Ala­ve­re kü­la Jü­riöö ta­lu pe­re näi­tas ava­tud ta­lu­de päe­val Ees­tis ai­nu­laad­set põl­lu­teh­ni­kat

2913
Jü­riöö ta­lu pe­re­mees TIIT JÜ­RIÖÖ näi­tab mul­la­ha­ri­mi­smasinast aren­da­tud kül­vi­ma­si­nat, kus ron­gi­na koos kol­me-nel­ja ots­tar­be­ga ma­si­nat.

Isa TIIT JÜ­RIÖÖ ja poeg OLA­VI JÜ­RIÖÖ kas­va­ta­vad 700 hek­ta­ril te­ra­vil­ja – esi­mest aas­tat ka õli­ka­ne­pit.

Ani­ja val­las Ala­ve­re kü­la põl­du­de va­hel on Jü­riöö ta­lu, ku­hu pe­re­nai­ne Rii­na Jü­riöö on loo­nud ki­re­va iluaia, mees­pe­re ehk Tiit Jü­riöö ja po­ja Ola­vi Jü­riöö hool­da­da on ta­lu põl­lud ning ma­si­na­park. 23. juu­lil osa­les pe­re esi­mest kor­da ava­tud ta­lu­de päe­val, põl­lu­töö­ma­si­nad olid sel­leks päe­vaks hoo­vi par­gi­tud, enim kü­las­ta­ja­te tä­he­le­pa­nu sai mit­me­küm­ne meet­ri pik­ku­ne põl­lu­töö­ma­sin, kus ron­gi­na koos kül­vik, mul­la­ha­ri­mis­ma­sin, li­bis­ti ja väe­ti­se­kül­vik. Ma­si­na pa­nid ta­lu­pi­da­jad ise kok­ku, nu­pu­ta­sid väl­ja teh­no­loo­gia, mis ai­taks põl­lult mak­si­maal­selt saa­ki saa­da.
Kü­si­mu­se­le, miks ot­sus­tas pe­re­rah­vas ava­tud ta­lu­de päe­val osa­le­da, vas­tas Tiit Jü­riöö: „Möö­du­nud aas­tal käi­sid ta­lus tüd­ru­kud pan­gast. Rää­ki­sin nei­le põh­ja­li­kult, mis mul siin on ning nad soo­vi­ta­sid, osa­le­gu me ta­lu­päe­val, ku­na os­kan nii pal­ju rää­ki­da. Mõt­le­sin, et miks mit­te, proo­vi­me ära.”
Pe­re­mees Tiit Jü­riöö on vii­ma­sed 8 aas­tat pü­hen­du­nud põl­lu­ma­jan­du­se­le, peaae­gu sa­ma kaua aren­da­nud põl­lu­töö­ma­si­naid. Sel­li­seid masinaid, na­gu te­ma hoo­vis sei­sab, po­le te­ma sõ­nul mu­jal maail­mas. Ku­sa­gilt ees­ku­ju ega õpe­tust ta võt­nud ei ole, ma­si­naid täius­tas kat­se­ta­des, põl­lu ise­loo­mu, tai­me­de eri­pä­ra ning il­mas­ti­ku su­het ar­ves­ta­des.

Õl­leod­ra­ga rub­la­mil­jo­nä­riks
Tiit Jü­riöö ju­tus­tas, et ko­lis Ti­he­met­sast Ala­ver­re 1971. aas­tal: „Olin Ala­ve­res oma su­gu­võ­sast esi­me­ne, hil­jem tu­lid jä­re­le va­nem õde ja ema, vend asus ela­ma Pik­va kan­ti.”
Ta­lu os­tis ta kol­hoo­silt 1986. aas­tal. Kui ta­lu­sea­du­se alu­sel tu­li maa­de eras­ta­mi­ne, oli ta esi­me­ne, kes võt­tis kol­hoo­silt ren­di­le 32 hek­ta­rit maad: „Õl­leo­der oli esi­me­ne vi­li, mi­da kas­va­ta­sin. Tee­ni­sin sel­le­ga rub­la­des esi­me­se mil­jo­ni. Hil­jem oli pal­ju neid, kes võt­sid maad veel roh­kem ren­di­le, kuid ku­na ma­jan­dus oli too­na na­gu kel­gu­mä­gi, lõ­pe­ta­ti kah­ju­miga ning ena­mik loo­bus.”
In­se­ne­ri­ha­ri­du­se­ga, me­haa­ni­ku ja os­tu­ju­hi tööd tei­nud Tiit Jü­riöö on pä­rit kor­ter­ma­jast, te­ma va­ne­mad põl­lu­ma­jan­du­se­ga ei te­ge­le­nud. Ta sõ­nas, et os­ku­si on ai­da­nud saa­vu­ta­da suur töö, kat­se­ta­mi­ne ning usk sel­les­se, mi­da ta teeb.
„Põl­lu­mees peab kas­va­ta­ma se­da, mis toob ra­ha sis­se. Kui on et­te nä­ha kah­jum, po­le mõ­tet kas­va­ma pan­na. Tu­leb jäl­gi­da maail­ma­tu­ru hin­da, ole­me sel­lest vä­ga sõl­tu­vad,” rää­kis ta.
Kind­lad ja tu­lu­sad vil­jad, mis te­ma põl­du­del tä­na­vu kas­va­vad, on toi­du­ni­su, her­nes, uba. Ot­ra ta käe­so­le­val aas­tal ei kül­va­nud, sest see toob vä­he tu­lu.
Esi­mest aas­tat on te­ma põl­du­del õli­ka­nep: „Kaks aas­tat õp­pi­sin ja vaa­ta­sin, kui­das tei­sed ka­ne­pit kas­va­ta­sid, te­gin omad jä­rel­du­sed. Võib-ol­la pa­nin lii­ga pal­ju väe­tist, sest su­ve lõ­pu­ni kas­vav ka­nep oli ava­tud ta­lu­de päe­vaks ju­ba ka­he­meet­ri­ne. Loo­dan saa­da mi­ni­maal­selt ton­ni saa­ki. Ka­ne­pi­seem­ne­test saab te­ha õli, tan­gu, ja­hu, tai­me saab ka­su­ta­da ka ehi­tus­ma­ter­ja­liks. Vä­ga suurt nõud­lust po­le, kuid vi­li kät­te kind­las­ti ei jää.”
Ka­ne­pit on te­ma sõ­nul kee­ru­li­ne ko­ris­ta­da, ku­na see on kõr­ge ja kiu­li­ne, ki­sub ma­si­na­le üm­ber võl­li: „Kui ka­ne­pit ko­ris­ta­da lii­ga ma­da­lalt, ke­rib nii pal­ju kiu­du, et ma­sin võib rik­ki või ise­gi põ­le­ma min­na. Tu­leks ko­ris­ta­da ai­nult vii­ma­ne kol­man­dik ehk seem­ne­tõl­vik, vi­li on aga nii kõr­ge, ma­si­na­ga tip­pu ei ula­tu.”

Uus ja suu­rem kui­va­ti

12 aas­tat va­na kom­bain oli Ees­tis esi­me­ne nel­ja­rat­ta­veo­ga. Tä­nu teh­ni­ka­le po­le jää­nud üks­ki hek­tar ko­ris­ta­ma­ta ega ra­ha maas­se.
12 aas­tat va­na kom­bain oli Ees­tis esi­me­ne nel­ja­rat­ta­veo­ga. Tä­nu teh­ni­ka­le po­le jää­nud üks­ki hek­tar ko­ris­ta­ma­ta ega ra­ha maas­se.

Su­vi­rap­si kül­vas Tiit Jü­riöö tä­na­vu uue teh­no­loo­gia­ga. Ta ju­tus­tas, et kui ta­va­kül­vi­kul on rea­va­he 12,5 sen­ti­meet­rit, siis te­ma täien­da­tud, mul­la­ha­ri­mi­sa­pa­raa­di baa­sil ma­si­nal on rea­va­he 28 sen­ti­meet­rit. See või­mal­dab kül­va­ta ha­ju­sa­malt, hoi­da kok­ku pal­ju seem­neid. Ma­si­na kül­ge pai­gal­das ta ha­ni­ja­lad, et seem­ned saak­sid üht­la­selt täp­selt soo­vi­tud sü­ga­vu­se­le.
Ta li­sas, et usub oma teh­ni­kas­se, see po­le te­da alt ve­da­nud. Põl­lu­töö­ma­si­nad ka­su­tab ta ai­nult põl­lul, tal­vel lu­me­lük­ka­mi­seks mitte, erand tu­li te­ha mõ­ned aas­tad ta­ga­si Moo­ni­ka lu­me­tor­mi ajal.
Põl­du­del ka­su­tab ta ena­mas­ti ve­del­väe­ti­si, on sel­le ka­su­ta­ja­te hul­gas Ees­tis üks esi­me­si. Ve­del­väe­ti­ses­se saab se­ga­da eri mik­roe­le­men­te ning tai­me­de juu­red omas­ta­vad väe­ti­se juu­re kau­du häs­ti. Graa­nul­väe­tis­test ka­su­tab ta kaa­lium- ja fos­for­väe­tist.
Prae­gu on Jü­riöö ta­lu maid 700 hek­ta­rit, mak­si­maal­selt on ol­nud aga üle tu­han­de: „Riik tõs­tis maa­de ka­su­tus­ren­ti mi­nu ar­va­tes lii­ga pal­ju ning hak­ka­si­me po­ja­ga mõt­le­ma, kui­das saa­da vä­he­ma­te hek­ta­ri­te pealt suu­re­mat saa­ki.”
Põl­du­del töö­ta­vad neil prae­gu kaks kom­bai­ni, pe­re­mees kii­dab, et ko­ris­tus­võim­sus on suur, 650 ton­ni päe­vas. Saak ei mah­tu­nud aga enam ära va­nas­se kui­va­tis­se, vi­li jäi oo­te­le või tu­li viia ren­di­kui­va­tis­se. PRIA toe­tu­se abil on ta­lus peae­gu val­mis uus ja suu­rem vil­ja­kui­va­ti.
Tä­na­vu­se su­ve koh­ta üt­leb põllumees, et pol­nud hä­da midagi: „Prob­lee­me te­ki­tas pi­kalt ja­he ja niis­ke ke­vad. Kül­va­sin oad ma­ha 19. ap­ril­lil, al­les 19. mail tõu­sid tai­med maast üles. Kuu ae­ga ei toi­mu­nud mi­da­gi.”
Tiit Jü­riöö rää­kis, et möö­du­nud su­ve lõ­pus kü­si­ti te­malt üh­te hek­ta­rit põl­du müü­giks: „Üt­le­sin soo­vi­ja­le, et ta ei suu­daks mul­le maks­ta hin­da, mi­da on maa väärt, kui ar­ves­ta­da iga-aas­tast saa­ki. Põld on ela­tus­va­hend, mit­te ärip­ro­jekt.”
Põl­du­del töö­tab ta koos oma po­ja­ga, abiks veel kaks töö­meest. Sü­gi­seks plaa­nib pe­re­mees võt­ta töö­kä­si juur­de. Tiit Jü­riöö on Ani­ja val­las ning ümb­rus­kon­nas tun­tud ma­si­naü­his­tu Al­var üks asu­ta­ja­test. Prae­gu kuu­lub ta põl­lu­mees­te ühis­tus­se KE­VI­LI.

Eelmine artikkelSel­gu­sid Kuu­sa­lu val­la pa­ri­mad ja­hi­lask­mi­ses
Järgmine artikkelJAAN ORUAAS kinnitab – golfimäng sobib kõigile