Arenduskojast on saanud kõige enam Leader-toetusi Kuusalu vald

Arenduskojast on saanud kõige enam Leader-toetusi Kuusalu vald

ÜLLE TAMM
0

MTÜ Arenduskoda tegi kokkuvõtteid aastate 2009-2011 Leader-taotlustest.

Leader toetus KOVide lõikes eurodes.

Leader toetus KOVide lõikes eurodes.

MTÜ Arenduskoda Leader-piirkond ühendab Kuusalu, Tapa, Vihula, Kadrina ja Ambla valda ning Loksa linna. Koos taotletakse ja jagatakse Euroopa Liidu külaelu arendamise ehk Leader-programmi toetusrahasid, mida vahendab PRIA.

Kui omavalitsused 2006. aastal MTÜga Arenduskoda liitusid, oli liikmeid 27. Praeguseks on neid 58 – peale 6 omavalitsuse veel 31 mittetulundusühingut-seltsi ning 21 osaühingut.

Arenduskoja tegevuspiirkonnas on kokku 28 022 elanikku. Taotlusi hakati toetusteks vastu võtma 2009. aastal, nüüdseks on 255 projekti peale antud kokku 2 187 099 eurot ehk 33,75 miljonit krooni, kui juurde arvestada ka tänavusügisene taotlusvoor. Kolme aasta jooksul on korraldatud 8 vooru.

Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus tutvustas detsembri alguses Sagadis toimunud aastalõpukoosolekul kokkuvõtet kolme viimase aasta tegevusest.
Eesti Leader-tegevusgruppide arvestuses on Arenduskoda toetatud projektide arvu poolest kolmandal kohal.

„Heideti isegi nagu ette, et meil on liiga palju taotlusi. Arvan, et me oleme õigel teel. Kas see oleks parem, kui mõnele projektile jagataks 3 miljonit krooni korraga,“ lausus ta.


Projekte esitatud ja kiidetud heaks KOVide lõikes.

Kõige enam on esitatud projekte Kuusalu vallast – kokku 113, heaks kiidetud 67, rahastuseta jäänud 46. Kuusalu vallast tulnud projektidele on toetust saadud 516 415 eurot (8 784 235,9 krooni).

Järgnevad Kadrina, Tapa, Vihula ja Ambla vald. Kõige vähem on toetusi saanud Loksa linn – 17 projektile 138 990 eurot (2 174 720,9 krooni). Kokku on taotlusi esitatud Loksalt 30, millest 13 jäänud heakskiiduta.

MTÜ Arenduskoda liikmemaks on omavalitsustel 1 euro elaniku kohta, teistel liikmetel 32 eurot aastas. Kolme aastaga on kõige enam maksnud liikmemaksu Tapa vald, mis on kõige suurem – kokku 35 675 eurot. Kuusalu valla liikmemaks on selle ajaga olnud 27 008 eurot, Loksa linnal 13 279 eurot.
Kõigisse omavalitsustesse on tulnud Leader-raha vähemalt kümme korda rohkem, kui tasutud liikmemaksu. Kõige rohkem on kasu saanud Vihula vald – iga liikmemaksueuro kohta on saadud toetusena tagasi 47,51 eurot. Kuusalu vallale on tulnud liikmemaksueuro kohta sisse 19,12 eurot, Loksa linnal kõige vähem – 10,47 eurot, Kadrina vallal 23,55, Ambla vallal 15,34 ning Tapa vallal 13,74 eurot.

Toetusi jagatakse investeeringu ja niiöelda seltsielu ehk pehmete projektide jaoks. Kokku on Arenduskojal toetatavaid meetmeid 7. Kõige enam on investeeringuprojekte rahastatud Kadrina vallast, kõige vähem Ambla vallast. Pehmetele projektidele on antud enim toetust Kuusalu valda, kõige vähem Loksale.

Heiki Vuntus kommenteeris Sõnumitoojale: „Et Loksa linnast on projekte kõige vähem, on igati loogiline – linn on kompaktne, seal ei ole nii palju erinevaid seltse, rahvamajasid, nagu on valdades. Samas, kui vaadata elanike arvu, siis on Loksa linnast esitatud päris palju projekte ja neid on ka rahastatud.“

Kuna rahastatud projektid tuleb ellu viia kahe aasta jooksul, on Arenduskoja piirkonnas alustatud esimeste taotlusvoorude tulemuste seiret.

Projektide nõustaja, investeeringuprojektide hindamiskomisjoni ja seirekomisjoni liige Tiina Vilu Kadrina vallast tõdes, et aruandeid on hakatud esitama, 75 protsendi ulatuses võib rahule jääda, kuid kõigilt ei ole neid veel saadud: „Mõistan, et projektide elluviijatele on üsna tülikas hakata nüüd selgitama, mida nad kaks aastat tagasi tegid. Kuid seiret on vaja, et saaksime oma strateegiat, projektide mõju ja meetmeid hinnata. Oluline on koguda parimaid näiteid ja talletada infot.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus