Isa TIIT JÜRIÖÖ ja poeg OLAVI JÜRIÖÖ kasvatavad 700 hektaril teravilja – esimest aastat ka õlikanepit.
Anija vallas Alavere küla põldude vahel on Jüriöö talu, kuhu perenaine Riina Jüriöö on loonud kireva iluaia, meespere ehk Tiit Jüriöö ja poja Olavi Jüriöö hooldada on talu põllud ning masinapark. 23. juulil osales pere esimest korda avatud talude päeval, põllutöömasinad olid selleks päevaks hoovi pargitud, enim külastajate tähelepanu sai mitmekümne meetri pikkune põllutöömasin, kus rongina koos külvik, mullaharimismasin, libisti ja väetisekülvik. Masina panid talupidajad ise kokku, nuputasid välja tehnoloogia, mis aitaks põllult maksimaalselt saaki saada.
Küsimusele, miks otsustas pererahvas avatud talude päeval osaleda, vastas Tiit Jüriöö: „Möödunud aastal käisid talus tüdrukud pangast. Rääkisin neile põhjalikult, mis mul siin on ning nad soovitasid, osalegu me talupäeval, kuna oskan nii palju rääkida. Mõtlesin, et miks mitte, proovime ära.”
Peremees Tiit Jüriöö on viimased 8 aastat pühendunud põllumajandusele, peaaegu sama kaua arendanud põllutöömasinaid. Selliseid masinaid, nagu tema hoovis seisab, pole tema sõnul mujal maailmas. Kusagilt eeskuju ega õpetust ta võtnud ei ole, masinaid täiustas katsetades, põllu iseloomu, taimede eripära ning ilmastiku suhet arvestades.
Õlleodraga rublamiljonäriks
Tiit Jüriöö jutustas, et kolis Tihemetsast Alaverre 1971. aastal: „Olin Alaveres oma suguvõsast esimene, hiljem tulid järele vanem õde ja ema, vend asus elama Pikva kanti.”
Talu ostis ta kolhoosilt 1986. aastal. Kui taluseaduse alusel tuli maade erastamine, oli ta esimene, kes võttis kolhoosilt rendile 32 hektarit maad: „Õlleoder oli esimene vili, mida kasvatasin. Teenisin sellega rublades esimese miljoni. Hiljem oli palju neid, kes võtsid maad veel rohkem rendile, kuid kuna majandus oli toona nagu kelgumägi, lõpetati kahjumiga ning enamik loobus.”
Inseneriharidusega, mehaaniku ja ostujuhi tööd teinud Tiit Jüriöö on pärit kortermajast, tema vanemad põllumajandusega ei tegelenud. Ta sõnas, et oskusi on aidanud saavutada suur töö, katsetamine ning usk sellesse, mida ta teeb.
„Põllumees peab kasvatama seda, mis toob raha sisse. Kui on ette näha kahjum, pole mõtet kasvama panna. Tuleb jälgida maailmaturu hinda, oleme sellest väga sõltuvad,” rääkis ta.
Kindlad ja tulusad viljad, mis tema põldudel tänavu kasvavad, on toidunisu, hernes, uba. Otra ta käesoleval aastal ei külvanud, sest see toob vähe tulu.
Esimest aastat on tema põldudel õlikanep: „Kaks aastat õppisin ja vaatasin, kuidas teised kanepit kasvatasid, tegin omad järeldused. Võib-olla panin liiga palju väetist, sest suve lõpuni kasvav kanep oli avatud talude päevaks juba kahemeetrine. Loodan saada minimaalselt tonni saaki. Kanepiseemnetest saab teha õli, tangu, jahu, taime saab kasutada ka ehitusmaterjaliks. Väga suurt nõudlust pole, kuid vili kätte kindlasti ei jää.”
Kanepit on tema sõnul keeruline koristada, kuna see on kõrge ja kiuline, kisub masinale ümber võlli: „Kui kanepit koristada liiga madalalt, kerib nii palju kiudu, et masin võib rikki või isegi põlema minna. Tuleks koristada ainult viimane kolmandik ehk seemnetõlvik, vili on aga nii kõrge, masinaga tippu ei ulatu.”
Uus ja suurem kuivati
Suvirapsi külvas Tiit Jüriöö tänavu uue tehnoloogiaga. Ta jutustas, et kui tavakülvikul on reavahe 12,5 sentimeetrit, siis tema täiendatud, mullaharimisaparaadi baasil masinal on reavahe 28 sentimeetrit. See võimaldab külvata hajusamalt, hoida kokku palju seemneid. Masina külge paigaldas ta hanijalad, et seemned saaksid ühtlaselt täpselt soovitud sügavusele.
Ta lisas, et usub oma tehnikasse, see pole teda alt vedanud. Põllutöömasinad kasutab ta ainult põllul, talvel lumelükkamiseks mitte, erand tuli teha mõned aastad tagasi Moonika lumetormi ajal.
Põldudel kasutab ta enamasti vedelväetisi, on selle kasutajate hulgas Eestis üks esimesi. Vedelväetisesse saab segada eri mikroelemente ning taimede juured omastavad väetise juure kaudu hästi. Graanulväetistest kasutab ta kaalium- ja fosforväetist.
Praegu on Jüriöö talu maid 700 hektarit, maksimaalselt on olnud aga üle tuhande: „Riik tõstis maade kasutusrenti minu arvates liiga palju ning hakkasime pojaga mõtlema, kuidas saada vähemate hektarite pealt suuremat saaki.”
Põldudel töötavad neil praegu kaks kombaini, peremees kiidab, et koristusvõimsus on suur, 650 tonni päevas. Saak ei mahtunud aga enam ära vanasse kuivatisse, vili jäi ootele või tuli viia rendikuivatisse. PRIA toetuse abil on talus peaegu valmis uus ja suurem viljakuivati.
Tänavuse suve kohta ütleb põllumees, et polnud häda midagi: „Probleeme tekitas pikalt jahe ja niiske kevad. Külvasin oad maha 19. aprillil, alles 19. mail tõusid taimed maast üles. Kuu aega ei toimunud midagi.”
Tiit Jüriöö rääkis, et möödunud suve lõpus küsiti temalt ühte hektarit põldu müügiks: „Ütlesin soovijale, et ta ei suudaks mulle maksta hinda, mida on maa väärt, kui arvestada iga-aastast saaki. Põld on elatusvahend, mitte äriprojekt.”
Põldudel töötab ta koos oma pojaga, abiks veel kaks töömeest. Sügiseks plaanib peremees võtta töökäsi juurde. Tiit Jüriöö on Anija vallas ning ümbruskonnas tuntud masinaühistu Alvar üks asutajatest. Praegu kuulub ta põllumeeste ühistusse KEVILI.