Reede, 23. veebruar 2018
Autorid Posts by Ere Uibo

Ere Uibo

801 POSTS 0 ARVAMUSED

0

AS Too­de an­ne­tas Pi­ka­ver­re paar­sa­da ruut­meet­rit ka­tu­sep­lek­ki.

Raa­si­ku val­la Pi­ka­ve­re mõi­sa­komp­lek­sis on säi­li­nud kaks hoo­net. Mõi­sa pea­hoo­ne, kus te­gut­se­vad kool ja las­teaed, ning kõr­val­hoo­ne, kus ku­na­gi ol­nud meie­rei, mil­lel oli kel­la­torn, hil­jem hoi­ti seal tu­le­tõr­je­va­rus­tust ja ka­su­ta­ti puu­kuu­ri­na. Prae­gu on seal töö­riis­ta­de hoid­la. Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­li pe­re ja MTÜ Pi­ka­ve­re Mõis liik­med loo­da­vad, et maja saaks kor­da teha, luua sin­na ko­gu­kon­na­liik­me­te­le koos­käi­mis­ko­ha, koo­li­pe­re­le õp­pek­las­si, spor­di­ruumi või veel mi­da­gi muud, mõt­teid on mit­meid.

Idee sai hoo sis­se möö­du­nud aas­ta lõ­pus, kui Saue val­la et­te­võ­te AS Too­de an­ne­tas Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­li­le ka­tu­se­plek­ki. Sel­le plaa­ni­vad ko­gu­kon­na­liik­med koos roots­las­test sõp­ra­de­ga su­vel kõrvalhoo­ne­le pan­na.

AS Too­de esin­da­jad tõid ka­tu­sep­le­ki Pi­ka­ver­re aas­ta al­gu­ses. Et­te­võt­te müü­gi­juht Er­ki Loi­gom rää­kis, et kuu­lis Pi­ka­ve­rest firma kauaaeg­se töö­ta­ja, Pi­ka­ve­re ela­ni­ku ja koo­li en­di­se lap­se­va­ne­ma Pee­ter Pau­ri käest.

„Tek­kis mõ­te, et võiks ai­da­ta kõr­val­hoo­nel kon­ser­vee­ri­tu­na ol­la ka­su­tus­kõlb­lik kas või näi­te­rin­gi tegevuseks või koo­li va­rus­tu­se la­dus­ta­mi­seks, Saue te­ha­ses te­kib meil suur­te toot­mis­mah­tu­de juu­res toot­mis­jää­ke või ma­ter­ja­le, mi­da on ras­ke rea­li­see­ri­da,” rää­kis müü­gi­juht.

Pi­ka­ver­re tõid nad paar­sa­da ruut­meet­rit ki­vi­must­ri­ga pro­fiilp­lek­ki, mil­lest pii­sab ko­gu ka­tu­se kat­mi­seks. Kui töö käi­gus siis­ki sel­gub, et mi­da­gi jääb puu­du, lu­bas Er­ki Loi­gom ma­ter­ja­li Sauelt juur­de tuua.
Müü­gi­juht li­sas, et et­te­võ­te ei pea se­da an­ne­tu­seks: „Pi­gem on to­re või­ma­lus üsna ole­ma­tu­te ku­lu­tus­te eest te­ha head ja pak­ku­da koos­tööd.”

Ta lau­sus, et sar­na­seid te­gu­sid on et­te­võ­te tei­nud ka va­rem – and­nud ma­ter­ja­li las­teae­da­de­le män­guas­ja­de kuu­ri­de ka­tu­se­ka­te­teks, nad on pa­nus­ta­nud „Iga­le lap­se­le oma pill” pro­jek­ti, ai­da­nud ehi­ta­da Saue val­da Ääs­mäe­le kü­la­kii­ge, toe­ta­nud loo­ma­de var­ju­pai­ka­sid ning spor­di­ü­ri­tu­si.

Pi­ka­ve­re Mõi­sa­koo­li di­rek­tor Hel­ju Ka­da­kas rää­kis, et ruu­mi oleks mõi­sas juur­de va­ja küll: „Ole­me kõr­val­hoo­nel kaua pil­ku peal hoid­nud. Üle­möö­du­nud su­vel kut­su­si­me ar­hi­tek­ti vaa­ta­ma müü­ri­de olu­kor­da, ta hin­das, et need pü­si­vad. Sa­ma üt­les ka tei­ne ar­hi­tekt, kes käis möö­du­nud su­vel. Mi­da kauem hoo­ne sei­sab, se­da ka­su­ta­mis­kõlb­ma­tuks muu­tub, sest va­na ka­tus sa­de­meid kin­ni ei pea ning on va­ri­se­mi­soht­lik”

Di­rek­tor rää­kis, et kui lä­heb ka­tu­se te­ge­mi­seks, abi­kä­test puu­dust ol­la ei to­hiks: „Meil on nii tu­gev ko­gu­kon­na­tun­ne, pal­jud on lu­ba­nud ap­pi tul­la. Li­saks Pee­ter Pau­ri­le on ka­tu­se­ma­ter­ja­li saa­mi­se­le ak­tiiv­selt kaa­sa ai­da­nud MTÜ Pi­ka­ve­re Mõis eest­ve­da­ja Ali­ce Suur­kuusk, koo­li ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja Mark­ko Maa­sik.”

Ai­da­ta soo­vi­vad ka roots­la­sed, kes on aas­ta­te jook­sul abistanud MTÜd Pi­ka­ve­re Mõis, va­rus­ta­nud mööb­li, koo­li­tar­ve­te, muu hä­da­va­ja­li­ku­ga. Kui roots­la­sed möö­du­nud aas­tal Pi­ka­ve­res käi­sid, lu­ba­sid, et on val­mis saat­ma ap­pi paar­küm­mend ini­mest.

Hel­ju Ka­da­kas üt­les, et nii­pea, kui il­mad lu­ba­vad, saab ka­tu­se­va­he­tu­se­ga alus­ta­da.

0

Nel­ja­päe­va, 8. veeb­rua­ri õh­tu­hä­ma­ru­ses pä­rast Raa­si­ku ter­vi­se­kes­ku­se töö­päe­va lõp­pu, jõu­dis ma­ja et­te mit­me meet­ri pik­ku­ne pink. Sel­le too­jad, Raa­si­ku val­la hea­te­ge­vus­li­ku lions-klu­bi liik­med, val­la­va­nem And­re Sepp ning Raa­si­ku ela­nik Aivar Tiit­so ei ka­su­ta­nud trans­por­ti­mi­seks kä­ru, vaid lo­his­ta­sid pin­gi ko­ha­le Mist­ra va­nal vai­bal. Tuua tu­li see paa­ri­sa­ja meet­ri kau­gu­selt Mist­ra-Au­te­xi hoo­vist.

Klu­bi lii­ge And­re Sepp rää­kis, et Ees­ti lions-klu­bi­de pin­giakt­sioon al­gas möö­du­nud aas­tal. Ees­ti Va­ba­rii­gi juu­be­li ning üle­maailm­se lion­si­te hea­te­ge­vu­sor­ga­ni­sat­sioo­ni 100. aas­ta­päe­va pu­hul ot­sus­ta­sid Ees­ti lion­sid kin­ki­da rah­va­le 100 hea­teo­pin­ki. Iga klu­bi sai va­li­da, ku­hu pink pan­nak­se, mil­li­ne see väl­ja näeb võib kel­le­le on pü­hen­da­tud.

And­re Sepp lau­sus, et Raa­si­ku hea­te­gi­ja­tel sün­dis ot­sus ai­da­ta kii­res­ti, kuid te­gu jäi vei­di top­pa­ma, ku­na ko­he ei lei­tud pin­gi­meist­rit. Al­gu­ses lu­bas pin­gi ära te­ha Aeg­vii­du meist­ri­mees, kes ei jõud­nud aga töö­ga val­mis. See­jä­rel võt­tis pin­gi te­ge­mi­se en­da­le Raa­si­ku ela­nik Mar­gus Tiit­so, kes meis­ter­das sel­le val­mis män­ni­puust.

Klubi soovis an­ne­ta­da pingi sin­na, kus käib pal­ju rah­vast ja tarvis is­te­koh­ti. Et pink kauem vas­tu peaks, ei tahtnud klu­bi pan­na se­da õue.

Ot­sus­ta­ti, et pin­gi võiks kin­ki­da Raa­si­ku am­bu­la­too­riu­mi­le, seal­sed töö­ta­jad olid mõt­te­ga pä­ri ning tõ­de­sid, et is­te­koh­ti on ala­ti juur­de va­ja. Sar­na­ne pui­dust pink on ka am­bu­la­too­riu­mi ees. Sel­le kin­kis Mist­ra 2016. aas­ta sü­gi­sel.

Raa­si­ku val­las 2013. aas­tal asu­ta­tud lionsk­lu­bis on liik­meid üle 10. Pin­ki läk­sid üle and­ma And­re Sepp, Aivar Tiit­so, Val­dur Rand­mäe ja klu­bi pre­si­dent Ker­ti Pell­mas. Nad pai­gu­ta­sid pin­gi am­bu­la­too­riu­mi fua­jees­se, ap­tee­gi uk­se ta­ha. Va­rem olid seal kit­sa­mad, me­tall­jal­ga­de­ga ja sel­ja­tu­ge­de­ta pin­gid.

Kin­gi­tust vas­tu võt­nud pe­rearst An­na Prist­roms­ka­ja sõ­nas, et kin­gi üle on vä­ga hea meel – prae­gu­sel gri­pi­hooa­jal käib am­bu­la­too­riu­mis ja ap­tee­gis vä­ga pal­ju rah­vast, sa­ge­li tu­leb oo­da­ta jär­je­kor­ras, kuid pal­jud pi­kalt seis­ta ei jak­sa.

Iga pink, mis lionsk­lu­bi­de pan­dud, sai sel­ja­toe pea­le mär­gi­se, kus kir­jas klu­bi nimi, rah­vus­va­he­li­ne lo­go ja tekst „Meie ai­ta­me. Koos pa­re­ma tu­le­vi­ku ni­mel. 100 aas­tat hea­te­ge­vust maail­mas 1917-2017”.

Raa­si­ku lion­sid rää­ki­sid, et püüa­vad ai­da­ta ko­ha­lik­ke abi­va­ja­jaid nii sa­ge­li, kui on või­ma­lu­si, ideid ja ae­ga. Suu­re­mad akt­sioo­nid on ol­nud jalg­pal­li­ja­la­nõu­de va­hen­da­mi­ne Raa­si­ku Jo­ke­ri­le, jõu­lu­kuus­ke­de müük, saa­dud tu­lust vä­he­kind­lus­ta­tud pe­re­de­le jõu­lu­pak­ki­de te­ge­mi­ne ning Raa­si­ku raud­tee­jaa­ma aja­loo­li­se hoo­ne vär­vi­mi­ne.

0

Sa­mal päe­val, kui Ees­ti saab 100aas­ta­seks, on Aru­kü­la las­teaia 35. sün­ni­päev.

Aru­kü­la las­teaia juu­be­pi­dus­tus­te avaü­ri­tu­sel te­gi val­la­va­nem And­re Sepp kii­re ar­vu­tu­se – 35 aas­ta jook­sul on Aru­kü­la Ruk­ki­lil­le las­teae­da oma lap­si too­nud um­bes 12 500 lap­se­va­ne­mat.

Lap­se­va­ne­ma­te abil on Aru­kü­la las­teaias juu­be­li pu­hul ava­tud kaks näi­tust – „Lap­se­va­nem Aru­kü­la las­teaias” ja „Män­guas­ju ja õp­pe­va­hen­deid eri­ne­va­test ajas­tu­test”, mil­le ava­mi­ne oli nel­ja­päe­val, 8. veeb­rua­ril koos koh­vi­kuõh­tu­ga.

Va­ba­rii­gi­ga sa­mal päe­val juu­be­lit tä­hist­sav Aru­kü­la las­te­aed oo­tab kü­la­li­si ak­tu­se­le nel­ja­päe­val, 22. veeb­rua­ril. Sün­ni­päe­va­le on pü­hen­da­tud veeb­rua­ris mit­meid üritu­si, mis üht­la­si seo­tud EV 100 ettevõtmis­te­ga, las­teaed on pan­nud pi­dus­tus­te­le koond­ni­me­tu­se „Väär­tus­lik 100+35”.

B-tii­va fua­jees saab nä­ha fo­to­sid las­teaia prae­gus­te las­te va­ne­ma­telt, kes ka ise Aru­kü­la las­teaias käi­nud. Iga fo­to on vär­vi­li­sel taus­tal, juu­res lap­se­va­ne­ma kom­men­taar pil­di si­sust. Fo­to­näi­tu­se lin­di lõi­kas lä­bi val­la­va­nem And­re Sepp koos las­teaia las­te­ga.

Las­teaia di­rek­tor Ka­rin Reis­ka, kes on Ruk­ki­lil­les töö­ta­nud 34 aas­tat, lau­sus näi­tu­se ava­mi­sel: „Aru­kü­la on ke­na elu­kesk­kond, mis on jät­nud pal­jud pe­red siia ela­ma. Tean ka, et siia on ta­ga­si tul­dud.”
Tei­ne näi­tus va­na­dest män­guas­ja­dest ja õp­pe­va­hen­di­test on A- ja B-tii­va kor­di­do­ri­de ak­na­lau­da­del, kok­ku 16 vaa­te­akent um­bes 150 eks­po­naa­di­ga.

Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Anu Mee­li­mäe üt­les, et põ­ne­vaid ese­meid tõid lap­se­va­ne­mad, töö­ta­jad, nen­de tut­ta­vad: „Eri­li­se­mad as­jad näi­tu­sel on 1920. aas­ta­test pä­rit nu­ku­vank­rid ja va­nad nu­kud. Hin­na­li­sed on ka Ei­se­ni 1919. aas­tast pä­rit „Ko­du­maa aja­lu­gu” ja tei­sed va­nad raa­ma­tud.”

Mõ­le­mad näi­tu­sed jää­vad kõi­gi­le hu­vi­lis­te­le ava­tuks va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va­ni.

Näi­tus­te ava­mi­se pu­hul oli las­teaias koh­vi­kuõh­tu õn­ne­loo­si­ga. Iga rühm sai koh­vi­ku­laua, lap­se­va­ne­mad küp­se­ta­sid ja müü­sid suu­pis­teid. Müü­gi­tu­lu jääb rüh­ma­le. Võt­ta sai ka õn­ne­loo­si, mil­le tu­lu lä­heb las­teaia­le he­li­süs­tee­mi ost­mi­seks. Koh­vi­kuõh­tu ja õn­ne­loo­si idee tu­li las­teaia hoo­le­ko­gult. Loo­si­mist kor­ral­das lap­se­va­nem Kris­ti Kor­jus. Koh­vi­kuõh­tu ko­gu­tu­lu oli 967 eu­rot.

Juu­be­li pu­hul saa­vad soo­vi­jad las­teaia fua­jees kok­ku pan­na ka 1000osa­list pus­let „Suur Ees­ti aja­loo pus­le”. Igaüks, kes vä­he­malt ühe tü­ki pai­ka pa­neb, võib oma ni­me ühis­loo­min­gu loo­ja­na ka kir­ja pan­na.
Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja re­gist­ree­ris sünd­mu­sed ka EV 100 kin­gi­tus­te vee­bi­le­hel: „Aus­tu­sest Ees­ti li­pu vas­tu teh­ti kol­lek­tii­vist fo­to, kus kõik töö­ta­jad on si­nis­tes, mus­ta­des või val­ge­tes riie­tes. Fo­tot koos juu­be­li­üri­tus­te kir­jel­du­se­ga saab nä­ha EV 100 vee­bi­le­hel.”

Rüh­ma­ruu­mi­de sein­tel on õp­peaas­ta al­gu­sest väär­tus­te puud, mi­da täi­de­tak­se väär­tus­kas­va­tus­li­ke te­ge­vus­te kir­jel­da­mi­se­ga. Olu­li­se­mad juu­be­li­sünd­mu­sed on kir­jas las­teaia fua­jees suu­rel bän­ne­ril.

Las­te­le on sün­ni­päe­va pu­hul ka­vas õue­pik­nik, las­te­peod ja must­kunst­ni­ku esi­ne­mi­ne, Ees­ti ja Aru­kü­la las­teaia juu­be­liks val­mib vi­deo­kok­ku­võt­te las­te mõ­te­test tee­mal „Mi­da soo­vin Ees­ti­le ja las­teaia­le”. Ühi­ne fil­mi­vaa­ta­mi­ne oli 13. veeb­rua­ril.

Õpe­ta­ja abi, Raa­si­ku ela­nik Ma­re Tam­me­rand tõi va­nu män­guas­ju oma ko­du­muu­seu­mist Kuu­sa­lu val­la Vir­ve kü­last.

Õpe­ta­ja abi, Raa­si­ku ela­nik Ma­re Tam­me­rand tõi va­nu män­guas­ju oma ko­du­muu­seu­mist Kuu­sa­lu val­la Vir­ve kü­last.

0

La­vas­ta­ja KAT­RE KA­SE­LEHT: „Teat­ri­tü­ki­ga õn­nes­tus las­te­le Sha­kes­pea­re niiöel­da söö­da­vaks te­ha.”

Aru­kü­la mõi­sas te­gut­se­vas wal­dorf­koo­lis võib igal aas­tal nä­ha uh­keid kos­tüü­me, kui 8. klass lõ­pe­tab oma draa­mae­poh­hi mõ­ne eten­du­se­ga. Li­saks oma koo­li pe­re­le, lap­se­va­ne­ma­te­le ja teis­te wal­dorf­koo­li­de õpi­las­te­le käib eten­dust vaa­ta­mas ka val­la­rah­vas, kel­lest igal aas­tal kom­men­tee­rib kee­gi Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tu­lid, ku­na te­gu po­le ta­va­li­se koo­li­näi­den­di, vaid mil­le­gi pal­ju pa­re­ma­ga.

Kol­man­dat aas­tat jär­jest ju­hen­dab noo­ri la­vas­ta­ja Kat­re Ka­se­leht. See­kord va­lis ta õpi­las­te­le Sha­kes­pea­re’i ko­möö­dia „Tõrk­sa talt­su­tus”, mis män­gi­ti ma­ha ka­he tun­ni jook­sul viies vaa­tu­ses. Eten­du­se ta­su pub­li­ku­le oli va­ba­taht­lik an­ne­tus. See­kord käi­sid vaa­ta­mas Rak­ve­re, Kei­la ja Tal­lin­na wal­dorf­koo­li­de õpi­la­sed.

Taas män­gi­sid noo­red tük­ki mi­tu kor­da, esie­ten­dus oli kol­ma­päe­val, 31. jaa­nua­ril. Veel sai pub­lik nä­ha la­vas­tust 1. ja 2. veeb­rua­ril. Mi­tu kor­da män­gi­da soo­vi­sid ka noo­red ise, la­vas­ta­ja sõ­nas, et nad olid nõus män­gi­ma õh­tust eten­dust ka siis, kui tu­leb vaid 10 ini­mest. Kõi­gil eten­dus­tel oli pub­li­kut aga mit­meid kor­di roh­kem. Üks­ki õpi­la­ne la­vas­tu­sest kõr­va­le ei jää­nud, osa­le­sid kõik 12 noort.

La­vas­ta­ja Kat­re Ka­se­leht elab Vil­jan­dis, la­vas­tusp­rot­ses­si ajal ko­lib ta Tal­lin­nas­se ja sõi­dab igal hom­mi­kul Aru­kül­la. La­vas­ta­ma sat­tus ta ju­hu­se tah­tel, kui õpe­ta­ja Sii­ri Veen­sa­lu, kes va­rem 8. klas­si la­vas­tus­te­ga ai­tas, oli hõi­va­tud muu­de töö­de­ga. Vil­jan­dis ju­hen­dab Kat­re Ka­se­leht lap­si ak­ro­baa­ti­kas ning õpe­tab tant­su.

Esi­mest kor­da sõ­na­la­vas­tus
La­vas­ta­ja ju­tus­tas, et iga juhendamine on ol­nud Aru­kü­la wal­dorf­koo­lis eri­nev, iga trupp oma­näo­li­ne: „See­kord oli mul vä­ga mu­gav ja tur­va­li­ne töö­ta­da. Lap­sed tead­sid häs­ti, mis neid ees oo­tab, olid va­ra­se­maid eten­du­si hu­vi­ga jäl­gi­nud.”

Ko­möö­dia sai la­va­küp­seks 3,5 nä­da­la­ga. Ta­va­teat­ri­tes õpi­tak­se la­vas­ta­ja sõ­nul sel­list tük­ki kolm kuud. Vii­ma­se ka­he st­see­ni teks­tid said lap­sed kät­te jaa­nua­ri al­gu­ses.

Va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel on ta Aru­kü­las la­vale toonud muu­si­ka­li­se la­vas­tu­se „Väi­ke­sed nai­sed” ning muu­si­ka­li „Kau­ni­tar ja ko­le­tis”, sõ­na­lis­test la­vas­tus­test oli „Tõrk­sa talt­su­tus” tal Aru­kü­las esi­me­ne.

Kat­re Ka­se­leht: „Noor­te klas­si­ju­ha­ta­ja Ma­ret Mei­go esi­tas es­malt en­da mõt­ted ja tin­gi­mu­sed. Ta soo­vis, et oleks sõ­na­la­vas­tus ning klas­si­ka­li­ne tükk. Ar­va­sin, et klas­sik, kel­le teost kä­sit­le­da, võiks ol­la Sha­kes­pea­re, lu­gu peaks ole­ma noor­te­le söö­dav ja alg­koo­li­le vaa­da­tav, see­ga lan­ges va­lik ko­möö­dia­te­le. Lõp­li­ku va­li­ku ai­tas te­ha tru­pi suu­rus ja pois­te-tüd­ru­ku­te osa­kaal.”

Ta ju­tus­tas, et õp­pep­rot­sess läks lõ­bu­salt, ku­na noo­red olid vä­ga ava­tud: „Sain soo­ja vas­tu­võ­tu osa­li­seks, koos­töö sai ala­ta usal­dus­li­kus õhk­kon­nas. Noo­red ül­la­ta­sid mind hea huu­mo­ri ja tööin­nu­ga.”

Suu­rim väl­ja­kut­se oli te­ma sõ­nul, et vär­si­vor­mis teks­ti loe­tak­se sa­mas rüt­mis, na­gu on las­teaiast saa­ti õpe­ta­tud: „Sel­le väl­ja­juu­ru­ta­mi­ne on ala­ti ras­ke. Olu­li­ne on mõ­te ja lu­gu, mi­da vär­si­read en­das pei­da­vad. Olu­li­ne on ka la­va­li­ne lii­ku­mi­ne. Kui teks­tist lei­tud mõ­te saab sel­geks, pa­neb see meid lii­ku­ma loo­mu­li­kult ja dü­naa­mi­li­selt. Os­kus on nä­ha oma teks­tist kau­ge­ma­le ehk lei­da te­ge­vu­se­le im­puls­se ka part­ne­ri teks­tist. See tä­hen­dab os­kust kuu­la­ta ja mär­ga­ta, mis la­val toi­mub. Meie noor­tel õn­nes­tus see vä­ga häs­ti.”

Jär­jest 12 proo­vi­päe­va
Klas­si­ju­ha­ta­ja Ma­ret Mei­go rää­kis, et las­te­le olid õp­pep­rot­ses­siks ku­lu­nud ne­li nä­da­lat täies­ti teist­su­gu­ne ko­ge­mus: „Klas­si­ruu­mi said nad vä­ga har­va, ena­mas­ti olid saa­lis. La­vas­ta­ja te­gi igal hom­mi­kul hää­le­har­ju­tu­si ning män­ge. Ta üt­les kol­man­da päe­va lõ­pus, et kas nüüd on la­gi käes, sest noo­red nii pin­gu­ta­vad. Te­ge­li­kult pin­gu­ta­sid nad ku­ni lõ­pu­ni. Mõ­ni jul­ges roh­kem oma te­ge­la­se­le ka­rak­te­rit ot­si­da, mõ­ne­le pi­di la­vas­ta­ja roh­kem juht­nöö­re ja­ga­ma. Kõi­ge hu­vi­ta­vam oli jäl­gi­da las­te emot­sio­naal­set muu­tu­mist, sest näit­le­ja­töö on töö tun­ne­te­ga. Ar­ves­ta­des las­te va­nust, on nad nii­gi oma tun­ne­te­ga hä­das. Poi­sid olid ül­la­tu­nud, et tun­ne­te­le peab ni­me and­ma ja tun­de en­das üles leid­ma. Oma­va­he­li­sed suh­ted muu­tu­sid sel­le aja jook­sul märk­sa ti­he­da­maks, klass pü­sis pi­de­valt kam­bas.”

Ta sõ­nas, et kõi­ge kee­ru­li­sem oli epoh­hi lõpp, kui oli jär­jest 12 töö­päe­va, mil­le sis­se jäi 3päe­va­ne draa­ma­laa­ger, kus töö kes­tis 10-12 tun­di.

La­vas­tu­se õn­nes­tu­mis­se pa­nus­ta­sid ka lap­se­va­ne­mad, kes ai­ta­sid han­ki­da kos­tüü­me, de­ko­rat­sioo­ne, pak­ku­sid toit­lus­tust.

Noo­red rää­ki­sid, et la­vas­tust õp­pi­da oli üs­na kee­ru­li­ne, sest teks­ti oli pal­ju. Nei­le meel­dis, et tekst oli hu­moo­ri­kas ning kui­gi kir­ju­ta­tud sa­jan­deid ta­ga­si, on inim­loo­mus ja tun­ded ik­ka sa­ma­su­gu­sed.

La­vas­tu­si mit­mel aas­tal vaa­ta­mas käi­nud Reet Pe­re lap­sed on Aru­kü­la wal­dorf­koo­li vi­list­la­sed, ka neil on draa­mae­pohh üle ela­tud: „La­val vaa­tad oma last tei­se pil­gu­ga. Imes­tan, kust tu­leb jul­gus ja sii­rus, et 15aas­ta­ne rää­gib la­val loo­mu­li­kult ja hä­be­ne­ma­ta ar­mas­tu­sest ning käi­tub na­gu täis­kas­va­nu.”

0

Edaspidi plaanib Päästekeskus suurendada kohalike omavalitsuste rolli – lubada väljastada hoonetele tuleohutuse kooskõlastusi.

Tänavu aasta algusest Põhja Päästekeskuse uueks juhiks saanud Marko Rüü käis jaanuaris Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil rääkimas koostööst kohalike omavalitsustega.

Ta tõdes, et tööd on palju ja eesmärk suur – jõuda 2025. aastaks Põhjamaade tasemele ohutuse valdkonnas. See tähendab, et kui tulekahjus hukkunute arv oli Eestis mullu 39, ei tohiks see 7 aasta pärast ületada 12 ohvrit. Käima on lükatud kodude tuleohutuse projekt, selleks on riik eraldanud tänavu 1,5 miljonit eurot, Harjumaal saavad korda 52 kodu, selleks kulub 183 289 eurot. Päästeamet loodab, et sama suures mahus toetuse lisavad projekti kohalikud omavalitsused. Toetusrahaga saab korda teha 500 kodu üle Eesti, kodunõustamiste põhjal on rikkis kütte- või elektrisüsteemiga kodusid üle 5000.

Võrdlusandmed 2015-2017 aastast
Marko Rüü lausus, et on mõistetav, kui omavalitsused pööravad pilgu päästekeskuse poole. Möödunud aastal oli küsitlus, kus omavalitsuste esindajad pidid hindama koostööd päästeametiga. Paarisajast ankeedist Harjumaal tuli tagasi paarkümmend. Selgus, et päästeametil on liiga pikad vastamistähtajad ja kooskõlastuste andmine venib. Marko Rüü tõdes, et tööülesanded tuleb üle vaadata, kuid töö efektiivsemaks muutmiseks on juba üks plaan – tuleohutusseaduse muudatus näeb ette omavalitsuste rolli olulist tõusu. Individuaalhoonetele, kus pole naabreid, peaks edaspidi andma tuleohutuse kooskõlastuse omavalitsus päästeameti sekkumiseta. See eeldab Marko Rüü sõnul, et omavalitsused saavad tuge, juhiseid ja teadmisi, kuidas kooskõlastust ise anda. Kui leiab, et ei oska ega taha, saab kooskõlastuse tellida ekspertidelt teenusena. Seadus pole veel jõustunud, on ministeeriumites kooskõlastusringil. Kui kõik läheb plaanitult, peaks seadus jõustuma 2020. aastal.

Päästesündmused Ida-Harju omavalitsustes 2017. aastal.

Päästesündmused Ida-Harju omavalitsustes 2017. aastal.

Marko Rüü tutvustas, et alates jaanuarist on päästeameti kodulehel avalikult näha pääste­ametiga seotud info omavalitsuste lõikes, varem olid andmed avalikustatud vaid maakondade kaupa. Näha saab väljakutsete, päästesündmuste, tulekahjude, liiklusõnnetuste, veeõnnetuste ning nendes hukkunute arvu aastatel 2015-2017. Statistikat hakatakse kodulehele võrdlusesse lisama igal aastal.

 

Kodude tuleohutuse projekt
Päästeameti projektijuht Anni Alev kõneles omavalitsusjuhtidele tuleohutusprojektist. Ta märkis, et päästeamet on teinud kodunõustamisi 10 aastat: „Sageli on meilt küsitud, et käime ära, vaatame üle ja hindame, et seis on halb, kuid mis edasi? Probleemid on korduvad – kuivad puud otse ahju ukse ees, halvad elektrisüsteemid, katkised küttekolded, korstnad ning ikka veel pole paljudes kodudes suitsuandurit.”

Ta lisas, et 20 protsenti tulekahjudest algab katkisest elektrisüsteemist, 10 saab alguse küttesüsteemidest.

Omavalitsused on praeguseks saanud päästeametilt kirja, milles palutakse teada anda, millised kodud vajaksid tuleohutuks muutmist. Seejärel esitab päästeamet oma nimekirja ning kodud pannakse pingeritta. Omavalitsus saab otsustada, kas ja kui palju projekti panustab.

Anni Alev rõhutas, et panus ei pea olema rahaline. Välja valitakse rohkem kodusid, kui raha üle jääb, saab rohkematesse majapidamistesse panuse anda. Projektiga on plaanis valmis saada 2019. aasta lõpuks. Lähiajal on Põhja Päästekeskuse esindajatel kavaska kõik Harju omavalitsused läbi käia ning nende juhtidega kohtuda.

0

Märt­si lõ­pu­ni on Kuns­ti­keld­ris eri kuns­tis­tii­li­de töö­toad, mis kul­mi­nee­ru­vad juu­be­li­näi­tu­se ja -kont­ser­di­ga 31. märt­sil.

Li­gi 10 aas­tat peaae­gu igal pü­ha­päe­val on Raa­si­ku rah­va­ma­ja keld­ris teh­tud kuns­ti. Ka­he pi­si­ke­se ruu­mi riiu­lid on maast lae­ni ke­raa­mi­kat täis. Kuns­ti­keld­ri eest­ve­da­ja ja ju­hen­da­ja Mait Ee­rik MTÜst Tuu­le­kell kin­ni­tas, et kuns­ti­hu­vi­li­si on ol­nud tõe­poo­lest igal pü­ha­päe­val. Nüüd, Kuns­ti­keld­ri 10. sün­ni­päe­va eel, on hu­vi­li­si nii pal­ju, et töö­tu­ba tu­leb kuu­lu­ta­da väl­ja­müü­duks. Töö­laua ta­ha kor­ra­ga üle 10 kuns­ti­hu­vi­li­se te­gut­se­ma liht­salt ei ma­hu.

Möö­du­nud aas­ta lõ­pus sai MTÜ Tuu­le­kell Ko­ha­li­ku Oma­al­ga­tu­se Prog­ram­mist (KOP) ka­he­le pro­jek­ti­le kok­ku 3934,50 eu­rot. Pro­jekt „Kuns­ti­ga ke­va­des­se” al­gas 28. jaa­nua­ril ke­raa­mi­ka­töö­toa­ga „Ees­ti mo­tii­vid”, mi­da ju­hen­dab Mait Ee­rik.

11. ja 18. veeb­rua­ril on tu­le­mas ke­raa­mi­ka töö­toad „Suur­vorm” ja 18. veeb­rua­ril klaa­si­su­la­tu­se töö­tu­ba „Lil­led jääs”.

Kü­la­lis­kunst­nik Tar­vo Aro Mett tu­leb 25. märt­sil ju­hen­da­ma tif­fa­ny-vit­raa­ži töö­tu­ba, 25. veeb­rua­ril ja 4. märt­sil teeb Er­ki Meis­ter pas­tell­maa­li töö­tu­ba „Ilus ini­me­ne”, Rii­na Val­vik õpe­tab 18. märt­sil töö­toas „Teel ke­va­des­se” te­ge­ma sii­di­maa­li. Pas­tell­maa­li ja sii­di­maa­li töö­toad on rah­va­ma­jas Er­ne­sak­sa saa­lis, tei­sed töö­toad on Kuns­ti­keld­ris.

Mait Ee­rik lau­sus, et juu­be­li tä­his­ta­mi­seks tun­du­sid töö­toad põ­nev la­hen­dus, et saaks pak­ku­da stii­le, mi­da va­rem po­le saa­nud Raa­si­kul kat­se­ta­da: „Tä­nu KO­Pi toe­tu­se­le on era­kord­ne või­ma­lus, et head ju­hen­da­jad ja kunst­ni­kud tu­le­vad mit­meks tun­niks Raa­si­ku­le, ka kõik ma­ter­ja­lid saab töö­toast, osa­le­jal tu­leb ta­su­da ole­ne­valt töö­toast ku­ni küm­neeu­ro­ne osa­lus­ta­su.”

Pas­tell­maa­li ju­hen­da­ja Er­ki Meis­ter on EKA maa­li­kuns­ti eria­la lõ­pe­ta­nud kunst­nik ja Flo­ra kam­mer­koo­ri di­ri­gent. Te­ma koor tu­leb 31. märt­sil Kuns­ti­keld­ri juu­be­li­kont­ser­di­le laul­ma. Tar­vo Aro Mett on Kuns­ti­keld­ri rah­va­le tut­tav – pun­ka­rist kunst­nik on ka va­rem töö­tu­ba­sid ju­hen­da­nud, Tuu­le­kel­la pro­jek­ti­des osa­le­nud. Kunst­nik Rii­na Val­vik käib üle Ees­ti ju­hen­da­mas sii­di­maa­li te­ge­mist, Mait Ee­ri­ku­ga on ol­nud nad tut­ta­vad üle 20 aas­ta.

MTÜ Tuu­le­kell sai KO­Pist toe­tust 2000 eu­rot ka uue ke­raa­mi­ka­põ­le­tu­sah­ju soe­ta­mi­seks. Tel­li­mus sai teh­tud ju­ba möö­du­nud aas­tal, kuid ahi seik­leb Mait Ee­ri­ku sõ­nul veel Eu­roo­pa ava­rus­tes. Kui uus ahi ko­ha­le jõuab, saab prae­gu­se, 10aas­ta­se ah­ju jät­ta ai­nult klaa­si­põ­le­tu­seks.

Mait Ee­rik sõ­nas, et üld­ju­hul on põ­le­tu­sah­ju­de elui­ga 10 aas­tat, sa­ma va­na on nen­de prae­gu­ne ahi: „MTÜ Tuu­le­kell on asu­ta­tud 2006. aas­tal ning esi­me­se meie kor­ral­da­tud eten­du­se­ga „Roo­siaed” tee­ni­si­me ah­ju ra­hast poo­le. See an­dis tõu­ke Kuns­ti­keld­ri loo­mi­seks, mil­le­ni jõud­si­me 2008. aas­tal.”
Ta li­sas, et va­na ahi on kõr­ge­te tem­pe­ra­tuu­ri­de tõt­tu muu­tu­nud hõ­re­daks, ke­raa­mi­kat seal enam põ­le­ta­da ei saa, klaa­si­põ­le­tu­seks so­bib aga häs­ti. Uus ahi tu­leb suu­rem, ma­hu­kam ja öko­noom­sem.

Mait Ee­rik mee­nu­tas, et Kuns­ti­kel­der on ko­gu aja te­gut­se­nud rah­va­ma­ja keld­ris, sin­na pää­seb rah­va­ma­ja poe-pool­sest kül­jest eral­di uk­sest. En­ne Kuns­ti­keld­rit oli seal rah­va­ma­ja ko­li­kam­ber. Pü­ha­päe­vi­ti käib ju­hen­da­mas Mait Ee­rik, kol­ma­päe­vi­ti teeb las­te­le kuns­ti­rin­gi Raa­si­ku koo­li õpe­ta­ja Mar­ju Kond­rat­jev.

Kuns­ti­keld­ris käi­jaid on Mait Ee­ri­ku sõ­nul ol­nud eri pai­gust, li­saks Raa­si­ku­le veel Aru­kü­last, val­la teis­test kü­la­dest, aga ka naa­ber­val­da­dest. Kõi­ge roh­kem te­hak­se tas­se, kan­nu­sid, vaag­naid, see­bia­lu­seid. Pal­jud kin­gi­vad oma tööd Kuns­ti­keld­ri­le, ma­ha on jää­nud hul­ga­li­selt ke­raa­mi­kat, mis vei­di unt­su läi­nud, eri­ti pal­ju on keld­ris­se jää­nud töid las­telt. Mait Ee­rik mär­kis, et üle­jää­ke on lau­sa nii pal­ju, et võiks nen­dest rah­va­ma­ja­le aia üm­ber ehi­ta­da.

Ta li­sas, et kuns­ti­hu­vi­lis­te fan­taa­sia, kus ke­raa­mi­kat ka­su­ta­da, on lai. Te­hak­se en­da­le või kin­gi­tu­seks, mõel­dak­se väl­ja vä­ga prak­ti­li­si as­ju. Kel ke­raa­mi­kast mõ­neks ajaks isu täis saa­nud, on pi­da­nud Kuns­ti­keld­ris käi­mi­sest mõ­ne aas­ta pau­si ning see­jä­rel uues­ti tul­nud.

Li­saks ke­raa­mi­ka­le ja klaa­si­põ­le­tu­se­le kor­ral­dab Mait Ee­rik Tuu­le­kel­la mees­kon­na­ga su­vi­ti ka ke­raa­mi­ka põ­le­ta­mist ra­ku­teh­ni­kas. Sel­leks or­ga­ni­see­ri­tud Ra­kuööl tu­leb sa­mu­ti juu­bel – tä­na­vu su­vel toi­mub see viien­dat kor­da.

0

Ehi­ta­jad lah­ku­sid ob­jek­tilt möö­du­nud nä­da­lal ning pan­dus, mõ­ned ak­na- ja uk­se­pa­led
saa­vad teh­tud hil­jem.

Möö­du­nud nä­da­la lõ­pus said Raa­si­ku rah­va­ma­ja fas­saa­di­tööd val­mis, ehi­tu­se ajal Raa­si­kul ela­nud töö­li­sed ko­li­sid ära nel­ja­päe­va õh­tul. Ee­malt vaa­da­tes on uue, tu­me­pu­na­se, hal­li ja bee­ži kat­te saa­nud ma­ja val­mis ja pu­na­ne värv tor­kab lu­mi­ses ümb­ru­ses häs­ti sil­ma. Lä­he­malt vaa­da­tes näeb, et te­ge­ma­ta on veel mõ­ned vii­mist­lus­tööd, mis on plaa­nis jät­ta ke­va­deks. Rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga üt­les, et on üld­pil­di­ga ra­hul: „To­re, et kauaoo­da­tud töö sai teh­tud, kul­tuu­rii­ni­mes­test on lu­gu pee­tud. Meie val­las on prae­gu suur are­ne­mi­se aeg ning ka meie mah­tu­si­me ehi­tus­te-laien­da­mis­te sis­se, see on kii­du- ja tä­nu­väärt.”

Rah­va­ma­ja re­mon­di­va­ja­du­sest on rää­gi­tud am­mu. 2015. aas­tal sai ma­ja uue pu­na­se ka­tu­se, la­he­nes lä­bi­til­ku­mi­se prob­leem, uus ka­tus on siia­ni häs­ti pi­da­nud. Jär­ge jäid oo­ta­ma fas­saa­di- ja ven­ti­lat­sioo­ni­tööd.
Fas­saa­di­töö­de pro­jek­ti te­gi OÜ Cor­son. Val­la ee­lar­ves oli fas­saa­di ja ven­ti­lat­sioo­ni­süs­tee­mi va­he­tu­seks pla­nee­ri­tud 75 000 eu­rot. Ehi­tus­han­get tu­li te­ha mi­tu kor­da, et lei­da so­biv pak­ku­ja.

Möö­du­nud aas­ta juu­li­kuus või­tis ehi­tus­han­ke OÜ Me­ris, kes kü­sis 73 478 eu­rot. Va­na fas­saa­di­ka­te võe­ti ma­ha su­vel juu­li­kuus, see­jä­rel sei­sis ma­ja mõn­da ae­ga pu­na­ka­te ori­gi­naal­sein­te väel, uut fas­saa­di­ka­tet ha­ka­ti pa­ne­ma sü­gi­sel. Sel­gus, et ehi­tus lä­heb pla­nee­ri­tust kal­li­maks ning ven­ti­lat­sioo­ni­tööd tu­leb eda­si lü­ka­ta.

Val­mi­mis­täh­taeg lük­kus mi­tu kor­da. Ehi­ta­ja tõi põh­ju­seks hal­va il­ma, ka pro­jek­tis tu­li te­ha muu­da­tu­si. Esial­gu lu­bas ehi­ta­ja ma­ja üle an­da 17. no­vemb­ril, see­jä­rel uue aas­ta al­gu­ses, vii­ma­ne täh­taeg oli veeb­rua­ri al­gu­ses. Sel­leks ajaks tõm­ba­sid ehi­ta­jad töö­le ka joo­ne al­la.

Val­gest plas­tist fas­saa­di­ka­te oli üle 20 aas­ta va­na ning nii ra­be, et sin­na võis nä­pu­ga au­gu sis­se tor­ga­ta. Uus ka­te on tu­ge­va­mast ma­ter­ja­list, ma­ja sai ka soo­jus­tu­se, mis te­gi sei­nad va­ra­se­mast 40 sen­ti­meet­rit pak­se­maks.

Kol­me­vär­vi­li­ne ja trii­pu­de­ga
Ma­ja vär­vi­de­ga on Hel­le Va­ga vä­ga ra­hul – kol­me­kord­ne osa sai tu­me­pu­na­ne, üle­jää­nud ma­ja hall ja beež, kau­nis­tu­seks on ühes sei­nas hal­lid trii­bud. Ehi­ta­jad va­he­ta­sid ära ka kol­me­kord­se, prae­gu­se noor­te­kes­ku­se, en­di­se raa­ma­tu­ko­gu osa ak­nad. Li­saks on teh­tud va­ri­ka­tu­sed sis­se­pää­su­de ko­ha­le, va­he­ta­tud mõ­ned vä­li­suk­sed ning pan­dud me­tall­võ­red trep­pi­de juur­de. Ehi­ta­jad pai­gal­da­sid pea­sis­se­pää­su juur­de sei­na­le ka uued tea­de­te­tahv­lid, mis os­te­tud rah­va­ma­ja ra­ha eest.

Kui ma­ja lä­he­malt uu­ri­da, leiab Hel­le Va­ga vii­mist­lust oo­ta­vaid töid, te­ge­ma­ta on veel hoo­ne pan­dus, mõ­ned ak­na­pa­led ja kor­ras­ta­ma­ta uk­seau­gud, mõ­ne­del uu­tel aken­del on puu­du lin­gid. Val­la ehi­tuss­pet­sia­list Ar­go Laks käis es­mas­päe­val ma­ja vaa­ta­mas ning pa­ni kir­ja, mi­da tu­leks veel te­ha ja mil­le­le ehi­ta­ja tä­he­le­pa­nu juh­ti­da. Ta kin­ni­tas, et vii­mist­lus on plaa­nis ehi­ta­ja­tel veel lõ­pe­ta­da. Hoo­ne pu­nas­tel plaa­ti­del võib prae­gu mär­ga­ta ko­ha­ti val­get kih­ti, ehi­tuss­pet­sia­lis­ti sõ­nul eri­tab se­da alus­ki­hiks pan­dud tse­ment ning kee­mi­li­sed ai­ned, kiht kaob aja­pik­ku plaa­ti­delt ära.

Ven­ti­lat­sioo­ni­töö­de lük­ku­mi­se pä­rast rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja prae­gu ei mu­ret­se – ak­nad on ko­gu ma­jal uued ja kor­ra­li­kud, kui va­ja õhu­ta­da, saab need mu­ga­valt ava­da.

Edas­pi­di loo­dab ta saa­da üm­ber ma­ja põ­le­ma lam­bid, sil­lu­ta­da kor­ra­li­kult teed ning panna tur­va­kaa­me­rad, nen­de jaoks on juht­med vä­lis­sein­tes ole­mas.

Raa­si­ku rah­va­ma­ja on ehi­ta­tud 1964. aas­tal, val­ge plast­kat­te sai 1995. aas­tal, too­na pak­kus ehi­ta­ja kat­te pü­si­vu­sa­jaks 50 aas­tat. Li­saks rah­va­ma­ja rin­gi­te­ge­vu­se­le on ma­jas ka Raa­si­ku noor­te­kes­kus ja hu­via­la­kes­ku­se Pää­su­lind muu­si­ka­tun­nid, raa­ma­tu­ko­gu ko­lis möö­du­nud aas­tal Raa­si­ku koo­li uu­tes­se ruu­mi­des­se.

0

Aru­kü­la ela­ni­ku EVE SAA­RE eest­ve­da­mi­sel kõn­dis 19liik­me­li­ne grupp 5 ki­lo­meet­rit Aru­kü­las, GPS-ra­ken­dus tas­kus tee­kon­da sal­ves­ta­mas.

Kui 19liik­me­li­ne grupp 21. jaa­nua­ri pä­rast­lõu­nal möö­da Aru­kü­la tä­na­vaid lii­kus, tu­li au­to­del kõnd­ja­te­le aeg-ajalt teed an­da – tee ää­ri va­he­ta­des oleks tul­nud GP­Si­ga kaar­di­le joo­nis­ta­tud tä­hed kõ­ve­rad. Au­to­ju­hid olid mõist­vad ning 1,5 tun­di ja 5 ki­lo­meet­rit hil­jem näi­tas Eve Saa­re, et et­te­võt­mi­ne õn­nes­tus, Aru­kü­las on jääd­vus­ta­tud kaar­di­le sõ­na ÜLES, üks Ees­ti hüm­ni 78 sõ­nast. Üle-ees­ti­li­ne et­te­võt­mi­ne on pü­hen­da­tud va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va­le.

Aru­kü­la ela­nik, Aru­kü­la las­teaia Ruk­ki­lill en­di­ne õpe­ta­ja, prae­gu Pi­ri­ta Ko­se las­teaia õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Eve Saa­re on teh­ni­ka­hu­vi­li­ne. Te­ma eest­ve­da­mi­sel on las­teaias toi­mu­nud nu­ti­tun­nid, teh­ni­ka­sead­meid on ta sa­ge­li ka­su­tu­se­le võt­nud õp­pe­töös, ka GPS-kuns­ti on ta las­te­ga va­rem tei­nud. Kui ta kuu­lis, et plaa­nis on GP­Si ehk asu­ko­ha mää­ra­mi­se sa­tel­liit­na­vi­gat­sioo­ni abil kir­ju­ta­da Ees­ti hüm­ni sõ­nad kaar­di­le, ot­sus­tas an­da pa­nu­se ning kut­sus kam­pa kol­lee­ge ja sõp­ru. Sõ­na ÜLES va­lis ta ju­hus­li­kult, bro­nee­ri­da sai sõ­nu, mi­da kee­gi tei­ne pol­nud veel võt­nud.

Et sõ­na kir­ju­ta­mi­ne GPS abil õn­nes­tuks, võt­tis ta in­ter­ne­tis et­te Aru­kü­la Goog­le-kaar­di ning hak­kas pla­nee­ri­ma, mil­lis­tel tä­na­va­tel tu­leks kõn­di­da, et GPS-ra­ken­dus nu­ti­te­le­fo­nis joo­nis­taks soo­vi­tud sõ­na.

Ta mär­kis, et pla­nee­ri­mi­ne oli põ­nev: „Goog­le’i kaar­dil on joo­nis­ta­da ime­liht­ne. Kui­gi tä­na­vaid on Aru­kü­las pal­ju ja tun­nen neid häs­ti, ei pruu­gi igalt poolt lä­bi pää­se­da, kus tä­he jaoks va­ja. Kui­gi sõ­nu saaks liht­sa­malt kir­ju­ta­da näi­teks põl­lu peal, siis möö­da tä­na­vaid on põ­ne­vam ja sa­mas liht­sam kõn­di­da.”
20. jaa­nua­ril te­gi Eve Saa­re proo­vi­töö koos abi­kaa­sa Tiit Saa­re­ga, nad kõn­di­sid lä­bi lü­he­ma dis­tant­si. Pi­ke­ma tee­kon­na kõn­dis lä­bi Kai­re So­ko­lov, kes ai­tas ot­sus­ta­da pa­ri­ma ra­ja va­li­kut. Sõ­na joo­nis­ta­mi­seks oli kaks või­ma­lust, pi­kem dis­tants li­gi 9 ki­lo­meet­rit või lü­hem um­bes 5 ki­lo­meet­rit: „Tei­ne va­riant oli tee­kon­na pik­ku­selt poo­le lü­hem ning tä­hed pa­re­mi­ni moo­dus­ta­ta­vad. Sel­le ot­sus­ta­si­me selts­kon­na­ga lä­bi­da.”

Põi­ked era­ma­ja hoo­vi ja põl­lu­le
19liik­me­li­ne grupp ko­gu­nes Aru­kü­la lau­lu­väl­ja­kul. Et sõ­na kaar­di­le joo­nis­ta­da, peab te­le­fo­nis ole­ma li­saks GP­Si­le ka mõ­ni ra­ken­dus, mis tee­kon­na jääd­vus­tab. Eve Saa­re ka­su­tas ühes te­le­fo­nis ra­ken­dust En­do­mon­do, tei­ses St­ra­vat. Tee­kon­da sal­ves­ta­sid oma te­le­fo­ni veel 4-5 mat­ka­jat.

Tee­kon­na al­gus ja lõpp olid Kün­ka tä­na­val, seal tu­li Eve Saa­rel lu­ba kü­si­da, kas to­hib kor­raks sis­se as­tu­da era­ma­ja hoo­vi, et Ü-tä­he­le saaks te­ha tä­pid. Al­gu­se ja lõ­pu tä­his­tab ra­ken­dus tä­pi­kes­te­na.

Ku­na tä­hed pi­did ole­ma oma­va­hel seo­tud, tu­li mõ­ne kriip­su te­ge­mi­seks tul­la sa­ma teed ta­ga­si ning Põl­lu tä­na­va ää­res põi­ga­ta ka põl­lu­le, mui­du oleks võ­sa et­te jää­nud.

Kõn­di­jad rää­ki­sid, et Eve Saa­re al­ga­tus meel­dis nei­le vä­ga ning ees­mär­gi­ga ter­vi­se­kõnd on ta­va­li­sest pal­ju põ­ne­vam. Aeg-ajalt tu­li neil teel sei­sa­ta­da ning sel­gi­ta­da möö­da­käi­ja­te­le, miks nii suur kamp ini­me­si järs­ku seis­ma jääb ning täp­selt sa­ma teed möö­da ta­ga­si kõn­nib või rist­mi­kel täis­nurk­selt pöö­rab. Kõn­di­da ei toh­ti­nud ka ühest tee ser­vast tei­se, mui­du hak­kaks täht niiöel­da lai­ne­ta­ma, vei­di eba­kor­ra­pä­ra­sust sat­tus Ü-tä­he alu­mis­se os­sa Tal­ve teel.

Eve Saa­re rää­kis, et on jaa­nua­ris kir­ju­ta­nud GP­Si abil Ees­ti kaar­di­le 5 sõ­na, neist 3 saa­tis ta pro­jek­ti kor­ral­da­ja­te­le, need on koos teis­te sõ­na­de­ga pan­dud in­ter­net­ti GPS-kunsti kodulehele. Teised sõnad jäid katsetusteks. Sõna JA tegi ta kaks korda, Pirita Kosel ja Arukülas.

Lisaks kõndis ta ka Pirita Kose lasteaia lapsevanemate ja lastega Tallinna lauluväljakul ja kirjutasid sõna MU. Kolmas Eve Saare organiseeritud sõna oli SINU, mille tegi ta koos seltskonnaga Tallinnas Meriväljal.

Praeguseks on hümnist tegemata veel paarkümmend sõna. Neid enam broneerida ei saa, kuid soovijad võivad võtta sõna ning kaardile kirjutada, korraldajad valivad hümni kõige korrapärasemad.
Aktsioonist on kodulehe andmetel osa võtnud 494 inimest ja 7 koera, kes on kokku liikunud ligi 260 kilomeetrit. Vabariigi aastapäevaks on plaanis kodulehele üles panna kõik sõnad, lisaks pealkiri „Sada aastat Eesti Vabariiki” ning sõna Eesti eri keeltes. Kõige rohkem sõnu on tehtud Tallinnas ja Pärnus, välismaal on kaardile sõnu kirjutatud Kaunases ning Stockholmis.

5kilomeetrine salvestatud sõna algab ja lõpeb Künka tänaval Ü-täppidega.

5kilomeetrine salvestatud sõna algab ja lõpeb Künka tänaval Ü-täppidega.

0

Raa­si­ku val­las on iga-aastane mä­lu­män­gut­ra­dit­sioon toimunud 19 aastat. Järg­mi­sel, juu­be­liaas­tal on plaa­nis si­du­da mä­lu­mäng Aru­kü­la kul­tuu­ri­selt­si 20. sün­ni­päe­va juu­be­liaas­ta­ga. Kü­si­mus­te te­gi­jad on ol­nud mä­lu­män­gu­del eri­ne­vad, kõi­ge esi­me­se mä­lu­män­gu kü­si­mu­sed koos­tas Aru­kü­la heli­loo­ja ja muu­si­kaõ­pe­ta­ja Ju­han Trump, kel­lel oli sa­ma üle­san­ne ka tä­na­vu.

4liik­me­li­si võist­kon­di oli tä­na­vu­sel mä­lu­män­gul ree­del, 26. jaa­nua­ril Aru­kü­la rah­va­ma­jas 13. Tra­dit­sioo­ni­li­selt olid nen­de hul­gas val­la­va­lit­su­se ja val­la al­la­su­tus­te mees­kon­nad. Kõik mees­kon­nad olid Raa­si­ku val­last, väl­ja ar­va­tud võist­kond Al­lar Vii­vik ja Sõb­rad, kes män­gu 4punk­ti­li­se edu­maa­ga ka võit­sid. Har­ju Elu aja­kir­ja­nik Al­lar Vii­vik on koos­ta­nud mit­mel aas­tal Raa­si­ku val­la mä­lu­män­gu kü­si­mu­si.

Mä­lu­män­gu kor­ral­da­ja, Aru­kü­la kul­tuu­ri­selt­si juht Ga­ri­na Too­min­gas rää­kis, et män­gu al­gu­saas­ta­tel oli ta­vaks, et esi­ko­ha saa­ja koos­tab uued kü­si­mu­sed, ku­na võit­jad eri­ti ve­du ei võt­nud või olid kü­si­mu­sed lii­ga ras­ked, tu­li lei­da kee­gi tei­ne. Mi­tu kor­da on kü­si­mu­si väl­ja mõel­nud Aru­kü­la põ­hi­koo­li di­rek­tor Avo Möls, ko­du­loo­la­ne Vai­no Napp ja Al­lar Vii­vik. Tä­na­vu pa­lus Ga­ri­na Too­min­gas ap­pi Ju­han Trum­pi, kel­le pea­le loo­dab ka järg­mi­sel aas­tal.

En­ne mä­lu­män­gu uu­ri­sid osa­le­jad Ju­han Trum­pilt, kas kõik kü­si­mu­sed on muu­si­ka tee­mal. Ta vas­tas, et muu­si­kast on vaid üks kü­si­mus.

Na­gu ala­ti, oli 30 kü­si­mu­se­ga mälumängu vii­ma­ses plo­kis ai­nult Raa­si­ku val­da puu­du­ta­vad kü­si­mu­sed. Näi­teks tu­li ar­va­ta, mil­li­ses Ees­ti val­las li­saks Raa­si­ku val­la­le on Er­ne­sak­sa tee, mi­tu öö­bi­mis­koh­ta jääb pal­ve­rän­nu­teel Raa­si­ku val­la ter­ri­too­riu­mi­le või ära tun­da he­li­sal­ves­tu­selt val­la au­ko­da­nik Priit Tamm.
Ju­han Trump: „Mä­lu­män­gu­des on mul ala­ti kah­ju neist, kes jää­vad vii­ma­seks. Püüd­sin te­ha mee­le­la­hu­tus­lik­ku män­gu, pan­na sis­se ka lihtsamaid kü­si­mu­si, et kao­ta­jad ei tun­neks end hal­vas­ti.”

Mä­lu­män­gu võit­ja sai kin­giks ränd­ka­ri­ka, ke­raa­mi­li­se si­ni­se va­re­se. Ku­ni 2004. aas­ta­ni oli ränd­ka­ri­kaks öö­kull, kui sel­le tä­nup­laat sai võit­ja­te ni­me­sid täis, tu­li han­ki­da uus ka­ri­kas.

Mä­lu­män­gu 2.-5. koh­ta jäid ja­ga­ma Aru­kü­la põ­hi­kool, val­la­va­lit­sus, se­ga­rühm La­pu­li­sed ning pe­re­kond Tamm. 6.-7. ko­hal olid pe­re­kond Räh­ni ja pe­re­kond Must. Järg­ne­sid Pi­ka­ve­re mõi­sa­kool, Kü­la­rah­vas, Aru­kü­la am­bu­la­too­rium, Aru­kü­la noor­te­koor, võist­kond Mart ning Aru­kü­la wal­dorf­kool.

0

Om­ni­va oo­tab 6. märt­si­ni et­te­pa­ne­kuid, mil­li­sed kir­ja­kas­tid võiksid al­les jää­da. Ka­su­tu­se­ta kir­ja­kas­tid ee­mal­da­tak­se.

Om­ni­va esin­da­jad käi­sid jaa­nua­ris koh­tu­mas oma­va­lit­sus­juh­ti­de­ga, et aru­ta­da, kui­das kor­ras­ta­da kir­ja­kas­ti­de võr­gus­tik­ku. Koh­tu­mis­tel esit­le­sid nad sta­tis­ti­kat, kus iga post­kas­ti koh­ta oli mär­kus, kui ak­tiiv­selt rah­vas se­da ka­su­tab. Kui rah­valt et­te­pa­ne­kuid ei tu­le, ka­vat­seb Om­ni­va ära võt­ta Ani­ja val­las 5, Kuu­sa­lus 15, Raa­si­kul 6 kir­ja­kas­ti.

Om­ni­va jao­tus­kes­ku­se juht Ott Nauts kom­men­tee­ris, et kir­ja­kas­tid on ol­nud prae­gus­tes asu­koh­ta­des aas­taid, kuid rah­va liik­mis­teed ja har­ju­mu­sed või­vad ol­la sel­le aja jook­sul muu­tu­nud. Sel­leks, et pos­ti­tee­nu­se ka­su­ta­mist mu­ga­va­maks muu­ta, paigutatakse kirjakastid sinna, kus elanikel on neid lihtne kasutada.

Ta üt­les, et kir­ja­kas­ti­de võr­gus­ti­ku uuen­da­mi­se alus on mullu teh­tud uu­ring, kus ilm­nes, et ko­ha­li­kud ela­ni­kud soo­vi­vad kir­ja­kas­te eel­kõi­ge sin­na, kus nad na­gu­nii käi­vad – poe, val­la­ma­ja, raa­ma­tu­ko­gu juur­de: „Uu­ring kin­ni­tas Om­ni­va sta­tis­ti­kat, mil­le jär­gi ka­su­ta­vad ini­me­sed käi­da­va­tes koh­ta­des asu­vaid kir­ja­kas­te roh­kem, ise­gi kui vä­hem­käi­da­vas ko­has asuv kir­ja­kast on elu- või töö­ko­ha­le lä­he­mal.”

Om­ni­va on pa­lu­nud oma­va­lit­sus­tes­se saa­de­tud sta­tis­ti­kat le­vi­ta­da, rah­vas saab saa­ta kir­ja­kas­ti­de koh­ta­de osas et­te­pa­ne­kuid mei­li­ga Om­ni­va in­foaad­res­si­le.

Ott Nauts li­sas, et ei to­hi se­gi aja­da kir­ja­kas­te post­kas­ti­de­ga – kir­ja­kas­tid on need, mi­da ka­su­ta­tak­se kir­ja­de saat­mi­seks, post­kas­te, mil­le kau­du pos­ti kät­te toi­me­ta­tak­se, üm­ber­kor­ral­dus ei puu­du­ta.
Kir­ja­kas­ti­de pai­gu­ta­mi­sel läh­tub Om­ni­va sel­lest, et lin­nas, ka val­la­si­se­ses, on kir­ja­kast pos­ti­tee­nu­se ka­su­ta­jast ku­ni 3 ki­lo­meet­ri, val­las ku­ni 5 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel.

Ani­ja vald
Ani­ja val­la kir­ja­kas­ti­de arv on 10, mil­lest ak­tiiv­ses ka­su­tu­ses on Om­ni­va and­me­tel Aeg­vii­du Kar­li poe kir­ja­kast. Muut­ma­ta jääk­sid ka Keh­ra post­kon­to­ri ja Voo­se rah­va­ma­ja kir­ja­kas­tid. Kord nä­da­las on ka­vas ha­ka­ta tüh­jen­da­ma Ala­ve­re kaup­lu­se ja Keh­ra muu­si­ka­koo­li kas­te. Om­ni­va teeb et­te­pa­ne­ku ma­ha võt­ta kas­tid Ani­jal, Vet­las, Här­ma­ko­sul, Sood­las ja Voo­sel Soo-Ot­sa bus­si­pea­tu­ses.

Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam üt­les, et ei saa Om­ni­va et­te­pa­ne­ku­ga nõus­tu­da: „Jääb aru­saa­ma­tuks, miks on plaa­nis kao­ta­da näi­teks Ani­ja kir­ja­kast, pos­til­jon sõi­dab sealt iga päev na­gu­nii möö­da ja saab kir­jad ära võt­ta. Ani­ja mõi­sas käib jär­jest roh­kem vä­lis­maa­la­si, kes ka­su­tak­sid post­kas­ti oma ko­du­maa­le ter­vi­tus­kaar­di saat­mi­seks. Oo­ta­me ka val­la­ko­da­ni­ke et­te­pa­ne­kuid, kus oleks täien­da­va­te kir­ja­kas­ti­de ole­ma­so­lu va­ja­lik. Tõ­si, et ümb­ri­ku­kir­ju saa­de­tak­se jär­jest vä­hem, kuid pos­ti­tee­nus peab jää­ma rah­va­le või­ma­li­kult ko­du­ko­ha lä­he­da­le.”

Ta li­sas, et lä­hia­jal on val­la­va­lit­su­sel plaa­nis kir­ja­kas­ti­de tee­ma põh­ja­li­kult lä­bi ana­lüü­si­da, kü­si­da rah­valt ta­ga­si­si­det, see­jä­rel saa­dab val­la­va­lit­sus Om­ni­va­le Ani­ja val­la et­te­pa­ne­kud.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu val­las on prae­gu kir­ja­kas­te 33. Om­ni­va on väl­ja ar­vu­ta­nud val­la ter­ri­too­riu­mi ja ela­ni­ke ar­vu põh­jal, et kir­ja­kas­te võiks ol­la 19. Ak­tiiv­ses ka­su­tu­ses po­le prae­gus­test üks­ki kast. 7 kir­ja­kas­ti on vä­he­se ka­su­tu­se­ga, plaa­nis on tüh­jen­dus­kor­da­de har­ven­da­mi­ne, pos­ti ha­ka­tak­se ära vii­ma kord nä­da­las. Sel­li­sed post­kas­tid on Kol­ga koo­lis, Lee­sil, Kol­ga­kü­las, Pe­das­peal, Vii­nis­tul, Pä­ris­peal ning Kõn­nu kü­las. Muut­ma­ta plaa­ni­tak­se jät­ta Kiiu, Valk­la, Sal­mis­tu, Ko­da­soo, Rum­mu, Saun­ja, Kuu­sa­lu ale­vi­ku, Hirv­li, Kur­si, Muuk­si ja Soo­rin­na kir­ja­kas­tid, üle­jää­nud 15 kir­ja­kas­ti on plaa­nis kõr­val­da­da.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus avaldab in­fo val­la ko­du­le­hel, val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si üt­les, et val­la­va­lit­sus oo­tab ela­ni­ke seisukohti en­ne Om­ni­va­le ta­ga­si­si­de and­mist.

Raa­si­ku vald
Raa­si­ku val­las on kir­ja­kas­te 11, op­ti­maal­ne arv Om­ni­va ar­va­tes 5. Ak­tiiv­ses ka­su­tu­ses on Aru­kü­las val­la­ma­ja ning post­kon­to­ri kir­ja­kast, neid kao­ta­da po­le plaa­nis. Kui saa­de­tak­se et­te­pa­ne­kuid kas­ti­de asu­koh­ta­de muut­mi­seks, vaa­tab Om­ni­va need lä­bi.

Har­va ka­su­ta­tak­se Raa­si­ku Kon­su­mi, Pe­nin­gi ja Ka­le­si kir­ja­kas­ti, neid ha­ka­tak­se tüh­jen­da­ma kord nä­da­las. Kastid Raa­si­ku Elekt­ris, Här­mas, Ki­vi­lool, Pi­ka­ve­res, Ta­su­ja bus­si­pea­tu­ses, Raasikul Jägala maanteel on kavas ee­mal­da­da.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus on Om­ni­va sta­tis­ti­ka ning li­sain­fo pan­nud val­la ko­du­le­he­le ja Fa­ce­boo­ki. On tul­nud kom­men­taa­re, et Raa­si­ku Elekt­ri kir­ja­kast peaks kind­las­ti al­les jää­ma, ku­na pos­til­jon ka­su­tab Raa­si­ku Elekt­ri ruu­mi aja­leh­te­de sor­tee­ri­mi­seks ning käib kir­ja­kas­tist na­gu­nii möö­da. Raa­si­ku Kon­su­mi post­kas­ti har­va ka­su­tust põh­jen­da­vad ela­ni­kud, et ku­na seal on Om­ni­va kon­tor, jäe­tak­se kir­jad ta­va­li­selt vas­tu­võ­tu­töö­ta­ja kät­te.

Lok­sa linn
Lok­sal on kir­ja­kas­te kolm: post­kon­to­ri, bus­si­jaa­ma ja lin­na­va­lit­su­se juu­res. Neist kõik on Om­ni­va and­me­tel ak­tiiv­ses ka­su­tu­ses ning muu­da­tu­si po­le tar­vis te­ha.

Omni­va plaan võt­ta ära kir­ja­kas­tid
Ani­ja val­las: Ani­ja kor­rus­ma­ja­de juu­res, Vet­la en­di­ses mets­kon­na­hoo­nes, Här­ma­ko­sul, Sood­las, Soo-Ot­sa bus­si­pea­tu­ses.
Kuu­sa­lu val­las: Kuu­sa­lu-Lee­si tee­ris­tis, Ka­ha­las, Kem­ba kü­las, Val­ge­jõel, Va­na­kü­las, Ta­pur­las, Kiiu-Aab­las, Kol­ga-Aab­las, Ka­sis­peal, Kü­laot­sal, Ha­ra kü­las Loh­jal, Vir­ve kü­las, Joa­ves­kil, Vi­ha­soo Koo­re­jaa­mas, Tur­bu­nee­mes.
Lok­sal: kõik kir­ja­kas­tid jää­vad al­les.
Raa­si­ku val­las: Här­ma kü­las, Ki­vi­lool, Pi­ka­ve­res, Raa­si­ku Elekt­ri ter­ri­too­riu­mil, Ta­su­ja bus­si­pea­tu­ses, Raasikul Jägala maanteel.