Ani­ja val­la lau­lu­koo­ri­de ja tant­su­rüh­ma­de aja­loost

Ani­ja val­la lau­lu­koo­ri­de ja tant­su­rüh­ma­de aja­loost

Sõnumitooja
0

AN­NE ORUAAS

Al­gus eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jas
Ka Gus­tav Vil­bas­te te­gi koo­ri
Mil­lal tu­li Keh­ras kok­ku esi­me­ne lau­lu­koor, po­le täp­selt tea­da. Aas­ta­tel 1904-1913 oli Keh­ra koo­li õpe­ta­ja hi­li­sem kuu­lus loo­dus­tead­la­ne ja kir­ja­mees Gus­tav Vil­bas­te. 1960. aas­tal on ta tei­nud pe­da­goo­gi­ka tea­dus­li­ku uu­ri­mi­se ins­ti­tuu­di­le oma tööst Keh­ras põh­ja­li­ku aruan­de.
Vil­bas­te-aeg­ne Keh­ra koo­li­ma­ja oli väi­ke, külm ja niis­ke. Seal oli nel­ja re­gist­ri­ga orel, mis või­mal­das ka koo­ri­lau­le õpe­ta­da. Gus­tav Vil­bas­te kir­ju­tab: „Pea­le koo­li­töö oli mul veel selt­sie­lu eda­si­vii­mi­ne. Ju­ha­ta­sin lau­lu­koo­ri Keh­ras ja Ani­jal, sa­mu­ti näi­te­män­gu.“
Kui Vil­bas­tel tek­ki­sid koo­li­ma­ja ala­li­sest suit­su­vin­gust pea­va­lud, soo­vi­ta­nud arst tal värs­kes õhus ja­lu­ta­da. Koo­li­õpe­ta­ja mee­nu­tab: „Aga kus se­da ae­ga oli ja­lu­ta­mi­seks! Lau­päe­va õh­tul, kui läk­sin 6 vers­ta ee­ma­le Sood­las­se Ani­ja val­la­maj­ja kars­kus­selt­si lau­lu­koo­re har­ju­ta­ma ja ju­ha­ta­ma, eks siis saa­nud kül­lalt värs­kes õhus ja­lu­ta­da. Ja sealt hom­mi­ku­poo­le ööd um­bes kel­la 3-4 pai­ku jäl­le ta­ga­si – vas­tu mu ter­vis ik­ka pi­das …  Keh­ras oli mul vii­mas­tel aas­ta­tel lau­lu­koor, mil­le­ga võe­ti osa ühis­kond­li­kest üri­tus­test Raa­si­kul ja Ani­jal­gi. Koo­ri edu oli võrd­le­mi­si hää. Lau­lu­koo­ri te­ge­mi­se kat­sed esi­mes­tel aas­ta­tel Keh­ras nur­ju­sid, pea­mi­selt just see­pä­rast, et pü­si­vaid laul­jaid oli vä­he ja laul­jad va­he­tu­sid liialt sa­ge­das­ti, mis tüü­tas ju­ha­ta­ja ära.“
Ani­ja koo­re hak­kas Vil­bas­te  ju­ha­ta­ma sel­le­pä­rast, et tsaa­ri­va­lit­sus pa­ni sot­sia­list Karl Braue­ri 1905. aas­tal van­gi ja saa­tis Si­be­ris­se.

Koo­ri­laul Ees­ti-ajal
Ees­ti ise­seis­vu­se ajal al­gas selt­si­del va­ba te­ge­vus. Keh­ras asu­ta­ti 1922. aas­tal va­ba­taht­lik tu­le­tõr­je ühing, mis sai selt­si­elu eest­ve­da­jaks. Ju­ba paa­ri aas­ta pä­rast te­gut­ses puhk­pil­lior­kes­ter, mil­le kauaaeg­ne ju­ha­ta­ja oli Er­nald Kii­sel.  Keh­ras ei ol­nud selt­si­ma­ja, koos käi­di koo­li­ma­jas või Lii­va ta­lus. Tu­le­tõr­je­selt­sil oli ko­he ka lau­lu­koor, se­da ju­ha­tas Jo­han Ernst Lü­dig. Koo­ris laul­sid ta­lu­pe­re­me­hed, kaup­me­hed ja nen­de prouad. Keh­ras kor­ral­da­ti riik­li­ke täht­päe­va­de – Ees­ti rii­gi aas­ta­päe­va ja või­du­pü­ha pu­hul pa­raa­de, mis olid pi­du­li­kud ja rah­va­roh­ked.
Ani­jal sai val­la­ma­ja ase­mel selt­si­ma­jaks koo­li­ma­ja, Ani­ja mõis, kus oli roh­kem ruu­mi. 1922. aas­tal alus­tas lau­lu­koor uues­ti te­gut­se­mist. Pa­ra­ku olid aga sõ­jad tei­nud oma töö ja lau­lu­me­hi pol­nud. Viie kuu jook­sul ei saa­dud üh­te­gi se­ga­koo­ri lau­lu nii sel­geks, et oleks või­nud peol et­te kan­da. Ai­nult nais­hää­led laul­sid ühe kol­me­hääl­se lau­lu.
Ka Pik­va mõi­sast sai 1922. aas­tal koo­li­ma­ja ja rah­va­ma­ja, kus kor­ral­da­ti koo­li­pi­du­sid ja ko­ha­li­ke or­ga­ni­sat­sioo­ni­de üri­tu­si.
Tu­lid ilu­sad ajad. Ro­bert Kän­nu ju­tu jär­gi esi­nes Ani­ja se­ga­koor 1935. aas­tal iga ka­he nä­da­la ta­gant ja jõu­dis sel­leks lau­le õp­pi­da. Koor osa­les Ro­bert Kän­nu ju­ha­tu­sel mit­mel pool Ees­tis ko­ha­li­kel lau­lu­päe­va­del ja 1933. aas­ta üld­lau­lu­peol. Ani­ja koo­li kroo­ni­ka­raa­ma­tus on kir­jas, et koo­ris laul­mi­ne teh­ti ko­hus­tus­li­kuks kü­la­pois­te­le, kes enam koo­lis ei käi­nud ja kip­pu­sid lo­ruks kät­te mi­ne­ma – et olek­sid va­ne­ma­te mees­te sil­ma all ja nii­sa­ma oma ae­ga ei rais­kaks.
Keh­ras­se tu­li sa­mal ajal ela­ma ja äri aja­ma kaup­mees Aho, kel­le poeg Au­gust Aho asu­tas seal Üle­maa­li­se Ees­ti Noor­sooü­hin­gu osa­kon­na, mil­le juu­res te­gut­ses ka se­ga­koor. Sel­le koo­ri 1937. aas­tal teh­tud pil­dil on 24 noort ini­mest, näi­teks Ai­no Me­si­käpp, An­ge­la Saar­lo, Karl Pa­jus. Esi­ne­ti va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va­del, Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kus, käi­di vai­mu­lik­ku­del lau­lu­päe­va­del ja 1938. aas­ta üld­lau­lu­peol. Koos ühe Tal­lin­na koo­ri­ga an­ti  Keh­ra te­ha­se ava­mi­se päe­val 25. au­gus­til 1938 kont­sert mõi­sa va­nas kui­va­tis, mi­da oli ha­ka­tud ka­su­ta­ma selt­si­ma­ja­na. En­di­ses kui­va­tis har­ju­ta­vad Keh­ra laul­jad-tant­si­jad ka prae­gu. Su­vel pee­ti kont­ser­te ja pi­du­sid Keh­ra mõi­sa­par­gis.
Pä­rast Au­gust Aho Keh­rast lah­ku­mist ju­ha­ta­sid koo­ri õpe­ta­jad Ot­to Tamm ja nii Keh­ras kui Ani­jal te­gut­se­nud Ju­lius Os­vet. Te­ma ju­ha­tu­sel esi­nes koor 1942. aas­tal Pris­ke Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­mär­gi taa­s­ava­mi­sel. Selt­sie­lu ve­da­sid ik­ka tu­le­tõr­je­selts ja pe­re­nais­te selts. Li­saks lau­lu­koo­ri­le teh­ti An­ge­la Saar­lo ju­ha­tu­sel näi­te­män­gu ja tant­si­ti rah­va­tant­su.

Järg­neb.

SARNASED ARTIKLID

0

0

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus