Anija vald müüs oksjonil vaid ühe korteri

2044

Juunikuus avalikule enampakkumisele pandud kümnest korterist osteti vaid üks.

Vallavolikogu otsusega läks avalikule suulisele enampakkumisele 8 seni erastamisele mittekuulunud korterit, milles elavad vallavalitsuse ja allasutuste töötajad, ning kaks sotsiaalkorterit.

Kose maantee 30, 32 ja 38 Kooli tänav 8 ja Aia tänav 11 asuvad 1-3-toalised keskküttega korterid olid oksjonil alghinnaga 150 000 kuni 325 000 krooni, Kooli tänav 10 asuv 3-toaline keskküttega korter alghinnaga 400 000 krooni, Pargi tänav 9 ühetoaline ahjuküttega korter alghinnaga 100 000 krooni ning Lilli külas majas 49 asuv ahjuküttega 2-toaline korter alghinnaga 40 000 krooni.

Vallavalitsus tegi ettepaneku korterid müüa, et suurendada pingelise vallaeelarve tulubaasi. Vallaametnikud kinnitasid, et korterite alghinnad on turuhindadest tunduvalt odavamad. Tänavusse vallaeelarvesse kavandati hoonete ja rajatiste müügist esialgu 520 000 krooni, lisaeelarvega suurendati seda 374 400 krooni võrra – see summa loodeti saada vallale kuuluvate korterite müügist.

Korterite enampakkumisel teenis vald 40 000 krooni – oksjonil müüdi alghinnaga vaid Lillis asuv 2-toaline korter.

Ühe Kehras enampakkumisele pandud korteri üürnik rääkis Sõnumitoojale, et soovis oma üürikorterit osta, kuid selle alghind oksjonil oli liiga kallis.

„Samaväärse korteri saab Kehras osta ka ilma oksjonita. Meie tänavas müüdi samasugune korter 3000 krooni võrra odavamalt, kui oli vallakorteri alghind,“ ütles ta.

Enne enampakkumist olid munitsipaalkorterite üürnikud omavahel nõu pidanud ja otsustanud, et ei osale oksjonil. Nad loodavad, et elamispindade hinnad langevad veel.

Maikuus käis volikogu istungil Kehra gümnaasiumi õpetaja Julia Hotienko, kelle kasutuses olev üürikorter oli üks kümnest oksjonile pandud elamispinnast. Ta kinnitas, et 13 aastat tagasi lubatud talle omavalitsusest – kümne aasta pärast saab korteri erastada. Viis aastat tagasi tegi avalduse, kuid korterit erastada ei saanud.

Ka Sõnumitoojaga rääkinud üürnik ütles, et talle lubatud toonasest linnavalitsusest – kümne aasta pärast saab korteri erastada: „Vahepeal on seadused küll muutunud, kuid mina arvan, et kunagistest lubadustest peaks siiski kinni pidama. Paraku tundub, et mitte kedagi ei tohi uskuda, maksab ainult paber. Kui tookord poleks lubadustele lootma jäänud, oleksime võinud endale Kehras korterid osta mitu korda odavamalt kui praegu.“

Mõne aasta eest, kui ta soovis üürikorterit erastada, olevat vallavalitsusest öeldud – kui töölt lahkud, oleme korterist ilma ning meil pole õpetajatele elamispinda pakkuda.

„Nüüd siis otsustati need korterid hoopis oksjonil müüa,“ tõdes ta.

Vallavara müügi ajutise komisjoni liige Viljo Leis selgitas Sõnumitoojale, et sel ajal, kui korterid otsustati müüki panna, olid nende hinnad tunduvalt madalamad kui turuhinnad.

„Eelnõu menetlemine võttis aega kaks kuud ning selle jooksul langesid kinnisvara turuhinnad päris palju. Siiski olid vallakorterite alghinnad turuhindadest ikkagi madalamad,“ kinnitas ta.

Pärast puhkusteperioodi saab komisjon taas kokku ning siis arutatakse, mida teha müümata jäänud korteritega edasi. Viljo Leisi sõnul on plaan ka korterite üürnikelt uurida, mis põhjustel nad enampakkumisel ei osalenud.

Eelmine artikkelNõu ja (tahte)jõuga suitsust vabaks
Järgmine artikkelArukülas tutvustati uue alajaama KSH programmi