Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi õp­pe­rei­sid Mat­sa­lus­se ja Lät­ti

Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi õp­pe­rei­sid Mat­sa­lus­se ja Lät­ti

Ülle Tamm
0

Aren­dus­ko­da on pan­nud rah­vus­va­he­li­se LEA­DER-koos­tööp­ro­jek­ti­ga õla al­la tu­ris­mi aren­da­mi­seks La­he­maa rah­vus­par­gis ja sel­le mõ­jua­la­del.

Aren­dus­ko­ja LEA­DER piir­kond, mis ühen­dab Kuu­sa­lu, Ta­pa, Hal­ja­la, Kad­ri­na val­da ja Lok­sa lin­na, käi­vi­tas aas­ta ta­ga­si rah­vus­va­he­li­se pro­jek­ti „Sääst­va tu­ris­mi aren­da­mi­ne“.

Aren­dus­ko­ja piir­kon­nas on Ees­ti esi­me­ne ja suu­rim La­he­maa rah­vus­park, mil­le ter­ri­too­riu­mist üle poo­le asub Kuu­sa­lu val­las, üle­jää­nust ena­mik Hal­ja­la ja na­tu­ke Kad­ri­na val­las.

Pro­jek­ti raa­mes taot­le­tak­se La­he­maa­le EU­RO­PARC ser­ti­fi­kaa­ti, mis on ot­se­kui kva­li­tee­di­märk ning an­nab rah­vus­par­gi ja sel­le ümb­ru­se ela­ni­ke­le ja et­te­võ­te­te­le pa­re­maid või­ma­lu­si tu­ris­mi­vald­kon­nas te­gut­se­mi­seks – end pa­re­mi­ni tu­run­da­da, rek­laa­mi­da ka vä­li­tu­rul, osa­le­da tu­ris­mi­pa­ket­ti­des-prog­ram­mi­des.

Kok­ku tee­vad pro­jek­tis kaa­sa part­ne­ri­te­na 9 LEA­DER-te­ge­vusg­rup­pi 4 rii­gist. Ees­tist on pro­jek­ti kaa­sa­tud veel ka­he tun­tu­ma rah­vus­par­gi­ga seo­tud LEA­DER-te­ge­vusg­ru­pid – Mat­sa­lu rah­vus­park jääb MTÜ Ko­du­kant Lää­ne­maa te­ge­vus­piir­kon­da, Soo­maa rah­vus­park paik­neb MTÜ Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu piir­kon­nas. Li­saks tee­vad pro­jek­tis kaa­sa 6 rah­vus­par­ki­de­ga seo­tud LEA­DER-te­ge­vusg­rup­pi Lä­tist, Slo­vee­niast ja Por­tu­ga­list, igast rii­gist kaks.

Pro­jekt on suu­na­tud piir­kon­da­de tu­ris­miet­te­võt­ja­te­le, MTÜ­de­le, rah­vus­par­ki­de­le ja ela­ni­ke­le. Tu­ris­miet­te­võt­jaid on sel­le­ga lii­tu­nud üle 30. Koos on teh­tud se­mi­na­re, käi­dud õp­pe­rei­si­del ja koo­li­tus­tel. Val­mi­nud on ser­ti­fi­kaa­di taot­le­mi­seks nõu­ta­va „La­he­maa sääst­va tu­ris­mi aren­gu st­ra­tee­gia“, mil­le aru­te­lu tu­leb paa­ri nä­da­la pä­rast, 17. ok­toob­ril Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas.

Sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti juht Kat­rin Suur­soo kut­sub st­ra­tee­giat aru­ta­ma kõi­ki, kes tun­ne­vad hu­vi tu­ris­mi­vald­kon­na aren­da­mi­sest La­he­maa piir­kon­nas. Oo­da­tud on ka ko­gu tu­ris­miet­te­võt­ja­te selts­kond, kes on aas­ta jook­sul osa­le­nud pro­jek­ti et­te­võt­mis­tes.

Kat­rin Suur­soo: „Pro­jekt on kok­ku too­nud ini­me­sed, kes mui­du po­leks koos­töö­ni jõud­nud, nii on nad öel­nud, kui oleme pa­lu­nud ta­ga­si­si­det. Li­saks sel­le­le, et nä­hak­se, kui­das lä­heb tu­ris­mi­vald­kon­na te­gi­ja­tel teis­tes piir­kon­da­des, su­hel­dak­se oma­va­hel, aru­ta­tak­se ning jõu­tak­se uu­te idee­de­ni. Mul­lu käi­si­me pro­jek­ti­ga lii­tu­nud ini­mes­te­ga Soo­maal, Slo­vee­nias Trig­lav rah­vus­par­gis ja Lä­tis Kur­ze­me piir­kon­nas. Hil­ju­ti toimunud kaks õp­pe­rei­si, au­gus­ti lõ­pus kü­las­ta­si­me Mat­sa­lut ja sep­temb­ri al­gu­ses Lä­tis Gau­ja rah­vus­par­ki.“

Et pro­jek­ti te­ge­mi­si laie­malt pro­pa­gee­ri­da ja är­gi­ta­da kaa­sa mõt­le­ma, kut­su­ti ka­he­le vii­ma­se­le õp­pe­rei­si­le osalema ka Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik.

Mat­sa­lu reis – ta­lu­tea­ter, ka­ne­pi­kas­va­ta­jad, tu­ris­mi­ta­lud
Lok­sal te­gut­se­va Kui­vo­ja Puh­ke­kes­ku­se pe­re­nai­ne Ele Tern hin­das Mat­sa­lu rah­vus­par­gi piir­kon­da kor­ral­da­tud ka­he­päe­va­sel õp­pe­sõi­dul näh­tust ka­su­li­kuks eel­kõi­ge se­da, et sai tut­vu­da Lää­ne­maa tu­ris­mi­te­gi­ja­te­ga ning nä­ha ka sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti kau­du ju­ba va­rem tut­ta­vaks saa­nud kol­lee­gi­de tu­ris­mi­ta­lu­sid ja kü­la­lis­te­ma­ju. Ala­ti saab kol­lee­ge kü­las­ta­des uu­si ideid ja in­nus­tust ning pal­ju õpet­lik­ku pa­kub ka see, kui mär­kad vi­gu või prob­lee­me, mi­da en­da jaoks lä­bi mõel­da, et neist hoi­du­da, kom­men­tee­ris ta.

Esi­me­ne pea­tus oli Saue­augu teat­ri­ta­lus, mis on tun­tud la­vas­ta­ja ja EV100 suur­sünd­mus­te ju­hi Mar­gus Kas­ter­pa­lu sün­ni­ko­du. Aren­dus­ko­ja, Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ning Ko­du­kant Lää­ne­maa ühi­se rei­sig­ru­pi võt­tis vas­tu te­ma õde Mar­ju Kas­ter­pa­lu. Ku­na­gi­sest va­si­ka­lau­dast on teh­tud teat­ri­saal 120 ini­me­se­le. Pro­jek­ti­de­le an­tud abi­ra­ha­de toel on os­te­tud poo­diu­mid, he­li­teh­ni­ka ja val­gus­tus, ra­ja­tud tun­nus­ta­tud köök. Nüüd on komp­lek­sis ka näit­le­ja­te­le gar­de­roo­bid ja ma­ju­tus kü­las­ta­ja­te­le. Tal­lu ra­ja­tud su­ve­teat­ri eten­du­sed on va­ra­kult väl­ja müü­dud.

Tam­me­juu­re Ma­he­ta­lu Suu­re-Läht­ru kü­las on Ees­ti esi­me­ne ka­ne­pi­toot­ja ja näi­de sel­lest, kui­das pe­re­mees ja pe­re­nai­ne aren­da­sid koos kõrg­ha­ri­du­se oman­da­nud las­te­ga tüü­pi­li­sest vil­ja­toot­mis­ta­lust et­te­võt­te, mil­le aren­gust-edu­loost on aval­da­tud lu­gu­sid aja­kir­jan­du­ses ja teh­tud saa­te­lõi­ke ETVs. Ta­lul on maid kok­ku 600 hek­ta­rit, toi­du­ka­ne­pit kas­va­ta­tak­se 70 hek­ta­ril, too­de­te ni­me­kir­jas on ka­ne­pi­ja­hu, -seem­ned, -õli, -pul­ber, -tee. Li­saks ar­vu­kalt too­teid teis­test põl­lu­kul­tuu­ri­dest.

Hil­ju­ti Ees­ti pa­ri­maks ma­he­toot­jaks va­li­tud Tam­me­juu­re ta­lul on vee­bi­leht ja e-pood, te­hak­se koos­tööd kaup­lus­te­ga. Too­tea­ren­dust ju­hib pe­re­tü­tar Ka­rin Tiit, dip­lo­mee­ri­tud tu­run­dus­pet­sia­list. Vil­ja­kas­va­tu­se eest hoo­lit­seb va­nem poeg, kes on põl­lu­ma­jan­du­se ma­gis­ter.

Ka­rin Tiit tut­vus­tas ta­lu aren­gu­lu­gu ja tõ­des, et ka­nep on muut­nud ko­gu pe­re elu. Uued too­ted mõel­dak­se ise väl­ja. Aas­ta­ring­selt te­ge­le­tak­se ka tu­ris­mi­ga.

Töö­kas ja rõõm­sa­meel­ne pe­re­rah­vas oli LEA­DER-selts­kon­da vas­tu võt­mas sa­mu­ti Mat­sa­lu rah­vus­par­gis Pui­se Ni­na Ta­lus. Omaaeg­ne ka­la­te­ha­se komp­leks on ehi­ta­tud LEA­DER-ra­ha­de toel üm­ber kü­las­tus­kes­ku­seks – mi­tu peo­saa­li, kü­la­lis­te­ma­jad, lin­nu­vaat­lus­torn koos sau­na ja ma­ga­mis­toa­ga ning kõi­ke se­da ümb­rit­seb kol­mest kül­jest me­ri. Ta­lus toi­me­ta­vad Lei­li ja Ind­rek Jõ­gi­soo koos tüt­re Pi­re­ti­ga. Pe­re­nai­ne rõ­hu­tas, sel­leks et edu­kas ol­la ja hak­ka­ma saa­da, tu­leb te­ha tööd, nii on saa­vu­ta­tud klien­ti­de usal­dus, nen­de tal­lu ta­he­tak­se tul­la pi­du­sid pi­da­ma ja puh­ka­ma, bro­nee­rin­guid on ju­ba ka aas­taks 2020: „See on meie pe­re­fir­ma fe­no­men, suht­le­me klien­ti­de­ga ja kui tu­leb mõ­ni oo­ta­ma­tu kü­la­li­ne, ik­ka leia­me tal­le mi­da­gi süüa ja ma­ju­ta­me.“

Ent ta ju­tus oli ka mu­re­lik­ku, edas­pi­di on ka­vas pü­hen­du­da ai­nult tu­ris­mi­le ja ka­la­püü­gi­le, lam­ba­kas­va­tu­sest on plaa­nis loo­bu­da, sest loo­dus­li­ke ro­hu­maa­de hool­dus­toe­tus ei ka­ta ku­lu­tu­si ja lam­ba­li­ha on kee­ru­li­ne tu­rus­ta­da.

Tar­vi Velst­röm MTÜst Ha­ra Sa­dam uu­ris ta­lu­komp­lek­si­ga külg­ne­va Pui­se ni­na ka­la­sa­da­ma ala, mis on LEA­DE­Ri ja ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se abil re­konst­ruee­ri­tud: „Meie kan­dis või­nuks ol­la sa­mu­ti sel­li­ne ka­la­sa­dam, kuid Kol­ga-Aab­la en­di­ne ka­la­kom­bi­naat la­gu­neb, ka Ta­pur­la sa­da­mat ei saa Pui­se sa­da­ma­ga võr­rel­da­gi.“

Mat­sa­lu kü­las­tus­kes­ku­ses oli koh­tu­mi­ne Ma­ri­ka Man­ni­ga, kes esin­dab vä­lis­maa­las­te­le suu­na­tud kau­ba­mär­ki Es­to­nian Na­tu­re Tours, te­da kut­su­tak­se Ees­ti loo­dus­tu­ris­mi emaks, ta MTÜ Loo­dus­tu­ris­mi­kes­kus pa­kub et­te­võt­ja­te­le nõus­ta­mis­tee­nust. Ma­ri­ka Mann kõ­ne­les lin­nu­tu­ris­mist ehk lin­nu­vaat­le­ja­test, lin­nu­rän­de ajal on Mat­sa­lu lin­nu­vaat­lu­se tipp­koht Eu­roo­pas. Ees­tis võiks mõ­ne tu­han­de bi­nok­li­ga kü­la­li­se ase­mel ol­la mõ­ni­küm­mend tu­hat, se­da tu­ris­mi­vald­kon­da tu­leks aren­da­da ja roh­kem rek­laa­mi­da, rõ­hu­tas ta.

Veel käi­di vaa­ta­mas Ka­ru­sel en­dist raud­tee­jaa­ma, mil­le eest kul­ges aas­ta­tel 1931-1968 Rap­la-Virt­su kit­sa­rööp­me­li­ne raud­tee­liin, hil­jem oli ma­jas si­de­muu­seum. Tüh­jaks jää­nud ka­he­kord­se jaa­ma­hoo­ne os­tis ja res­tau­ree­ris prant­su­se fi­lo­loog Mee­li­ke Na­ris. Ta pa­kub ko­du­ma­ju­tust rah­vus­va­he­li­se in­ter­ne­ti­por­taa­li Airbnb kau­du, ena­mas­ti soo­vi­vad öö­ma­ja mat­ka­jad ja jalg­rat­tu­rid.

Veel pea­tu­ti Pol­li Ta­lu Loo­min­gu­li­ses Kes­ku­ses, mi­da peab tun­tud tant­si­ja Ma­ri­ka Bloss­feldt. See paik on hin­na­tud loo­dus­li­ku toi­du pool­da­ja­te ja joo­ga­har­ras­ta­ja­te seas. Tut­vu­da sai ka Varb­la lä­he­dal me­re ää­res asu­va ma­ju­tus- ja koo­li­tus­ko­ha­ga, mil­le pe­re­nai­ne on Epp Hunt OÜst Sur­fi­hunt.

Mõt­teai­net pak­kus Pi­va­root­si viie­kor­ru­se­li­se tuu­li­ku pe­re­mees Pee­ter Pung. Te­ma­gi on oma tu­ris­mi­komp­lek­si väl­jae­hi­ta­mi­seks saa­nud toe­tust LEA­DER-prog­ram­mist. Re­no­vee­ris va­re­me­tes ol­nud tuu­li­ku ma­ju­tus­ko­haks, li­saks on komp­lek­sis mi­tu väi­kest puh­ke­ma­ja ja sau­na, vä­li­köök, spor­dip­lat­sid ning ten­ni­se­väl­jak. Pee­ter Pung too­ni­tas, et el­lu jää­vad need tu­ris­mi­ko­had, kus are­ne­tak­se, ko­gu aeg peab mi­da­gi juur­de te­ge­ma.

Aren­dus­ko­ja te­gev­juht Hei­ki Vun­tus: „Sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti õp­pe­sõi­tu­de põ­hi­mõ­te on, et pa­rem on mit­te is­tu­da ko­dus ja mõel­da, kui­das ole­me ise tar­gad, vaid vaa­da­ta teis­te te­ge­mi­si, sest mil­leks õp­pi­da en­da vi­ga­dest, kui saab õp­pi­da teis­te ko­ge­mus­test.“

Lä­ti – val­da­de toe­tus, Gau­ja oru mat­ka­ra­jad, ta­lu­tu­rud
Gau­ja rah­vus­park on La­he­maa jä­rel Bal­ti­maa­des va­nu­selt tei­ne, loo­dud 1973. aas­tal Gau­ja jõeo­ru ala­de­le – or­gu­de, kün­gas­te ja kal­ju­de­ga piir­kond, mis pa­kub mat­ka­ja­te­le kau­neid vaa­teid ja füü­si­list koor­must. Piir­kon­nas on ne­li lin­na: Ce­sis, Val­mie­ra, Rau­na ja Si­gul­da.

Su­veü­li­koo­lis-õp­pe­rei­sil Ce­si­se LEA­DER-piir­kon­nas Gau­ja rah­vus­par­gis osa­le­sid nii Aren­dus­ko­ja, Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ja Ko­du­kant Lää­ne­maa esin­da­jad kui ka sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti koos­töö­part­ne­rid Lä­tist ja Slo­vee­niast.

Lä­tis näh­tust-kuul­dust ül­la­tas Aren­dus­ko­ja te­ge­vusg­ru­pi et­te­võt­jaid kõi­ge enam see, kui­das oma­va­lit­su­sed on pan­nud õla al­la tu­ris­mi­vald­kon­na aren­da­mi­se­le. Viis aas­tat ta­ga­si moo­dus­ta­ti ko­ha­lik­ke tu­ris­mi­te­gi­jaid, piir­kon­na 9 oma­va­lit­sust ja in­fo­kes­ku­seid ühen­dav MTÜ, mis kas­vas väl­ja ühi­sest LEA­DER-pro­jek­tist. Koos­töö al­ga­ta­sid Si­gul­da piir­kon­na tu­ris­miet­te­võt­jad, esi­me­se ühi­se pro­jek­ti­ga taot­le­ti ra­ha tu­run­da­mi­seks – teh­ti rek­laamt­rü­ki­seid. Pro­jekt oli edu­kas, ena­mik osa­le­nuid jät­kas MTÜs, ku­hu maks­tak­se osa­mak­su, kõi­ge enam pa­nus­ta­vad val­lad – 5000 eu­rot aas­tas.

Väi­keet­te­võt­jal on ku­lu­kas tel­li­da pro­fes­sio­naal­selt fo­to­graa­filt rek­laam­pil­te, ent MTÜ toel sai see või­ma­li­kuks. Ühi­selt on En­ter Gau­ja ni­me all teh­tud rek­laamk­lip­pe, trü­ki­tud bro­šüü­re. Töö­le on võe­tud mä­nedžer ja bü­roo­juht, põ­hi­te­ge­vus on suu­na­tud Gau­ja piir­kon­na tu­ris­mi­või­ma­lus­te tut­vus­ta­mi­se­le vä­lis­maa­las­te­le. Nel­ja aas­ta­ga on jõu­tud nii kau­ge­le, et vä­lis­tu­ris­tid tu­le­vad ka väik­se­ma­tes­se tu­ris­mi­ta­lu­des­se.

Nel­ja­päe­va­se õp­pe­sõi­du jook­sul tut­vus­ta­ti väi­keet­te­võt­teid ja MTÜ­sid, mis on saa­nud LEA­DER-toe­tust: eri­ret­sep­ti­de alu­sel köö­gi­vil­ja kui­va­ta­vat fir­mat Lat­na­tu­re; küüs­lau­ku kas­va­ta­vat ja sel­lest pulb­reid, nap­su, ka šo­ko­laa­di toot­vat Lat­vi­jas Kip­lok­si; par­ti­sa­ni­de punk­rit; Al­pa­kan­si käm­pin­gua­la; Rais­ku­ma õl­le­vab­ri­kut; Arai­si­se ar­heo­loo­gia­muu­seu­mi; Prie­ku­li päi­ke­se­par­ki ja Vien­ko­ci puu­töö muu­seu­mi-par­ki; Ie­ri­ke va­na ves­ki­ves­ki ümb­rus­se teh­tud mat­ka­ra­du; Ra­ti­ne­ki kon­ve­rent­si­kes­kust.

Mul­je­ta­val­dav oli Si­gul­da lä­he­da­le ku­na­gi­se pos­ti­jaa­ma kõr­va­le ra­ja­tud ta­lu­turg, mis te­gut­seb kaks kor­da kuus üle nä­da­la püh­päe­vi­ti. Tur­gu ai­tab üle­val pi­da­da oma­va­lit­sus – toe­tab ruu­mi­de kom­mu­naal­ku­lu­de kat­mist. Moo­dus­ta­tud on oma MTÜ, mil­les ak­ti­vis­tid suht­le­vad toot­ja­te­ga, ko­gu­vad müü­gi­pin­na ren­di­ra­ha. Tei­ne sa­ma­su­gu­ne turg on Gau­ja piir­kon­nas veel, see an­nab või­ma­lu­se ta­lu­too­teid müüa-os­ta igal nä­da­la­va­he­tu­sel. Ko­ha­li­kud kin­ni­ta­vad, et tä­nu kind­la­le tu­rus­ta­mis­või­ma­lu­se­le on sel­les kan­dis maa­le ela­ma ja väi­keet­te­võt­lust aren­da­ma tul­nud pal­ju uu­si pe­re­sid.

Tei­ne ele­vust ja oma­va­he­li­si dis­kus­sioo­ne te­ki­ta­nud väi­ke­fir­ma oli Ter­vi­se­la­bor, kus et­te­võt­li­ku pe­re kõr­val­hoo­nes­se on ra­ja­tud al­ko­ho­li­te­has. Pe­re­mees Gun­tis Kur­mis on Lä­tis ai­nus väi­keet­te­võt­ja, kel­le too­dang on nii­võrd kõr­ge kva­li­tee­di­ga, et sai kan­ge al­ko­ho­li toot­mi­se lit­sent­si pe­re­fir­ma­le.

Hu­vi­tav ja suu­re­pä­ras­te mat­ka­ra­da­de­ga oli Li­gat­ne – aas­ta­tel 1815-2014 töö­ta­nud pa­be­ri­vab­ri­ku asu­la, ku­hu asu­ta­jad-oma­ni­kud ehi­ta­sid 19. sa­jan­dil pea­le töö­lis­te­ma­ja­de ka kul­tuu­ri­ma­ja, koo­li ja haig­la.

MTÜ Öko­kul­ler juht Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­last tõ­des koo­li­tus­sõi­tu kom­men­tee­ri­des, et loo­dus­tu­ris­mi vald­kon­nas on eest­las­tel Lä­tilt pal­ju õp­pi­da: „Lät­la­sed os­ka­vad end häs­ti müüa, ta­ris­tu on heas kor­ras, roh­kelt on tut­vus­ta­vaid kaar­te. Riik ja oma­va­lit­su­sed toe­ta­vad tu­ris­mi ning koos et­te­võt­ja­te­ga on loo­dud oma ühing. Sain kin­ni­tust mõt­te­le, mi­da mõl­gu­ta­nud ju­ba va­rem ja aru­ta­si­me ke­va­del Kol­ga­kü­las tu­ris­mi­se­mi­na­ril – plaa­ni­me asu­ta­da MTÜ La­he­maa Tu­ris­mi­ühing. Kol­ga­kü­las tu­leb 17. ok­toob­ril La­he­maa sääst­va tu­ris­mi st­ra­tee­gia aru­te­lu, tut­vus­tan seal uue MTÜ põ­hi­kir­ja näi­dist, mi­da kõik as­jast­hu­vi­ta­tud saa­vad täien­da­da.“

Ta li­sas, et MTÜ Öko­kul­ler jät­kab ka LEA­DE­RIST toe­ta­tud pro­jek­ti­ga La­he­maa Ring, et luua tu­ris­mi­mars­ruut, mis lä­bib rah­vus­par­gi kü­la­sid.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus