Ani­ja val­la lau­lu­koo­ri­de ja tant­su­rüh­ma­de aja­loost

Ani­ja val­la lau­lu­koo­ri­de ja tant­su­rüh­ma­de aja­loost

Sõnumitooja
0

Kok­ku­võ­te Ani­ja val­la lau­lu- ja tant­su­päe­val et­te­kan­tud üle­vaa­test Ani­ja val­la lau­lu­koo­ri­de ja tant­su­rüh­ma­de aja­loost.

AN­NE ORUAAS

10. juu­nil Keh­ra mõi­sa­par­gis esi­ne­nud laul­jad ja tant­si­jad po­le kau­gelt­ki esi­me­sed, kes seal oma lau­lu- ja tant­suos­kust näi­ta­sid, Ani­ja val­la koo­ri­lau­lul ja rah­va­tant­sul on üs­na pi­kad tra­dit­sioo­nid.
1934. aas­ta veeb­rua­ris pee­ti Ani­ja koo­li­ma­jas ehk Ani­ja mõi­sas Ees­ti vaim­se kul­tuu­ri päe­vi. Ani­ja koo­liõ­pe­ta­ja ja koo­ri­juht Ro­bert Känd te­gi et­te­kan­de selts­kond­li­ku te­ge­vu­se aren­gust Ani­ja val­las. Ta kõ­ne­les: „Va­na ae­ga ise­loo­mus­tab see, et siis ei ol­nud nii­su­gu­seid or­ga­ni­sat­sioo­ne, na­gu neid prae­gu on ter­ve to­sin, ku­hu ini­me­sed olek­sid või­nud koon­du­da oma hu­vi­de ko­ha­selt – mee­le­la­hu­tu­seks ja vai­mu aren­da­mi­seks. Ava­li­kud rah­va ko­gu­mi­se-ko­had olid ki­rik ja kõrts.“
Lõ­buar­mas­ta­ja­te noor­te ko­gu­ne­mis­ko­had olid sim­ma­nid, mi­da pee­ti ta­lu­des. Üks esi­me­si tea­da ole­vaid pil­li­me­hi, kes tant­suks män­gis, oli Jaan Känd, ame­ti poo­lest puu­sepp. Ta ol­nud ka vä­ga hea lau­lu­mees. Noor­te pea­mi­ne lõ­bu oli Sood­la jõe kal­dal suu­rel kü­la­kii­gel kii­ku­mi­ne. Aga neil tek­kis ka tar­vi­dus ilu­sa­ma, õil­sa­ma vaim­se mee­le­la­hu­tu­se jä­re­le, üt­leb Ro­ber Känd.

Esi­me­ne lau­lu­koor – 1871

Ani­ja esi­me­se mees­koo­ri asu­ta­ja, Ani­ja koo­li õpe­ta­ja TOO­MAS STEIN.

Ani­ja esi­me­se mees­koo­ri asu­ta­ja, Ani­ja koo­li õpe­ta­ja TOO­MAS STEIN.

Esi­me­se lau­lu­koo­ri asu­tas Ani­ja kool­meis­ter Ro­bert Rein­wald 1871. aas­tal. Õpe­ta­ja Rein­wald oli ise ka ore­li­meis­ter ja õpe­tas lau­le koo­li­ma­jas ore­lil. Koo­li­ma­ja ja val­la­ma­ja olid sel ajal Sood­la kü­las. Koo­ris oli üle paa­ri­küm­ne laul­ja, teis­te hul­gas Jü­ri ja Mikk Agu­raiu­ja, Re­ba­se Mikk ja Ni­gu­las, kes ole­vat kõik tund­nud noo­ti, män­gi­nud ore­lit või viiu­lit. Laul­di ai­nult vai­mu­lik­ke lau­le. Koor käis mi­tu kor­da aas­tas laul­mas Raa­si­kul Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kus.
Ani­ja koo­liõ­pe­ta­ja Ro­bert Känd: „Lau­lu­koor on Ani­ja rah­va mee­li ilus­ta­nud, ühis­kond­lik­ku tun­net ja ko­du­maa ar­mas­tust kas­va­ta­nud ju­ba 63 aas­ta jook­sul, lü­hi­ke­sed va­hea­jad ma­ha ar­va­tud. Mui­du­gi oli lau­lu­koor ka mu­jal Ees­tis esi­me­seks or­ga­ni­see­ri­tud selts­kond­li­kuks vor­miks. Ja sel­le­pä­rast on üte­lu­sel „ees­ti rah­vas on ene­se va­baks laul­nud“ pal­ju­gi õi­gust.“
Kui esi­me­ne koor oli se­ga­koor, siis 1883. aas­tast on tea­da, et Ani­ja mees­koor käis Mar­tin Lu­te­ri 400. sün­niaas­ta­päe­va pu­hul Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kus laul­mas. Koo­ri ju­ha­tas Ani­ja koo­li õpe­ta­ja Too­mas Stein.

Tei­se mees­koo­ri asu­ta­ja, sa­mu­ti koo­liõ­pe­ta­ja RO­BERT KÄND.

Tei­se mees­koo­ri asu­ta­ja, sa­mu­ti koo­liõ­pe­ta­ja RO­BERT KÄND.

Ro­bert Känd kõ­ne­les:  „Vist Ve­ne keis­ri Ni­ko­lai II troo­ni­mi­se aus­ta­mi­seks oli 1896. aas­tal suur pi­du koo­li- ja val­la­ma­ja va­hel Sood­la jõe kal­dal. Ki­hel­kon­na kool­meist­ri­te koor lau­lis siis „Po­ri­las­te mars­si“, mis vä­ga ära­ta­valt mõ­jus. Sel­le peo sis­se­tu­le­kust an­ne­ta­ti 7 rub­la Carl Ro­bert Ja­kob­so­ni mä­les­tus­sam­ba hääks – Isa­maa­li­ne ten­dents.“
Hoog­ne selts­kond­lik te­ge­vus rah­vus­li­kus vai­mus al­gas pä­rast 1896. aas­ta üld­lau­lu­pi­du. Selts­kon­na hing ja juht oli sel ajal val­la­kir­ju­ta­ja Karl Brauer, kes tu­li Ani­ja­le 1893. aas­tal ja asu­tas ko­ha­li­ku kars­kus­selt­si. Te­ma võt­tis üle lau­lu­koo­ri ju­ha­ta­mi­se ja sel­lest ajast sai te­ge­vus­ko­haks val­la­ma­ja. Karl Brauer õpe­tas laul­mist oma kla­ve­ril ja viiu­lil. Koor käis ka üld­lau­lu­peol, kus koo­ri­de võist­lu­ses tun­nis­ta­ti Ani­ja koor üheks pa­re­maks. Ro­bert Känd rää­kis, et lau­lu­peolt am­mu­ta­ti rah­vus­lik­ku vai­mu ja te­ge­vu­se hoo­gu.
Ro­bert Känd tu­li Ani­ja koo­li õpe­ta­jaks 1914. aas­tal, ol­les vaid 17aas­ta­ne. Kui­gi pal­ju selts­kond­lik­ke me­hi oli ju­ba võe­tud tsaa­riar­mees­se ja läi­nud Esi­mes­se il­ma­sõt­ta, asu­tas ta 12me­he­li­se mees­koo­ri, mis te­gut­ses pool­teist aas­tat, ku­ni poo­led laul­jad ja koo­ri­juht kut­su­ti sõ­ja­väk­ke.
Järg­neb Sõ­nu­mi­too­jas.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus