le mi­da­gi vaiel­da. Oleks tul­nud alus­ta­da sel­lest, et mõ­te lä­heb ko­mis­jo­ni, kes oleks kas heaks kiit­nud või öel­nud, et aru­ta­me veel. See­jä­rel oleks tul­nud võt­ta mi­tu hin­na­pak­ku­mist. Met­sa oleks või­nud ka ma­ha müüa, hak­ke­puit on res­surss.”

Te­ha­se tee 2a kin­nis­tu­le pak­kus rah­vas, et ehi­tusk­run­di­le võiks tul­la suu­rem kaup­lus, park, las­te män­gu­väl­jak, koer­te kin­ni­ne ja­lu­tusp­lats.

And­re Sepp sõ­nas, et see on üks vä­hes­test maa­dest Raa­si­kul, mis kuu­lub val­la­le: „Üld­pla­nee­ring on koos­ta­mi­sel. Ju­ba on tea­da, et ole­ma­so­lev las­teaed hak­kab jää­ma kit­saks, sa­mas laie­ne­mis­ruu­mi po­le, sest see on era­mu­te kes­kel. Va­ja on pers­pek­tii­vi, ku­hu ehi­ta­da va­ja­du­sel uus las­teaed.”

Ka­di Tam­ma­ru ja Maar­ja Si­kut soo­vi­ta­sid koos­ta­da is­tu­tusp­laa­ni ning ar­ves­ta­da uue aren­gu­ka­va ja üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel, et need plaa­nid jõuak­sid sin­na sis­se, see­jä­rel ha­ka­ta te­gut­se­ma, et mõ­ne aas­ta pä­rast po­leks seal uues­ti võ­sa.

ÜVK ehi­tu­se jät­ku nii­pea loo­ta ei ta­su
Rah­vas tun­dis hu­vi, mil­lal al­gab Raa­si­ku ühis­vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­võr­gu tei­se eta­pi ehi­tus, mis pi­di al­ga­ma 2019. aas­ta lõ­pus.

Val­la­va­nem sel­gi­tas, et ÜVK esi­me­ne etapp sai val­mis tä­na­vu jaa­nua­ris, 1,5 aas­tat pla­nee­ri­tust hil­jem: „Esi­mest etap­pi oleks tul­nud te­ha laie­malt, kuid too­na tek­kis oht, et ra­ha ei jät­ku. Te­ge­li­kult sel­gus, et hankega tu­li hind oda­vam.”

Ta li­sas, et KI­Kilt on või­ma­lik ra­ha taot­le­da, kuid kind­lust, kas sealt ka toe­tust saab, ei ole: „Kui toe­tus­ra­ha saa­me, siis te­hak­se. Val­la ee­lar­vest või tee­nu­se hin­na tõu­su­ga se­da fi­nant­see­ri­da ei saa.”

Ola­vi Lii­van­di mär­kis, et po­le mõ­tet hä­ma­da, järg­ne­va viie aas­ta jook­sul ÜVK ehi­tu­seks ei lä­he: „Esi­me­ne etapp oleks pi­da­nud mi­ne­ma ki­ri­ku­ni, kuid ma­ga­si­me õi­ge aja ma­ha.”

Lagunevad teed ja tänavavalgustus
Jut­tu tu­li ka Pa­ju tä­na­va truu­bi la­gu­ne­mi­sest ning Raud­tee tä­na­va üleu­ju­tus­test. Ar­go Laks vas­tas, et nen­de­ga on plaa­nis tä­na­vu te­ge­le­da.

Hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na ju­hilt Aa­re Et­silt uu­ri­ti, kui kau­gel on Aru­kü­la-Pe­nin­gi-Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se plaan.

Aa­re Ets vas­tas, et see kerg­liik­lus­tee oleks kaht­le­ma­ta vä­ga pers­pek­tii­vi­kas, täp­se­mad plaa­nid saab pai­ka pan­na üldp­la­nee­rin­gu­ga: „Pa­ra­ku ei saa Raa­si­ku vald toe­tust lin­na lä­hi­meet­mest. Või­ma­lus on võt­ta et­te pro­jek­tee­ri­mi­ne ning jää­da oo­te­le, mil­lal mei­le so­biv mee­de ava­neb.”

Ivar Vil­berg sõ­nas, et en­ne, kui te­ha kerg­liik­lus­teid asu­la­te va­he­le, tu­leks ra­ja­da need ale­vi­kes­se, kus lii­gub roh­kem ini­me­si: „En­ne peab saa­ma ale­vi­kus tur­va­li­selt las­teae­da, koo­li, poo­di. Kus lii­gub roh­kem rah­vast, peab tu­le­ma tee va­rem.”

Koo­so­le­kul osa­le­jad kü­si­sid ka KI­Ki toe­tu­sest tä­na­va­val­gus­tusp­ro­jek­ti­le. Val­la­va­nem üt­les, et möö­du­nud aas­tal esi­tas vald KI­Ki taot­lu­se, kuid jäi ra­has­tu­sest il­ma, sest omao­sa­lus oli lii­ga väi­ke: „Aru­ta­si­me, kas min­na tä­na­vu uues­ti taot­lus­voo­ru, kuid ot­sus­ta­si­me se­da mit­te te­ha. Peak­si­me li­sa­ma pool mil­jo­nit eu­rot omao­sa­lust.”

Mu­ret te­ki­tas ka Raa­si­ku Kon­su­mi park­la, mis ki­vik­li­bu­ne ja tol­mu­ne. And­re Sepp sõ­nas, et vald on tel­li­nud tä­na­va­pu­has­tu­se, kuid park­la on Kon­su­mi maa: „Kon­sum on pak­ku­nud, et kerg­liik­lus­tee ehi­tu­se käi­gus rää­gib ta sa­ma ehi­ta­ja­ga lä­bi ning tel­lib park­la uuen­da­mi­se.”

Raa­si­ku ela­ni­ke­le te­gi mu­ret veel liik­lu­so­hu­tus koo­li ja las­teaia juu­res. Mär­gi­ti, et Tal­lin­na maan­teel võiks ol­la niiöel­da la­mav po­lit­sei­nik või üle­käi­gu­ra­da, et lap­sed saak­sid tur­va­li­selt üle tee.

Su­lev Puu­meis­ter sel­gi­tas, et sin­na ei saa vald mi­da­gi ra­ja­da, te­gu on rii­gi­tee­ga. Ta soo­vi­tas ko­gu­kon­nal pöör­du­da ava­li­ku kir­ja­ga maan­teea­me­ti poo­le.

Ka­he­tun­ni­se koo­so­le­ku lõ­pus, kui ehi­tus- ja hal­jas­tus­kü­si­mu­sed am­men­du­nud, sai sõ­na val­la sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Lii­vi Puu­mets, kes kut­sus üles le­vi­ta­ma in­fot val­la uue toe­tu­se, vä­he­kind­lus­ta­tud pe­re­de noor­te hu­vi­ha­ri­du­se hü­vi­ti­se koh­ta.

0

Rii­gi­me­he KAA­REL EEN­PA­LU auks oli Aru­kü­las vas­tu­võtt Hel­le­ma ta­lus ning kont­sert-vas­tu­võtt mõi­sas.

„Kaa­rel Een­pa­lu pä­ran­dus mei­le on tead­mi­ne, et põ­hi­mõt­ted ja aa­ted on need, mil­le ni­mel komp­ro­mis­se ei teh­ta. Ta õpe­tas, kui­das pür­gi­da ilu­le, ene­se­vää­ri­ku­se­le, iseen­da saa­tu­se pe­re­me­heks ole­mi­se­le,” rää­kis jus­tiits­mi­nis­ter Ur­mas Rein­sa­lu es­mas­päe­val, 28. mail Aru­kü­las Hel­le­ma ta­lu hoo­vis rii­gi­me­he Kaa­rel Een­pa­lu mä­les­tus­ki­vi juu­res. Mä­les­tus­peo kor­ral­das Hel­le­ma pe­re­nai­ne, Kaa­rel Een­pa­lu lap­se­laps An­ne Een­pa­lu. En­dist rii­gi­va­ne­mat tu­lid mee­nu­ta­ma sa­da­kond ini­mest, li­saks jus­tiits­mi­nist­ri­le ka si­se­mi­nis­ter And­res An­velt, po­lii­tik ja aja­loo­la­ne Tri­vi­mi Vel­lis­te, MTÜ Kons­tan­tin Pät­si Muu­seu­mi te­gev­juht El­le Lees.

En­ne mä­les­tust­se­re­moo­niat tut­vus­tas An­ne Een­pa­lu kü­la­lis­te­le Hel­le­ma ta­lu. Ta ju­tus­tas, et va­nai­sa Kaa­rel Een­pa­lu ning te­ma abi­kaa­sa Lin­da esik­tü­tar Hel­le su­ri 1917. aas­tal mus­ta­des­se rõu­ge­tes­se, ku­na sõ­ja­tin­gi­mus­tes puu­du­sid ars­ti­ro­hud. Hel­le­ma ta­lu sai ni­me tüt­re mä­les­tu­seks.

Auast­melt oli Kaa­rel Een­pa­lu leit­nant. An­ne Een­pa­lu kõ­ne­les, et sõ­ja­väe­la­se elu­kut­se te­da ei hu­vi­ta­nud: „Suu­re­pä­ra­se or­ga­ni­see­ri­ja­na ai­tas ta üles ehi­ta­da Hel­le­ma suu­re saa­gi­ku­se­ga õp­pe-kat­se­ta­lu. Ta os­tis oma tee­ni­tud ra­ha­ga väl­ja ta­lu, mil­le oli saa­nud kin­giks Va­ba­dus­sõ­jas osu­ta­tud tee­ne­te eest. Te­ma maa­le kuu­lu­vas­se mõi­sa pea­hoo­nes­se ra­jas ko­gu­kon­na las­te­le koo­li.”

An­ne Een­pa­lu sõ­nas, et va­nai­sa-va­nae­ma hoo­lit­se­sid tee­nis­tu­ja­te eest sa­ma­väär­selt kui oma tü­tar­de eest: „Tal­lin­nast too­di maa­toi­du­le li­sa, kord aas­tas elas ta­lus õmb­le­ja, kes ko­hen­das ja uuen­da­des kõi­ki­de rii­deid. Lau­das oli 50 lüp­si­leh­ma ning jõi­me kruu­si­dest lüp­si­soo­ja pii­ma. Kas­va­ta­ti õl­le­otra, eks­port­kar­tu­lit.”

Ta li­sas, et Een­pa­lud ai­ta­sid Aru­kü­la ela­ni­kel pa­ran­da­da ale­vi­ku hea­kor­da, pa­nid alu­se kul­tuu­rie­lu­le: „Pe­re­tüt­red te­gid koos teis­te­ga ta­lu­töid, su­veõh­tu­tel män­gi­sid korv- ja võrk­pal­li. Lin­da Een­pa­lu han­kis tü­tar­de­le rah­va­rii­ded ja pro­pa­gee­ris ava­li­kel üri­tus­tel rah­va­riie­te kand­mist.”

Hel­le­ma ta­lu hoo­vis on Kaa­rel Een­pa­lu mä­les­tus­ki­vi, mil­lel tekst: „Mi­na usun ju­ma­las­se, maa­mul­la pü­ha­dus­se, eest­la­se ja te­ma elu­ruu­mi pü­si­mis­se. Kaa­rel Een­pa­lu, sün­di­nud Pa­lu ta­lus Tar­tu­maal 28. mail 1888. Huk­ku­nud Si­be­ris Ki­ro­vi laag­ris 28. jaa­nua­ril 1942.”

Mä­les­tus­ki­vi juu­res kõ­ne­les Ur­mas Rein­sa­lu, et Kaa­rel Een­pa­lu te­gu­des on kaks lä­bi­vat joont – rah­vus­li­ke hu­vi­de eest seis­mi­ne, kui oli va­ja rii­ki luua, va­ja­du­sel sel­le eest rel­va­ga seis­ta: „Ta jäi oma aa­de­te­le truuks ka siis, kui oli üle­kuu­la­mis­laua ta­ga. Tei­ne lä­biv joon on te­ma teod. Al­gu­ses oli sõ­na, sel­le­le järg­nes ala­ti te­gu, nii oli see rii­gi­kor­ral­du­ses kui ma­jan­du­ses. Ta ei pi­da­nud vaid aka­dee­mi­list ilu­kõ­net, te­gi ka prak­ti­li­si sam­me. Te­ma tee­ned on pe­re­ni­me­de ees­tis­ta­mi­ne, aga ka põ­hi­mõ­te, et es­malt tu­leb hoolt kan­da en­da ja oma ümb­ru­se eest, al­les siis hoo­lit­se­da rii­gi ja rah­vu­se eest.”

Mai alguses asetas justiitsminister Urmas Reinsalu Kaarel Eenpalu meenemündi Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi nurgakivi silindrisse.

Si­se­mi­nis­ter And­res An­velt mee­nu­tas, et koh­tus An­ne Een­pa­lu­ga vii­ma­ti veeb­rua­ris Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­val Tar­tu­maal Pa­lu ta­lu õuel. Kaa­rel Een­pa­lu vi­nee­rist ku­ju kül­ge seo­ti siis si­ni­must­val­ge sall, mee­nu­ta­maks te­ma tee­neid rii­gi­va­ne­ma­na.

Saatuslik number 8
And­res An­velt: „Pi­kaaeg­se po­lit­sei­ni­ku­na olen uu­ri­nud põh­ja­li­kult Ees­ti po­lit­sei aja­lu­gu. Kaa­rel Een­pa­lu asu­tas Ees­ti po­lit­sei tüh­ja ko­ha pealt. Olid küll ini­me­sed, kes val­mis po­lit­sei­tööd te­ge­ma, kuid põ­hi­mõt­teid, tra­dit­sioo­ne ega os­ku­si pol­nud. Noo­red me­hed olid läi­nud koo­li­pin­gist Va­ba­dus­sõt­ta, sealt eda­si po­lit­seis­se. Pean se­da te­gu tä­na­päe­va po­lit­sei alu­seks.”

An­ne Een­pa­lu ju­tus­tas, et mä­les­tus­ki­vi juu­res on ves­ki­ki­vist laud: „Sak­sa ajal oli ki­vi veel hoo­le­ga jah­va­ta­nud. Kui mi­na tu­lin ta­lu taas­ta­ma, oli ki­vi ma­ja esiuk­se juu­res. La­sin mees­tel ki­vi vee­re­ma pan­na ning ku­hu pi­da­ma jäi, sin­na ka jät­si­me. Tõi­me põl­lult suu­re ki­vi, tse­men­tee­ri­si­me alu­se.”

MTÜ Kons­tan­tin Pät­si Muu­seu­m te­gev­juht El­le Lees kõ­ne­les, et Kaa­rel Een­pa­lu oli rii­gi­va­ne­ma­test noo­rim, värs­keim, vä­ga ak­tiiv­ne: „Ta oli isa­maa­li­su­se is­tu­ta­ja me ühis­kon­nas. Ta kin­nis­tas Ees­ti li­pu, ko­du, ni­med, kõik süm­bo­lid, mis pea­vad ühe rah­va juu­rde kuuluma. Te­ma isa­maa­li­ne hoiak läks pal­ju­de hel­ge­te pea­de ja in­tel­li­gen­ti­de­ga kaa­sa üle me­re, kus nad kas­va­ta­sid oma järg­la­si sa­mas isa­maa­li­ses vai­mus.”

Aru­kü­la mõi­sas kont­ser­di­le-vas­tu­võ­tu­le oli tul­nud kü­la­li­si ter­vi­ta­ma Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp, kes sõ­nas, et eest­la­si pole pal­ju, kuid nen­de hul­gas tõu­se­vad esi­le, kes kan­na­vad hin­ges eest­lust: „Aru­kü­las po­le vist ke­da­gi, kes ei teaks Kaa­rel Een­pa­lu ja te­ma lu­gu.”

Raa­si­ku en­di­ne abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re, kel­lel on Kaa­rel Een­pa­lu­ga sa­mal päe­val sün­ni­päev, lau­sus, et on mär­ga­nud rii­gi­me­he elu­käi­gus numb­rit 8: „Kui Kaa­rel sei­saks prae­gu mi­nu kõr­val, kü­sik­sin te­malt, kui­das on 8 te­ma saa­tu­se­ga seo­tud. Ta sün­dis 28. mail 1888. aas­tal, küü­di­ta­ti 28. juu­lil, 1938. hak­kas juh­ti­ma teist va­lit­sust, 1938. aas­tal oli ka lau­lu­pi­du, kus ta di­ri­gee­ris Ees­ti hüm­ni. Ta su­ri 28. jaa­nua­ril.”

Ta li­sas, et Kaa­rel Een­pa­lu oli tu­gev mees, kes ai­tas üles ehi­ta­da rii­ki ja kan­na­ta­s sa­ma pal­ju, na­gu ko­gu Ees­ti rah­vas.

Po­lii­tik Tri­vi­mi Vel­lis­te üt­les, et ku­na­gi­ne igat­sus kul­da­ja jä­re­le oli seo­tud eel­kõi­ge Pät­si ja Lai­do­ne­ri­ga, kuid ka Een­pa­lu­ga: „Ta oli Pät­si pa­rem kä­si, os­kas rää­ki­da ja te­gut­se­da, al­ga­tas rea uu­si as­ju. Tä­nu Een­pa­lu­le ees­tis­ta­sid üle 200 000 eest­la­se oma pe­re­ni­med, Ro­sen­bau­mi­dest said Roo­si­puud.”

Aru­kü­la mõi­sa kont­ser­dil esi­ne­sid hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind õpi­la­sed ning Aru­kü­la põ­hi­koo­li lin­di­tant­si­jad.

 

Kaa­rel Een­pa­lu
Karl-Au­gust Ein­bund, hil­jem Kaa­rel Een­pa­lu, sün­dis 28. mail 1888. aas­tal Pa­lu ta­lus Tar­tu­maal. Õp­pis Tar­tu Üli­koo­li õi­gus­tea­dus­kon­nas, koos tu­le­va­se abi­kaa­sa Lin­da­ga pro­pa­gee­ris kars­kus­lii­ku­mist, asu­tas ha­ri­dus­selt­se, kor­ral­das esi­me­sed rah­va­raa­ma­tu­ko­gud.

Rah­vae­ra­kon­na liik­me­na va­li­ti 1919. aas­tal Ees­ti Asu­ta­va Ko­gu liik­meks. Va­ba­dus­sõ­jas for­mee­ris Kaa­rel va­ba­taht­li­kest koo­li­pois­se ja juh­tis neid Ran­nu la­hin­gus. Auast­melt oli ta leit­nant. 1920. aas­ta jaa­nua­ris asus esi­mest kor­da si­se­mi­nist­ri too­li­le, oli Ees­ti po­lit­sei loo­mi­se juu­res. Een­pa­lu al­ga­tu­sel asu­ta­ti 1925. aas­tal po­lit­sei­kool, si­se­mi­nist­ri­na töö­ta­mi­se ajal ka Ees­ti pii­ri­val­ve. Ta täi­tis 8 kor­ral si­se­mi­nist­ri, mit­mel kor­ral rii­gi­ko­gu esi­me­he üle­san­deid. Alus­tas rii­gi­kont­ro­lö­ri­na, oli lü­hi­kest ae­ga ka rii­gi­va­nem. Een­pa­lu eest­võt­tel vii­di sis­se või­du­pü­ha tä­his­ta­mi­se tra­dit­sioon. Hoo­gu said ema­de­päe­va tä­his­ta­mi­ne, ko­du­de kau­nis­ta­mi­ne, ni­me­de ees­tis­ta­mi­se kam­paa­nia. Kaa­rel Een­pa­lu su­ri Ki­ro­vi van­gi­laag­ris näl­ga ja kur­na­tus­se 28. jaa­nua­ril 1942. aas­tal. Abi­kaa­sa Lin­da ja tüt­red Mai ning Vir­ve ar­re­tee­ri­ti Aru­kü­las Hel­le­ma ta­lus 14. juu­nil 1941 ja küü­di­ta­ti Toms­ki ob­las­tis­se Si­be­ris. Lin­da Een­pa­lu koos tüt­re Vir­ve­ga va­ba­nes küü­di­kü­last 1956. aas­tal, kuid Aru­kül­la oma tal­lu neid ei lu­ba­tud. Tü­tar Mai va­ba­nes 1958. aas­tal. Ees­tis­se tul­id nad ta­ga­si 1959. aas­tal.

0

Tant­su­ju­hi JAN­NE KUUSK­LA rüh­mad – mem­me­de­rühm Krõõt, nais­rah­va­tant­su­rühm Rõõ­mu­li­sed ning Raa­si­ku põ­hi­koo­li 5.-7. klas­si tantsu­rühm and­sid Raa­si­ku rah­va­ma­jas ühi­se tant­su­kont­ser­di.

Raa­si­ku rah­va­tant­su­rüh­ma­de juht Jan­ne Kuusk­la mee­nu­tas, et tant­si­ja­te meel­sust ise­loo­mus­tab Raa­si­ku Rõõ­mu­lis­te 5. sün­ni­päev 2012. aas­tal: „Vii­ma­ne tants oli „Me­re pi­du”. Tol ajal tu­li muu­si­ka veel CD-plaa­ti­delt. Plaat lõpetas poole loo pealt mängimise. Meil olid kü­las rüh­mad Aru­kü­last ja Keh­rast. Ühel het­kel lau­lis ko­gu saal ning sel­le saa­tel said tant­si­jad oma et­teas­te lõpetada.”

Nüüd, 6 aas­tat hil­jem, 27. mail, kui Rõõ­mu­li­sed said 11aas­ta­seks ja mem­me­de­rühm Krõõt tä­his­tas 40. sün­ni­päe­va, oli „Me­re pi­du” taas tant­su­kont­ser­di vii­ma­ne lu­gu.

Li­saks mem­me­de­le ja nais­rüh­ma­le tantsisid ka rah­va­tant­su­rin­gi lap­sed. Rüh­mad esi­ne­sid va­hel­du­mi­si, tant­se oli li­gi tun­ni ja­gu.

Pä­rast esi­ne­mist tä­nas Jan­ne Kuusk­la oma rüh­ma­sid. Rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga lu­ges et­te mõ­ned sal­mid 40 aas­tat tant­si­nud Vir­ve Te­de­ri kir­ju­ta­tud luu­le­tu­sest. Tant­su­memm oli kir­ja pan­nud 40 sal­mi. Jan­ne Kuusk­la an­dis Vir­ve Te­de­ri­le tä­nu­kir­ja ja staa­ži­mär­gi Ees­ti Rah­va­tant­su ja Rah­va­muu­si­ka Selt­silt.

Jan­ne Kuusk­la, kes on Raa­si­ku rüh­ma­sid ju­hen­da­nud 8 aas­tat, ju­tus­tas, et tant­si­ja­test prae­gu puu­dust po­le: „Mem­me­de­ga on lu­ba­nud sü­gi­sel lii­tu­da kaks uut tant­si­jat, uu­si liik­meid on meil ka ala­tes möö­du­nud sü­gi­sest. Las­te­ga on kee­ru­li­sem, 5.-7. klas­si lap­sed on mul hu­vi­rin­gi­na, 1. ja 3. klas­si las­tel on rah­va­tant­su­tun­nid. Lap­sed on tub­lid, kuigi pois­se on ras­kem mo­ti­vee­ri­da, neid pae­lub roh­kem jalg­pall.”

Ta sõ­nas, et rah­va­tant­si­ja­te ju­hen­da­mi­ne on ol­nud vä­ga to­re aeg: „Mem­me­de pu­hul pean tead­ma, kes nad on ja mi­da suu­da­vad te­ha. Pean ar­ves­ta­ma, et nad on hin­ges noo­red tü­tar­lap­sed, kel­le ke­had ei tule enam kõigega toime. Tu­leb ol­la kan­nat­lik ja hoo­liv, mit­te nõu­da ala­ti lait­ma­tut teh­ni­kat. Sa­ge­li kur­da­vad nad, et mä­lu po­le enam see, mis va­rem. Ar­van, et mälu oleks aga hoo­pis keh­vem, kui nad ei tant­siks ega õpiks sam­me.”

Hel­le Va­ga li­sas, et mul­lu sü­gi­sel oli vei­di hirm, et tant­si­jaid jääb vä­heks, mit­med läk­sid ära: „Nüüd ei tu­le lõ­pe­ta­mi­ne kõ­ne al­la­gi. On vä­ga täh­tis, et rin­gi­ju­hi­ga kla­piks, iga­le poo­le ot­si­tak­se ju­hen­da­jaid, meil on Jan­ne­ga vä­ga ve­da­nud.”

Jan­ne Kuusk­la lau­sus, et kok­ku on te­ma ju­hen­da­da 17 koos­lust: 2 nais­rüh­ma Tal­lin­nas, üks Raa­si­kul, mem­med Raa­si­kul ja Aeg­vii­dus. Keh­ra, Raa­si­ku ja Aeg­vii­dus on tal klas­si­tun­nid, Keh­ras ja Raa­si­kul hu­vi­rin­gid.

Jan­ne Kuusk­la tant­sib ala­tes 1999. aas­tast, kui liitus Ani­ja sega­rüh­maga: „Mu mees oli tant­si­nud ja lii­tu­si­me rüh­ma­ga. 2009. aas­tal hak­ka­sin ise ju­hen­da­ma. Oli aeg, kui lõ­pe­ta­sin ühe toi­me­ta­mi­se ning olin ava­tud kõi­ge­le uue­le. Ka mu ema oli tant­su­rüh­ma­de ju­hen­da­ja, kuid usun, et see mind tol hetkel ei mõjutanud.”

Ta sõ­nas, et nais­rüh­mad on tal­le sü­da­me­lä­he­da­sed: „Nais­rüh­ma­de tant­su­lii­ku­mi­sed on teist­su­gu­sed kui segarühmadel, eri­nev on ke­hat­öö, ka tant­su­de põ­hi­sam­mude kasutus. Nai­sed on saa­nud esi­ne­mis­te­ga ko­ge­mu­si juur­de, 2016. aas­ta nais­te tant­su­pi­du Jõ­ge­val näi­tas, et nad po­le su­gu­gi nii nõr­gad, kui ar­va­sid. Ta­sa­pi­si ole­me esi­ne­mis­pii­re avar­da­nud, pa­nin nad ka 2019. aas­ta üld­tant­su­peo­le kir­ja. Tant­se hak­ka­me õp­pi­ma sü­gi­sel, siiani on vajanud harjutamist muud tantsud.”

Mem­me­del ja naisrühmal on järg­mi­sed esi­ne­mi­sed Har­ju­ laulu- ja tantsupeol “Koduteel” ja Raa­si­ku jaa­ni­peol. Ju­hen­da­ja Jan­ne Kuusk­la on jaa­ni­päe­val Ka­na­das Cal­ga­rys, kuhu sõidab koos oma me­he­ga Ani­ja se­ga­rüh­ma liikmete tuttava kutsel. Neid kut­su­ti Alberta Ee­sti selt­si­le tant­si­ma EV 100 ja jaa­ni­päe­va pu­hul.

0

En­ne juu­be­li­met­sa is­tu­ta­mist kor­ral­das Nor­dic Hou­ses Ko­su toot­mi­sük­su­ses ava­tud us­te päe­va.

Kuu­sa­lu val­las Sood­la kü­la lä­he­dal Võl­las­kat­kul kas­va­vad ala­tes ree­dest, 18. maist 4900 uut män­ni- ja 2100 kuu­seis­ti­kut. RMK tal­gu­te­ga pan­di sa­mal päe­val uus mets kas­va­ma ka Põl­va­maal Koo­ras­te kü­las ja Rap­la­maal Ko­hi­la val­las. Igas piir­kon­nas oli en­ne tal­guid ava­tud us­te päev met­sa- ja pui­du­töös­tu­set­te­võ­te­tes. Kuu­sa­lu val­las said uu­dis­ta­jad vaa­da­ta Kuu­sa­lu val­las Ko­su kü­las puit­ma­ju toot­va Nor­dic Hou­se­se töö­ruu­mi­des­se.

Nor­dic Hou­ses oo­tas hu­vi­li­si ree­de hom­mi­kul kell 10.30. Ava­tud us­te päe­va­le olid end re­gist­ree­ri­nud RMK ko­du­le­he kau­du paar­küm­mend ini­mest, ko­ha­le tu­lid paar-kolm, kuid Nor­dic Hou­se­se juht Ar­go Saul ning töö­ta­jad ring­käi­ku ära ei jät­nud – and­nud sel­ga ohu­tus­ves­tid, näi­ta­sid kü­la­lis­te­le nii toot­mis-, lao- kui kon­to­ri­ruu­me ning pak­ku­sid suu­pis­teid. See­jä­rel läk­sid koos kü­la­lis­te ja töö­ta­ja­te­ga küm­ne­kon­na ki­lo­meet­ri kau­gu­se­le met­sais­tu­tus­tal­gu­te­le.

Ko­su te­ha­ses rää­kis Ar­go Saul, et Nor­dic Hou­ses on koos RMK­ga is­tu­ta­nud met­sa ka ka­hel va­ra­se­mal aas­tal. Esi­mest kor­da Rap­la­maal, mul­lu Kuu­sa­lu val­las tä­na­vu­se raie­lan­gi kõr­val. Tä­na­vu ot­sus­tas Nor­dic Hou­ses lii­tu­da RMK kor­ral­da­tud üle-ees­ti­li­se tal­gu­päe­va­ga, mis pü­hen­da­tud Ees­ti 100. sün­ni­päe­va­le. Ku­na Har­ju­maa is­tu­tus­paik oli Nor­dic Hou­se­se Ko­su toot­mi­sük­su­se lä­he­dal, so­bis see et­te­võt­te­le häs­ti ava­tud us­te päe­vaks.

Ring­käi­gu ajal ju­tus­tas Ar­go Saul, kui­das jõu­dis Nor­dic Hou­ses toot­mi­se­ga Kuu­sa­lu val­la väik­sei­mas­se kü­las­se Ko­su­le: „Oli­me töö­ta­nud Kol­gas pool­teist aas­tat ren­di­pin­nal. Hak­ka­si­me rin­gi vaa­ta­ma, kas lä­he­du­ses on hoo­neid, mi­da võik­si­me os­ta. Sat­tu­si­me Ko­su­le, kus oli müü­gis en­di­ses­se lau­ta ra­ja­tud pui­du­töö­ko­da. Läks õn­neks, et kõi­gi­le kuue­le meie too­na­se­le toot­mis­töö­ta­ja­le ko­lis töö­koht ko­du­le lä­he­ma­le.”

10 aas­tat ta­ga­si tu­li laien­da­da va­na töö­ko­ja ad­mi­nist­ra­tiiv­hoo­net, ehi­ta­da pi­ke­maks ja te­ha pea­le tei­ne kor­rus. Möö­du­nud aas­tal hoo­ne re­no­vee­ri­mi­se ajal tek­kis ma­jas tu­le­kah­ju. Ar­go Saul mee­nu­tas, et fua­jees la­si ka­tus vih­ma lä­bi ning pi­di te­ge­ma re­mon­ti. All­töö­võt­ja põ­le­tas ru­be­roi­di, hoo­ne võt­tis tuld: „Õn­neks oli maja kind­lus­ta­tud ning vee­kah­jus­tu­sed suu­re­mad kui tu­le tõt­tu hä­vis. Tõi­me hoo­vi pea­le kolm soo­ja­kut, ko­li­si­me kon­to­ri sin­na. Sai­me ju­ba järg­mi­sel päe­val toot­mis­hoo­nes­se elekt­ri­voo­lu ta­ga­si ega pi­da­nud toot­mist seis­ma jät­ma.”

Kol­ka plaa­nib pea­mi­selt Nor­ras­se puit­ma­ju ek­por­tiv Nor­dic Hou­ses ehi­ta­da lä­hia­jal kaks uut ela­mut. Et­te­võ­te aren­dab Män­ni­väl­ja ela­mu­ra­joo­ni, kus on 13 krun­ti, väl­ja ehi­ta­tud inf­rast­ruk­tuur ning kõik va­ja­li­kud kom­mu­ni­kat­sioo­nid. Ar­go Saul sõ­nas, et kaks krun­ti on müü­dud, üle­jää­nu­te­ga ta­ha­vad pak­ku­da ter­vik­la­hen­dust. Ka­he uue ma­ja ehi­ta­mi­ne on prae­gu oo­tel. Kui val­la­va­lit­sus väl­jas­tab pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed, saab töö­ga alustada.

Kaks toot­mi­sük­sust ko­li­vad kok­ku
Ko­su ja Kol­ga toot­mi­sük­su­sed enam et­te­võt­te ju­hi sõ­nul kas­va­vaid va­ja­du­si ära ei ra­hul­da. Ta sõ­nas, et plaa­nis on ko­li­da ük­su­sed kok­ku uue­le asu­ko­ha­le 2019. aas­ta lõ­puks. Ku­hu täp­se­malt, ta veel väl­ja öel­da ei soo­vi, sest lä­bi­rää­ki­mi­sed paa­ri maao­ma­ni­ku­ga on poo­le­li. Küll aga on plaa­nis jää­da Kuu­sa­lu val­da.

Nordic Housese töötajad tutvustasid külalistele tehase tööd ning tõdesid – tootmismahud kasvad, tekkinud on ruumipuudus.

Nordic Housese töötajad tutvustasid külalistele tehase tööd ning tõdesid – tootmismahud kasvad, tekkinud on ruumipuudus.

Ar­go Saul: „Te­gi­me st­ra­tee­gi­li­se ot­su­se, et ole­ma­so­le­va­tes­se toot­mi­sük­sus­tes­se enam ei in­ves­tee­ri. Ta­ha­me uu­si ja mood­said töö­tin­gi­mu­si. Prae­gu po­le toot­mis­hoo­ne­te laiu­sed ega kõr­gu­sed pii­sa­vad, on ruu­mi­puu­dus, va­ja oleks in­ves­tee­ri­da ka teh­no­loo­gias­se.”

Ta sel­gi­tas, et kui klien­dilt tu­leb tel­li­mus, peaks see ope­ra­tiiv­selt ja di­gi­taal­selt jõud­ma ar­vu­ti­test töö­käs­ku­de­na töö­pin­ki­des­se, li­saks toot­mi­set­te­võt­te­le tu­leb ol­la lo­gis­ti­ka­kes­kus, ta­ga­da, et ka­su­tu­sel oleks kõi­ge op­ti­maal­se­mad la­hen­du­sed ning de­tai­lid jõuak­sid õi­ge­tes­se koh­ta­des­se: „Ei pea ole­ma pa­rim puu­sepp, et te­ha pa­ri­maid puit­ma­ju. Loeb mees­kond ja see, kui­das toot­misp­rot­sess on üles ehi­ta­tud.”

Mul­lu said tal­gu­päe­val mul­da li­gi 4000 is­ti­kut, tä­na­vu um­bes 7000. Ar­go Saul rõõ­mus­tas, et is­tu­ta­ma ei tul­nud ai­nult ko­ha­li­kud, vaid ka kau­ge­malt – Tal­lin­nast tu­li ühe koo­li ko­gu klass, pal­ju oli et­te­võ­te­te ja or­ga­ni­sat­sioo­ni­de de­le­gat­sioo­ne. Is­tu­tus­päe­va lõ­pus sai pai­ka ka ro­he­li­ne rii­gi­met­sa silt, kus mär­gi­tud asu­koht ja kuu­päev.