Arukülas esilinastus dokumentaalfilm „Püha Jüri“

Arukülas esilinastus dokumentaalfilm „Püha Jüri“

KADRI PÕLENDIK
0

Laupäeval näidati Aruküla rahvamajas esimest korda filmi JURI ŽELOBETSKIST.

Projekti „Eesti lood“ raames valminud lühidokumentaalfilm räägib Aruküla elanikust Juri Želobetskist, kes hakkas pärast tütre surma korda tegema Aruküla õigeusu kirikut. Filmi autor on Riho Västrik ja produtsent Ylle Rajasaar, kes on samuti Aruküla elanik ning kellel tuli idee selline film teha.

Enne filmi algust rääkis Ylle Rajasaar, et kohtus esmakordselt Juri Želobetskiga, kui mees tuli tema juurde ehituspraaki likvideerima. Seoses torutöödega puutusid nad ka hiljem kokku ning ühel päeval rääkis ta oma loo – kuidas tütar tapeti ning ta otsustas seejärel hakata taastama varemetes kirikut.

Mõte filmi teha keerles Ylle Rajasaare peas kuni 2008. aastani, mil ta kõneles sellest Riho Västrikule. Filmi ideekavand esitati „Eesti lood 2009“ konkursile. Riho Västriku sõnul oli konkursi esimese vooru jaoks esitatud idee erinev sellest, milline film lõpuks välja tuli. Lõpliku stsenaariumi kirjutasid autorid pärast esimest filmimist 2009. aasta jaanuaris.

Filmi pealkiri on peaaegu et ainus asi, mis algsest ideest säilis. „See tuleneb püha Jüri legendist, mille Jüri koguduse kirikuõpetaja Tanel Ots enne filmi algust rääkis,“ ütles produtsent.

Režissöör aitas töödel sujuda
Ylle Rajasaar selgitas, et tuli filmimõttega välja alles siis, kui nägi Juri Želobetski tõelist veendumust kirik korda teha: „Tema südame kutse oli tugev.“

Koostöö filmi autorite ja peategelase vahel sujus. Ylle Rajasaare sõnul panustas Riho Västrik filmi tegemise ajal väga palju selleks, et kiriku kordategemine edasi läheks.

„Tema otsis eksperdid, kes käisid kiriku seisundit hindamas. Ta aitas Juril leida ehitusmaterjale ja julgustas teda jätkama ka siis, kui ilmnesid tagasilöögid.“

Riho Västrik ja Juri Želobetski kinnitasid, et nendevaheline koostöö sujus hästi. Režissöör aitas kirikuga seotud asjaajamisi teha – pidi palju tegelema büro­kraatiaga, millega Juri Želobetskil kogemust ei ole. Ainus asi, mis režissööri häirima jäi, oli filmi pikkus. Projekti „Eesti lood“ formaat näeb pikkuseks ette maksimaalselt 30 minutit. Riho Västriku sõnul oleks ta aga tahtnud teha vähemalt tunniajase filmi ning tegemiseks võinuks aega olla kolm aastat.

Abi oodatakse kõigilt
Filmitegijad leiavad, nüüd on oluline, et kogukond aitaks mehel töid edasi teha. Nad loodavad, et film mõjutab inimesi ning kutsub neid üles ulatama abikäed. Ylle Rajasaare hinnangul oleks abiks juba see, kui keegi aitaks projekti kirjutada või teaks, kustkohast ehitustöödeks raha saada. Hea meel on tal selle üle, et kiriku renoveerimist toetab ka Raasiku vald.

Film „Püha Jüri“ valmis sarja „Eesti lood“ raames koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga ning kolmapäeval, 3. veebruaril näidatakse seda ETVs. Ylle Rajasaar usub, et nii jõuab Aruküla õigeusu kiriku taastamise lugu paljude inimesteni ja ehk pakutakse abi ka mujalt.

„Me jutustame seda lugu, et inimesed mõistaksid, keegi meist ei pea oma muret ja valu päris üksi kandma. Juri näitab meile, et lohutust võib leida sellest, kui teed midagi, millest sünnib head paljudele inimestele. See leevendab südamevalu ja aitab leida mõttekaaslasi. Minu meelest on Juri kehastunud headus, kes hoolimata ränkadest saatuselöökidest ei mõtle ainult iseendale. Meil kõigil oleks temalt midagi õppida.“

Renoveerimistööd jätkuvad
Film räägib, kuidas pärast tütre traagilist surma saab Juri Želobetski aru, et tema üles­andeks on varemetes kirik uuesti üles ehitada.

„Juri vaatas tagasi oma elule, mõtles kõigile temaga juhtunud õnnetustele ning jõudis tõdemuseni, on jumalale meelepärane tegu, et kirik saaks taastatud,“ jutustas Riho Väst­­rik.

Kiriku taastamiseks asutas Juri Želobetski koos Jelena Perepjolkinaga 2006. aastal MTÜ Aruküla Vene Õigeusu Kiriku Taastamise Ühing. Kohalike abiga jõuti eelmisel aastal piir panna lagunemisele. Riho Västrik märkis, et õnnestus kinni panna palju murenemisi ja pragunemisi.

Juri Želobetski ütles, et käesoleva aasta suvel on plaanis töödega jätkata. Kõik sõltub sellest, palju leitakse raha. Režissööri hinnangul oleks katusesarikate tegemise jaoks vaja korralikku puitu, mis on kulukas. Renoveerimisega saaks kiires tempos jätkata, kui oleks raha.

Riho Västrik leiab, et eeldused selleks on olemas. Kiriku taastamiseks on endiselt oodatud kõik annetused. MTÜ Aruküla Vene Õigeusu Kiriku Taastamise Ühing arvelduskonto number on 221032817451.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus