Teisipäev, 13. november 2018
Autorid Posts by Anne Martin

Anne Martin

13 POSTS 0 ARVAMUSED

0

Sõ­nu­mi­too­ja kir­ju­tas 5. sep­temb­ri le­hes Vi­ru ra­bas toi­mu­va usu­kuu­lu­ta­mi­se­ga seo­ses tek­ki­nud vas­tuo­lu­dest ko­ha­li­ke ela­ni­ke ja Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te va­hel.

Möö­du­nud nel­ja­päe­val, 4. ok­toob­ril ko­gu­ne­sid Kol­ga Rah­va Maj­ja ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na esin­da­ja­te­na Uu­ri kü­la­va­nem Emil Ru­ti­ku, Ka­ha­la kü­la­va­nem Jaa­nus Hein, loo­dus- ja pä­ran­di­koo­li­tu­si pak­ku­va MTÜ Est­lan­der asu­ta­ja ning eest­ve­da­ja Er­ki Vaik­re ja Bri­git­ta Vaik­re Kol­gast, An­ni­ka Blum Mus­ta­met­sa kü­last. Osa­les ka Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge And­res Hein­ver, kes too­ni­tas, et esin­dab sel­lel kok­ku­saa­mi­sel MTÜd Kol­ga Aren­dus, mit­te vo­li­ko­gu. Je­hoo­va tun­nis­ta­jaid esin­da­sid ju­rist Lem­bit Rei­le, Toi­vo Aru­mets Viim­si-Kuu­sa­lu ko­gu­du­sest ja Alek­sei Fo­min Lok­sa ko­gu­du­sest. Koh­tu­mi­sel vii­bis si­se­mi­nis­tee­riu­mi usuas­ja­de osa­kon­na nõu­nik Rin­go Ring­vee.

Kut­su­tud olid veel Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Mait Kröönst­röm ja esin­da­ja RMKst. Mait Kröönst­röm ei saa­nud osa­le­da, ku­na esialg­set koh­tu­mi­se ae­ga ni­hu­ta­ti hi­li­se­maks ja tal oli va­ra­sem kok­ku­le­pe vi­lis­ta­da Lool Ees­ti meist­ri­võist­lus­te raa­mes pee­tud jalg­pal­li­koh­tu­mist. RMK sei­su­ko­ha saa­tis kü­las­tus­kor­ral­du­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Mar­ge Ram­mo koo­so­le­ku kor­ral­da­ja­te­le kir­ja­li­kult.

Koo­so­lek kes­tis pool­teist tun­di
Er­ki Vaik­re ja Emil Ru­ti­ku sel­gi­ta­sid koo­so­le­ku jook­sul kor­du­valt tee­ma­püs­ti­tu­se ja koh­tu­mi­se ees­mär­ki: ko­ha­li­kud ko­gu­kon­na­liik­med mõis­ta­vad häs­ti, et te­gu ei ole ju­rii­di­li­se vaid­lu­se­ga, ku­na ot­se­selt ei ri­ku­ta üh­te­gi sea­dust, vaid soov on jõu­da oma­va­he­li­se­le kok­ku­lep­pe­le. Ko­ha­li­ke ela­ni­ke ni­mel pa­lus Er­ki Vaik­re Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­tel lõ­pe­ta­da oma usu­kuu­lu­ta­mi­ne Vi­ru ra­ba prae­gu­se sis­se­pää­su juu­res kui sel­les­se pai­ka so­bi­ma­tu ja ko­gu­kon­da häi­riv te­ge­vus ning viia see Vi­ru ra­bast üle mõn­da tei­se so­bi­va­mas­se koh­ta.

Lem­bit Rei­le väl­jen­das Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te poolt rõõ­mu, et lõ­puks ome­ti mõis­ta­vad nad, mil­les üld­se prob­leem on. Sa­mas kes­ken­du­sid te­ma, Alek­sei Fo­min ja Toi­vo Aru­mets koo­so­le­kul oma sõ­na­des eel­kõi­ge Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te te­ge­vu­se tut­vus­ta­mi­se­le ning sõ­nu­mi­te pro­pa­gee­ri­mi­se­le.

Aru­te­lu käi­gus tun­nis­ta­sid mõ­le­mad osa­poo­led, et Vi­ru ra­ba prae­gu­ne park­la on vä­ga kit­sas ning sõi­du­ki­te­ga ma­nöö­ver­da­mi­ne on ju­ba ini­mes­te­le oht­li­kuks muu­tu­nud. Võe­ti tead­mi­seks Mar­ge Ram­mo edas­ta­tud sõ­num, et RMK on koos­töös Kuu­sa­lu val­la ja maan­teea­me­ti­ga alus­ta­nud Vi­ru ra­ba par­ki­mis­kü­si­mu­se­le tõ­hu­sa­ma la­hen­di leid­mist. Alg­se ka­van­di ko­ha­selt saab plaa­ni­ta­va park­la asu­ko­haks tu­gi­maan­tee nr 85 Liia­pek­si-Lok­sa tee­maa Vi­ru ra­bas­se si­se­ne­va tee lä­he­dal, kuid park­la asu­koht ja ula­tus täp­sus­tu­vad pro­jek­tee­ri­misp­rot­ses­si käi­gus. Li­saks tea­tas Mar­ge Ram­mo, et ka­van­da­ta­vas­se park­las­se on plaan luua ka koht eri­ne­va­te tee­nus­te osu­ta­mi­seks.

RMK-l on prae­gu keh­tiv suu­sõ­na­li­ne kok­ku­le­pe Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te­ga, et nad või­vad au­to­de par­ki­mi­se ko­ha äär­ses met­sas oma ma­ter­ja­le hu­vi­lis­te­le ja­ga­da, see­juu­res häi­ri­ma­ta Vi­ru ra­ba kü­las­ta­jaid. Sa­mu­ti ei to­hi nen­de te­ge­vus pii­ra­ta ega ta­kis­ta­da au­to­de par­ki­mist. Vi­ru ra­ba kui äär­mi­selt kü­las­ta­ta­va ob­jek­ti jooks­va hool­du­se­ga iga­päe­va­selt te­ge­le­vad RMK töö­ta­jad ei ole siia­ni Vi­ru ra­ba au­to­de par­ki­mi­se ko­has kok­ku­lep­pest kõr­va­le­kal­du­mi­si tä­hel­da­nud, tõ­des Mar­ge Ram­mo.

Oma kir­ja­li­ku sõ­nu­mi lõ­pe­tas ta tõ­de­mu­se ja et­te­pa­ne­ku­ga: „Kui ko­ha­li­ke­le ela­ni­ke­le tun­dub Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te te­ge­vus häi­riv ja ko­ha­tu, siis oleks mõist­lik see te­ge­vus prae­gus­tes olu­des kat­kes­ta­da või pea­ta­da. Meie et­te­pa­nek on pea­ta­da se­niks Vi­ru ra­ba au­to­de par­ki­mi­se ko­has iga­su­gu­ne mit­te­kü­las­tus­kor­ral­dus­li­ke tee­nus­te osu­ta­mi­ne ja te­ge­vus­te kor­ral­da­mi­ne, seal­hul­gas ka Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te te­ge­vus.“

Mil­les kok­ku le­pi­ti
Te­ge­li­kult jäid ot­se­sed kok­ku­lep­ped sel koh­tu­mi­sel sõl­mi­ma­ta.

Je­hoo­va tun­nis­ta­jad võt­sid vas­tu ko­gu­kon­da­de liik­me­te ni­mel enim kõ­nel­nud Er­ki Vaik­re pal­ve aus­ta­da ko­gu­kon­da­de ja põ­li­se­la­ni­ke soo­ve, tul­la vas­tu ja lõ­pe­ta­da neid häi­riv te­ge­vus – Je­hoo­va tun­nis­ta­jad lu­ba­sid mõel­da-kaa­lu­da va­rian­te. Lem­bit Rei­le hin­das Je­hoo­va tun­nis­ta­ja­te ni­mel koh­tu­mist vä­ga po­si­tiiv­selt ja oli ra­hul, et õn­nes­tus kok­ku tul­la ühe laua äär­de, sil­mast sil­ma oma­va­hel va­lu­punk­ti­dest rää­ki­da.

And­res Hein­ver tõ­des koh­tu­mi­se lõ­puks, et prob­leem ei kuu­lu­gi te­ge­li­kult val­la kom­pe­tent­si, vaid tu­leb­ki la­hen­da­da as­jao­sa­lis­te ini­mes­te va­hel.

Rin­go Ring­vee, kes esin­das laua ta­ga ain­sa­na rii­ki, jäi lõ­pe­tu­seks na­pi­sõ­na­li­seks, ku­na üh­te­gi õi­gu­sak­ti, mil­le­le tu­gi­ne­da kä­sit­le­tud prob­lee­mi­le la­hen­du­se leid­mi­seks, ei ole. „Tu­leb­ki lei­da komp­ro­miss,“ sõ­nas ta. „Sõl­mi­da oma­va­he­li­sed kok­ku­lep­ped ja läh­tu­da ee­ti­kast.“ Ka te­ma tõi eri­ti po­si­tiiv­se as­jao­lu­na väl­ja sel­le, et ini­me­sed, kel­lel on prob­leem, saa­vad oma­va­hel kok­ku ja rää­gi­vad as­jast.

0

Lok­sa Kon­su­mi kaup­lus su­le­tak­se ala­tes 26. sep­temb­rist li­gi­kau­du aas­taks. Uus Kon­sum loo­de­tak­se ava­da 2019. aas­ta juu­nis. Kon­sum asub hoo­nes, kus aas­taid ta­ga­si paik­nes ka omaaeg­ne po­pu­laar­ne Põh­ja­ran­ni­ku res­to­ran. Ko­gu ma­ja lä­heb 1. ok­toob­rist lam­mu­ta­mi­se­le, ase­me­le ehi­ta­tak­se uus kaup­lu­se­hoo­ne.
Har­ju Tar­bi­ja­te Ühis­tu ju­ha­tu­se esi­mees Jaan Mar­jun­di: „Töö­ta­jaid püüa­me sääs­ta ja pa­ku­me nei­le ehi­tu­se ajaks tööd oma ole­ma­so­le­va­te kaup­lus­tes. Har­ju Tar­bi­ja­te Ühis­tul on kok­ku 26 kaup­lust, tööd jät­kub ja ku­na töö­ta­jad on meil tub­lid, siis on ka kõi­gi­le edas­pi­di uues kaup­lu­ses töö­koht ga­ran­tee­ri­tud. Uu­de Kon­su­mi kaup­luses­se on li­saks meie kau­ban­dus­pin­na­le pla­nee­ri­tud ruu­mid ka ap­tee­gi­le ja lil­le­kaup­lu­se­le.“

Seo­ses Kon­su­mi sul­ge­mi­se­ga ka­ha­neb Lok­sa lin­na ja ümb­rus­kon­na ela­ni­ke või­ma­lus os­ta ko­du­lä­he­da­sest poest toi­duk­raa­mi se­ni­selt viielt poelt nel­ja­le. Neist suu­rim on Gros­si Toi­du­kau­bad, väik­se­mad on Va­len­ti­na Pood Tal­lin­na tä­na­val ning Meie Pood ja Uue­lin­na kaup­lus Pos­ti tä­na­val.

Lok­sa Meie Poe ju­ha­ta­ja Rein Rein­vee üt­les, et on op­ti­mist­lik ja põ­ne­vu­se­ga uue si­tuat­sioo­ni oo­tel. Sa­mas nen­tis, et et­te­võ­te lä­hi­tu­le­vi­kus oma poo­di laien­da­da ei plaa­ni, kuid plaa­nid või­vad pä­rast uue Kon­su­mi ava­mist muu­tu­da. Kü­si­mu­se­le va­ba­de töö­koh­ta­de ja li­sa­töö­jõu vär­ba­mi­se koh­ta tõ­des ta, et Meie Pood on ju­ba töö­ta­ja­te ri­du täien­da­nud, kuid hoo­li­ma­ta sel­lest on val­mis va­ja­du­sel ka uu­teks lä­bi­rää­ki­mis­teks, kõik sõl­tub käi­best.

Lok­sa noor­te­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Mar­git Ame­r kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ku­na suu­re­ma­test poo­di­dest jääb Lok­sa­le nüüd vaid Gros­si Toi­du­kau­bad, siis ha­ka­tak­se ilm­selt se­da ti­he­da­mi­ni kü­las­ta­ma. Sa­mas ei näe ta ka suurt prob­lee­mi, pal­jud ini­me­sed käi­vad au­to­de­ga Tal­lin­nas tööl ning po­le kee­ru­li­ne teel ko­ju mõ­nest suu­re­mast os­tu­kes­ku­sest lä­bi as­tu­da. Mar­git Amer li­sas, et te­ma tea­da oo­da­tak­se rõõ­mu­ga uue suu­re­ma ja loo­de­ta­vas­ti ka mit­me­ke­si­se­ma kau­ba­va­li­ku­ga Kon­su­mi tu­le­kut ning aju­tis­te eba­mu­ga­vus­te üle ei vi­ri­se­ta.

0

Var­gad vii­sid Kuu­sa­lu val­las Ku­pu kü­las te­gut­se­vast Nä­kial­li­ka töö­riis­ta­muu­seu­mi-se­pi­ko­jast mõ­ni nä­dal ta­ga­si kä­ru, komp­res­so­ri, ge­ne­raa­to­ri ja küm­neid töö­riis­tu. Pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe sõ­nul on muu­seu­mis kok­ku li­gi 100 000 eset.

„Olen nör­di­nud, sest abi po­le pea­le sõp­ra­de prak­ti­li­selt kel­lelt­ki saa­nud. Po­lit­sei teeb oma tööd, aga neil on ju läi­nud pä­rast res­surs­si­de op­ti­mee­ri­mi­si koor­mus ko­ha­li­kul ta­san­dil nii suu­reks, et füü­si­li­selt liht­salt ei jõua kõi­gi ja kõi­ge­ga te­ge­le­da,“ kom­men­tee­rib Nä­kial­li­ka pe­re­mees.

Ta leiab, et Kuu­sa­lu vald po­le ini­mes­te tur­va­li­su­se ta­ga­mi­se heaks pii­sa­valt tei­nud. Sel su­vel on val­las olu­kord tur­va­tun­de­ga te­ma hin­nan­gul eri­ti käest läi­nud. Var­gu­sed on sa­ge­ne­nud, au­to­des­se mur­tak­se sis­se ja ka te­ma on kan­na­ta­nu ol­nud roh­kem kui kor­ra, kuid sel­lest pi­ke­malt rää­ki­da ei ta­ha.

„Mul on val­la­va­lit­su­se­le nõuan­ne, mil­lest tu­leks tur­va­tun­de loo­mist ini­mes­te­le me val­las alus­ta­da ja ju­ba tä­na, mit­te hom­me. Val­la suu­re­ma­tes­se kes­kus­tes­se tu­leks üles sea­da tur­va­kaa­me­rad, mis ka töö­ta­vad. Pä­tid ja var­gad, kel vang­la­ko­ge­mus sel­ja­ta­ga, on saa­nud seal hea või­ma­lu­se ja hul­ga va­ba ae­ga, et end ju­rii­di­li­ses vald­kon­nas ha­ri­da ja täien­da­da. Nad tun­ne­vad sea­du­si pa­re­mi­ni kui iga tei­ne ta­va­ko­da­nik ja tea­vad täp­selt oma õi­gu­si ning õi­gus­kor­ra ta­ga­ja­te või­me­kust.“

Pee­ter Ki­vi­mäe pa­ni va­ras­te leid­mi­se eest väl­ja va­lu­ra­ha, se­ni po­le see ka­su­lik­ke vih­jeid too­nud. Ai­nult kä­ru, mil­le var­gad olid sa­mu­ti saa­giks saa­nud, lei­ti sõp­ra­de abi­ga Pu­di­soo-Kol­ga kan­dist met­sast üles. Nä­kial­li­ka pe­re­mees on pöör­du­nud ka sen­si­tii­vi poo­le, esial­gu po­le see­gi abi­nõu tu­le­mu­si and­nud.

Nüüd­seks on Pee­ter Ki­vi­mäe jõud­nud veen­du­mu­se­le, et ära­vii­dud as­ju ta vä­ga ta­ga­si ei ta­ha­gi, sest need on te­ma jaoks ot­se­kui rü­ve­ta­tud. Aga teh­tud üle­ko­hut lee­ven­daks, kui var­gad olek­sid tu­vasta­tud, va­hi al­la võe­tud ja nei­le mää­ra­tud õig­la­ne ka­ris­tus. Ta li­sab, et on sel­le ni­mel ka ise val­mis te­gut­se­ma, käi­vi­ta­ma üle-ees­ti­li­se võr­gus­ti­ku, et ta sol­va­tud hing vei­di­gi ra­hu leiaks.

0

Kol­ga raa­ma­tuk­lu­bi ko­gu­nes nel­ja­päe­val, 20. sep­temb­ril Jan­ne Ker­do eest­ve­da­mi­sel 30. kor­da. See­kord oli pa­lu­tud Kol­ga muu­seu­mis­se koh­tu­mi­se­le kir­ja­nik, näit­le­ja, la­vas­ta­ja ja saa­te­juht Jim As­hi­le­vi. Ta on kir­ju­ta­nud näi­den­deid ja ro­maa­ne, ka noor­te­ro­maa­nid „Ma olen elus ole­mi­se tun­ne“ ja „Ke­ha­de mets“, mis päl­vis Ees­ti Kir­ja­ni­ke Lii­du ro­maa­ni­võist­lu­sel 2015. aas­tal kol­man­da ko­ha. Li­saks on ta kätt proo­vi­nud rek­laa­mi­töös­tu­ses ja te­lest­se­na­ris­ti­na.

Kü­la­li­ne ju­tus­tas oma vii­mas­test loo­min­gu­lis­test saa­vu­tus­test. Te­les võib ala­tes ok­toob­ri­kuust nä­ha uut nal­ja­se­riaa­li „Alo”, mil­le peao­sas män­gib Tõ­nis Nii­ne­mets. Järg­mi­sel ke­va­del on oo­da­ta Tar­tu Uues Teat­ris la­va­le Jim As­hi­le­vi uut näi­den­dit psüh­ho­paa­tiast „Unus­ta, unis­ta”, la­vas­tab ke­va­del la­va­kuns­ti­ka­teed­ri lõ­pe­ta­nud noor näi­te­juht Ing­mar Jõe­la. Au­to­rit en­nast on või­ma­lik pea­gi nä­ha la­val Von Krah­li teat­ris ja KU­MU teat­ri­saa­lis.

Kir­ja­nik rää­kis paa­ri tun­ni jook­sul oma lap­se­põl­vest, lem­mi­kau­to­ri­test ja ins­pi­rat­sioo­nial­li­ka­test. Ta tun­nis­tas, et koo­li ajal pol­nud raa­ma­tu­te ja lu­ge­mi­se­ga sõb­ra­lik­ku su­het, pi­gem vas­tu­pi­di. Kui­gi ere­da­mad mä­les­tu­sed on jää­nud ka­hest las­te­raa­ma­tust – Ole Lund Kirkegaardi „Kummi-Tarzanist“ ja Astrid Lindgreni „Bullerby lastest“. Kooli ajal jättis kohustuslik kirjandus teda ükskõikseks. Paradigma muutus toimus pärast filmi „Kaklusklubi“ vaatamist ning selle aluseks oleva samanimelise romaani läbilugemist, autor on USA kirjanik Chuck Palahniuk. Pärast Francis Scott Fitzgeraldi „Suur Gatsby” ja Jerome David Salingeri „Kuristik rukkis“ lugemist saabus arusaamine, et raamatud aitavad inimestel elada, mõjutavad nende elusid.

Jim Ashilevi võttis kokku mõttekillud elust, olemisest, kirjutamisest ja üldse loometegevusest sõnadega: „Lood, mis on looja sees, peavad saama kirja pandud, endast välja jutustatud. Tähtis on võtta aega, lihvida mõtteid ja siis need kirja panna. Edasi on kõik juba lugeja kätes.“

Ta vastas Kolga raamatuklubis osalenud lugejate küsimustele ning soovijad said pühendused-autogrammid raamatutesse.

Kolga raamatuklubi esimene kohtumine kirjanikuga oli neli ja pool aastat tagasi, märtsis 2014. Avaürituse külaline oli Indrek Hargla. Esmalt koguneti raamatuhuvilistega kord kuus Kolga Kohvituppa, kui see tegevuse lõpetas, sai kohtumiskohaks Kolga muuseum.

Raamatukubi kohtumisõhtutel kindlat osalustasu pole, kes soovib, saab rahaliselt toetada, põhisponsorid on Janne Kerdo ja ta abikaasa Andres Heinver.

Alalisi osalejaid on Janne Kerdo sõnul paarkümmend ning enamasti on ka uusi uudistajaid: „Noori võiks olla rohkem, neid pole eriti palju käinud, noorte huvi oli suurem siis, kui külas käis Andrus Kivirähk. Seekord oli rõõmustav, et kohtumisele tulid kaks noort Kolga koolist ja loodan, et noorte huvi kasvab.“

Janne Kerdo rääkis, et ettepanekuid, keda kirjanikest külla kutsuda, on pakkunud klubilised ning ta jälgib kirjanduskonkursside tulemusi ja uudiskirjandust. Raamatuklubi järgmine kohtumisõhtu on Kolga muuseumis 14. novembril, külla on kutsutud Mati Õun ja Hanno Ojala, kel oktoobri alguses tuleb trükist raamat „Juminda miinilahing 1941“.

0

Pääs­tea­met tun­nus­tab au­mär­ki­de­ga tub­li­sid te­gi­jaid, ka neid, kes on sil­ma paist­nud hoo­li­vu­se, mis­sioo­ni­tun­de ja vap­ru­se­ga ini­mes­te elu ja va­ra pääst­mi­sel või on osu­ta­nud mär­ki­mis­väär­seid tee­neid pääs­te­vald­kon­na aren­da­mi­sel. Au­mär­ke ja­ga­tak­se kaks kor­da aas­tas – Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val ning sep­temb­ri al­gu­ses, kui pääs­te­tee­nis­tu­ses tä­his­ta­tak­se Ees­ti or­ga­ni­see­ri­tud tu­le­tõr­je aas­ta­päe­va. Tä­na­vu 7. sep­temb­ril möö­dus Ees­ti kut­se­li­se tu­le­tõr­je sün­nist 99 aas­tat.

Pääs­tea­me­ti kut­sel ko­gu­ne­sid see­kord­sed tun­nus­ta­tavad 11. sep­temb­ril Tal­lin­nas­se Must­pea­de Maj­ja. Au­mär­gid and­sid üle pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid, si­se­mi­nis­ter And­res An­velt ning pääs­te­ame­ti pea­di­rek­tor Ku­no Tam­me­aru.

Tun­nus­ta­ta­va­te seas olid Lok­sa pääs­te­ko­man­dost 5 töö­ta­jat, neist ne­li said Elu­pääst­ja me­da­li ja üks Pääs­te­tee­nis­tu­se me­da­li, ning Keh­ra pääs­te­ko­man­dost 3 töö­ta­jat, kel­lest Elu­pääst­ja me­da­li said kaks meest ja kol­man­da­le an­ti Pääs­te­tee­nis­tu­se me­dal.

Kok­ku ja­ga­ti sel kor­ral üle 100 au­mär­gi. Elu­pääst­ja me­da­leid an­ti 40, mil­lest 10 said erai­si­kud. Noo­rim elu­pääst­ja, 12aas­ta­ne Ro­ger Kuu­ra pääs­tis su­vel Vil­jan­di jär­ves up­pu­mis­sur­mast 5aas­ta­se poi­si.

Pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid tä­nas kõi­ki elu­pääst­jaid, kel­le lu­gu­des pee­gel­dub see, kui­das me tä­na Ees­tis oma ini­me­si kait­se­me ja pääs­ta­me. 

Elu­pääst­mi­se lu­gu Lok­salt
Juu­ni esi­me­sel päe­val süt­tis Lok­sal Ro­huaia tä­na­val viie­kord­se ma­ja nel­jan­dal kor­ru­sel kor­ter. Kui lee­gid ju­ba ak­nast väl­ja ula­tu­sid, võt­tis tuld ka viien­da kor­ru­se rõ­du, mis asus põ­le­va kor­te­ri ko­hal. Ko­gu tre­pi­ko­da oli täi­tu­nud pak­su suit­su­ga, sünd­mus­ko­ha­le saa­bu­nud Lok­sa pääs­te­ko­man­do pääst­ja­tel tu­li te­ha suit­su­su­kel­du­mist, et lei­da kor­te­ris­se jää­nud abi­va­ja­jad. Sa­mal ajal alus­ta­ti kol­man­da, nel­jan­da ja viien­da kor­ru­se kor­te­ri­te ela­ni­ke eva­kuee­ri­mist, ku­na ko­gu ko­ri­dor oli täi­tu­nud pak­su suit­su­ga.

Viien­dalt kor­ru­selt pääs­te­ti kaks sinna lõk­su­jää­nud ini­mest, kes an­ti üle kii­ra­bi­le. Nel­jan­da kor­ru­se põ­le­vast kor­te­rist too­di väl­ja tu­le­lõk­su jää­nud koer. Üht­la­si hoid­sid pääst­jad oma te­ge­vu­se­ga ära sa­ma tre­pi­ko­ja teis­te ini­mes­te eluoht­lik­ku olu­kor­da sat­tu­mi­se.

Elu­de pääst­mi­se eest tun­nus­tas pääs­tea­met Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li­ga Lok­sa pääs­te­ko­man­do pääst­jaid Mar­tin Lau­li­kut, Er­go Viil­maad ja Ai­var Hi­li­mo­ni. Sa­mal pääs­te­ope­rat­sioo­nil kii­re ja os­kus­li­ku te­gut­se­mi­se eest sünd­mus­ko­hal tun­nus­ta­ti Lok­sa pääs­te­ko­man­do mees­kon­na­va­nem Kai­do Kork­mad Pääs­te­tee­nis­tu­se me­da­li­ga.

Lok­sa pääs­te­ko­man­do pea­lik Mait Kröönst­röm rää­kis, et tun­nus­ta­mist tä­his­ta­ti pä­rast ühi­se tor­di­söö­mi­se­ga, na­gu te­hak­se ka sün­ni­päe­va­de ja puh­ku­se­le mi­ne­mi­se pu­hul. Sa­mas tõ­des ta, et hin­ges krii­bib väi­ke okas, mees­kon­na­va­nem Kai­do Kork­ma oleks või­nud sa­mu­ti saa­da Elu­pääst­ja me­da­li, sest juh­tis ko­gu se­da sünd­must, osa­les ka ot­se­selt pääs­teo­pe­rat­sioo­nis, te­gi suit­su­su­kel­du­mist.

Elu­pääst­mi­se lu­gu Keh­rast
Tä­na­vu ke­va­del, 16. ap­ril­lil puh­kes tu­le­kah­ju Keh­ras Nur­me tä­na­val asu­vas era­ma­jas, kus põ­les hoo­ne tei­ne ko­rrus. Sin­na olid lõk­su jää­nud 5 ini­mest. En­ne pääs­te­mees­kon­na saa­bu­mist olid ma­jast ise­seis­valt väl­ja saa­nud pe­rei­sa ja 5- ning 7aas­ta­sed lap­sed, isa oli jõud­nud nad pääs­ta tei­selt kor­ru­selt ak­na kau­du. Pe­re­ema ja täis­kas­va­nud va­nem poeg jäid tei­se kor­ru­se tup­pa tu­le­lõk­su ja oo­ta­sid pääst­ja­te saa­bu­mist, ku­na ei suut­nud enam ise­seis­valt eva­kuee­ru­da.

Keh­ra pääs­te­ko­man­do pääst­jad Mar­ko Tam­bur ja Mark Rei­si pai­gal­da­sid ak­na­ni tõm­be­re­de­li ning ai­ta­sid kan­na­ta­nud väl­ja. Vap­ru­se eest ini­mes­te pääst­mi­sel tun­nus­ta­ti Mar­ko Tam­bu­rit ja Mark Rei­si Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li­te­ga.

Keh­ra pääs­te­ko­man­do mees­kon­na­va­ne­mat Han­nes Kuk-k­et tun­nus­ta­ti Pääs­te­tee­nis­tu­se me­da­li­ga, Elu­pääst­ja III klas­si me­dal on tal rin­nas aas­tast 2008.

Elu­pääst­mi­se lu­gu Maar­dust
Eel­mi­se aas­ta 27. sep­temb­ril puh­kes tu­le­kah­ju Maar­dus Kal­las­maa tä­na­va sot­siaal­ma­jas. Hoo­nes põ­les lah­ti­se lee­gi­ga tei­se kor­ru­se kor­ter. Tu­li oli le­vi­nud ak­nast väl­ja ning ohus­tas pöö­nin­gu­kor­rust. Ini­me­sed olid jää­nud maj­ja tu­le- ja suit­su­lõk­su. Ko­ha­le­saa­bu­nud pääst­jad alus­ta­sid pa­ral­leel­selt suit­su­su­kel­du­mi­se, ot­sin­gu- ja pääs­te­töö­de­ga hoo­nest ning tõm­be­re­de­li abil ini­mes­te pääst­mi­se­ga hoo­ne vä­lis­kül­jelt.

Lok­sa pääs­te­ko­man­do pääst­ja Hans Te­ras­maa, Pi­ri­ta ko­man­do pääst­ja De­niss Da­nil­kin ja Muu­ga ko­man­do pääst­ja Ar­ka­di Pet­ros­jan pääst­sid suit­su täis kor­te­ri­test kaks ini­mest tõm­be­re­de­li abil. Hans Te­ras­maad tun­nus­ta­ti sel­le teo eest Elu­pääst­ja II klas­si me­da­li­ga, ku­na 2010. aas­tal on te­da ju­ba elu pääst­mi­se eest au­ta­sus­ta­tud Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li­ga. Pi­ri­ta ja Muu­ga pääst­jad said mõ­le­mad vää­ri­ka teo eest Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li.

0

Maail­ma aja­loo suu­rim ko­da­ni­kual­ga­tus, Maail­ma­ko­ris­tus­päev ehk World Clea­nup Day toi­mus lau­päe­val, 15. sep­temb­ril. Idee sai al­gu­se Ees­tist, se­da juh­tis va­ba­taht­li­kest koos­ne­nud staap, Ees­ti eest­ve­da­mi­sel ko­ris­ta­ti kor­ra­ga roh­kem kui 140 rii­gis.

Ees­tis oli loo­dust ko­ris­ta­mas 9500 ini­mest. Meil olid foo­ku­ses eel­kõi­ge met­sad, me­re­ran­nad ja si­se­vee­ko­gu­de kal­dad. Tal­gu­te staa­bi eest­ve­da­mi­sel olid ko­had, kus prü­gi tu­vas­ta­ti, kan­tud elekt­roon­ilise­le kaar­di­le. Sa­mas oli ka vaa­del­dav, mil­li­seid koh­ti on ju­ba mõ­ni tal­gu­selts­kond ko­ris­ta­ma re­gist­ree­ru­nud.
Kuu­sa­lu val­las oli tu­vas­ta­tud prü­gi­koh­ti, ku­hu tal­gu­li­sed see­kord ei jõud­nud, esialg­se­tel and­me­tel 6, Ani­ja val­las 6, Lok­sal ja Raa­si­ku val­las 1. Mõ­nel pool või­di siis­ki ko­ris­ta­da või te­hak­se se­da järg­mis­tel päe­va­del, kuid po­le amet­li­kult re­gist­ree­ri­tud.

Sõ­nu­mi­too­ja­le tea­dao­le­valt te­gut­se­sid tal­gu­li­sed lau­päe­val Kuu­sa­lu val­las 7 ko­has. Jan­no Laen­de eest­ve­da­mi­sel ko­ris­ta­ti Kiiu Ing­li­sil­la juu­res, see on ku­ju­ne­nud noor­te hän­gi­mi­se ko­haks ja muu­de­tud just­kui prü­gi­mäeks. Nor­dic Hou­ses Disc­golf Par­ki kor­ras­ta­ti MTÜ Kiiu Disc­Golf al­ga­tu­sel. Tiit Lii­vik oli võt­nud sü­da­meas­jaks La­he­maa rah­vus­par­gi ter­ri­too­riu­mil ve­de­le­va nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe rämp­su kok­ku kor­ja­mi­se. Koit­jär­vel te­gut­se­ti Eli­sa­beth Kau­ko­ne­ni ja Pe­das­peal Kai­ri Pirk-Va­tu­ne­ni eest­võt­tel. Liia­pek­si-Lok­sa tal­gu­pai­ka ot­si­ti veel vii­ma­se het­ke­ni tal­gu­juh­ti, kui­gi mi­tu tal­gu­list olid ju­ba re­gist­ree­ru­nud. Kü­la­va­nem Mar­gus Piis­pea init­sia­tii­vil ja eest­ve­da­mi­sel ning tä­nu 20 tal­gu­li­se­le said puh­taks Ka­sis­pea kü­la­tee­de äär­sed, Jaa­ni-Too­ma suur­ki­vi ümb­rus ja värs­ke vär­vi ka kü­la­kiik.

Ani­ja val­las te­gut­ses üks 8liik­me­li­ne tal­gu­selts­kond, kes kor­jas Ani­ja Lions klu­bi ja pre­si­dent Enn Pun­ga eest­ve­da­mi­sel Kau­nis­saa­re vee­hoid­la äär­se­test kraa­vi­dest ol­me­jäät­meid, kok­ku saa­di ne­li ko­ti­täit.
Lok­sal kut­sus Es­ter Pen­jam koos en­da­ga va­ba­taht­lik­ke Män­ni par­ki ja me­reäärt ko­ris­ta­ma. Te­ma­ga lii­tus üks ini­me­ne, kuid­ see ei se­ga­nud mis­sioo­ni el­lu­vii­mist.

Kuu­sa­lu ja Ani­ja val­las ning Lok­sa lin­nas olid oma­va­lit­su­sed võt­nud en­da­le ko­hus­tu­se abis­ta­da ja toe­ta­da akt­sioo­ni prü­gi ära­veo­ga. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se ma­jan­duss­pet­sia­list Ma­dis Praks lu­bas täp­sus­ta­da Maail­ma­ko­ris­tu­se staa­bi ja tal­gu­juh­ti­de­ga, kus kok­ku­kor­ja­tud prü­gi asub, et lä­hi­päe­val saaks pür­gi­ko­tid ära vii­dud.

Üleilm­ne ko­ris­tus­päev te­gi koos päi­ke­se­ga pla­nee­di­le tii­ru pea­le – al­gas hom­mi­kul kell 10 Uus-Me­re­maal, lõp­pes 36 tun­di hil­jem Ha­waiil. Tee­me Ära! Maail­ma­ko­ris­tus on EV100 prog­ram­mi osa­na suu­rim eest­las­te kin­gi­tus maail­ma­le meie rii­gi 100. sün­ni­päe­va pu­hul.

0

Au­gus­ti­kuus jäl­gi­sid spor­di­sõb­rad Ber­lii­nis toi­mu­nud ker­ge­jõus­ti­ku EMi. Roh­ked mee­dia­ka­jas­tu­sed või­mal­da­sid reaa­la­jas kaa­sa ela­da Eu­roo­pa ja Ees­ti spor­di­tip­pu­de­le. Sa­mas jäi aga peaae­gu ole­ma­tuks mee­dia hu­vi sel­le vas­tu, et pä­rast ta­va­pä­ra­se tiit­li­võist­lu­se lõp­pu Ber­lii­nis toi­mu­nud pa­ra­ker­ge­jõus­ti­ku EMil saa­vu­tas Kuu­sa­lu val­las Ha­ra kü­las elav Egert Jõe­saar ket­ta­hei­tes tu­le­mu­se­ga 47.98 meet­rit 4. ko­ha. Sõ­nu­mi­too­ja uu­ris, kui­das tal lä­heb ja mil­li­sed on tu­le­vi­kup­laa­nid.

Egert Jõe­saar, kel­lel ja­lad on sün­nist saa­dik pi­sut eri­ne­va pik­ku­se­ga, on hoo­li­ma­ta sel­lest pü­hen­da­nud end spor­di­le. Lap­se­põl­vest mee­nu­tab ta hel­ge­ma­te het­ke­de­na hun­di­koe­ra kut­si­ka oma­ni­kuks saa­mist ning va­ne­ma­te­ga koos teh­tud rei­se. Ema He­le Jõe­saar ja isa En­do Jõe­saar on poe­ga iga­ti toe­ta­nud. Egert Jõe­saar too­ni­tab, et nen­de toe­tus on te­ma jaoks olu­li­ne siia­ni.

Sõ­nu­mi­too­ja kü­si­mu­se­le, kas ja mil moel eri­neb tipp­ta­se­mel in­vas­port­la­se et­te­val­mis­tus ta­vas­port­la­se omast, ar­vab noor­mees, et vä­ga suu­ri eri­ne­vu­si ei ole­gi, kui­gi mõ­nin­gad iseä­ra­su­sed seo­ses ket­ta­hei­te­teh­ni­ka­ga siis­ki on. Mi­da aeg eda­si se­da pro­fes­sio­naal­se­maks teh­ni­ka muu­tub, sa­mas on ka ras­kem en­nast aren­da­da. Siis tu­leb lei­da uu­si la­hen­du­si, kui­das ke­tast kau­ge­ma­le hei­ta, ja hoi­da en­nast ter­ve­na, hoi­du­da vi­gas­tus­test.

Kui­gi Egert Jõe­saar on te­ge­le­nud ja võis­tel­nud ka teis­tel ker­ge­jõus­ti­kua­la­del, kes­ken­dub ta nüüd vaid ket­ta­hei­te­le. Tree­ning- ja võist­lus­hooaeg kes­tab 11 kuud aas­tast, al­gab sü­gi­sel ker­ge­malt ehk tree­ni­des 3-4 kor­da nä­da­las, ku­ni ke­ha har­jub pä­rast puh­kust uues­ti koor­mu­se­ga. Tal­vel lih­vi­tak­se de­tail­se­malt ket­ta­hei­te teh­ni­kat ja te­hak­se 4-6 kor­da nä­da­las jõut­ree­nin­gut.

Ke­va­di­sed tree­nin­gud, mi­da on sa­mu­ti 4-6 kor­da nä­da­las, on kõi­ge täht­sa­mad, sest nen­dest sõl­tub su­vi­se võist­lus­hooa­ja vorm ja ka tu­le­mu­sed. Ke­va­de­ti tu­leb ar­ves­ta­da ka vä­lis­maal laag­ris vii­bi­mi­se­ga ja see tä­hen­dab ju­ba hoo­pis teist­su­gust koor­must. Seal­sed tren­nid on ko­gu tree­ningt­sük­li ras­kei­mad ja nii 10 kor­da nä­da­las.

Egert Jõe­saar: „Et saa­da pa­ri­maks ja kes­ken­du­da tipp­spor­di­le, tu­leb pa­nus­ta­da põ­hi­mõt­te­li­selt ko­gu oma aeg.“ Ta üt­leb, et loo­dab üks­kord ka pä­ris tip­pu jõu­da. Sel­lel ränk­ras­kel teel on tal­le abiks tree­ne­rid Mart Ol­man ja Prii­du Niit, kel­le­ga koos moo­dus­ta­tak­se Team Egert Jõe­saa­r, sa­mu­ti toe­ta­vad veel Meie Toi­du­kau­bad, ter­vi­se­pood Biaks ja Ees­ti In­vas­por­di­liit.

Eger­t Jõesaare isik­lik re­kord 48.98 meet­rit on püs­ti­ta­tud eel­mi­sel aas­tal Pär­nus. Tä­na­vu on ta tree­nin­gu­tel kor­du­valt heit­nud üle 50 meet­ri, aga ei ole suu­tnud siia­ni võist­lus­tel oma vor­mi rea­li­see­ri­da ega uut re­kor­dit püs­ti­ta­da. Prae­gu käib val­mis­tu­mi­ne 2019. aas­tal toi­mu­va­teks maail­ma­meist­ri­võist­lus­teks, ehk teeb ke­tas seal üle 50 meet­ri­se len­nu­kaa­re, loo­dab ta. Plaa­ni on võe­tud üle trum­ba­ta Rio de Ja­nei­ro pa­rao­lüm­pia­män­gu­del saa­vu­ta­tud 8. koht ja käe­so­le­va aas­ta au­gus­tis Ber­lii­nis EMil saa­vu­ta­tud 4. koht.

Ühe oma unis­tu­se on Egert Jõe­saar tä­na­vu täit­nud. Ke­va­del lõ­pe­tas ta Tal­lin­na Üli­koo­li Haap­sa­lu Kol­led­ži ra­ken­du­sin­for­maa­ti­ka eria­lal, kait­ses edu­kalt lõ­pu­töö ar­hi­tek­tuur­se­te ob­jek­ti­de 3D vi­sua­li­see­ri­mi­se pa­ri­ma­test prak­ti­ka­test ja plaa­nib lä­hi­tu­le­vi­kus oman­da­tud eria­lal töö­le asu­da. Sa­mas soo­vib ta jät­ka­ta nii kaua kui vä­he­gi või­ma­lik te­ge­le­mist tipps­por­di­ga.

0

Kuu­sa­lu kesk­koo­lis ava­ti tä­na­vu ne­li esi­mest klas­si. Koo­li­ma­ja güm­naa­siu­mio­sa tii­va­ga ühen­da­ti ne­li uut moo­dulk­las­si­ruu­mi, ku­hu on sis­se sea­tud kaks ing­li­se kee­le, ve­ne kee­le ja aja­look­lass. Kok­ku õpib nüüd koo­lis 675 õpi­last, mis on 43 lap­se võr­ra roh­kem, kui oli eel­mi­se õp­peaas­ta al­gu­ses.
Ra­mi­rent Bal­tic ASilt ren­di­tud moo­dulk­las­sid jää­vad le­pin­gu­järg­selt koo­li­pe­re kä­su­tus­se 1. juu­li­ni 2022.

Di­rek­tor Vel­lo Sats üt­leb, et suu­rim rõõm seo­ses moo­dul­klas­si­de­ga on koo­li­pe­re­le see, et nüüd on lu­ge­mis­saal taas lu­ge­ja­te pä­ralt ning õpe­ta­ja­te tu­ba on õpe­ta­ja­te­le, nen­des ruu­mi­des po­le tun­de enam va­ja pi­da­da.

Moo­dul­kas­si­des õpe­ta­vad ing­li­se kee­le õpe­ta­jad Lii­na Raud­la ja Kai Pe­ter­son, aja­loo-ühis­kon­naõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Mer­ja Rumm ning ve­ne kee­le õpe­ta­ja Nii­na Pri­mo­len­na­ja kii­da­vad, et klas­si­ruu­mid on suu­red, mis või­mal­dab õp­pe­tööd lä­bi viia kaa­sa­ja nõue­te­le vas­ta­valt. Saab ra­ken­da­da põ­ne­va­maid õp­pe­mee­to­deid, te­ha rüh­ma­tööd, va­ja­du­sel mööb­lit üm­ber pai­gu­ta­da ja õpi­las­te lii­ku­mist klas­sis suu­na­ta.

Kaa­saeg­ne on ka klas­si­des olev teh­ni­ka, õpe­ta­ja-õp­pu­ri­te ka­su­ta­da on nu­ti­tahv­lid. Sa­mu­ti kii­de­tak­se või­ma­lust õpe­ta­da nii­nime­ta­tud ko­du­klas­si­des – siia­ni pi­did nii Mer­ja Rumm kui Nii­na Pri­mo­len­na­ja koos oma õpi­las­te­ga lii­ku­ma klas­sist klas­si. Ra­hul ol­lak­se ka või­ma­lu­se­ga klas­si­des vas­ta­valt va­ja­du­se­le tem­pe­ra­tuu­ri re­gu­lee­ri­da. Ning kii­de­tak­se, et ka st­res­si ja mü­ra on tä­nu moo­dulk­las­si­de­le vä­hem.

Õpe­ta­ja­te sõ­nul on ka õpi­la­sed ju­ba uu­te tin­gi­mus­te­ga har­ju­nud ja nei­le meel­dib – ei pea enam aja­lu­gu või ve­ne keelt õp­pi­ma iga päev eri­ne­vas klas­si­ruu­mis, na­gu oli va­rem. See te­ki­tab suu­re­mat kind­lu­s­tun­net.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tu­s kii­dab sa­mu­ti, et ruu­mi­puu­dus on saa­nud lee­ven­dust, enam ei pea tun­de lä­bi vii­ma õpe­ta­ja­te toas ega lu­ge­mis­saa­lis. Ku­na koor­mus uu­te­le moo­dulk­las­si­ruu­mi­de­le saab ole­ma suur, loo­dab ta, et need ke­nas­ti ku­ni ren­di­täh­ta­ja lõ­pu­ni vas­tu pea­vad.

Ehk­ki ruu­mi­kit­si­ku­se­le on klas­si­ruu­mi­de osas saa­dud lee­ven­dust, on Kuu­sa­lu kesk­koo­lis veel koh­ti, kus see annab iga­päe­va­selt vä­ga va­lu­salt tun­da – algk­las­si­de klas­si­ruu­mid, ko­ri­do­rid ja söök­la. Sel­le­le prob­lee­mi­le juh­tis val­la­vo­li­ko­gu 4. sep­temb­ri is­tun­gil oma rep­lii­gi­ga tä­he­le­pa­nu ka vo­li­ko­gu asee­si­mees Mar­gus Soom. Eri­ti mu­res oli ta õpe­ta­ja­te pä­rast, kes ei ma­hu enam söök­las­se söö­ma, sest las­te arv klas­si­des on lu­ba­tust suu­rem, see­ga lap­si ka söö­gi­va­he­tun­nil söök­las roh­kem.

Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tus: „Ole­me oma kit­sas söök­las tei­nud, mis või­ma­lik, et tek­ki­nud prob­lee­mi la­hen­da­da. Esi­me­ses söö­gi­va­he­tun­nis tu­le­vad esi­me­sed klas­sid söö­ma vei­di va­rem, pä­rast se­da kae­tak­se ko­he sa­mad ko­had uues­ti järg­mis­te­le õpi­las­te­le. Järg­ne­vas ka­hes söö­gi­va­he­tun­nis on küll sa­mu­ti kit­sas, aga pea­me hak­ka­ma saa­ma. Kõik süüa soo­vi­vad õpe­ta­jad saa­vad söö­gi­va­he­tun­nis süüa, reeg­li­na söö­vad õpe­ta­jad tei­ses või kol­man­das söö­gi­va­he­tun­nis. Ole­me pi­ken­da­nud vii­mast söö­gi­va­he­tun­di viie mi­nu­ti võr­ra, see on toit­lus­ta­mist sa­mu­ti su­ju­va­maks muut­nud. Roh­kem muu­da­tu­si söö­gi­va­he­tun­di­de ae­ga­des­se te­ha ei ole või­ma­lik, koo­li­päe­va ei saa va­he­tun­di­de pi­ken­da­mi­se ar­velt pi­ke­maks te­ha, ku­na sõl­tu­me koo­li­bus­si­de väl­ju­mi­sae­ga­dest.“

0

Kol­ga­kü­la pal­lip­lat­sil tä­his­ta­ti ree­del, 7. sep­temb­ril 50 aas­ta möö­du­mist Ees­ti ain­sa nõu­ko­gu­de pe­rioo­dil val­mi­nud sõ­ja­fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ ek­raa­ni­le jõud­mi­sest ko­has, kus toi­mu­sid fil­mi võt­ted. Kuu­la­ti fil­mi­te­ge­mi­se­ga seo­tud ol­nud näit­le­ja Evald Aa­vi­ku ja he­lio­pe­raa­tor ning do­ku­men­ta­list Enn Sä­de, sa­mu­ti fil­mi­krii­tik Jaak Lõh­mu­se mee­nu­tu­si, aga ka ko­ha­li­ke ini­mes­te isik­lik­ke mä­les­tu­si sel­lest ajast.

Saa­di osa väi­ke­sest la­hin­gust nõu­ko­gu­de ja sak­sa sõ­du­ri­te va­hel. La­hin­gust­see­ni eten­da­sid Pee­ter Ki­vi­mäe eest­ve­da­mi­sel ko­ha­li­kud sõ­jaa­ja­loo­hu­vi­li­sed Front Li­ne Ees­tist. Järg­nes Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ri et­teas­te, di­ri­gee­ris Ott Kask. Me­ki­ti sõ­du­ri­sup­pi ja tor­ti, õh­tu lõ­pe­tas fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ vaa­ta­mi­ne.

Va­baõ­hu­ki­no tar­vis oli üles sea­tud suur ek­raan. Ko­ha­le saa­bu­nud fil­mi­hu­vi­li­si ter­vi­tas fil­miõh­tu pea­kor­ral­da­ja, MTÜ Öko­kul­ler te­gev­juht Kai­sa Lin­no. Ta an­dis tea­da, et Kol­ga­kü­las on fil­mi­tud 10 män­gu­fil­mi ning de­monst­ree­ris tõe­list ra­ri­tee­ti – ain­sat tä­na­se­ni säi­li­nud puust vint­püs­si, mil­li­seid ka­su­ta­ti fil­mis „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“. Fil­mi­rah­vas oli sel­le fil­mi võ­te­te ajaks ja­ga­tud kü­las ta­lu­des­se, võt­teg­ru­pi puu­sepp elas Ka­da­pi­ku pe­res, tal­lu oli jää­nud al­les üks te­ma teh­tud puu­püss. Sel­le kin­kis Kol­ga­kü­la Selt­si­le Kal­le Aas­rand.

Oma mä­les­tu­si võt­te­pe­rioo­dist oli ko­ha­li­ku rah­va­ga ko­ha­le sõit­nud ja­ga­ma näit­le­ja Evald Aa­vik Tar­tust. Ta on kaa­sa te­inud Ees­ti 22 fil­mis, seal­hul­gas ka „Som­nam­buul“ ja „Pü­ha Tõ­nu kiu­sa­mi­ne“. Näit­le­ja kan­nul suun­du­ti met­sa, kus on tä­na­se­ni säi­li­nud fil­mi­mi­se tar­vis kae­va­tud kae­vi­kud.
Evald Aa­vik mee­nu­tas fil­mi­mi­se­ga seo­tud lõ­bu­said lu­gu­sid ning tun­nis­tas, et hoo­li­ma­ta 31 võt­te­päe­vast, mil­les ta osa­les, jäi te­ma ain­saks rep­lii­giks fil­mis: „Ku­ra­di häs­ti poi­sid lau­la­vad!“ Kul­tuu­ri­loo­li­selt hu­vi­ta­va, kuid se­ni ava­li­kus­ta­ma­ta fak­ti­na tõi ta väl­ja, et Viie­se rol­li, mi­da fil­mis män­gib Ken­no Oja, olid alg­selt kan­di­dee­ri­nud ka Vol­de­mar Kus­lap ning Jaan Too­ming.

Nõu­ko­gu­de pe­rioo­di fil­mi­te­ge­mis­i ja päe­va­kor­ras ol­nud fil­mi taus­ta mee­nu­ta­nud Enn Sä­de ja Jaak Lõh­mus rää­ki­sid, et fil­mis „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ kõ­la­nud Ei­no Tam­ber­gi „Laul kau­gest ko­dust“, mil­le esi­ta­sid Voldemar Kuslap, Eri Klas, Emil Laansoo ja Eesti Raadio Segakoor, on Eesti Kaitseväes kasutusel populaarse rivilauluna.

Enn Säde tõi välja filmi tegemisega seotud inimeste huvitava koosluse. Režissöör Jüri Müür oli noorukina teeninud Saksa lennuväe abiteenistuses, stsenaariumi aluseks olnud teose „Enn Kalmu kaks mina“ autor Paul Kuusberg oli teeninud Teises maailmasõjas punaarmees poliittöötajana.

Stsenarist Lembit Remmelgas olla ise tunnistanud, et on olnud N Liidu julgeolekuministeeriumi eriosakonna töötaja. Kuid hoolimata sellest oli filmi tootmisega seotud hulk poliitilisi probleeme, mistõttu pole algsest mõttest lõppversioonis palju säilinud ning hävinud on ka palju huvitavaid stseene, mida autoritel ei õnnestunud filmi sisse jätta.

Mälestusi filmitegemise ajast jagasid Kolgaküla elanikud Anu Adamson, Helges Mändmets ning Paul Laasik. Viimane meenutas, et filmitegemise suvel olid nad teiste kohalike poistega üsna pahased, kuna nende jalgpalliväljak oli võtteplatsina suurte okastraadist takistusribadega ära rikutud. Samas aga oldi väga uhked selle üle, et ka omakandi poiss, Loksalt pärit Tõnu Mikiver, mängis filmis üht olulist rolli. Veel meenutas Paul Laasik, kuidas nad sõpradega võttepaigast ühe tossupurgi ärandasid, selle tööle said, naabrinaise tõusva suitsusambaga ära ehmatasid, et poisid on saunale tule otsa pannud.

Kaisa Linno oli rahul, et lapsest saadik kuuldud lood filmivõtetest on lõpuks talletatud – filmiõhtu salvestas Kolgaküla Seltsi tellimusel Raul Valgiste. Filmiõhtu korraldamiseks sai MTÜ Ökokuller toetust Kuusalu vallavalitsuselt ja kohaliku omaalgatuse programmist.

Kaisa Linno ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et filmiõhtut on juba palju kiidetud: „Kohalikele meeldis. Facebookis kirjutati ja ka helistati ning tänati. Tänusõnad saatsid ka kõik kolm külalist, nad olid vaimustuses, et nii palju oli huvilisi ja tuldi vaatama sellist vana filmi.“

0

Lau­päe­val, 1. sep­temb­ril tä­his­ta­ti Lee­sil Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va ja hei­sa­ti rii­gi­lipp EV 100 kin­gi­tu­se­na rah­va­ma­ja et­te püs­ti­ta­tud li­pu­mas­ti.

Esi­me­ne puust li­pu­mast pai­gal­da­ti Lee­si rah­va­ma­ja juur­de 1998. aas­tal, kui es­ma­kord­selt toi­mus Ju­min­da pool­saa­re ran­na­kü­la­de päev. Kui see ära mä­da­nes, pai­gal­da­ti rah­va­ma­ja sei­na­le aju­ti­ne li­pua­lus. Kuid ko­ha­li­ku elu eest­ve­da­ja­tel oli unis­tus kor­ra­li­kust li­pu­mas­tist al­les ja kui Va­bae­ra­kond an­ne­tas oma nii­ni­me­ta­tud ka­tu­se­ra­ha MTÜ­le Ees­ti Lii­ku­mi­ne Ko­du­kant, taot­les MTÜ Po­hi­ran­na Mai­la Velst­rö­mi eest­ve­da­mi­sel sealt uue li­pu­mas­ti jaoks toe­tust. Saa­di 651eu­rot.

Uus li­pu­mast õn­nis­ta­ti sis­se tar­ku­se­päe­val. Li­pu­lau­lu saa­tel heis­ka­sid rii­gi­li­pu uhiuu­de mas­ti Lee­si kü­la raud­va­ra, en­di­ne vels­ker Thea Roo­te­man koos Tal­lin­na Reaal­koo­li güm­na­sis­ti­de, Lee­sil su­ve­sid veet­va­te Kaa­rel Ve­si­lin­nu ja Karl-Ing­mar Adam­so­ni­ga. „EV 100 igas kü­las“ Ida-Har­ju koor­di­naa­tor Kai­sa Lin­no an­dis Mai­la Velst­rö­mi­le ja Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­kmele Tii­na Viir­na­le rah­va­ma­ja sei­na­le kin­ni­ta­mi­seks üle EV 100 kingip­laa­di. Kai­sa Lin­no mär­kis, et plaa­te on Ees­tis tä­na­vu väl­ja an­tud li­gi­kau­du 200, neist 15 Ida-Har­ju­maal ja neist oma­kor­da 10 Kuu­sa­lu val­las.

Pä­rast pi­du­lik­ku li­pu­heis­ka­mist kan­ti Lee­si rah­va­ma­ja saa­lis et­te aja­loo­lis-muu­si­ka­li­ne luu­le­põi­mik „Meie Ees­ti ini­me­sed“ möö­du­nud 100 aas­ta jook­sul toi­mu­nud täht­sa­ma­test sünd­mus­test. Põi­mi­ku koos­tas Mai­la Velst­röm, koos te­ma­ga kand­sid sel­le et­te Väi­no Es­ken, Mee­li Le­his, An­ne­li Lin­na, Tii­na Viir­na, Ka­ri­na Palm­roos, Karl-Ing­mar Adam­son, Kaa­rel Ve­si­lind, Me­ri­lin Adam­son, pro­fes­sor Olev Oja ning noo­red et­le­jad Kol­ga koo­list: Cat­lyn Re­bas, Ca­rol Lau­rand, Ker­tu Saag­pak ja Jaa­na Lau­rand. Svin­gi­lu­gu­de­ga lõi ajas­tu­ko­hast mee­leo­lu noor­test muu­si­ku­test koos­nev Ju­min­da pool­saa­re Bänd.

Uu­de li­pu­var­das­se heis­ka­sid li­pu Lee­si kü­la pi­kaaeg­ne ela­nik ja raud­va­ra THEA ROO­TE­MAN ning su­ve­lee­si­kad KAA­REL VE­SI­LIND ja KARL-ING­MAR ADAM­SON, mõ­le­mad Tal­lin­na Reaal­koo­li õpi­la­sed. Va­sa­kul päe­va­juht VÄI­NO ES­KEN.

Uu­de li­pu­var­das­se heis­ka­sid li­pu Lee­si kü­la pi­kaaeg­ne ela­nik ja raud­va­ra THEA ROO­TE­MAN ning su­ve­lee­si­kad KAA­REL VE­SI­LIND ja KARL-ING­MAR ADAM­SON, mõ­le­mad Tal­lin­na Reaal­koo­li õpi­la­sed. Va­sa­kul päe­va­juht VÄI­NO ES­KEN.

Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­sel sai Lee­si rah­va­ma­jas kuu­la­ta ka Tal­lin­na Üli­koo­li eme­riit­dot­sen­di, Lee­sil ela­va Raul Mar­di et­te­kan­net „Kons­tan­tin Päts ja Ees­ti Va­ba­rii­gi sünd“. Kir­jan­dus­toas oli ava­tud näi­tus Ees­tis eel­mi­sel sa­jan­dil il­mu­nud aja­kir­ja­dest. Güm­naa­siu­mi­õpi­la­ne Kaa­rel Ve­si­lind näi­tas kü­si­mu­se­le, mis te­da seal kõi­ge roh­kem hu­vi­tab, 1996. aas­ta aja­kir­jast An­ne ar­tik­lit, kus kii­de­ti siis veel mit­te vä­ga laialt le­vi­nud mo­biil­te­le­fo­ne, te­ma koo­li­vend Karl-Ing­mar Adam­son vii­tas aja­kir­ja Loo­ming 1945. aas­ta numb­ri­te­le.

Lee­si rah­va­ma­ja õuel oli pi­du­päe­val ava­tud sul­le-mul­le turg, kus ena­mas­ti pak­ku­sid oma too­teid ko­ha­li­kud väi­ke­toot­jad. Müü­gil olid näi­teks til­lu­ke­sed puust ni­ker­da­tud ho­bu­sed ning oma kü­la pruu­li­ko­ja too­dang. Ju­min­da pool­saa­rel ko­du­toit­lus­tust pak­kuv Hel­ve Rem­mel­gas oli rah­va­ma­jas ava­nud ühe­päe­va­koh­vi­ku.

Pä­rast amet­li­ku osa lõp­pu sai tant­si­da an­samb­li A-La saa­tel.