Pühapäev, 23. september 2018
Autorid Posts by Anne Martin

Anne Martin

7 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Au­gus­ti­kuus jäl­gi­sid spor­di­sõb­rad Ber­lii­nis toi­mu­nud ker­ge­jõus­ti­ku EMi. Roh­ked mee­dia­ka­jas­tu­sed või­mal­da­sid reaa­la­jas kaa­sa ela­da Eu­roo­pa ja Ees­ti spor­di­tip­pu­de­le. Sa­mas jäi aga peaae­gu ole­ma­tuks mee­dia hu­vi sel­le vas­tu, et pä­rast ta­va­pä­ra­se tiit­li­võist­lu­se lõp­pu Ber­lii­nis toi­mu­nud pa­ra­ker­ge­jõus­ti­ku EMil saa­vu­tas Kuu­sa­lu val­las Ha­ra kü­las elav Egert Jõe­saar ket­ta­hei­tes tu­le­mu­se­ga 47.98 meet­rit 4. ko­ha. Sõ­nu­mi­too­ja uu­ris, kui­das tal lä­heb ja mil­li­sed on tu­le­vi­kup­laa­nid.

Egert Jõe­saar, kel­lel ja­lad on sün­nist saa­dik pi­sut eri­ne­va pik­ku­se­ga, on hoo­li­ma­ta sel­lest pü­hen­da­nud end spor­di­le. Lap­se­põl­vest mee­nu­tab ta hel­ge­ma­te het­ke­de­na hun­di­koe­ra kut­si­ka oma­ni­kuks saa­mist ning va­ne­ma­te­ga koos teh­tud rei­se. Ema He­le Jõe­saar ja isa En­do Jõe­saar on poe­ga iga­ti toe­ta­nud. Egert Jõe­saar too­ni­tab, et nen­de toe­tus on te­ma jaoks olu­li­ne siia­ni.

Sõ­nu­mi­too­ja kü­si­mu­se­le, kas ja mil moel eri­neb tipp­ta­se­mel in­vas­port­la­se et­te­val­mis­tus ta­vas­port­la­se omast, ar­vab noor­mees, et vä­ga suu­ri eri­ne­vu­si ei ole­gi, kui­gi mõ­nin­gad iseä­ra­su­sed seo­ses ket­ta­hei­te­teh­ni­ka­ga siis­ki on. Mi­da aeg eda­si se­da pro­fes­sio­naal­se­maks teh­ni­ka muu­tub, sa­mas on ka ras­kem en­nast aren­da­da. Siis tu­leb lei­da uu­si la­hen­du­si, kui­das ke­tast kau­ge­ma­le hei­ta, ja hoi­da en­nast ter­ve­na, hoi­du­da vi­gas­tus­test.

Kui­gi Egert Jõe­saar on te­ge­le­nud ja võis­tel­nud ka teis­tel ker­ge­jõus­ti­kua­la­del, kes­ken­dub ta nüüd vaid ket­ta­hei­te­le. Tree­ning- ja võist­lus­hooaeg kes­tab 11 kuud aas­tast, al­gab sü­gi­sel ker­ge­malt ehk tree­ni­des 3-4 kor­da nä­da­las, ku­ni ke­ha har­jub pä­rast puh­kust uues­ti koor­mu­se­ga. Tal­vel lih­vi­tak­se de­tail­se­malt ket­ta­hei­te teh­ni­kat ja te­hak­se 4-6 kor­da nä­da­las jõut­ree­nin­gut.

Ke­va­di­sed tree­nin­gud, mi­da on sa­mu­ti 4-6 kor­da nä­da­las, on kõi­ge täht­sa­mad, sest nen­dest sõl­tub su­vi­se võist­lus­hooa­ja vorm ja ka tu­le­mu­sed. Ke­va­de­ti tu­leb ar­ves­ta­da ka vä­lis­maal laag­ris vii­bi­mi­se­ga ja see tä­hen­dab ju­ba hoo­pis teist­su­gust koor­must. Seal­sed tren­nid on ko­gu tree­ningt­sük­li ras­kei­mad ja nii 10 kor­da nä­da­las.

Egert Jõe­saar: „Et saa­da pa­ri­maks ja kes­ken­du­da tipp­spor­di­le, tu­leb pa­nus­ta­da põ­hi­mõt­te­li­selt ko­gu oma aeg.“ Ta üt­leb, et loo­dab üks­kord ka pä­ris tip­pu jõu­da. Sel­lel ränk­ras­kel teel on tal­le abiks tree­ne­rid Mart Ol­man ja Prii­du Niit, kel­le­ga koos moo­dus­ta­tak­se Team Egert Jõe­saa­r, sa­mu­ti toe­ta­vad veel Meie Toi­du­kau­bad, ter­vi­se­pood Biaks ja Ees­ti In­vas­por­di­liit.

Eger­t Jõesaare isik­lik re­kord 48.98 meet­rit on püs­ti­ta­tud eel­mi­sel aas­tal Pär­nus. Tä­na­vu on ta tree­nin­gu­tel kor­du­valt heit­nud üle 50 meet­ri, aga ei ole suu­tnud siia­ni võist­lus­tel oma vor­mi rea­li­see­ri­da ega uut re­kor­dit püs­ti­ta­da. Prae­gu käib val­mis­tu­mi­ne 2019. aas­tal toi­mu­va­teks maail­ma­meist­ri­võist­lus­teks, ehk teeb ke­tas seal üle 50 meet­ri­se len­nu­kaa­re, loo­dab ta. Plaa­ni on võe­tud üle trum­ba­ta Rio de Ja­nei­ro pa­rao­lüm­pia­män­gu­del saa­vu­ta­tud 8. koht ja käe­so­le­va aas­ta au­gus­tis Ber­lii­nis EMil saa­vu­ta­tud 4. koht.

Ühe oma unis­tu­se on Egert Jõe­saar tä­na­vu täit­nud. Ke­va­del lõ­pe­tas ta Tal­lin­na Üli­koo­li Haap­sa­lu Kol­led­ži ra­ken­du­sin­for­maa­ti­ka eria­lal, kait­ses edu­kalt lõ­pu­töö ar­hi­tek­tuur­se­te ob­jek­ti­de 3D vi­sua­li­see­ri­mi­se pa­ri­ma­test prak­ti­ka­test ja plaa­nib lä­hi­tu­le­vi­kus oman­da­tud eria­lal töö­le asu­da. Sa­mas soo­vib ta jät­ka­ta nii kaua kui vä­he­gi või­ma­lik te­ge­le­mist tipps­por­di­ga.

0

Kuu­sa­lu kesk­koo­lis ava­ti tä­na­vu ne­li esi­mest klas­si. Koo­li­ma­ja güm­naa­siu­mio­sa tii­va­ga ühen­da­ti ne­li uut moo­dulk­las­si­ruu­mi, ku­hu on sis­se sea­tud kaks ing­li­se kee­le, ve­ne kee­le ja aja­look­lass. Kok­ku õpib nüüd koo­lis 675 õpi­last, mis on 43 lap­se võr­ra roh­kem, kui oli eel­mi­se õp­peaas­ta al­gu­ses.
Ra­mi­rent Bal­tic ASilt ren­di­tud moo­dulk­las­sid jää­vad le­pin­gu­järg­selt koo­li­pe­re kä­su­tus­se 1. juu­li­ni 2022.

Di­rek­tor Vel­lo Sats üt­leb, et suu­rim rõõm seo­ses moo­dul­klas­si­de­ga on koo­li­pe­re­le see, et nüüd on lu­ge­mis­saal taas lu­ge­ja­te pä­ralt ning õpe­ta­ja­te tu­ba on õpe­ta­ja­te­le, nen­des ruu­mi­des po­le tun­de enam va­ja pi­da­da.

Moo­dul­kas­si­des õpe­ta­vad ing­li­se kee­le õpe­ta­jad Lii­na Raud­la ja Kai Pe­ter­son, aja­loo-ühis­kon­naõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Mer­ja Rumm ning ve­ne kee­le õpe­ta­ja Nii­na Pri­mo­len­na­ja kii­da­vad, et klas­si­ruu­mid on suu­red, mis või­mal­dab õp­pe­tööd lä­bi viia kaa­sa­ja nõue­te­le vas­ta­valt. Saab ra­ken­da­da põ­ne­va­maid õp­pe­mee­to­deid, te­ha rüh­ma­tööd, va­ja­du­sel mööb­lit üm­ber pai­gu­ta­da ja õpi­las­te lii­ku­mist klas­sis suu­na­ta.

Kaa­saeg­ne on ka klas­si­des olev teh­ni­ka, õpe­ta­ja-õp­pu­ri­te ka­su­ta­da on nu­ti­tahv­lid. Sa­mu­ti kii­de­tak­se või­ma­lust õpe­ta­da nii­nime­ta­tud ko­du­klas­si­des – siia­ni pi­did nii Mer­ja Rumm kui Nii­na Pri­mo­len­na­ja koos oma õpi­las­te­ga lii­ku­ma klas­sist klas­si. Ra­hul ol­lak­se ka või­ma­lu­se­ga klas­si­des vas­ta­valt va­ja­du­se­le tem­pe­ra­tuu­ri re­gu­lee­ri­da. Ning kii­de­tak­se, et ka st­res­si ja mü­ra on tä­nu moo­dulk­las­si­de­le vä­hem.

Õpe­ta­ja­te sõ­nul on ka õpi­la­sed ju­ba uu­te tin­gi­mus­te­ga har­ju­nud ja nei­le meel­dib – ei pea enam aja­lu­gu või ve­ne keelt õp­pi­ma iga päev eri­ne­vas klas­si­ruu­mis, na­gu oli va­rem. See te­ki­tab suu­re­mat kind­lu­s­tun­net.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tu­s kii­dab sa­mu­ti, et ruu­mi­puu­dus on saa­nud lee­ven­dust, enam ei pea tun­de lä­bi vii­ma õpe­ta­ja­te toas ega lu­ge­mis­saa­lis. Ku­na koor­mus uu­te­le moo­dulk­las­si­ruu­mi­de­le saab ole­ma suur, loo­dab ta, et need ke­nas­ti ku­ni ren­di­täh­ta­ja lõ­pu­ni vas­tu pea­vad.

Ehk­ki ruu­mi­kit­si­ku­se­le on klas­si­ruu­mi­de osas saa­dud lee­ven­dust, on Kuu­sa­lu kesk­koo­lis veel koh­ti, kus see annab iga­päe­va­selt vä­ga va­lu­salt tun­da – algk­las­si­de klas­si­ruu­mid, ko­ri­do­rid ja söök­la. Sel­le­le prob­lee­mi­le juh­tis val­la­vo­li­ko­gu 4. sep­temb­ri is­tun­gil oma rep­lii­gi­ga tä­he­le­pa­nu ka vo­li­ko­gu asee­si­mees Mar­gus Soom. Eri­ti mu­res oli ta õpe­ta­ja­te pä­rast, kes ei ma­hu enam söök­las­se söö­ma, sest las­te arv klas­si­des on lu­ba­tust suu­rem, see­ga lap­si ka söö­gi­va­he­tun­nil söök­las roh­kem.

Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tus: „Ole­me oma kit­sas söök­las tei­nud, mis või­ma­lik, et tek­ki­nud prob­lee­mi la­hen­da­da. Esi­me­ses söö­gi­va­he­tun­nis tu­le­vad esi­me­sed klas­sid söö­ma vei­di va­rem, pä­rast se­da kae­tak­se ko­he sa­mad ko­had uues­ti järg­mis­te­le õpi­las­te­le. Järg­ne­vas ka­hes söö­gi­va­he­tun­nis on küll sa­mu­ti kit­sas, aga pea­me hak­ka­ma saa­ma. Kõik süüa soo­vi­vad õpe­ta­jad saa­vad söö­gi­va­he­tun­nis süüa, reeg­li­na söö­vad õpe­ta­jad tei­ses või kol­man­das söö­gi­va­he­tun­nis. Ole­me pi­ken­da­nud vii­mast söö­gi­va­he­tun­di viie mi­nu­ti võr­ra, see on toit­lus­ta­mist sa­mu­ti su­ju­va­maks muut­nud. Roh­kem muu­da­tu­si söö­gi­va­he­tun­di­de ae­ga­des­se te­ha ei ole või­ma­lik, koo­li­päe­va ei saa va­he­tun­di­de pi­ken­da­mi­se ar­velt pi­ke­maks te­ha, ku­na sõl­tu­me koo­li­bus­si­de väl­ju­mi­sae­ga­dest.“

0

Kol­ga­kü­la pal­lip­lat­sil tä­his­ta­ti ree­del, 7. sep­temb­ril 50 aas­ta möö­du­mist Ees­ti ain­sa nõu­ko­gu­de pe­rioo­dil val­mi­nud sõ­ja­fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ ek­raa­ni­le jõud­mi­sest ko­has, kus toi­mu­sid fil­mi võt­ted. Kuu­la­ti fil­mi­te­ge­mi­se­ga seo­tud ol­nud näit­le­ja Evald Aa­vi­ku ja he­lio­pe­raa­tor ning do­ku­men­ta­list Enn Sä­de, sa­mu­ti fil­mi­krii­tik Jaak Lõh­mu­se mee­nu­tu­si, aga ka ko­ha­li­ke ini­mes­te isik­lik­ke mä­les­tu­si sel­lest ajast.

Saa­di osa väi­ke­sest la­hin­gust nõu­ko­gu­de ja sak­sa sõ­du­ri­te va­hel. La­hin­gust­see­ni eten­da­sid Pee­ter Ki­vi­mäe eest­ve­da­mi­sel ko­ha­li­kud sõ­jaa­ja­loo­hu­vi­li­sed Front Li­ne Ees­tist. Järg­nes Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ri et­teas­te, di­ri­gee­ris Ott Kask. Me­ki­ti sõ­du­ri­sup­pi ja tor­ti, õh­tu lõ­pe­tas fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ vaa­ta­mi­ne.

Va­baõ­hu­ki­no tar­vis oli üles sea­tud suur ek­raan. Ko­ha­le saa­bu­nud fil­mi­hu­vi­li­si ter­vi­tas fil­miõh­tu pea­kor­ral­da­ja, MTÜ Öko­kul­ler te­gev­juht Kai­sa Lin­no. Ta an­dis tea­da, et Kol­ga­kü­las on fil­mi­tud 10 män­gu­fil­mi ning de­monst­ree­ris tõe­list ra­ri­tee­ti – ain­sat tä­na­se­ni säi­li­nud puust vint­püs­si, mil­li­seid ka­su­ta­ti fil­mis „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“. Fil­mi­rah­vas oli sel­le fil­mi võ­te­te ajaks ja­ga­tud kü­las ta­lu­des­se, võt­teg­ru­pi puu­sepp elas Ka­da­pi­ku pe­res, tal­lu oli jää­nud al­les üks te­ma teh­tud puu­püss. Sel­le kin­kis Kol­ga­kü­la Selt­si­le Kal­le Aas­rand.

Oma mä­les­tu­si võt­te­pe­rioo­dist oli ko­ha­li­ku rah­va­ga ko­ha­le sõit­nud ja­ga­ma näit­le­ja Evald Aa­vik Tar­tust. Ta on kaa­sa te­inud Ees­ti 22 fil­mis, seal­hul­gas ka „Som­nam­buul“ ja „Pü­ha Tõ­nu kiu­sa­mi­ne“. Näit­le­ja kan­nul suun­du­ti met­sa, kus on tä­na­se­ni säi­li­nud fil­mi­mi­se tar­vis kae­va­tud kae­vi­kud.
Evald Aa­vik mee­nu­tas fil­mi­mi­se­ga seo­tud lõ­bu­said lu­gu­sid ning tun­nis­tas, et hoo­li­ma­ta 31 võt­te­päe­vast, mil­les ta osa­les, jäi te­ma ain­saks rep­lii­giks fil­mis: „Ku­ra­di häs­ti poi­sid lau­la­vad!“ Kul­tuu­ri­loo­li­selt hu­vi­ta­va, kuid se­ni ava­li­kus­ta­ma­ta fak­ti­na tõi ta väl­ja, et Viie­se rol­li, mi­da fil­mis män­gib Ken­no Oja, olid alg­selt kan­di­dee­ri­nud ka Vol­de­mar Kus­lap ning Jaan Too­ming.

Nõu­ko­gu­de pe­rioo­di fil­mi­te­ge­mis­i ja päe­va­kor­ras ol­nud fil­mi taus­ta mee­nu­ta­nud Enn Sä­de ja Jaak Lõh­mus rää­ki­sid, et fil­mis „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ kõ­la­nud Ei­no Tam­ber­gi „Laul kau­gest ko­dust“, mil­le esi­ta­sid Voldemar Kuslap, Eri Klas, Emil Laansoo ja Eesti Raadio Segakoor, on Eesti Kaitseväes kasutusel populaarse rivilauluna.

Enn Säde tõi välja filmi tegemisega seotud inimeste huvitava koosluse. Režissöör Jüri Müür oli noorukina teeninud Saksa lennuväe abiteenistuses, stsenaariumi aluseks olnud teose „Enn Kalmu kaks mina“ autor Paul Kuusberg oli teeninud Teises maailmasõjas punaarmees poliittöötajana.

Stsenarist Lembit Remmelgas olla ise tunnistanud, et on olnud N Liidu julgeolekuministeeriumi eriosakonna töötaja. Kuid hoolimata sellest oli filmi tootmisega seotud hulk poliitilisi probleeme, mistõttu pole algsest mõttest lõppversioonis palju säilinud ning hävinud on ka palju huvitavaid stseene, mida autoritel ei õnnestunud filmi sisse jätta.

Mälestusi filmitegemise ajast jagasid Kolgaküla elanikud Anu Adamson, Helges Mändmets ning Paul Laasik. Viimane meenutas, et filmitegemise suvel olid nad teiste kohalike poistega üsna pahased, kuna nende jalgpalliväljak oli võtteplatsina suurte okastraadist takistusribadega ära rikutud. Samas aga oldi väga uhked selle üle, et ka omakandi poiss, Loksalt pärit Tõnu Mikiver, mängis filmis üht olulist rolli. Veel meenutas Paul Laasik, kuidas nad sõpradega võttepaigast ühe tossupurgi ärandasid, selle tööle said, naabrinaise tõusva suitsusambaga ära ehmatasid, et poisid on saunale tule otsa pannud.

Kaisa Linno oli rahul, et lapsest saadik kuuldud lood filmivõtetest on lõpuks talletatud – filmiõhtu salvestas Kolgaküla Seltsi tellimusel Raul Valgiste. Filmiõhtu korraldamiseks sai MTÜ Ökokuller toetust Kuusalu vallavalitsuselt ja kohaliku omaalgatuse programmist.

Kaisa Linno ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et filmiõhtut on juba palju kiidetud: „Kohalikele meeldis. Facebookis kirjutati ja ka helistati ning tänati. Tänusõnad saatsid ka kõik kolm külalist, nad olid vaimustuses, et nii palju oli huvilisi ja tuldi vaatama sellist vana filmi.“

0

Lau­päe­val, 1. sep­temb­ril tä­his­ta­ti Lee­sil Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va ja hei­sa­ti rii­gi­lipp EV 100 kin­gi­tu­se­na rah­va­ma­ja et­te püs­ti­ta­tud li­pu­mas­ti.

Esi­me­ne puust li­pu­mast pai­gal­da­ti Lee­si rah­va­ma­ja juur­de 1998. aas­tal, kui es­ma­kord­selt toi­mus Ju­min­da pool­saa­re ran­na­kü­la­de päev. Kui see ära mä­da­nes, pai­gal­da­ti rah­va­ma­ja sei­na­le aju­ti­ne li­pua­lus. Kuid ko­ha­li­ku elu eest­ve­da­ja­tel oli unis­tus kor­ra­li­kust li­pu­mas­tist al­les ja kui Va­bae­ra­kond an­ne­tas oma nii­ni­me­ta­tud ka­tu­se­ra­ha MTÜ­le Ees­ti Lii­ku­mi­ne Ko­du­kant, taot­les MTÜ Po­hi­ran­na Mai­la Velst­rö­mi eest­ve­da­mi­sel sealt uue li­pu­mas­ti jaoks toe­tust. Saa­di 651eu­rot.

Uus li­pu­mast õn­nis­ta­ti sis­se tar­ku­se­päe­val. Li­pu­lau­lu saa­tel heis­ka­sid rii­gi­li­pu uhiuu­de mas­ti Lee­si kü­la raud­va­ra, en­di­ne vels­ker Thea Roo­te­man koos Tal­lin­na Reaal­koo­li güm­na­sis­ti­de, Lee­sil su­ve­sid veet­va­te Kaa­rel Ve­si­lin­nu ja Karl-Ing­mar Adam­so­ni­ga. „EV 100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no an­dis Mai­la Velst­rö­mi­le ja Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­kmele Tii­na Viir­na­le rah­va­ma­ja sei­na­le kin­ni­ta­mi­seks üle EV 100 kingip­laa­di. Kai­sa Lin­no mär­kis, et plaa­te on Ees­tis tä­na­vu väl­ja an­tud li­gi­kau­du 200, neist 15 Ida-Har­ju­maal ja neist oma­kor­da 10 Kuu­sa­lu val­las.

Pä­rast pi­du­lik­ku li­pu­heis­ka­mist kan­ti Lee­si rah­va­ma­ja saa­lis et­te aja­loo­lis-muu­si­ka­li­ne luu­le­põi­mik „Meie Ees­ti ini­me­sed“ möö­du­nud 100 aas­ta jook­sul toi­mu­nud täht­sa­ma­test sünd­mus­test. Põi­mi­ku koos­tas Mai­la Velst­röm, koos te­ma­ga kand­sid sel­le et­te Väi­no Es­ken, Mee­li Le­his, An­ne­li Lin­na, Tii­na Viir­na, Ka­ri­na Palm­roos, Karl-Ing­mar Adam­son, Kaa­rel Ve­si­lind, Me­ri­lin Adam­son, pro­fes­sor Olev Oja ning noo­red et­le­jad Kol­ga koo­list: Cat­lyn Re­bas, Ca­rol Lau­rand, Ker­tu Saag­pak ja Jaa­na Lau­rand. Svin­gi­lu­gu­de­ga lõi ajas­tu­ko­hast mee­leo­lu noor­test muu­si­ku­test koos­nev Ju­min­da pool­saa­re Bänd.

Uu­de li­pu­var­das­se heis­ka­sid li­pu Lee­si kü­la pi­kaaeg­ne ela­nik ja raud­va­ra THEA ROO­TE­MAN ning su­ve­lee­si­kad KAA­REL VE­SI­LIND ja KARL-ING­MAR ADAM­SON, mõ­le­mad Tal­lin­na Reaal­koo­li õpi­la­sed. Va­sa­kul päe­va­juht VÄI­NO ES­KEN.

Uu­de li­pu­var­das­se heis­ka­sid li­pu Lee­si kü­la pi­kaaeg­ne ela­nik ja raud­va­ra THEA ROO­TE­MAN ning su­ve­lee­si­kad KAA­REL VE­SI­LIND ja KARL-ING­MAR ADAM­SON, mõ­le­mad Tal­lin­na Reaal­koo­li õpi­la­sed. Va­sa­kul päe­va­juht VÄI­NO ES­KEN.

Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­sel sai Lee­si rah­va­ma­jas kuu­la­ta ka Tal­lin­na Üli­koo­li eme­riit­dot­sen­di, Lee­sil ela­va Raul Mar­di et­te­kan­net „Kons­tan­tin Päts ja Ees­ti Va­ba­rii­gi sünd“. Kir­jan­dus­toas oli ava­tud näi­tus Ees­tis eel­mi­sel sa­jan­dil il­mu­nud aja­kir­ja­dest. Güm­naa­siu­mi­õpi­la­ne Kaa­rel Ve­si­lind näi­tas kü­si­mu­se­le, mis te­da seal kõi­ge roh­kem hu­vi­tab, 1996. aas­ta aja­kir­jast An­ne ar­tik­lit, kus kii­de­ti siis veel mit­te vä­ga laialt le­vi­nud mo­biil­te­le­fo­ne, te­ma koo­li­vend Karl-Ing­mar Adam­son vii­tas aja­kir­ja Loo­ming 1945. aas­ta numb­ri­te­le.

Lee­si rah­va­ma­ja õuel oli pi­du­päe­val ava­tud sul­le-mul­le turg, kus ena­mas­ti pak­ku­sid oma too­teid ko­ha­li­kud väi­ke­toot­jad. Müü­gil olid näi­teks til­lu­ke­sed puust ni­ker­da­tud ho­bu­sed ning oma kü­la pruu­li­ko­ja too­dang. Ju­min­da pool­saa­rel ko­du­toit­lus­tust pak­kuv Hel­ve Rem­mel­gas oli rah­va­ma­jas ava­nud ühe­päe­va­koh­vi­ku.

Pä­rast amet­li­ku osa lõp­pu sai tant­si­da an­samb­li A-La saa­tel.

0

Viru ra­bas kää­rib – vas­tuo­lud ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na liik­me­te ja Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te va­hel ei ta­ha vai­bu­da.

Vi­ru ra­ba park­las hak­ka­sid tä­na­vu­se su­ve al­gu­ses loo­dus­tu­ris­te ja mat­ka­jaid vas­tu võt­ma li­saks amet­li­ke­le loo­dus­gii­di­de­le ka Je­hoo­va tun­nis­ta­jad. Ku­na väi­de­ta­valt jät­nud usu­kuu­lu­ta­jad oma te­ge­vu­se­ga mul­je, et Rii­gi Met­sa­ma­jan­da­mi­se Kes­kus (RMK) on asu­nud pool­da­ma üh­te kind­lat usu­lah­ku, leid­sid ko­ha­li­kud ak­tiiv­se­mad ela­ni­kud, et tu­leks sek­ku­da.

Esi­me­se kir­ja­li­ku kae­bu­se Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te te­ge­vu­se koh­ta saa­tis RMK kü­las­tus­kor­ral­du­so­sa­kon­na Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na ju­ha­ta­ja­le Jaa­nus Käär­ma­le 14. juu­nil Uu­ri kü­la ela­nik ja mit­me pä­ri­mu­se­ga te­ge­le­va MTÜ lii­ge Liis Burk. Ta juh­tis tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te te­ge­vus häi­rib kü­las­ta­jaid ning imes­tas, et nen­de en­di sõ­nul on sel­leks saa­dud RMK-lt lu­ba.

Jaa­nus Käär­ma vas­tas kir­ja­li­kult, et RMK on saa­nud ka teis­telt kü­las­ta­ja­telt mit­meid vä­hem või roh­kem emot­sio­naal­seid ar­va­mu­sa­val­du­si usu kuu­lu­ta­mi­se­ga seo­tud te­ge­vu­se koh­ta Vi­ru ra­ba park­las. Ent RMK-l puu­dub sea­dus­lik alus Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te te­ge­vu­se lõ­pe­ta­mi­seks, mis­tõt­tu on saa­nud vaid pii­ran­guid sea­da – te­ge­vus to­hib toi­mu­da üks­nes pas­siiv­se in­fo­ma­ter­ja­li­de ja­ga­mi­se­na kind­la ko­ha peal ning kui­da­gi ei to­hi pii­ra­ta au­to­de par­ki­mist. Vas­tus lõp­pes lu­ba­du­se­ga su­hel­da Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te­ga täien­da­valt, ku­na oli ilm­ne­nud, et oma­va­he­li­sed kok­ku­lep­ped ei keh­ti.

Järg­mi­se­na püü­dis olu­kor­da la­hen­da­da mat­ka­juht ja el­lu­jää­mi­sõ­pe­ta­ja­na tun­tud Er­ki Vaik­re, kes elab Kol­ga lä­he­dal. Ta saa­tis juu­ni lõ­pus kae­bu­se RMK kü­las­tus­kor­ral­du­so­sa­kon­na Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na kü­las­tu­sa­la ju­hi­le Jaak Nel­jan­di­ku­le. Ka Er­ki Vaik­re juh­tis RMK tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et vii­ma­sel aas­tal on olu­li­selt sa­ge­ne­nud Ees­ti Je­hoo­va Tun­nis­ta­ja­te MTÜ Ko­gu­dus­te Liit kor­ral­da­ta­vad nii-öel­da ava­li­kud tu­run­dus­kam­paa­niad Vi­ru ra­ba park­las ning lei­dis, et sää­ra­ne te­ge­vus on so­bi­ma­tu ava­li­kul loo­du­sob­jek­til. Ta pa­lus Kol­ga piir­kon­na ko­gu­kon­na ja MTÜ Est­lan­der liik­mes­kon­na ni­mel RMK-l lõ­pe­ta­da Vi­ru ra­bas ning teis­tel RMK hal­du­ses ole­va­tel loo­du­sob­jek­ti­del Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te tu­run­dus­töö ja tu­le­vi­kus nen­de­ga mit­te enam koos­tööd te­ha. Er­ki Vaik­re sõ­nul po­le ta se­ni vas­tust saa­nud.

Uu­ri kü­la ki­ri
Vi­ru ra­ba park­las toi­muv oli kõ­ne all ka 17. juu­lil Uu­ri kü­la­ela­ni­ke koo­so­le­kul. Ot­sus­ta­ti esi­ta­da RMK-le kui park­la hal­da­ja­le ühi­ne kae­bus nõu­de­ga pea­ta­da Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te usu­kuu­lu­ta­mi­se­le an­tud lu­ba ning lõ­pe­ta­da nen­de te­ge­vus Vi­ru ra­ba juu­res. RMK-le saa­de­tud kae­bu­ses soo­vib ko­gu­kond, et Vi­ru ra­bas ja ka RMK teis­tel ava­li­kel loo­du­sob­jek­ti­del lõ­peks iga­su­gu­ne usup­ro­pa­gan­da, meie kul­tuu­ri­väär­tus­test va­lea­ru­saa­ma loo­mi­ne ning kü­las­ta­ja­te häi­ri­mi­ne. Kae­bu­se­le kir­ju­ta­sid al­la kü­la­va­nem Emil Ru­ti­ku ning kü­la­ko­gu liik­med Liis Burk, Pee­ter Rün­gas, Er­ki Vaik­re.

Kae­bu­sest sai koo­pia ka Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus. Val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu saa­tis val­la­va­lit­su­se ni­mel 21. au­gus­til vas­tu­se: „Tut­vu­si­me teie kae­bu­se­ga Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­ku­se­le, mil­lest tu­le­ne­valt vii­si­me lä­bi paik­vaat­lu­se Vi­ru ra­bas. Sel­le käi­gus ei tu­vas­ta­nud me kü­las­ta­ja­te ot­sest tü­li­ta­mist Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te poolt. Ole­me pa­lu­nud Vi­ru ra­bas oma idee­de või too­de­te pak­ku­ja­tel es­malt sõl­mi­da vas­tav kok­ku­le­pe RMK-ga. Ole­me ar­va­mu­sel, et Vi­ru ra­ba võiks ol­la vaid ak­tiiv­se loo­dus­tu­ris­mi kesk­kond.“

Suu­sõ­na­li­ne lu­ba­dus
RMK Põh­ja-Ees­ti kü­las­tu­sa­la juht Jaak Nel­jan­dik üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te­ga on sõl­mi­tud suu­li­ne kok­ku­le­pe, ku­na nen­de te­ge­vus piir­dub au­to­de pea­tu­mis­ko­ha ää­res vii­bi­mi­se ja seal oma sõ­nu­mi edas­ta­mi­se­ga. Ku­na au­to­de pea­tu­mi­se ko­ha äär­ses met­sas vii­bi­mi­ne po­le pii­ra­tud, ei ol­nud RMK-l te­ma sõ­nul alust sel­le­ko­ha­se do­ku­men­di vor­mis­ta­mi­seks.

Veel too­ni­tas Jaak Nel­jan­dik, et rii­gi­maal lii­ku­ja­telt reeg­li­na isi­ku- ega usu­tun­nis­tust ei nõu­ta. RMK sei­su­koht on, et po­le ko­ha­ne ühes­ki ko­has Ees­ti­maal kel­le­gi te­ge­vus­va­ba­dust pii­ra­ta, kui see te­ge­vus ei ole vas­tuo­lus as­ja­ko­has­te õi­gu­sak­ti­de­ga.

Ees­ti Je­hoo­va Tun­nis­ta­ja­te Ko­gu­dus­te Liidu ni­mel vas­tas Sõ­nu­mi­too­ja kü­si­mus­te­le Tal­lin­na Ko­gu­dus­te MTÜ ju­ha­tu­se lii­ge Tau­no Er­nits, kes tõ­des, et õi­gu­se Vi­ru ra­bas usu­tee­ma­list kir­jan­dust pak­ku­da an­nab nei­le Ees­ti Va­ba­rii­gi põ­hi­sea­dus, mil­le kom­men­tee­ri­tud väl­jaan­des öel­dak­se: „Usu­va­ba­dus kätkeb va­ba­dust kuu­lu­ta­da us­ku või veen­du­mu­si nii üksi kui ka koos teis­te­ga, ava­li­kult või era­vii­si­li­selt. Usu- ja veen­du­mus­va­ba­dus si­sal­dab näi­teks õi­gust le­vi­ta­da re­li­gioo­nis­pet­sii­fi­list kir­jan­dust.

Tau­no Er­nits kin­ni­tas, et tu­ris­te Vi­ru ra­bas Je­hoo­va tun­nis­ta­jad ei tü­li­ta ja nen­de ar­va­tes min­git vas­tas­sei­su ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na­ga ei ole. Te­ma väi­tel on um­bes aas­ta ta­ga­si üks­tei­se­mõist­mi­se pa­ran­da­mi­seks koh­tu­tud RMK ju­ha­tu­se esi­me­he Ai­gar Kal­la­se­ga, kel­le­ga le­pi­ti kok­ku, et RMK tun­nus­tab Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te va­ba­taht­li­ku te­ge­vu­se olu­li­sust ning Je­hoo­va tun­nis­ta­jad oma­kor­da vii­vad oma sten­di RMK tea­de­tahv­list ee­ma­le, ei hõi­va oma te­ge­vu­se­ga park­la pin­da ega ta­kis­ta ini­mes­te lii­ku­mist, päe­va lõ­pus kor­ja­vad ala­ti üles ma­ha­vi­sa­tud usu­ma­ter­ja­lid ning hoia­vad puh­ta­na oma sten­di ümb­ru­se.

Er­ki Vaik­re on aga sei­su­ko­hal, et Vi­ru ra­ba, na­gu kõik mak­su­maks­ja ra­hast ülal­pee­ta­vad ava­li­kud loo­du­sob­jek­tid, on meie rah­va ühi­so­mand. Ta peab vas­tu­võe­ta­ma­tuks, et sel­lis­tes koh­ta­des, aja­loo­li­selt meie loo­dus­lä­he­da­se mõt­te­vii­si pü­ha­mu­tes, viiak­se ala­li­selt lä­bi ideo­loo­gi­list aju­pe­su ning te­hak­se mõn­da tu­run­dus­kam­paa­niat.

„Ja ei oma min­git täht­sust see, kes se­da teeb,“ lau­sus ta Sõ­nu­mi­too­ja­le.

Amet­nik, kes on Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te­ga kok­ku lep­pi­nud, tu­leks te­ma mee­lest vas­tu­tu­se­le võt­ta. Sa­mas möö­nab ta, et ka sea­dus­tes on prae­gu hõ­re koht, mis va­jab kii­res­ti ti­hen­da­mist, ning teeb et­te­pa­ne­ku meie ava­li­kel loo­du­sob­jek­ti­del iga­su­gu­ne tu­run­dus- ja tea­vi­tus­te­ge­vus kee­la­ta, kui see ei puu­du­ta va­he­tult loo­dust ja seal vii­bi­mist. 

0

Vallavalitsuse algatusel kogunes 23. augustil Kuusalu rahvamajja valla volikogu liikmeid, vallaametnikke, vallaasutuste töötajaid, ettevõtjaid ja vallas tegutsevaid teisi oma ala eksperte arenguseminarile.

Arenguseminari tulemusena plaanitakse ajakohastada valla arengudokumente, panna kokku valla eelarve. Kutseid saadeti 150 ringis, osalenuid oli 106.

Seminar koosnes kolmest osast: vallaametnike ettekanded, arutelud töögruppides ja töörühmades ühiselt sõnastatud prioriteetide tutvustus. Arenguseminar kestis 9 tundi ja lõppes õhtusöögiga.
Päeva avas vallavanem Monika Salu, kes rõhutas preventiivse mõtteviisi olulisust tegevuste planeerimisel. Ta toonitas, et kogu arenguseminari on võimalik jälgida reaalajas interneti vahendusel, ettekannete slaidid on leitavad valla kodulehelt ning kõigil on võimalik tööleasuvatele töögruppidele ka küsimusi esitada.

Reaalajas oli veebiülekande vaatajaid 50. Seminarile järgneva päeva hommikuks oli veebis järelvaatamise võimalust kasutanud 511 inimest. Esitati 16 küsimust, neist enamik vajavad valla kommunikatsioonispetsialisti Ere Uibo sõnul personaalseid vastuseid, küsimused edastati vastava valdkonna ametnikule.

Ennelõunal andsid oma valdkondadest ülevaate abivallavanemad Anu Kirsman ja Tõnu Ammussaar. Sotsiaalvaldkonnast rääkis vallavalitsuse hoolekandesptsialist Aigi Reinomägi ning teedega seonduvast vallavalitsuse majandusspetsialist Madis Praks.

Tulubaas
Volikogu arengu- ja eelarvekomisjoni esimees Andres Heinver juhtis töögrupi „Tulubaas“ juhina tähelepanu, et investeeringute menetlemine Kuusalu vallas peab kiirenema. Ta rõhutas, et vallas tuleb määratleda prioriteedid, millistes valdkondades või projektides tahetakse olla kaasfinantseerija, kuna praktiliselt kõikide projektitoetuste puhul eeldatakse omaosalust. Samas tuleb tegeleda kõikvõimalike projektirahade, mis aitaksid mistahes kulusid katta, valda toomisega ja vajadusel toetada selles tegevuses ka külaseltse ja kogukondi.

Teed
Vallavolikogu aseesimees Margus Soom töögrupi „Teed“ juhina rääkis eurorahade valda toomiseks tehtava koostöö vajaduses naabervaldadega. Ta tõdes, et teedeehitus vallas on olnud aastaid alarahastatud. Olulisena tõi ta välja külateede tolmuvabaks muutmise vajaduse, pakkudes välja juba naabervaldades läbiproovitu ehk teede immutamise. Teede töögrupp tegi ka ettepaneku suunata edaspidi kaevandustasudest saadavast tulust 50 protsenti valla teede renoveerimiseks.

Vesi ja kanalisatsioon
Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni liige Raul Valgiste tuletas töögrupi „Vesi ja kanalisatsioon“ juhina meelde, et Euroopa Liidu abirahadele enam uute tegevuste planeerimisel loota ei saa. Üheks suuremaks probleemiks valdkonnas pidas ta sadevett, eriti Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevikus, samuti tuletõrje veevarustusega seotud probleemi. Hea uudisena tõi ta välja, et soojuse ja kaugkütte arengukavas ettenähtud töödest on enamus juba tehtud ja järelikult on tekkinud vajadus sõnastada uus visioon, mis peab haakuma Kuusalu Soojuse visiooniga.

Toetatud tegevused
Töögrupis „Toetatud tegevused: sport, külaliikumine, huvitegevus ja -haridus, noorsootöö”, mida juhtis Urmo Ristisaar, osales kõige arvukamalt oma ala spetsialiste – 20. Urmo Ristisaar tõi kokkuvõtet tehes välja töögrupi ühise arvamuse, et suur probleem vallas on mittetoimiv omavaheline kommunikatsioon. Ühe lahendusena sellele pakuti välja valdkondlike koordinaatorite leidmine. Näiteks võiks valla struktuuri luua kultuuri- ja spordikoordinaatori ametikoha, kus üheks tööülesandeks oleks omada ja jagada informatsiooni valdkonna raames.

Kommunikatsiooniprobleemiga seotud olid töögrupis ka järgmised aruteluteemad: kuidas parimal viisil ja ühtsete kanalite kaudu turundada vallas toimuvaid sündmusi, ka väljastpoolt tulijatele ja kuidas senisest paremini korraldada valla haridus- ja kultuuriasutuste ruumide töövälisel ajal rentimist. Pandi ette, et vallaasutuste ruumid võiksid õhtuti olla avatud kasutamiseks kogukonnaliikmetele.

Töögrupi töö tulemusena sõnastati veel kaks ettepanekut: rajada valda spordikool ja laiendada Kuusalu raamatukogu, võttes kasutusele ruume endises vallamajas.

Pääste, turvalisus, tervishoid, heakord
Vallavolikogu esimees Mait Kröönström oli eestvedaja töögrupi „Pääste, turvalisus, tervishoid, heakord”. Töögrupi juht rõhutas eriti koostöö olulisust, samuti vajadust ka edaspidi panustada vabatahtlikkuse toetamisse, seda nii vabatahtike päästjate, merepäästjate kui ka abipolitseinike mõistes. Olulisena tõi ta välja ka turvalise elukeskkonna tagamise vajaduse, mis tähendab näiteks tuletõrje veevõtukohtade kaardistamist või ka tänavavalgustuse paigaldamist.

Töögrupis sõnastati vajadus tegeleda parkimise korraldamisega, mis on probleemiks eelkõige suvel ja randades, kus on esinenud tõrkeid isegi päästeautoga sündmuskohale ligipääsemisel. Samuti arutati

Kiiu mõisapargi edasiarendamist ja kinnistutele ligipääsu tagamist näiteks prügiautodele, päästeautodele, ka kiirabile ning randades ja metsades prügimajanduse korraldamist. Sõnastati ka soovitus tõhustada vallal koostööd Loksa hooldekoduga.

Merendus, turism, ettevõtlus
Töögruppi „Merendus, turism, ettevõtlus” juhtis arutelu alguses Monika Salu, poole arutelu pealt võttis juhtimise üle hiljem liitunud riigikogu liige Artur Talvik. Oma kokkuvõttes töögrupi tööst rõhutas Artur Talvik KOVi ülesannet luua ettevõtlust toetav taristu ja olla ettevõtja abistajaks vallas pakutavate teenuste kaudu. Ta tegi töögrupi nimel ettepaneku luua vallas koht ametnikule, kelle tööks oleks ettevõtjale äri ajamiseks tingimuste loomisel igakülgse abi osutamine. Vallale soovitati hakata mõnedes küsimustes riigiga oluliselt tugevamalt positsioonilt suhtlema, näiteks teemadel keskkond ja looduskaitse.

Merenduses leiti suurim probleem olevat vallas asuvate väikesadamate töökorda seadmine, samuti vajadus arendada neis välja vajalik taristu. Eraldi toodi välja Salmistu sadam, mis on valla bilansis ja praegu häbiväärses seisukorras.

Infotehnoloogiline areng
Omniva infoäri valdkonna juht Sander Aasna Valklast asendas töögruppi „Infotehnoloogiline areng” esialgu juhtima pidanud Rasmus Merivood. Ettevaatavalt seati eesmärgiks jõuda nii kaugele, et inimesele oleksid peamiseks kanaliks suhtluses vallaga e-kanal ja digiinfrastruktuur. Ka turistidele suunatud turundus peaks kolima eelkõige digitaalkanalitesse.

Vallal soovitati tsentraliseerida kogu KOVi ulatuses IT-tehnoloogia hankimine, mis aitab kindlasti ka kulusid kokku hoida. Sander Aasna pidas oluliseks läbiviidavate rahuloluküsitluste muutmist kvartaalseteks, et tekiks selge ülevaade elanike ootustest vallajuhtidele. Et kõik head mõtted ja ettepanekud selles valdkonnas realiseeruksid, on vaja toetavat taristut, kiiret internetti, ehk vald peaks tegema kõik endast oleneva tagamaks võimalikult lähitulevikus kiire interneti levimine kogu valla territooriumil.

Haridus
Hariduse töögruppi olid ennast kirja pannud 16 oma ala asjatundjat ning seda juhtis volikogu hariduskomisjoni esimeheks valitud Marti Hääl. Töögrupis arutati Kuusalu valla haridusvõrgu tuleviku üle. Murelikuks muutis arutelus osalejaid tõik, et praegune valla hariduse arengukava kehtib küll aastani 2021, aga see tehti tingimustes, kus riigigümnaasiumi osas polnud veel täit selgust. Seda selgust pole ka täna, kuid leiti, et enam ootama jääda pole võimalik, vaja on prioriteedina algatada uue hariduse arengukava koostamine ning kaasata selle koostamisse, lisaks kohalikele asjatundjatele, ka väliseksperte. Tähtajana pakuti töögrupi poolt välja 2019.aasta kevad. Töögrupp oli peaaegu üksmeelsel seisukohal, et gümnaasiumihariduse andmist tuleb Kuusalu vallas jätkata igal juhul.

Marti Hääle sõnul leiti, et tuleks käivitada koolide ühine tugikeskus, seda juba 1.jaanuarist 2019, samuti valla kõigi haridusasutuste halduse ja majanduse konsolideerimine. Töögrupp arutas ka, kas oleks mõistlik viia kõigi koolide juhtimine nö “ühe mütsi alla”, kuid ühtset seisukohta selles küsimuses ei sõnastatud. Siiski koorus diskusioonist välja mõte, et koostöö kõigi seistme vallas asuva haridusasutuse vahel peaks senisest palju tõhusam olema. Lõpetuseks soovitas Marti Hääl valla volikogul lähitulevikus tööle rakendada hariduskomisjon.

Sotsiaaltoetused- ja teenused
Volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Ingeldrin Aug oli kutsutud juhtima töögruppi „Sotsiaaltoetused ja -teenused”. Sõnastati neli mõttepunkti. Esiteks vajadus tegeleda teenuste arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Konkreetse ettepanekuna toodi välja soov võimaldada kodus lähedasi hooldavatele inimestele puhkust. Samuti peeti oluliselt koostööd nii ettevõtjate kui kolmanda sektoriga erivajadustega inimestele töökohtade loomisel ning võlanõustamisteenuse pakkumist abivajajatele. Ingeldrin Aug rõhutas oma kokkuvõttes mõtet, et sotsiaalvalldkonnas teenuste pakkumine ei saa olla projektipõhine tegevus, vaid see peab olema jätkusuutlik.

Teiseks pidas töögrupp oluliseks eluasemete ja vallavara arendusplaani väljatöötamist, kuna need on oluliseks eelduseks erinevate projektirahade taotlemisel. Kolmandaks rõhutati vajadust sotsiaalvaldkonda senisest enam tähtsustada, mis võiks väljenduda näiteks sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste tunnustamises. Parandamist vajavaks peeti ka sotsiaalvaldkonna kuvandit. Neljandana toodi välja reaalne vajadus luua Kuusallu hoolekandekeskus-pansionaat.

Üldplaneering ja vallavara
„Üldplaneeringu ja vallavara” töögruppi juhtis volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Kristo Palu, kes kohe sissejuhatuseks tõdes, et üldplaneeringu dokumendid vallas on lootusetult vananenud. Seetõttu tuleb eesmärgiks võtta hiljemalt 2021. aastaks kehtestada vallas uus üldplaneering. Praegu on suur probleem ka see, et vallas puudub planeerija, mis tähendab, et selle leidmiseks tuleb võimalikult kiiresti korraldada vastav hange. Töögrupi juht juhtis tähelepanu ka sellele, et kiiresti, täpselt ja detailselt on vaja kaardistada, millist kinnisvara vald omab ja millises seisukorras iga konkreetne objekt on. Sama kehtib ka kõigi hoonete ülalpidamiskulude kohta.

Töögrupi nimel tegi Kristo Palu ettepaneku luua vallavalitsusse niinimetatud kinnisvarahalduri ametikoht, et hakata järjest probleemidele lahendusi leidma.

Ühine pilt Kuusalu vallast
Kui töögruppide juhid olid oma tööst ülevaate andnud, võttis päeva kokku taas vallavanem Monika Salu. Ta pidas päeva kordaläinuks, kuna vallas on nüüd olemas suur hulk inimesi, kes omavad sarnast tervikpilti ja informatsiooni: „Alustades tööd Kuusalu vallas tundus, et minu ette on laotatud tuhandetest tükkidest koosnev pusle ja need tükid olid kõik tagurpidi. Tänane päev pööras minu jaoks suure hulga neist pusletükkidest ümber ja usun, et ühiselt teame nüüd, millist pilti Kuusalust tahame edaspidi näha.”

Vallavanem tõi ka päeva ühe märksõnana välja oli lõimumise, mis väljendus selles, et töögruppide töövaldkondades leiti mitmeid ühisosi ja mõisteti – isegi soovides muuta vaid mõnd väiksemat osa, pead alati arvestama ka sellega, et see muudab kogu tervikpilti.

Päeva lõpetuseks tänas vallavanem kõiki töögruppides ja mõttevahetustes osalejaid, lisades, et arenguseminari päev on olnud suur töö, mille tulemusena loodetakse kokku leppida tegemist väärt asjades ning juba lähitulevikus koostada vallale arengukava, mille saatuseks ei saa vaid arhiiviriiulil tolmu kogumine.

0

Juu­be­li­peol esi­ta­sid ko­ha­li­kud har­ras­tus­näit­le­jad sa­ma tük­ki, mi­da män­gi­ti seal 100 aas­tat ta­ga­si.

Vii­nis­tu rah­va­ma­ja ja Ees­ti Va­ba­rii­gi ühi­ne juu­be­li­pi­du toi­mus lau­päe­val, 25. au­gus­til nii rah­va­ma­jas kui me­re ää­res, kus süü­da­ti mui­nas­tu­le­de öö pu­hul sün­ni­päe­va­lõk­ked.

Juu­be­li­peo kor­ral­das Vii­nis­tu kü­la­selts. Rah­va­ma­ja uk­sed olid lah­ti ja oo­ta­sid kü­las­ta­jaid ju­ba pä­rast­lõu­nast, ees­ka­va­ga alus­ta­ti kel­la viie ajal. Sis­se­ju­ha­tu­seks ja­gas kü­la­selt­si lii­ge Ur­ve Toom­puu ko­ha­le­tul­nui­le, ke­da oli roh­kes­ti, sei­ku Ees­ti Va­ba­rii­gi­ga sa­mal aas­tal „sün­di­nud“ kul­tuu­ri­kant­si aja­loo koh­ta.

1909. aas­tal loo­di Vii­nis­tu kü­las va­ba­taht­lik tu­le­tõr­je­selts. Ku­na selt­sil ei ol­nud ra­ha, ot­sus­ta­ti ha­ka­ta kor­ral­da­ma üri­tu­si, et teenida tulu tu­le­va­se selt­si­ma­ja, prit­si­kuu­ri ja tu­le­tõr­je­va­rus­tu­se jaoks. Selt­si eest­ve­da­mi­sel ha­ka­ti or­ga­ni­see­ri­ma peoõh­tuid, kus laul­di ja eten­da­ti näi­te­män­ge, kor­ral­da­ti näi­tus­müü­ke, müü­di kor­jan­du­se­ga saa­dud ja selt­si­le kin­gi­tud ese­meid. Pi­du­dest-näi­tus­müü­ki­dest saa­dud tu­lu eest ehi­ta­ti­gi selt­si­ma­ja ja prit­si­kuur. Ma­ja ehi­tust alus­ta­ti 1918. aas­ta ke­va­del, ka­tu­se al­la sai sü­gi­seks. Esi­me­ne pi­du pee­ti selt­si­ma­jas 22. ok­toob­ril, mil too­di la­va­le kaks näi­den­dit, „Mäk­si Ant­su äpar­dus“ ja „Pe­re­nai­se va­lit­sus“.

Juu­be­li­pi­dus­tu­sel tu­le­ta­ti hea sõ­na­ga meel­de kõi­ki neid, kes on ol­nud rah­va­ma­ja eest­ve­da­jad. Neist olid ko­hal Mar­ta Kai­sel, Ka­ja Tilk, Lai­la Ees­saar, Hart­vig Nii­holm ja Rii­na Paar­ta­lu.

Juu­bi­la­ri õn­nit­le­sid Eru La­he Ran­na­rah­va Selt­si, Kol­ga ja Tur­bu­nee­me kü­la esin­da­jad. Esi­ne­sid El­na Link­vis­ti ju­hen­da­ta­vad Lok­sa Tant­si­jad, kes on alus­ta­nud just Vii­nis­tu rah­va­ma­ja tant­su­rüh­ma­na, lõõt­sa­män­gi­ja Mart Nurm­sa­lu ning Kris­tin Par­ve, Ma­ri Soo­ne, Han­na-Lii­sa Kap­pel ja Kris­tii­na Re­ba­ne an­samb­list Tüd­ru­kud.

Rah­va­ma­ja 100. sün­ni­päe­va si­du­mi­seks sa­jan­di­ta­gu­se ava­mis­peo­ga tõid ko­ha­li­kud har­ras­tus­näit­le­jad Ur­ve Toom­puu eest­ve­da­mi­sel la­va­le taas Ju­han Jär­ve­ri näi­te­män­gu „Mäk­si Ant­su äpar­dus“. Õpet­li­ku sõ­nu­mi­ga jan­dis as­tu­sid osa­täit­ja­te­na pub­li­ku et­te Kai­sa Kai­sel, Ül­le Ti­ker­pa­lu, Tei­jo Ida­vain, Re­ne Le­vin, Rau­no Aru­lo ja Art­hur Škur­ko.

Kui et­teas­ted lõp­pe­sid, süü­da­ti tri­ko­loo­ri vär­vi­des küü­nal­dest tõr­vi­kud ning rah­va­ma­ja et­te ko­gu­ne­nud rah­vas lii­kus Ai­var Nii­hol­mi ša­maa­nit­rum­mi saa­tel ja spet­siaal­set sel­leks sünd­mu­seks val­mi­nud tu­le­loit­su sõ­nu­des ühi­selt Vii­nis­tu Kuns­ti­muu­seu­mi õue­le, kus päi­ke­se­loo­jan­gul süü­da­ti me­re ää­res lõk­ked. Juu­be­li­pi­du jät­kus sim­ma­ni­ga, esi­ne­sid an­samb­lid Ups ja Arms Around Pa­ris.

Vii­nis­tu rah­va­ma­ja juu­be­li­peo kor­ral­dus­toim­kon­nas olid kü­la­selt­si liik­med Ur­ve Toom­puu, Kärt Toom­puu, Lai­vi Kir­si­puu, Epp Külm­saar, Ül­le Ti­ker­pa­lu ja En­no Ti­ker­pa­lu. Peo lä­bi­vii­mist toe­ta­sid ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm, Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus, Vii­nis­tu Ran­na­res­to ja Jaan Ma­nits­ki.