Neljapäev, 26. aprill 2018
Autorid Posts by Ere Uibo

Ere Uibo

842 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Raa­si­ku val­la ha­ri­dus-, kul­tuu­ri- ja spor­dio­sa­kon­na ju­ha­ta­ja JU­TA ASU­JA soo­vib tõs­ta Raa­si­ku val­la ühen­dus­te taot­le­mi­se ak­tiiv­sust Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mist (KOP).

Raa­si­ku val­la ha­ri­dus-, kul­tuu­ri- ja spor­dio­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja kut­sub kõi­ki hu­vi­li­si 25. ap­ril­li õh­tul Aru­kül­la KO­Pi gru­pi­nõus­ta­mi­se­le. Ku­na tal on va­ra­se­mast tööst Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­ku­ses (HEAK) pi­kaa­ja­li­ne pro­jek­ti­de nõus­ta­mi­se ning kir­ju­ta­mi­se ko­ge­mus, soo­vib ta an­da pa­nu­se, et ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm ko­ha­li­ke­le kät­te­saa­da­va­maks muu­ta. Ta lau­sus, et kui­gi sealt taot­le­mi­ne on liht­ne ning ra­has­tu­se saa­mi­se tõe­näo­sus võr­rel­des pal­ju­de teis­te ra­has­tusp­rog­ram­mi­de­ga suu­rem, on Raa­si­ku val­las taot­le­mi­se ak­tiiv­sus ol­nud pi­gem­ ma­dal.

KO­Pi ke­vad­voo­ru taot­lus­te esi­ta­mi­se täh­taeg on 2. mail. Ühe­le pro­jek­ti­le saab KO­Pist toe­tust taot­le­da ku­ni 2000 eu­rot. Ju­ta Asu­ja sõ­nas, et see on pii­sa­valt suur sum­ma, et ai­da­ta e­lav­da­da ko­ha­lik­ku elu. Ta tõi näi­te, et on ka ise KO­Pi pro­jek­ti­de abil ai­da­nud soe­ta­ta­da Aru­kü­la pe­re­kes­ku­se­le köö­gi, män­guas­ju, kor­ral­da­da ­loen­gu­sar­ju.

Ta li­sas, et ku­na val­dab tee­mat häs­ti, on see os­kus mõist­lik ka ko­ha­pea­le tuua, kui­gi see Raa­si­ku val­las ot­se­selt te­ma tööü­le­san­ne­te hul­ka ei kuu­lu.

Har­ju­maa Oma­va­lit­sus Lii­du kor­ral­da­tud KO­Pi in­fo­päev toi­mus Tal­lin­nas, kuid sa­ge­li po­le ühen­dus­te esin­da­ja­tel ke­set töö­päe­va või­ma­lik osa­le­da. Aru­kü­las toi­mub nõus­ta­mi­ne töö­päe­va lõ­pus ning väik­eses gru­pis on või­ma­lik pak­ku­da per­so­naal­se­mat lä­he­ne­mist. Ka on või­ma­lik ka val­la selt­sid-ühin­gud­ kok­ku­ viia, et nad saak­sid oma­va­hel koos­tööd te­ha. Aru­kü­la nõus­ta­mis­päe­va­le on prae­gu­seks en­nast kir­ja pan­nud 3 ühin­gu esin­da­jad.

Ju­ta Asu­ja sõ­nas, et KO­Pi taot­lus­vorm on liht­ne ja kõi­gi­le kät­te­saa­dav: “Pro­jek­ti te­ge­mi­seks ei pea ole­ma ko­ge­nud pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja ega tee­nust sis­se ost­ma, aruand­lus po­le kee­ru­li­ne. Kel idee ole­mas, jõuab sel­le taot­lu­seks vor­mis­ta­da päe­va-paa­ri­ga. Ka ko­ge­nud kir­ju­ta­ja võiks las­ta oma pro­jek­ti en­ne esi­ta­mist kel­lel­gi tei­sel­ värs­ke pil­gu­ga üle vaa­da­ta, et ei te­kiks loo­gi­ka­vi­gu.”

Ju­ta Asu­ja üt­les, et mu­jal maa­kon­da­des on KO­Pi toe­tus­voo­ru­des kon­ku­rents ti­he­dam kui Har­ju­maal, kus sum­ma suu­rem ning kas­va­nud.

Kui ko­ha­li­ku­le nõus­ta­mi­se­le tul­la ei saa, soo­vi­tab Ju­ta Asu­ja pöör­du­da HEA­Ki, ka seal pa­ku­vad ta­su­ta nõus­ta­mist.

0

Esi­mest koos­sei­su Raa­si­ku vo­li­ko­gus olev RE­NE LILL rõõ­mus­tab, et jalg­pal­lik­lu­bi Jo­ker on te­ki­ta­nud lu­me­pal­lie­fek­ti – hu­vi tren­ni vas­tu on nii suur, et sü­gi­sel tu­leb ava­da uus, kuues tren­nig­rupp.

Raa­si­ku ale­vi­ku ela­nik Re­ne Lill on pü­hen­du­nud jalg­pal­li­le. Ko­duk­lu­bi Jo­ke­ri ning hil­jem ka Flo­ra kas­van­di­ku­na män­gib ta nüüd Jo­ke­ri esin­dus­mees­kon­nas ning li­gi 2 aas­tat on tree­ni­nud Jo­ke­ri noo­ri. Pea igal õh­tul tree­nib ta ise või õpe­tab noo­ri, nä­da­la­va­he­tu­se­ti on võist­lu­sed, põ­hi­tööd teeb Tal­lin­nas elekt­ri­süs­tee­mi­de pai­gal­da­ja­na. Ala­tes mul­lu ok­toob­rist on ta Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu lii­ge ning re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni asee­si­mees. Ti­he tren­nig­raa­fi­k vo­li­ko­gu­tööd veel se­ga­ma po­le ha­ka­nud. Re­ne Lill sõ­nas, et vo­li­ko­gus on uus ja hu­vi­tav ning ta teeb val­las rõõ­mu­ga kuul­da­va­maks spor­di­hu­vi­lis­te hää­le.

Ta kan­di­dee­ris vo­li­ko­gus­se va­li­mis­lii­du Ko­du­ko­ha Eest ni­me­kir­jas. Ta lau­sus, et ot­sust ei tul­nud kaua vaa­gi­da – va­li­mis­tel kut­sus te­da osa­le­ma Jo­ke­ri pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja ja lap­se­va­nem Maar­ja Si­kut.

„Leid­sin, et po­le mi­da­gi kao­ta­da, tu­leb min­na ja proo­vi­da, kas saab mi­da­gi ära te­ha. Mind ajen­das ka see, et vo­li­ko­gus on Raa­si­ku pool ol­nud ala­ti Aru­kü­la kõrval vä­he­mu­ses. Ka spor­di­te­gi­jaid po­le vo­li­ko­gus se­ni eriti ol­nud. See, et vo­li­ko­gus­se sis­se sain, oli pi­gem suur ül­la­tus,” rää­kis Re­ne Lill.

Soov tur­va­li­selt lii­ku­da ja spor­ti­da
Va­li­mis­pe­rioo­dil jäid tal enim kõr­vu ko­ha­li­ke ela­ni­ke prak­ti­li­sed soo­vid: „Ku­na suht­len eel­kõi­ge spor­di­ring­kon­da­de­ga, uu­ri­ti mi­nult, mil­lal saab val­mis Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee, spor­di­hoo­ne, mil­lal tu­leb kerg­liik­lus­tee Aru­kü­la ja Raa­si­ku va­he­le, kui­das pa­ran­da­da tä­na­va­val­gus­tust. Mit­u neist pro­jek­ti­dest on nüüd­seks ju­ba val­mi­mas, tu­leb mõel­da, mi­da eda­si.”

Jalg­pall on te­ma sõ­nul prae­gu Raa­si­kul po­pu­laar­su­se ti­pu lä­he­dal. Kui ta paar aas­tat ta­ga­si tree­ne­ri­tööd alus­tas, oli Jo­ke­ril 2 grup­pi, nüüd 5, ala­tes sü­gi­sest 6. Uus grupp on plaa­nis ava­da noo­re­ma­te­le las­te­le, sest ai­na tu­leb lap­se­va­ne­maid 4-5aas­tas­te­ga, ke­da soo­vi­tak­se tren­ni pan­na. Tree­ner aga ei soo­vi grup­pi lii­ga suu­reks aja­da, 16 on pa­ras, et jõuaks kõi­gi­ga ka per­so­naal­selt te­ge­le­da. Kui Jo­ke­ri pisemad män­gi­jad on 4-5aas­ta­sed, siis va­ni­mad on rah­va­lii­ga män­gi­jad, kel­le va­nus on jõud­nud pen­sio­niik­ka. Ai­nus grupp, mis tä­na­vu hooa­jal ära jäi, oli täis­kas­va­nud nai­sed.

Kü­si­mu­se­le, mis teeb väi­ke­ses ale­vi­kus ühe spor­dia­la nii po­pu­laar­seks, vas­tab Re­ne Lill, et lu­me­pal­lie­fekt. Lap­sed tu­le­vad tren­nist, rää­gi­vad sõp­ra­de­le ja va­ne­ma­te­le, et nei­le meel­dib. Lap­se­va­ne­mad näe­vad, et tren­nil on tu­le­mu­si, süs­teem toi­mib. Kõik või­ma­lu­sed on ole­mas, klu­bil lä­heb häs­ti, on hea staa­dion, kor­ra­lik va­rus­tus, head tree­ne­rid.

Re­ne Lill tõ­des, et kui on pal­ju spor­dia­la­sid, on küll va­li­ku­või­ma­lust, kuid tip­pu jõu­da pal­ju ras­kem: „Me ei saa eel­da­da, et las­teaia­laps jääb­ki jalg­pal­li män­gi­ma, kuid vä­he­malt ole­me loo­nud põh­ja, et ta oleks lii­ku­mist ar­mas­tav ini­me­ne. Üt­len ka oma noor­te­le, et kui jak­sa­te, min­ge ja teh­ke tei­si ala­sid, peaa­si, et jalg­pal­lit­ren­ni se­ga­ma ei hak­kaks.”

Re­ne Lill hak­kas jalg­pal­li män­gi­ma Raa­si­kul 2. klas­sis: „Va­hel tu­li mui­du­gi het­ki, kui enam nii vä­ga ei viit­si­nud, põ­ne­vust hak­ka­sid pak­ku­ma ar­vu­ti­män­gud. Õn­neks oli too­na­ne tree­ner, Jo­ke­ri klu­bi ris­tii­sa, Rai­vo Va­ga ehk Jok­ker vä­ga jär­je­kin­del. Mä­le­tan, kui ta tu­li mul­le kord ko­ju jä­re­le. Peit­sin end voo­di al­la, kuid ta ti­ris mu sealt väl­ja, pa­ni au­tos­se ja viis tren­ni.”

Too­na pol­nud Raa­si­kul veel kor­ra­lik­ku staa­dio­nit, Rai­vo Va­ga käis vi­ka­ti­ga mu­ru niit­mas, et noo­red saak­sid män­gi­da.

Kui Re­ne Lill oli 18-19aas­ta­ne, läks ta Jo­ke­rist Tal­lin­nas­se Flo­ras­se. Ta sõ­nas, et tu­le­mu­sed pol­nud seal keh­vad, kuid või­ma­lu­sed rik­kus vi­gas­tus: „Taas­tu­mi­ne võt­tis ae­ga kaks aas­tat. Aas­ta ei saa­nud õie­ti kõn­di­da­gi, käi­sin ars­ti­de juu­res, kes üri­ta­sid aru saa­da, mis mul vi­ga on. Kui jalg lõ­puks ter­veks sai, oli psüh­ho­loo­gi­li­selt vä­ga ras­ke mo­ti­vat­sioo­ni lei­da ja ta­ga­si tul­la.”

Ku­na tal olid kõrg­koo­lis kä­sil ke­ha­kul­tuu­ri ba­ka­lau­reu­seõ­pin­gud, hak­kas ot­si­ma, kust saa­da tree­ne­ri­ko­ge­must. Too­na tree­nis Raa­si­kul tüd­ru­kuid Krist­jan Lem­berg, kes ko­lis ära, te­ma grupp sai mul­le. Hil­jem võt­si­me koos And­re Il­ve­se­ga las­teaiag­ru­pi, sel­leks ajaks oli mul ju­ba tree­ne­ri B-ka­te­goo­ria lit­sents. See­jä­rel tu­lid meie käe al­la ka va­ne­mad poi­sid.

Ise män­gi­da on Re­ne Lil­le ar­va­tes liht­sam, kui lap­si tree­ni­da: „Lap­se­va­ne­mad jäl­gi­vad hoo­le­ga, mi­da ja kui­das teen, kui­das las­te­ga käi­tun ja rää­gin. Õn­neks on meil dist­sip­liin pai­gas, lap­se­va­ne­mad ei to­hi män­gu sek­ku­da, kui ta­ha­vad män­gu vaa­da­ta, pea­vad ole­ma tri­büü­ni­del. Meie lap­se­va­ne­mad on vä­ga mõist­va suh­tu­mi­se­ga.”

Ta li­sas, et kee­ru­li­ne on ka las­teaia­las­te­ga, kel­lest igaüks on omaette isik­sus, igal omad niiöel­da nu­pud, mi­da peab va­ju­ta­ma, et saa­da tu­le­must.

Koo­li au­la po­le spor­ti­mis­koht
Raa­si­ku jalg­pal­li­hu­vi­lis­te üks suur unis­tus hak­kab täi­tu­ma, pea­gi val­mib spor­di­hoo­ne. Siia­ni on tul­nud tal­vel tree­ni­da koo­li au­las, um­bes aas­ta ta­ga­si re­no­vee­ri­ti lap­se­va­ne­ma­te abil Raa­si­ku Elekt­ri spor­di­saal.
Järg­mi­ne suu­rem unis­tus on staa­dio­ni täius­ta­mi­ne: „Val­la aren­gu­ka­vas võiks ol­la, et staa­dio­ni­le saaks pea­le tõm­ma­ta hal­li, et män­gi­da saaks ko­gu aas­ta. Ta­ha­me sel­le ni­mel tööd ja vae­va nä­ha.”

Üheks suu­ri­maks sam­muks vo­li­ko­gus peab ta vä­he­kind­lus­ta­tud pe­re­de las­te hu­vi­ha­ri­du­se hü­vi­ti­se keh­tes­ta­mist: „Mul on hea meel, et vo­li­ko­gu muu­tis toi­me­tu­le­ku­pii­ri – hü­vi­tist saab nüüd taot­le­da, kui pe­re sis­se­tu­lek on ku­ni 500 eu­rot pe­re­liik­me koh­ta. Se­ni oli piir 300 eu­rot. Tean, et ka vei­di suu­re­ma sis­se­tu­le­ku­ga pe­re­del ei jää sa­ge­li ra­ha üle, et last tren­ni või hu­vi­rin­gi pan­na.”

Kui sport kõr­va­le jät­ta, on Re­ne Lill Raa­si­ku elu­ga ra­hul: „Pal­jud noo­red lä­he­vad lin­na, ela­vad seal mõ­ned aas­tad ja tu­le­vad siis ta­ga­si. Mit­u sõpra on mi­nult uu­ri­nud, kas Raa­si­kul või ümb­ru­ses on pak­ku­da ma­ju või kor­te­reid. Saan rõõ­mu­ga vas­ta­ta, et töös on mit­med uu­sa­ren­du­sed. Kool, las­teaed, tran­sport, hu­vi­rin­gid – kõik, mis eluks va­ja­lik, on te­ge­li­kult Raa­si­kul ju ole­mas.”

0

Tööd on graa­fi­kus, eral­di tu­leb juur­de pro­jek­tee­ri­da soo­ja­sõlm.

Raa­si­ku spordi­hoo­ne ehi­tu­sel löö­di kopp maas­se möö­du­nud aas­ta lõ­pus. Tööd al­ga­sid keld­ri­kor­ru­se ra­ja­mi­se­ga, nüüd­seks on hoo­ne pla­nee­ri­ta­va kõr­gu­se saa­vu­ta­nud, osa­li­selt on peal ka ju­ba ka­tus. Sa­ri­ka­peo aja le­pi­vad ehi­ta­ja OÜ Nord­lin Ehi­tus, val­la­va­lit­sus ja koo­li­pe­re kok­ku järg­mi­sel ehi­tus­koo­so­le­kul.

Val­la­va­nem And­re Sepp üt­les, et ehi­tus­tööd on graa­fi­kus. Re­gu­laar­selt igal tei­si­päe­val on ehi­tus­koo­so­le­kud. Prob­leem on küt­te­la­hen­du­se­ga – val­la­va­nem sel­gi­tas, et ka­het­sus­väär­selt ei ar­ves­ta­tud koo­li juur­dee­hi­tu­se pro­jek­tee­ri­mi­sel spor­di­hoo­ne­ga li­san­du­va li­sa­res­sur­si­ga. Nüüd tu­leb eral­di pla­nee­ri­da, pro­jek­tee­ri­da ja ehi­ta­da uus soo­ja­sõlm. Kui pal­ju see võib maks­ma min­na, val­la­va­nem veel öel­da ei osa­nud, kuid hin­nan­gu­li­selt tu­leb töö eest ta­su­da 8000-9000 eu­rot.

Kor­ral­da­tud on suu­re spor­di­saa­li si­sus­tu­se han­ge. Väik­se­ma­te saa­li­de, ka jõu­saa­li si­sus­tu­se han­ked on veel oo­tel. Li­saks suu­re­le saa­li­le on plaa­nis ra­ja­da 4 väik­se­mat saa­li, mi­da saab ka­su­ta­da tree­nin­gu­teks, mis nii pal­ju ruu­mi ei va­ja. Keld­ri­kor­ru­se­le tu­le­vad ka riie­tus- ja pe­su­ruu­mid. Suu­res saa­lis saab ha­ka­ta män­gi­ma eri pal­li­män­ge, suu­re osa tren­niae­ga­dest saab en­da­le Raa­si­ku jalg­pal­lik­lu­bi Jo­ker, kes se­ni on pi­da­nud tal­ve­hooa­jal tree­nin­gu­teks ka­su­ta­ma Raa­si­ku koo­li au­lat või Raa­si­ku Elekt­ri spor­di­saa­li.

Spor­di­hoo­ne peaks val­mis saa­ma uue õp­peaas­ta al­gu­seks ning lä­heb maks­ma um­bes 2,5 mil­jo­nit eu­rot.

0

Sel­ge­malt on väl­ja too­dud, et hü­vi­tist saab ka­su­ta­da ka laag­ri­ta­su­de maks­mi­seks ning tõs­te­ti sis­se­tu­le­ku­te pii­ri 500 eu­ro­ni pe­re­liik­me koh­ta kuus.

Raa­si­ku vo­li­ko­gu võt­tis tä­na­vu veebruaris vas­tu uue hü­vi­ti­se kor­ra. Hü­vi­tist saa­vad kü­si­da vä­he­kind­lus­ta­tud pe­red 9-17aas­tas­te las­te hu­vi­ha­ri­dus­te­ge­vu­ses osa­le­mi­se hü­vi­ta­mi­seks. 2018. aas­taks on pla­nee­ri­tud toe­tus­teks 22 000 eu­rot. Sum­ma saa­dak­se rii­gilt hu­vi­ha­ri­du­se ja -te­ge­vu­se kor­ral­da­mi­seks oma­va­lit­sus­te­le eral­da­tud ra­hast.

Val­la ha­ri­dus-, kul­tuu­ri- ja spor­dio­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja sõ­nas vo­li­ko­gu ap­ril­li­kuu is­tun­gil, et siia­ni po­le üh­te­gi taot­lust esi­ta­tud ning kor­da oleks mõist­lik muu­ta nii, et hü­vi­tis oleks suu­re­ma­le hul­ga­le pe­re­de­le kät­te­saa­dav.

Ta sõ­nas, et hü­vi­tist võiks saa­da taot­le­da, kui sis­se­tu­lek pe­re­liik­me koh­ta on ku­ni 500 eu­rot kuus, mit­te 300, na­gu oli prae­gu. Ta põh­jen­das, et hü­vi­ti­se ees­märk on toe­ta­da roh­ke­ma­te noor­te osa­le­mist hu­vi­ha­ri­du­ses ning pii­ri tõst­mi­ne teeks sel­le kät­te­saa­da­vaks.

500 eu­ro tin­gi­mus oli kor­ra loo­mi­sel val­la­va­lit­su­se et­te­pa­nek, kuid vo­li­ko­gu soo­vil muu­de­ti see 300 eu­roks, mis kit­sen­das või­ma­li­ke hü­vi­ti­se­saa­ja­te rin­gi.

Sis­se­tu­le­kuid kont­rol­lib val­la sot­siaa­lo­sa­kond sel­le pe­rioo­di koh­ta, mil­le eest hü­vi­tist taot­le­tak­se või laag­ri­te pu­hul ar­ve ta­su­mi­se kuu koh­ta.

Tei­ne muu­da­tus puu­du­tab laag­ri­ta­su­sid. Ju­ta Asu­ja lau­sus, et kui hü­vi­ti­se suu­rus on et­te näh­tud 300 eu­rot lap­se koh­ta aas­tas, siis laag­ris osa­le­mi­seks on sel­lest või­ma­lik ka­su­ta­da ku­ni 100 eu­rot. Ko­gu sum­mat laag­ri­ra­haks või­mal­da­da po­le mõist­lik, ku­na see ei täi­da hü­vi­ti­se ees­mär­ki – lap­se jär­je­pi­de­vat osa­le­mist hu­vi­rin­gi­des. Raa­si­ku val­las eral­di laag­ri­toe­tust po­le, se­ni­ni on se­da ta­su­tud val­la re­serv­fon­dist ju­hul, kui va­ne­mad on aval­du­se tei­nud. Ju­ta Asu­ja mär­kis, et laag­ri­toe­tust pa­kub näi­teks ka Rae vald.

Taot­lu­si on või­ma­lik esi­ta­da ogu aeg. Tä­na­vu jät­kuks hu­vi­ha­ri­du­se hü­vi­tist Raa­si­ku val­las um­bes 70 lap­se­le va­nu­ses 7-19.

Taot­lu­sed vaa­tab lä­bi val­la sot­siaa­lo­sa­kond.

0

Lä­hia­jal kuu­lu­ta­tak­se väl­ja uus han­ge Raa­si­ku, Jõe­läht­me ja Kii­li val­la jäät­me­ve­da­ja leid­mi­seks.

Raa­si­ku val­las on ol­nud möö­du­nud aas­ta lõ­pus ning tä­na­vu al­gu­ses prob­lee­me kor­ral­da­tud jäät­me­veo­ga. Tüh­jen­dus­kor­rad on jää­nud va­he­le või toi­mu­nud hil­jem, ra­hul­ole­ma­tust on aval­da­nud rah­vas val­la Fa­ce­boo­kis ning ka val­la­va­lit­su­se­le ja jäät­me­ve­da­ja­le AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed. Et­te­võ­te on prob­lee­me tun­nis­ta­nud ning põh­jen­dab se­da Raa­si­ku val­la pi­kaa­ja­li­se au­to­ju­hi töölt lah­ku­mi­se­ga.

Ra­hu­lo­le­ma­tus tee­nu­se kva­li­tee­di­ga ajen­das val­la­va­lit­sust, ühis­han­ke kor­ral­da­nud Har­ju­maa Ühis­tee­nus­te Kes­kust (HÜK) ning prü­gi­ve­da­jat mit­meid kor­di koh­tu­ma ning olu­kor­da aru­ta­ma. Märt­sis esi­tas et­te­võ­te val­la­le taot­lu­se hin­na­tõu­suks ala­tes 1. maist, vastasel korral leping lõpetatakse.Val­la­va­lit­sus ot­sus­tas, et hin­na­tõu­su­ga nõus­tu­da ei saa, le­ping Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te­ga lõ­pe­ta­tak­segi.

Möö­du­nud nä­da­lal oli Har­ju­maa Ühis­tee­nus­te Kes­ku­se juht Tõ­nu Tup­pits Raa­si­ku vo­li­ko­gu is­tun­gil. Ta rää­kis, et prae­gu keh­tib Raa­si­ku val­lal ühi­ne jäät­me­veo­han­ge Kii­li ja Jõe­läht­me val­la­ga. Kõi­ge roh­kem on prob­lee­me ol­nud te­ma sõ­nul just Raa­si­ku val­las. Kii­li ja Jõe­läht­me val­las nii suu­ri prob­lee­me po­le, kuid hin­na­tõu­su­ga po­le ra­hul ka ne­mad.

Vii­ma­ne koh­tu­mi­ne oli HÜ­Ki, Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­la juh­ti­de­ga üle­möö­du­nud ree­del. Tõ­nu Tup­pits lau­sus, et kui­gi prae­gu keh­tiv han­ke­le­ping on aas­ta­ni 2020, le­ping lõ­pe­ta­tak­se, ku­na tee­nu­se kva­li­teet po­le pii­sav ning HÜ­Ki liik­med hin­na­tõu­su­ga ei nõus­tu. Ta tõi näi­te, et vii­ma­ne suu­rem prü­gi­veo­rin­gi hi­li­ne­mi­ne oli Raa­si­ku val­las 6. ap­ril­lil, kui sa­da­kond kon­tei­ne­rit tüh­jen­da­ti kolm päe­va hil­jem. Prü­gi­ve­da­ja põh­jen­das, et au­to oli teel ära la­gu­ne­nud.

Uus ve­da­ja 5-6 kuu­ga
HÜK plaa­nib kuu­lu­ta­da väl­ja uue han­ke lä­hia­jal. Prae­gu on Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nus­te­ga kok­ku­le­pe, et jäät­me­ve­du lä­heb su­ju­valt üle, va­he­le ei to­hi jää­da vaa­ku­mit, kus jäät­me­val­da­ja ei tea, kes, mil­lal ja mis hin­na eest te­ma prü­gi ära viib. Uue ve­da­ja leid­mi­ne, me­net­lus ja jäät­me­loa taot­le­mi­ne võ­tab aega 5-6 kuud.

Prae­gus­te prü­gi­veo­hin­da­de koh­ta üt­les Tõ­nu Tup­pits, et need on sood­sad. Ta mär­kis, et Har­ju­maal on ka va­ba­tu­ru­piir­kon­di, kus jäät­me­ve­du po­le kor­ral­da­tud. Seal al­ga­vad hin­nad 8-9 eu­rost kon­tei­ne­ri tüh­jen­dus­kor­ra koh­ta.

Ta li­sas, et hind on prae­gu ai­nult se­gaol­me­jäät­me­tel – hal­jas­tus- ja suur­jäät­meid saab ära an­da ta­su­ta. Sa­ge­li ei tea­ta või ei usu­ta, et suur­jäät­meid, näi­teks dii­va­neid ja vai­pu saab ta­su­ta ära an­da, kui tel­li­da jä­re­le ta­su­ta kas­tiau­to. Tu­leb vaid et­te tea­ta­da eel­da­tav kuup­meet­ri­te arv. Val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Ala­ri Kruus­vall mär­kis, et suur­jäät­me­te ära and­mi­se tee­nus on val­las ol­nud vii­ma­sed 10 aas­tat, kuid sa­ge­li ei ki­pu­ta us­ku­ma, et see on ta­su­ta.

Jut­tu tu­li ka jäät­me­te taas­ka­su­tu­sest. Tõ­nu Tup­pits mär­kis, et Raa­si­ku val­las ei lä­he taas­ka­su­tus­se prae­gu mit­te mi­da­gi, kõik viiak­se Iru põ­le­tus­te­ha­ses­se. Ta mär­kis, et lii­gi­ti ko­gu­mi­ne ei toi­mi, kui üks viib kon­tei­ne­ris­se pu­hast pap­pi, tei­ne ka­su­ta­tud mähk­med sin­na pea­le.

Või­ma­lus viia kon­tei­ne­rid tee­ris­ti­des­se
Ta rää­kis, et kui eel­mi­ses han­kes 2016. aas­tal oli olu­li­ne see, et hind ei to­hiks tõus­ta, vaid pi­gem lan­ge­da, tu­leb uues han­kes pöö­ra­ta roh­kem tä­he­le­pa­nu kva­li­tee­di­le, ku­na ma­dal hind ei kom­pen­see­ri kva­li­tee­ti.
Ivar Vil­berg uu­ris, kui­das on ta­ga­tud, et uue han­ke­ga ei lä­he prü­gi­veo­hind kal­li­maks: „Tu­rul on kolm-ne­li pak­ku­jat. Kui kor­ral­da­me uue han­ke, või­me saa­da sa­ma fir­ma, kuid ka­he­sa­jap­rot­sen­di­li­se hin­na­tõu­su­ga. Ehk oleks mõist­lik te­ha han­ge ai­nult Raa­si­ku val­la pea­le eral­di. Meie vald on kom­pakt­sem kui näi­teks Jõe­läht­me vald ran­na­kü­la­de­ga.”

Tõ­nu Tup­pits vas­tas, et HÜK on kor­ral­da­nud vii­ma­se aas­ta jook­sul 10 jäät­me­veo­han­get Ees­ti eri piir­kon­da­des­se. Ta­va­li­selt või­dab kas Ragn-Sells või Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed, hin­nae­ri­ne­vus on sa­ge­li vaid 10 sen­ti, kord jääb pea­le üks, siis tei­ne et­te­võ­te. Li­saks on tu­rul ka Eko­vir OÜ ning Tal­lin­na Jäät­me­te Taas­ka­su­tus­kes­kus.

Ta li­sas, et mul­lu sü­gi­sest keh­ti­ma ha­ka­nud rii­gi­han­ge­te sea­du­se re­dak­ta­sioon ei või­mal­da nii järs­ku hin­na­tõu­su, kui­gi se­da on teh­tud pal­ju­des ko­ha­li­kes oma­va­lit­sus­tes. Kui et­te­võt­ja vii­tab töö­ta­ja­te pal­ga­tõu­su­le või käit­lus­ko­ha hin­na­tõu­su­le, tu­leks se­da pi­da­da ta­va­li­seks äri­ris­kiks. Sa­ge­li po­le ko­ha­li­kel oma­va­lit­sus­tel sa­ge­li jul­gust ja või­ma­lust jäät­me­veoet­te­võt­ja­te­le vas­tu seis­ta.

Ka on HÜ­Kil plaa­nis ha­ka­ta te­ge­ma tõ­hu­sa­mat jä­re­le­val­vet, saa­da eel­ne­valt prü­gi­ve­da­ja veo­le­hed, et oleks tea­da, mis aad­res­si­de­le peab au­to päe­va jook­sul jõud­ma. Prae­gu saab HÜK hi­li­ne­mi­se­ga tea­da, kui ve­du ei toi­mu­nud.

Üks või­ma­lus, kui­das prü­gi­veo hin­nalt kok­ku hoi­da, oleks viia kon­tei­ne­rid ko­dust kau­ge­ma­le tee äär­de. Ta sõ­nas, et võr­rel­des Jõe­läht­me val­la­ga on Raa­si­ku val­la kon­tei­ne­rid ras­ke­mi­ni kät­te­saa­da­vad. Ae­ga võ­ta­vad prü­giau­to ta­gur­da­mi­sed ta­lu­hoo­vi­des, kus po­le üm­ber­pöö­ra­mi­se ruu­mi. Sa­mas võiks kon­tei­ne­rid ol­la tee­de ris­tu­mis­ko­has, kus ku­na­gi olid pii­ma­pu­kid, nüüd post­kas­tid. Kas ha­jaa­sus­tu­se ela­ni­kud olek­sid val­mis oma kon­tei­ne­reid suur­te­le tee­de­le lä­he­ma­le too­ma, on Tõ­nu Tup­pit­sa sõ­nul aru­ta­mi­se koht.

0

Val­la­va­lit­sus väl­jas­tas möö­du­nud nä­da­lal pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed.

Raa­si­ku val­las prae­gu jäät­me­jaa­ma po­le. Har­ju­maa Ühis­tee­nus­te Kes­ku­se (HÜK) juht Tõ­nu Tup­pits üt­les möö­du­nud nä­da­lal Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil, et Raa­si­ku vald on Ees­tis ai­nu­laad­ne see­tõt­tu, et jäät­me­jaa­ma po­le ka ühel­gi naa­ber­val­lal. Lä­him jäät­me­jaam, mis on täit­nud kõik nõu­ded ning on või­me­li­ne Raa­si­ku val­la rah­vast tee­nin­da­ma, asub 55 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel Rap­la­maal Üle­jõe kü­las Mäe­pe­res. Tei­sed Har­ju jäät­me­jaa­mad on nii­gi üle koor­ma­tud või mõel­dud ai­nult oma val­la ela­ni­ke­le. Jäät­me­jaa­ma ehi­tust on alus­ta­tud Rae val­las, kuid kas see­gi oleks või­me­li­ne Raa­si­ku val­da tee­nin­da­ma, prae­gu veel tea­da po­le.

Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp üt­les vo­li­ko­gu is­tun­gil, et Raa­si­ku val­la­va­lit­sus väl­jas­tas 9. ap­ril­li is­tun­gil jäät­me­jaa­ma pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed Aru­kül­la Sü­gi­se 2b kin­nis­tu­le, kus on prae­gu jäät­me­te ko­gu­mis­punkt.

Ta li­sas, et kui on soov jäät­me­jaam ra­ja­da, on prae­gu õi­ge aeg ning sel­le­ga on kii­re – Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­sel on prae­gu ava­tud jäät­me­te ring­lus­se­võ­tu ja kor­dus­ka­su­tu­seks et­te­val­mis­ta­mi­se toe­tus­voor. Tä­na­vu ja­ga­tak­se toe­tus­teks 21 mil­jo­nit eu­rot, mul­lu oli sum­ma mil­jon eu­rot, see­ga on toe­tu­se saa­mi­se tõe­näo­sus val­la­va­ne­ma sõ­nul suur. Taot­le­mi­se täh­taeg on 21. mail.

Val­la ee­lar­ve-, kesk­kon­na- ja pla­nee­ri­mis­ko­mis­jo­ni esi­me­he­le Maar­ja Si­ku­ti­le tu­li ül­la­tu­se­na, et pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed on ju­ba mää­ra­tud. Ta sõ­nas, ko­mis­jo­nis on aru­ta­tud, et jäät­me­jaam kor­rus­ma­ja­de va­he­le ei so­bi.

Val­la­va­nem vas­tas, et käis val­la­va­lit­su­se liik­me­te ja val­la vee-et­te­võt­te Ra­ven esin­da­ja­te­ga vaa­ta­mas eri asu­koh­ti. Tei­ne va­riant oli te­ha jäät­me­jaam Aru­kü­la pu­has­tus­sead­me juur­de, see jääb aga asu­last väl­ja ning on il­ma sõi­du­ki­ta liik­le­ja­te­le ras­ke­mi­ni li­gi­pää­se­tav. Ta li­sas, et võib võt­ta aja ma­ha ning käia ka vo­li­ko­gu­liik­me­te­ga po­tent­siaal­seid asu­koh­ti vaa­ta­mas, kuid siis hak­kab pea­le su­ru­ma toe­tu­se taot­le­mi­se täh­taeg.

Val­la kesk­kon­nas­pet­sia­lis­t A­la­ri Kruus­vall üt­les, et kui­gi pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed on väl­jas­ta­tud, ei saa veel täie kind­lu­se­ga väi­ta, et jäät­me­jaam tu­leb­ki just Sü­gi­se 2b kin­nis­tu­le. Ta lau­sus, et ko­ha­li­ke eluk­va­li­tee­ti jäät­me­jaam rik­ku­da ei to­hiks, ku­na tä­na­päe­va jäät­me­jaa­mad on vii­sa­ka välimusega, puh­tad ja kom­pakt­sed.

Kui pal­ju kon­tei­ne­reid jaa­ma tu­leks, po­le veel tea­da. Ala­ri Kruus­vall sõ­nas, et jäät­me­lii­ke, mi­da eral­di ko­gu­da tu­leks, on paar­küm­mend. Kon­tei­ne­rid on plaa­nis pan­na va­ri­ka­tu­se al­la ning pii­ra­ta sin­na li­gi­pää­su. See tä­hen­dab, et jaa­ma saab min­na vaid kind­la­tel kel­laae­ga­del ehk mit­te ko­gu öö­päe­va.
Jäät­me­jaa­ma ra­ja­mi­se käi­gus on loo­tus, et saab lik­vi­dee­ri­da ka kat­la­ma­ja en­di­se abi­hoo­ne, mis võib ol­la ma­suu­di­ga saas­tu­nud.

Ala­ri Kruus­vall kin­ni­tas, et en­ne, kui jäät­me­jaam val­mis po­le, jäät­me­punk­ti ei su­le­ta. Prae­gu on jäät­me­punk­tis kaks kon­tei­ne­rit, ku­hu saab viia oht­lik­ke jäät­meid ning elekt­roo­ni­kat. Kui jäät­me­jaam val­mib, oleks kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti sõ­nul mõist­lik viia sin­na ka kon­tei­ne­rid, mis on prae­gu Aru­kü­la rah­va­ma­ja ta­ga.

0

Märt­sis pöör­du­sid Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit (HOL) koos Rap­la­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du­ga va­ba­rii­gi va­lit­su­se poo­le, et saa­da li­sa­ra­ha kruu­sa­kat­te­ga tee­de pa­ran­da­mi­seks ja hool­da­mi­seks. Har­ju­maa oma­va­lit­sus­te eest­kõ­ne­le­ja oli HO­Li ju­ha­tu­se esi­mees, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp. Möö­du­nud nä­da­lal saa­bus oma­va­lit­sus­lii­tu­de­le ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­riu­mist vas­tus, et taot­lust ei ra­hul­da­ta. Ot­sus te­ki­tas pal­ju kõ­neai­net nii mee­dias kui sot­siaal­võr­gus­ti­kes. Del­fi Äri­leht kir­ju­tas, et te­gu on eri­olu­kor­ra­ga üle Ees­ti ning oma­va­lit­sus­te era­kor­ra­li­se­le abi­pal­ve­le jät­tis riik rea­gee­ri­ma­ta.

And­re Sepp kom­men­tee­ris Del­fi­le, et ku­na era­kor­ra­list abi ei saa, tu­leb krii­si la­hen­da­da teis­te te­ge­vus­te ar­velt. Ta li­sas, et kan­na­ta­vad muud oma­va­lit­sus­li­kud te­ge­vu­sed või võe­tak­se ra­ha tu­le­va­se tee­dee­hi­tu­se ja -re­mon­di ar­velt.

Mi­nis­tee­riu­mi vas­tus si­sal­das maan­teea­me­ti hin­nan­gut, et tä­na­vu po­le te­gu eran­do­lu­kor­ra­ga ning ko­ha­li­ke tee­de kor­ras­hoi­du ra­has­ta­mi­ne on ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se üle­san­ne. Oma­va­lit­sus­tel soo­vi­ta­tak­se va­ja­du­sel keh­tes­ta­da ko­ha­li­kel tee­del aju­ti­sed koor­mus­pii­ran­gud, kui ras­ke­liik­lus võib teed kah­jus­ta­da.
Oma­va­lit­sus­juh­ti­de­le saa­de­tud sel­gi­tu­ses oli ka, et igal aas­tal eral­da­tak­se rii­giee­lar­vest oma­va­lit­sus­te­le toe­tus­fon­dist tee­de hoiuks vas­ta­valt ko­ha­li­ke maan­tee­de ja tä­na­va­te pik­ku­se­le toe­tust. Tä­na­vu eral­da­tak­se oma­va­lit­sus­te­le toe­tus­fon­dist 29,3 mil­jo­nit eu­rot. 2018. aas­tal taas­ta­ti või­ma­lus eral­da­da oma­va­lit­sus­te­le toe­tust in­ves­tee­rin­gu­teks ka juh­tu­mi­põ­hi­selt. Tä­na­vu rii­giee­lar­ve sea­du­se­ga eral­da­ti MK­Mi hal­du­sa­la­le 9 mil­jo­nit eu­rot ko­ha­li­ke tee­de hoiu juh­tu­mi­põ­hi­seks toe­tu­seks. Meet­mest eral­da­ti sih­tots­tar­be­list in­ves­tee­rin­gu­toe­tust 27 val­la­le-lin­na­le, meet­mest said toe­tust Har­jus ka Lää­ne-Har­ju, Saue, Rae, Jõe­läht­me, Viim­si vald, Maar­du linn ja Tal­linn.

And­re Sepp kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et taot­lu­se esi­ta­mist ajen­da­sid möö­du­nud sü­gis ning talv, mis on mõ­ju­nud ko­ha­li­ke­le tee­de­le ka­tast­roo­fi­li­selt, teed on vä­ga la­gu­ne­nud. Toe­tust soo­vi­ti kõi­ki­de­le oma­va­lit­su­sus­te­le 240 eu­rot kruu­sa­kat­te­ga tee ki­lo­meet­ri koh­ta. Har­ju­maal on 1899 ki­lo­meet­rit kruu­sa­teid, rii­gilt soo­vi­sid oma­va­lit­sus­ju­hid saa­da 455 760 eu­rot.

Raa­si­ku val­las läks höö­vel tee­de­le
Raa­si­ku val­la vaa­te­vink­list lau­sus And­re Sepp, et on rii­gi ot­su­ses pet­tu­nud. Val­la­le oleks li­sa­ra­ha tä­hen­da­nud 25 000 eu­ro suu­rust toe­tust. Val­las on vei­di üle 100 ki­lo­meet­ri kruu­sa­teid, need kõik va­jak­sid val­la­va­ne­ma hin­nan­gul ker­ge­mat või suu­re­mat re­mon­ti. Val­la tä­na­vu­ses ee­lar­ves on 282 000 eu­rot kõi­ki­de tee­de re­mon­diks ja hool­du­seks. Pool sel­lest ku­lub in­ves­tee­rin­gu­teks, üle­jää­nud hool­du­seks.
Mil­li­ne on olu­kord val­la tee­del sel ke­va­del, hak­kab val­la­va­ne­ma sõ­nul pea­gi sel­gu­ma. Vii­ma­ti käis höö­vel kruu­sa­teed üle mul­lu ok­toob­ris. Käe­so­le­va nä­da­la es­mas­päe­vast oli höö­vel taas tee­del. Val­la­va­nem sõ­nas, et plaa­nis oli teed üle sõi­ta va­rem, kuid se­ga­sid niis­ked il­mad. Ta li­sas, et kui kõik teed on üle vaa­da­tud, sel­gub täp­ne olu­kord ja ku­lu.

Raa­si­ku val­la teid hool­dab Šei­ker Teed OÜ.

Kuu­sa­lu val­las höö­vel­da­ti ju­ba möö­du­nud nä­da­lal
Kuu­sa­lu val­la ma­jan­dus­tee­nis­tu­se juht Ma­dis Praks üt­les, et pa­lus eel­mi­sel nä­da­lal kõi­gil kol­mel le­pin­gu­li­sel tee­höö­vel­da­jal lü­ka­ta kruu­sa­teid si­le­da­maks nii pal­ju, kui oli või­ma­lik: „Saun­ja kü­las, Kol­ga­kü­las, Ko­su-Kur­si teel, Rau­do­jal ja veel mit­mel pool höö­vel­da­ti la­ge­da­ma­tes koh­ta­des, va­he­le jäid met­sa-alu­sed lõi­gud, kus teed olid al­les jääs. Ju­ba on ka hul­le­mas olu­kor­ras tee­lõi­ku­de­le kruu­sa pea­le vee­tud. Val­ge­jõe, Soo­sil­la, Ta­ga­väl­ja, Lok­sa tee olid mõ­ni aeg ta­ga­si üs­na lä­bi­ma­tud, aga nüüd sõi­de­ta­vad. Soo­jaks läks vä­ga järs­ku, mit­mel pool olid teed üles kob­ru­ta­nud ja sõi­du­ki­te­ga lä­bi­pääs ras­ken­da­tud, re­mon­di­me jooks­valt, mi­da­gi hul­lu prae­gu po­le.“

Ta sõnas, et ra­ha võiks kruu­sa­tee­de re­mon­diks ala­ti roh­kem ol­la, aga se­da ei ole kar­ta, et mõ­ni val­la­tee muu­tuks pi­kaks ajaks lä­bi­ma­tuks. Pa­ki­li­sed tööd te­hak­se te­ma sõ­nul ke­va­del ära, truu­bid pa­ran­da­tak­se, lõi­ga­tak­se võ­sa. Ku­lu­tu­sed kae­tak­se val­laee­lar­ves­se ka­van­da­tud tee­de hool­du­se ra­hast.

Ka Ani­ja val­las teeremont
Ani­ja val­la ta­ris­tus­pet­sia­list Mar­gus Mo­lok üt­les, et mitu val­la­teed on küll vä­ga keh­vas olu­kor­ras, aga mit­te lä­bi­ma­tud: „Olen pal­ju rin­gi sõit­nud, mi­nu mee­lest pole teed hul­le­mad kui eel­mi­sel ja üle-eel­mi­sel aas­tal. On üksikuid hulle kohti. Ini­me­sed on tä­na­vu üs­na mõistvad – eri­ne­valt va­ra­se­ma­test ke­va­detest ei ole me tee­de pä­rast riiel­da saa­nud.“

Ta rää­kis, et Aa­vo­ja ja Pil­la­pa­lu tee pä­rast on val­la­maj­ja he­lis­ta­tud ja sin­na on vii­dud hul­le­ma­tes­se koh­ta­des­se pea­le li­sa­ma­ter­ja­li – kil­lus­tik­ku ja kruu­sa: „Pa­ran­da­si­me kõi­ge peh­me­mad ko­had, sai­me he­lis­ta­jalt kir­ja tä­nu­ga. Hööv­lit eel­mi­sel nä­da­lal tee­de­le las­ta ei saa­nud, vihma tõttu alustatakse selle nädala lõpus. Kui teed saavad hööveldatud, algab ka materjali pealevedu.“
Mar­gus Mo­lok mär­kis, et ra­ha võiks ala­ti ol­la roh­kem, kuid val­laee­lar­ves tee­de re­mon­diks ka­van­da­tud 190 000 eu­rost peaks ja­gu­ma kõi­gi tee­de hool­du­seks, pea­le sel­le on vo­li­ko­gu ot­sus­ta­nud võt­ta lae­nu, et in­ves­tee­ri­da kruu­sa­tee­de must­kat­te al­la vii­mi­ses­se.

0

Aru­kü­la ela­ni­ku EVE SAA­RE eest­ve­da­mi­sel tee­vad Ees­ti ja pal­jud Eu­roo­pa las­teaiaõ­pe­ta­jad koos las­te­ga ühisb­lo­gis­se rah­va­män­gu­de vi­deo­sid.

Ala­tes veeb­rua­rist on Aru­kü­la pe­re­kes­ku­ses koos käi­nud män­gu­ring. Nen­de ju­hen­da­ja, las­teaiaõ­pe­ta­ja Eve Saa­re õpe­tab las­te­le Ees­ti rah­va­män­ge, kuid mit­te ai­nult – kui mäng pii­sa­valt sel­ge, võ­tab ta sel­le vi­deos­se ja pos­ti­tab teis­te­le hu­vi­lis­te­le õp­pi­mi­seks blo­gis­se. Sa­ma tee­vad üle 100 Ees­ti ning li­gi 40 vä­lis­maa las­teaiaõ­pe­ta­jat, kel­le ta pro­jek­ti „100 rah­va­män­gu Ees­ti las­te­le” osa­le­ma kut­sus.

Män­gu­rin­gis osa­le­vad 10 last, ena­mik neist Aru­kü­la põ­hi­koo­li 1.b klas­sist. Las­teaias olid nad Si­ni­lil­le rüh­mas ning Eve Saa­re nen­de õpe­ta­ja, see­ga oli liht­ne neid män­gu­rin­gi kut­su­da. Koos nen­de­ga käi­vad män­gi­mas prae­gu­se Või­lil­le rüh­ma lap­sed ning üks tüd­ruk Jü­ri Võ­su­ke­se las­teaiast.

Män­gu­koh­tu­mi­sed on lau­päe­vi­ti ja pü­ha­päe­vi­ti. Lap­sed õpi­vad uu­si män­ge ning kor­da­vad va­nu. Vi­deo­sid on Aru­kü­la las­test siia­ni kuus, kuid su­ve al­gu­seks val­mib neid kind­las­ti küm­me.

Eve Saa­re ju­tus­tas, et män­gu­de ko­gu­mi­se idee sün­dis, ku­na pal­jud las­teaiaõ­pe­ta­jad, ka te­ma, ei tea va­nu rah­va­män­ge, võõ­rad on need ka lap­se­va­ne­ma­te­le: „Sa­ge­li ot­si­me in­ter­ne­tist mi­da­gi märk­sõ­na­de jär­gi, nüüd on ne­tist lei­ta­va­te män­guõ­pe­tus­te hulk suu­rem. Raa­ma­tud po­le ala­ti kät­te­saa­da­vad, pal­jud män­gud po­le üld­se kaan­te va­he­le jõud­nud­ki.”

Ku­na on Ees­ti juu­be­liaas­ta, tu­li ta mõt­te­le ko­gu­da 100 män­gu. Ta ot­sis üles Ees­ti kõi­ki­de las­teae­da­de kon­tak­tid, kir­ju­tas ja kut­sus pro­jek­ti osa­le­ma. Üle 100 las­teaiaõ­pe­ta­ja haa­ra­sid üles­kut­sest kin­ni. Osa­le­ma kut­sus ta ka vä­lis­rii­ki­de las­teae­da­sid Eu­roo­pa õpe­ta­ja­te pro­jek­ti­kesk­kon­nas eT­win­ning, nõu­so­le­ku and­sid li­gi 40, neist poo­led on ak­tiiv­sed osa­le­jad ehk blo­gis­se ka ju­ba vi­deo­sid pan­nud. Osa­le­jaid on näi­teks Hor­vaa­tiast, Kree­kast, Tür­gist, Bul­gaa­riast.

Nii pal­ju­de las­teae­da­de koos­töö nõuab Eve Saa­re sõ­nul kõ­vas­ti di­gi­nu­ti­kust, kuid kõik õpe­ta­jad on sel­le­ga hak­ka­ma saa­nud – mõ­ni neist pol­nud ku­na­gi vi­deot tei­nud. Las­te­le tu­li mäng sel­geks õpe­ta­da, saa­da lap­se­va­ne­ma­telt lu­ba fil­mi­da, see­jä­rel klipp üles võt­ta, mon­tee­ri­da, üles laa­di­da ja blo­gis­se saa­ta.

Män­gub­lo­gi käi­vi­ta­mi­ne nõu­dis eel­tööd. Sel­leks käis Eve Saa­re Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gus, pil­dis­tas rah­va­män­gu­de õpe­tu­si, saa­tis need pro­jek­tis osa­le­ja­te­le vaa­ta­mi­seks ja õp­pi­mi­seks.

Ta üt­les, et on ol­nud ää­re­tult põ­nev vaa­da­ta, mi­da tee­vad tei­sed: „Üks häs­ti ilus lau­lu­mäng on mul­gi mur­des. Vä­lis­rii­ki­dest ül­la­tas, et türk­las­tel on na­gu meil­gi keks ja rah­vas­te pall, lee­du­ka­tel „Kes aias?”, kreek­las­tel kas­si-hii­re mäng. Rah­va­män­gud on na­gu mui­nas­ju­tud, mis lii­gu­vad üle pii­ri­de, kee­gi ei tea täp­selt, kust need on al­gu­se saa­nud.”

Ta lau­sus, et va­ba­rii­gi aas­ta­päe­vaks sai 100 män­gu­vi­deot kok­ku: „Pal­jud män­gud, mis õpe­ta­jad en­da­le vee­bis meie ühi­ses koos­töö­do­ku­men­dis bro­nee­ri­sid, oo­ta­vad vi­deo­deks la­vas­ta­mist. Neid on li­gi 30. Män­ge on pal­ju, mi­da po­le kee­gi ära õp­pi­nud ja saab se­da veel te­ha. Pro­jekt on li­sa­tud EV 100 kin­gi­tus­te le­he­le.”

Mis saab eda­si, kui män­gu­rin­gi hooaeg ke­va­del lõ­peb, Eve Saa­re veel ei tea: „EV 100 le­hel kes­ta­vad kin­gi­tu­sed 2020. aas­ta­ni. Kui­gi ees­märk on täis, on te­ge­ma­ta män­ge pal­ju, ehk alus­tan uue rüh­ma­ga. Kui pro­jekt lä­bi, ta­han kind­las­ti saa­ta kõi­ki­de­le osa­le­nud las­teae­da­de­le tä­nu­kir­jad.”

0

Paar nä­da­lat ta­ga­si tõid po­lit­sei­ju­hid Har­ju­maa oma­va­lit­sus­tes­se ma­hu­ka ko­gu­mi­ku 2017. aas­ta õi­gus­kor­ra üle­vaa­test ning vest­le­sid oma­va­lit­sus­juh­ti­de­ga. Ko­gu­mi­kus on iga oma­va­lit­su­se koh­ta eral­di kok­ku­võ­te, mil­le koos­ta­nud ko­ha­lik kor­ra­kaits­ja.

Põh­ja pre­fekt Kris­tian Jaa­ni võ­tab ko­gu­mi­kus möö­du­nud aas­ta kok­ku tea­te­ga, et süü­te­gu­de arv on Tal­lin­nas ja ko­gu Har­ju­maal vä­he­ne­nud mi­tu jär­jes­ti­kust aas­tat: „Süü­te­gu­de en­ne­ta­mi­ne on ol­nud suu­r väl­ja­kut­s ju­ba mit­meid aas­taid ja süü­te­gu­de ar­vu lan­gu­ses män­gib see kind­las­ti rol­li. Kuid sel­le kõr­va­le on tek­ki­nud uued kat­su­mu­sed, mis ei ole ala­ti seo­tud süü­te­gu­de­ga, küll aga mõ­ju­ta­vad meie tur­va­tun­net. Eu­roo­pas on toi­me pan­dud hulk traa­gi­li­si rün­na­kuid ning po­lit­sei­ni­ke üle­san­ne saab ol­la ai­nult üks – taas­ta­da ja hoi­da tur­va­tun­net.”

Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na juht Val­ter Pärn rõõ­mus­tab, et töö on vil­ja kand­nud ja ku­ri­teod taan­du­mas, mit­me spet­sia­li­see­ru­nud var­ga kin­ni­pi­da­mi­ne ai­tas vä­hen­da­da elu­ruu­mi­dest ja sõi­du­ki­test var­gus­te hul­ka. Sa­mas tõ­des ta, et mu­re­li­kuks teeb isi­ku­vas­tas­te ku­ri­te­gu­de ning alaea­lis­te suh­tes toi­me pan­dud sek­suaal­ku­ri­te­gu­de arv – va­ni­mad re­gist­ree­ri­tud sek­suaal­ku­ri­teod alaea­li­se vas­tu pä­ri­ne­sid 2001. aas­tast, nüüd on neist taas tea­da an­tud.

Ani­ja vald
Ani­ja val­la koh­ta koos­tas kok­ku­võt­te piir­kon­na­po­lit­sei­nik Kris­to Tam­sa­lu, kel­le sõ­nul on 2017. aas­ta esi­me­se 10 kuu­ga re­gist­ree­ri­tud ku­ri­te­gu­de arv, võr­rel­des eel­mi­se aas­ta sa­ma pe­rioo­di­ga, vei­di vä­he­ne­nud. Pea­mi­sed ku­ri­teo­lii­gid on isi­ku- ja va­ra­vas­ta­sed ning liik­lus­ku­ri­teod. Va­ra­vas­ta­seid süü­te­gu­sid pa­nid pea­mi­selt toi­me spet­sia­li­see­ru­nud isi­kud, kes on tu­vas­ta­tud ja kin­ni pee­tud.

Süü­te­gu­dest päl­vis Ani­ja val­las mul­lu enim tä­he­le­pa­nu Aeg­vii­du ale­vi­kus var­gus­juh­tu­mid kõr­val­hoo­ne­test, su­vi­la­test ning El­ro­ni ron­gi­de so­di­mi­sed.

Val­la suu­ri­mad prob­lee­mid ja süü­teod on Kris­to Tam­sa­lu sõ­nul koon­du­nud suu­ri­mas­se asu­las­se Keh­ras­se. Val­las on ris­kiaad­res­se 25, neist 14 Keh­ras, iga aad­res­si­ga on seo­tud aas­tas paar-kolm juh­tu­mit. 2017. aas­tal oli Ani­ja val­las 32 kri­mi­naal­hool­du­sa­lust.

Su­vi­ne prob­leem oli Keh­ra güm­naa­siu­mi ja spor­di­kes­ku­se ka­tus­tel ro­ni­mi­ne, la­hen­du­se tõi tur­va­kaa­me­ra sal­ves­tis. Ko­ha­lik MTÜ Keerdt­repp kor­ral­das see­jä­rel töö­toa, kus rää­gi­ti ka­tus­tel ro­ni­mi­se oht­lik­ku­sest.

Ka liik­lus­ku­ri­te­gu­de arv on vä­he­ne­nud. Part­saa­re kü­las Pii­be va­nal len­nu­väl­jal käiak­se kii­ren­dus­sõi­te te­ge­mas, kui mi­da­gi toi­mub, po­lit­sei­ni­kud ka rea­gee­ri­vad.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu val­last an­nab ko­gu­mi­kus in­fot noor­soo­po­lit­sei­nik Kai­sa Ka­jo, kes tea­tab, et re­gist­ree­ri­tud ku­ri­te­gu­de arv võr­rel­des 2016. aas­ta­ga on jää­nud sa­maks. Suu­rem osa isi­ku­vas­tas­test ku­ri­te­gu­dest olid ke­ha­li­sed väär­koht­le­mi­sed, mil­lest poo­led on seo­tud lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la­ga. Kolm ke­ha­li­se väär­koht­le­mi­se juh­tu­mit võe­ti ar­ve­le Valk­la hool­de­ko­dus.

Va­ra­vas­tas­te ku­ri­te­gu­de arv on vä­he­ne­nud roh­kem kui poo­le võr­ra, liik­lus­ku­ri­te­gu­de arv on poo­le võr­ra kas­va­nud.

Kai­sa Ka­jo tõi esi­le, et suu­rim liik­lusp­rob­leem oli Kuu­sa­lu koo­li park­la liik­lus­kor­ral­dus: „Aru­saa­ma­tu­si on te­ki­ta­nud kõi­ge enam see, et au­to­ju­hid ei pea kin­ni par­ki­mi­se kee­lust ning sõi­da­vad koo­li­bus­si­de­le et­te näh­tud park­la­poo­le­le.”

Ta li­sab, et prob­lee­mi la­hen­da­mi­seks on le­vi­ta­tud park­la liik­luss­kee­mi ning noor­soo­po­lit­sei­nik on käi­nud park­las liik­lust jäl­gi­mas, rik­ku­jaid kor­ra­le kut­su­mas. Nüüd­seks su­jub te­ma sõ­nul hom­mi­ku­ne liik­lus park­las häs­ti, liik­le­mis­kor­ra rik­ku­jaid peaae­gu po­le.

Juh­tu­mi­test toob ta esi­le, kui­das su­vel selts­kond 12-14aas­ta­seid lap­si sõi­tis au­to­ga möö­da val­la me­reäär­seid teid, roo­lis 13aas­ta­ne poiss.

Noor­te pea­mi­sed ko­gu­ne­mis­ko­had on kaup­lus­te ja koo­li­de ümb­ru­sed, su­vel rand, Kuu­sa­lus Mäe tä­na­va lõ­pus Tal­lin­na-Nar­va maan­tee äär­ne Laulupeo kuusik, Kuu­sa­lu las­teaia park­la ja met­sa­tukk ning Kol­ga las­teaia park­la.

Prob­leem on ka ma­ha­jäe­tud sõ­ja­väeo­sa­des Suur­pea ja Ha­ra kü­las. Hoo­ned on va­ri­se­mis­oht­li­kud, kuid li­gi­pääs nei­le va­ba. Su­vel huk­kus Ha­ra sõ­ja­väeo­sa va­re­me­tes ro­ni­nud ja sealt al­la kuk­ku­nud mees.

En­di­selt teeb kor­ra­kaits­ja­te­le mu­ret Valk­la hool­de­ko­du. Po­lit­sei sai mul­lu hool­de­ko­dus­se 36 väl­ja­kut­set, mis on võr­rel­des 2016. aas­ta­ga kol­man­di­ku võr­ra suu­rem. Kai­sa Ka­jo mär­gib, et põ­ge­ne­mis­kat­sed kin­ni­sest osa­kon­nast on mär­ga­ta­valt vä­he­ne­nud, olu­kor­ra pa­ra­ne­mi­se­le on kaa­sa ai­da­nud kü­lae­la­ni­ke sur­ve hool­de­ko­du juht­kon­na­le ja prob­lee­mi tõs­ta­ta­mi­ne üle­rii­gi­li­ses mee­dias, koh­tu­mi­sed eri osa­pool­te­ga.

Lok­sa linn
Lok­sal on Kai­sa Ka­jo sõ­nul 2017. aas­ta esi­me­se 10 kuu­ga re­gist­ree­ri­tud ku­ri­te­gu­de arv enam kui kol­man­di­ku võr­ra kas­va­nud. Suu­ri­ma osa moo­dus­ta­vad isi­ku­vas­ta­sed ku­ri­teod, mil­lest ena­mik ke­ha­li­sed väär­koht­le­mi­sed.

Mul­lu su­vel teh­ti Lok­sal kind­laks ja pee­ti kin­ni kaks alaea­lis­te suh­tes sek­suaal­se väär­koht­le­mi­se­ga seo­tud ku­ri­te­gu­sid toi­me pan­nud meest.

Va­ra­vas­tas­te ku­ri­te­gu­de arv on Lok­sal vä­he­ne­nud, viiel ju­hul oli te­gu var­gu­se­ga, re­gist­ree­ri­ti üks röö­vi­mi­ne, kui kaks ko­ha­lik­ku noor­meest kak­le­sid Me­re baa­ris Lä­ti ko­da­ni­ke­ga, võt­sid neilt ära pan­ga­kaar­di, su­la­ra­ha ja käe­kel­la.

En­di­sel sõi­dab Lok­sal õh­tul ja öö­sel ning nä­da­la­va­he­tu­sel joo­bes ja juh­ti­mi­sõi­gu­se­ta sõi­du­ki­juh­te. Lok­sa ela­ni­kud on tea­teid küll saat­nud, kuid Lok­sa kau­gu­se tõt­tu ei jõua pat­rull ala­ti nii kii­res­ti rea­gee­ri­da.

Pea­mi­sed noor­te ko­gu­ne­mis­ko­had on kaup­lus­te, koo­li ümb­rus, staa­dion, bus­si­jaam, su­vel rand. Alaea­li­sed vee­da­vad ae­ga va­na­des ma­ha­jäe­tud hoo­ne­tes, näi­teks en­di­ses La­he­maa kau­ba­ma­jas, va­nas sau­nas ja au­to­baa­sis.

2017. aas­tal tu­li Lok­sa­le Lä­ti ja Uk­rai­na pä­ri­to­lu töö­li­si. Ko­ha­li­ke ja vä­lis­maa­las­te va­hel on et­te tul­nud konf­lik­te. Ku­na vä­lis­maa­las­test töö­li­sed ela­vad mit­me­ke­si ühes kor­te­ris, on ka neil tek­ki­nud oma­va­he­li­si aru­saa­ma­tu­si.

Kai­sa Ka­jo tõ­deb, et Lok­sa ko­ha­li­kud ela­ni­kud kur­da­vad – nad ei jul­ge hi­li­sel ajal enam Lok­sal rin­gi lii­ku­da, sest tä­na­va­tel on pal­ju pur­jus vä­lis­maa­la­si. 2017. aas­ta sü­gi­sel oli lae­va­te­ha­ses juh­tum, kus äs­ja töö­le saa­bu­nud vä­lis­maa­la­ne lei­ti nar­koo­ti­li­se ai­ne üle­doo­si tõt­tu sur­nu­na.

Raa­si­ku vald
Piir­kon­na­po­lit­sei­nik Kris­to Tam­sa­lu an­nab tea­da, et Raa­si­ku val­las on ku­ri­te­gu­de arv vä­he­ne­nud. Pea­mi­sed ku­ri­teo­lii­gid on isi­ku- ja va­ra­vas­ta­sed ku­ri­teod. Val­las on ris­kii­si­kuid 50 ning ris­kiaad­res­se 13.
Väär­teod on aas­ta va­ra­se­ma­ga võr­rel­des sa­mal ta­se­mel. Pea­mi­sed väär­teod on liik­lus­rik­ku­mi­sed: üle­ta­tak­se kii­rust ja ju­hi­tak­se sõi­du­kit joo­bes.

Üks prob­lee­m on piir­kon­na­po­lit­sei­ni­ku sõ­nul alaea­lis­te õh­tu­sed ko­gu­ne­mi­sed, enim meel­dib noor­te­le koos käia Aru­kü­la koo­li­ma­ja ja Si­nu Poe ümb­ru­ses. Lõh­ku­mi­si on vä­he­maks jää­nud, sel­le­le on kaa­sa ai­da­nud koo­li­ma­ja ümb­ru­ses­se pai­gal­da­tud tur­va­kaa­me­rad. Ühelt su­ve­peolt tu­li po­lit­seil toi­me­ta­da ag­res­siiv­sed noo­ru­kid po­lit­sei­jaos­kon­da.

Noor­soo­po­lit­sei­ni­ku tä­he­le­pa­nek oli, et alaea­li­sed ki­pu­vad hoo­le­tult hoid­ma in­ter­ne­ti­pa­roo­li­de ka­su­ta­ja­tun­nu­seid ja pa­roo­le.

Liik­lus­süü­te­gu­de arv on vei­di kas­va­nud. Kris­to Tam­sa­lu sel­gi­tab, et Raa­si­ku val­da lä­bi­vad suu­re­mad kõr­val­maan­teed, mi­da möö­da lii­gu­tak­se Tal­lin­nas­se, pal­jud rik­ku­mi­sed toi­mu­vad seal loo­tu­ses, et po­lit­sei pöö­rab roh­kem tä­he­le­pa­nu põ­hi­maan­tee­de­le.

Roh­kem jä­re­le­val­vet te­gid po­lit­sei­ni­kud La­ge­di-Aru­kü­la-Pe­nin­gi maan­teel, ku­na lõik lä­bib ale­vik­ku ning seal on pal­ju kerg­liik­le­jaid. Lü­hi­ke­se aja­ga ta­ba­ti küm­me­kond kii­ru­seü­le­ta­jat, 2017. aas­tal huk­kus sel tee­lõi­gul üks ja­la­käi­ja ning sealt mõ­ni­sa­da meet­rit Pe­nin­gi poo­le põh­jus­tas joo­bes juht ras­ke liik­lu­sõn­ne­tu­se.

Piir­kon­na­po­lit­sei­ni­kud
Ani­ja vald/Keh­ra linn, Raa­si­ku vald KRIS­TO TAM­SA­LU, tel 612 4670, 5302 6105.
Kuu­sa­lu vald/Lok­sa linn KA­LEV KUUS­PA­LU, tel 612 4656, 512 3615.
Noor­soo­po­lit­sei­ni­kud
Ani­ja vald, Kuu­sa­lu vald, Lok­sa linn KAI­SA KA­JO, tel 5335 9346.
Raa­si­ku vald VI­VIAN POO­LAK, tel 5192 6782.

0

MTÜ Raa­si­ku Val­la OTT on Aru­kü­las üle 8 aas­ta kor­ral­da­nud kau­ba­koh­tu­mi­si ehk ko­ha­li­ku toi­du tu­ru­päe­vi. Paar aas­tat ta­ga­si proo­vis kau­ba­koh­tu­mis­te eest­ve­da­ja Mee­li Te­der tur­gu käi­ma lü­ka­ta ka Raa­si­ku ale­vi­kus.

Mee­li Te­der üt­les, et kui va­rem said kau­ba­päe­va­le müü­ma tul­la kõik soo­vi­jad suu­li­se kok­ku­lep­pe alu­sel, siis nüüd all­kir­jas­tab ta iga kaup­le­ja­ga en­ne Raa­si­ku Val­la OTT Aru­kü­la tu­ru hal­da­mi­se ja müü­gi­te­ge­vu­se lepingu, il­ma sel­le­ta enam müü­ma ei saa: „Kir­ja­lik kok­ku­le­pe on sel­leks, et väl­ti­da ju­ba eos pin­geid, mis või­vad tek­ki­da ebaau­sa­te müü­ja­te­ga.”

Le­pin­gus on näi­teks kir­jas, et tu­ru kor­ral­da­jal on õi­gus müü­ja­te va­li­kul ee­lis­ta­da ko­ha­lik­ke ehk ku­ni 100 ki­lo­meet­ri raa­diu­ses tootjaid. Kok­ku le­pi­tak­se ka hin­nas, mil­le müü­ja peab tu­ru kor­ral­da­mi­se kat­teks ta­su­ma.

OTT saab õi­gu­se kee­la­ta tu­rul kaup­le­mi­ne müü­jal, kel­le te­ge­vu­se või müü­da­va kau­ba koh­ta on tul­nud tar­bi­ja­telt kor­du­valt ne­ga­tiiv­set ta­ga­si­si­det, või ka kaup­le­jal, kes ei müü tu­rul oma või oma et­te­võt­te too­de­tud kau­pa või kel­lel puu­dub lu­ba an­tud kau­ba müü­mi­seks.

Ku­na hu­vi kau­ba­päe­va­de vas­tu on kor­ral­da­ja sõ­nul suur, on le­pin­gus sea­tud punk­tid võe­tud reaal­sest elust, ka Aru­kü­las OTT kau­ba­päe­va­del on ol­nud prob­lee­me kau­ba kva­li­tee­di ning ebaau­sa­te müü­ja­te­ga.

Kaup­le­mis­kor­ra eel­nõu
Veel soo­vib Mee­li Te­der, et Raa­si­ku val­las oleks tä­na­va­kau­ban­du­se ees­ki­ri. Ta esi­tas pal­ve val­la­vo­li­ko­gu­le ja -va­lit­su­se­le, möö­du­nud nä­da­lal jõu­dis esi­me­ne va­riant eel­nõust te­ma­ni.

Kaup­le­mis­kor­da soo­vib see­tõt­tu, et hak­kas val­la­ma­jast uu­ri­ma, kas kee­gi ta­hab te­ha Raa­si­ku ale­vi­kus tur­gu: „Kee­gi ei osa­nud mul­le vas­ta­ta. Sa­mas olen kuul­nud, et tu­ru­pi­da­mi­se vas­tu on hu­vi­li­si, kuid teoks po­le see veel saa­nud. Kui teen ise, siis mil­li­ne on mu ga­ran­tii, et kee­gi tei­ne sin­na kõr­va­le ko­he oma tur­gu ei tee.”

Prae­gu koos­ta­mi­sel ole­vas kor­ras on te­ma sõ­nul veel lah­ti­si ot­si: „Näi­teks – kes ja mis tin­gi­mus­tel väl­jas­tab müü­gi­pi­le­ti ning kui­das vald hak­kab üle­vaa­det saa­ma, kes ja kus mi­da müüb, kui müü­gi­pi­le­ti peaks väl­jas­ta­ma kau­ban­du­se kor­ral­da­ja, kes ma­jan­dus- või kut­se­te­ge­vu­se raa­mes kor­ral­dab tu­ru- või tä­na­va­kau­ban­dust või kau­ban­dust ava­li­kul üri­tu­sel.”

Mee­li Te­der lau­sus, et val­la­va­lit­su­sel võiks ol­la üle­vaa­de, kes ja kus müüb: „Prae­gu võib Raa­si­ku val­las kes iga­nes müüa mil­lal, kus ja mi­da ta­hab, sa­mas po­le ala­ti tea­da, mis pä­ri­t­olu­ga on kaup. Kui on tea­da, kus ja mil­le­ga val­la ter­ri­too­riu­mil kau­bel­dak­se, oleks ka ost­ja tead­li­kum.”

Ka Aru­kü­la OTT turg on toi­mi­nud se­ni val­la­va­lit­su­se­ga vaid suu­sõ­na­li­sel kok­ku­lep­pel.

Tä­na­va­kau­ban­du­se kor­ra eel­nõu esi­me­ne lu­ge­mi­ne on plaa­nis vo­li­ko­gu järg­mi­sel is­tun­gil.