Detailplaneeringu tegemise kohustus väheneb.
Aprilli alguses toimus Anija valla üldplaneeringu kavandatud kolmest arutelust vaid üks – Alaveres, kuna Kehrasse ja Anijale ei tulnud huvilisi. Vallaarhitekt Inga Vainu märkis – kuigi paljud inimesed arvavad, et üldplaneering neid ei puuduta, on selles palju niisugust, mida elanikud peaksid teadma.
„Uus üldplaneering on väga paindlik. Siiani tuli alati, kui sooviti muuta maa sihtotstarvet või sinna midagi püstitada, teha detailplaneering. Uue üldplaneeringuga me seda enam ei nõua. Detailplaneeringu kohustus on vastavalt seadusele üldjuhul linnas ja siis, kui tahetakse rajada keskkonda muutvat hoonet või olulise mõjuga objekti. Näiteks, kui soovitakse linna kortermajade piirkonda rajada rahvamaja või maal tootmishoonet elamupiirkonda,“ selgitas Inga Vainu.
Lubatakse väiksemaid elamukrunte
Kui praeguse üldplaneeringu järgi võib hajaasustuses ehitada krundile, mille suurus on vähemalt 2 hektarit, siis uues planeeringus seda nõuet pole, kuid hoonete vahekaugus naaberelamust peab olema vähemalt 100 meetrit.
„See tagab hajaasustuse säilimise,” sõnas arhitekt.
Ta lisas, et elamute vahekaugust saab vähendada vaid siis, kui külastruktuur seda toetab, ehk tihedamalt asustatud külakeskustes. Varem oli hajaasustuses lubatud rajada kuni neli abihoonet, uus planeering abihoonete arvu enam ei piira.
Tiheasustuses ei lubata 2008. aastal kehtestatud üldplaneeringuga teha 2500 ruutmeetrist väiksemaid elamukrunte, kuid uue planeeringuga on kavas lubada minimaalselt 1500 m2 suuruseid krunte.
Tulenevalt maakonna teemaplaneeringust on uues üldplaneeringus kõigi Kehrasse viivate riigiteede äärde kavandatud kergliiklusteed. Pikemad neist planeeritakse Jägala-Anija-Kehra-Alavere maantee äärde, lühemad on Linnakse külast Raasikuni ning Kõrvemaa keskusest Aegviiduni, ka Kehra küla, Paasiku, Lilli ja Ülejõe küla vaheliste teede äärde. Lähiaastatel neid ehitama ei hakata, küll aga tuleb riigiteedega piirnevate maaüksuste omanikel arvestada, et teeservast peab kuni 20 meetrit jääma kergliiklustee koridoriks: „See tähendab, et maantee ääres, kuhu on kavandatud kergliiklustee, ei ole mõistlik teeservast kuni 20 meetri kaugusele teha aeda ega mingeid kapitaalseid rajatisi.“
Vallavalitsus soovis uues planeeringus vähendada Soodla jõe ääres ehituskeeluvööndit 100 meetrilt 25 meetrile, kuid keskkonnamõju strateegilise hindamine seda kogu ulatuses ei toetanud: „See tähendab, et kes soovib uuele krundile Soodla jõe ääres ehitada lähemale, peab tegema detailplaneeringu üldplaneeringu muutmiseks.“
Sõjalised tegevused
Uue üldplaneeringu eskiisile on kantud ka kaitsejõudude harjutusväljak Soodlas ning Anija valda laienev keskpolügooni ohuala ja seda ümbritsev metsaala kaitsejõudude tegevusteks.
„Esialgsetel andmetel on Soodla harjutusväljakul kavandatud tegevused oktoobrist maini ehk siis talveperioodil, suvel jääb see endiselt avatuks,“ lausus Inga Vainu.
Polügooni ohuala, mis varem Anija valda ei ulatunud, laieneb ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale ning kaitseministeerium on teatanud, et seda ümbritsevad metsad on määratud alaliseks väljaõppeks ning soovinud, et need märgitaks ära valla üldplaneeringus: „Uued teed, mis on kavas rajada sõjatehnika vedamiseks ning polügooni ja Soodla harjutusväljaku ühendamiseks, planeeringus ei kajastu. Neid alles hakatakse planeerima ja lahendatakse eriplaneeringuga. Kaitseministeeriumi kinnitusel tulevad need praeguste metsateede koridoridele.“
Ettepanekud
Üldplaneeringu eskiis saadeti kümnele riigiametile oma ettepanekute esitamiseks. Kõigi esitatud ettepanekutega vallavalitsus ei nõustunud. Näiteks maanteeameti nõudega, et iga riigitee äärde nähakse ette 20 meetrit tehnoloogiline vöönd maanteega seotud ehitustegevusteks.
„Me ei taha seda üldplaneeringuga määrata, kuna mõned riigi teed on väga väikese liiklusega. Oleme seisukohal, et see lahendatakse iga ehitustegevusega eraldi,“ põhjendas arhitekt.
Maa-amet küsis, miks varem elamumaa sihtotstarbega planeeritud reformimata maatükid Kehra ja ringtee vahel on uues planeeringus loodusliku haljasmaana. Vallavalitsus vastas, et elamumaad on Kehras ja selle ümbruses nagunii piisavalt ja endiselt saab ala kasutada maatulundusmaana nagu see on seni olnud. Peale selle leidis ka terviseamet, et elamumaid ei peaks planeerima riigiteede äärde.
Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise põhjal oli Lilli ja Ülejõe külas Horizoni lõhnamõju üle normi, on terviseameti seisukoht neisse uusi elamuid mitte lubada: „Ka sellega pole me nõus. Horizon tegeleb keskkonnamõjude vähendamisega pidevalt, ka lõhnaprobleem väheneb iga aastaga.“
Kui üldplaneeringu eskiis on erinevate ametitega kooskõlastatud, läheb see vallavolikokku vastuvõtmiseks. Seejärel on uus avalikustamine. Jätkuvalt saab teha ettepanekuid planeeringu muutmiseks: „Kõik võiksid vaadata oma maaga seonduva üle – et üldplaneering ei hakkaks nende plaane piirama, kui tahavad edaspidi midagi ehitada.“