1820ndatel aastatel ehitatud mõisa köök ja söögisaal said esimese korraliku kapitaalremondi.
Aruküla mõisa vasakus tiivas, küljeukse kõrval söögisaalis ja köögis käib praegu remont. Hoones tegutseva waldorfkooli tegevjuhi Kerti Pellmasi sõnul tuli põranda erinevaid kihte hakata üles koorima nagu sibulat, kuni töömehed jõudsid ehitamisaegsete taladeni – sealt tulid välja vanad raudnaelad.
Tegevjuht sõnas, et remont on jäänud venima, sest kanalisatsioonitorud tuli välja vahetada ning järjest hakata eemaldama plaate ja linoleumi, mis olid sanitaarremontidega sinna eri aegadel paigutatud: „Kuna tahtsime, et töö oleks korralik, tuli minna järjest sügavamale, välja vahetada ka mädanenud talad. Põranda põhi oli kole, katkine ja must.”
Naelad on praegu hoiul tema kabinetis, need on plaanis jätta mõisa ootama aega, kui saaks suuremalt eksponeerida: „Paneme praegu huvikooli juhi Malle Jaakoga kokku materjali infotahvlitele, mis on kavas panna mõisahoone sisse ja ka välja. Meile on abiks olnud koduloolane Mai Erbe ning materjali mõisa ajaloost on kogunenud väga palju. On selge, et see kõik ei mahu stendidele ja vaja oleks eraldi muuseumituba.”
Kus naelad on valmistatud, Kerti Pellmas öelda ei osanud: „Oleme arutanud, et mõisa juures oli ilmselt oma sepikoda, kus need on tehtud. Sellele kinnitust pole aga saanud.”
Mis oli praeguse köögi ja söögisaali ruumide esialgne otstarve, pole samuti teada. Hilisematel aegadel on seal olnud klassid, garderoob, laoruum. Ühtegi fotot mõisa vanadest siseruumidest säilinud ei ole.
Remonti on mõisas plaanis teha tasapisi, möödunud aastal said vallaga kahasse remondi koridorid ning paigaldatud tulekindlad uksed.
Järgmisena on kavas jalgrattahoidla rajamine. Kuna mõis pole muinsuskaitse all, on Kerti Pellmasi sõnul remontimisel suhteliselt vabad käed, kuid kalliks läheb uuenduskuur ikkagi.