„Rahvas soovis, et sellest saaks traditsioon,“ ütles korraldaja GARINA TOOMINGAS pärast 19. augustil, taasiseseisvumispäeva eelõhtul toimunud öölaulupidu.
Kuigi korraldajad pelgasid pisut, et rahvast tuleb kokku vähe, sest samal ajal oli kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kettaheite finaal, kus osales ka eestlaste lootus Gerd Kanter, kogunes Aruküla lauluväljakule mitusada inimest.
Laval oli bänd koosseisus Juhan Trump, Hain Hõlpus, Janno Trump ja Siim Nuder. Kahelpool lava istusid koorilauljad – Raasiku Valla Rõõmuline Spunk ning nende sõpruskoor Raudam Tallinnast. Publik ehk kaasalauljad istusid pinkidel lava vastas. Laulupidu dirigeeris Aruküla noortekoori dirigent Age Mets, lavale ülesseatud kahele ekraanile näitas laulude sõnu Olev Rähni.
Kokku esitati poolteist tundi kestnud laulupeol 26 lugu, neist üks oli popurrii neljast Raimond Valgre laulust. Mitme isamaalise laulu ajal seisis rahvas püsti, mõnel oli kaasas sinimustvalge lipp.
Pärast laulupeo lõppu sai vaadata Sally Stuudio tulesõud.
Rahvas oli vaimustuses
„Võimas oli vaadata, et kogu rahvas laulis kaasa, mõnel isegi pisarad silmis. Tore, et lehvisid ka rahvuslipud,“ ütles Kiviloost perega Arukülla laulma tulnud Eve-Liis Remmelgas.
Ta lisas, et esialgu kaheldi, kas rahvas tuleb õhtul kodudest välja, kuid tuldi.
„Pidu oleks võinud kesta kauem, oleks tahtnud veel samapalju laulda,“ arvas ta.
Kristiina Oja tuli sõpradega Arukülla Kehrast. Vaatasid kettaheitefinaali lõpuni ja siis sõitsid laulma.
„Vägev, et siin selliseid asju tehakse! Vahva, et laulmas ei olnud ainult vanemad inimesed, vaid ka noori. Mõtlesime, et tuleme siia Eesti lippude ja suurte tõrvikutega, kuid need ei mahtunud autosse. Nüüd mõtlen, et oleks võinud midagi ikka kaasa võtta,“ rääkis ta.
Korraldaja Garina Toomingas jutustas: „Üks seltskond tunnistas, et tulid siia eelarvamusega. Kuid pärast palusid, et tehke järgmisel aastal jälle, neil oli sel korral palju sõpru tulemata jäänud.“
Dirigent Age Mets oli meeldivalt üllatunud, et rahvas laulis sedavõrd aktiivselt kaasa ning tegi seda tundega.
„See oli tõesti nagu laulupidu!“ kiitis ta.
Tuleval aastal „Horoskoobi“ laulud?
Age Mets kinnitas, et oli kohe nõus laulupidu juhatama „Mulle meeldivad uued ja huvitavad ettevõtmised.“
Laulupeo repertuaari hakati esialgu kokku panema koos Garina Toomingase ja Olev Rähniga: „Arvestasime, et laule peaks jätkuma poolteiseks tunniks. Kõigepealt pakkus igaüks välja oma lemmiklaulud. Mina võitlesin kolme laulu eest – need on „Sind surmani“, „Eesti muld ja Eesti süda“ ning „Sõidulaul“.“
Et mitte 1988. aasta ärkamisaegset öölaulupidu ja mullust „Märkamisaega“ matkida, otsustati isamaaliste laulude kõrvale võtta ka teisi eestlastele armsaks saanud laule. Näiteks „Läänemere lained“, „Majake mere ääres“, „Mulgimaa“ ja teised.
„Usun, et see pidu oli veidi teistmoodi ja meielik. Arukülas on väga kokkuhoidev rahvas,“ rõõmustas dirigent.
Age Metsa sõnul oli kohaliku öölaulupeo saateansambel nii professionaalne, et piisas vaid kahest proovist, nendega oli hea koos töötada. Ka laululaval tehti enne peo algust veidi „soojendust“. Kooridega eelnevalt proove ei olnud, et koorilauljad ei võtaks kaasalaulmist kui tööd, vaid naudiksid seda samavõrd kui ülejäänud rahvas.
Juhan Trump rääkis, et saateansambel sai kohalikest muusikutest kokku pandud spetsiaalselt öölaulupeo ajaks: „Meile anti esialgu ette ports laule, saime ka ise lugusid juurde pakkuda. Kõiki lugusid proovides läbi mängima ei pidanud, igaüks ju teab neid laule.“
Ansamblijuht rõõmustas, et laulupeolistel vedas ilmaga – kui eelmisel õhtul sadas samal ajal tugevat vihma, siis kolmapäeva õhtul oli ilus selge ilm: „Ja kui ilm on ilus, tuleb ka rahvas kodust välja. Tuldi isegi pealinnast, sest üks autotäis rahvast küsis minult kõige otsemat teed Tallinnasse.“
Korraldajad arvasid, nagu ka kohalik rahvas – Aruküla öölaulupeost peaks saama traditsioon ning järgmisel aastal võiks laulda näiteks „Horoskoobi“-aegseid laule.