Neljapäev, 20. juuli 2017

Kuu arhiivjuuni 2017

0
  • Kuusalu hooldekodu projektiks valiti võistlustöö HOOV;
  • Vabariigi valitsus: Loksat ja Kuusalut ei sundliideta;
  • ENN KIRSMAN: „Loksa ja Kuusalu liitmine olnuks ainuõige samm haldusreformi õnnestumise teel.“;
  • Kahe projektiaastaga on Kuusalu kooli õpilased käinud 7 riigis;
  • ULVE ja KALMER MÄRTSONILE teenetemärk Eesti Maa Heaks;
  • Kuusalu valla merepidu jääb ära;
  • Loksa kool sai 150. sünnipäevaks JAKOB JANTERI mälestustahvli;
  • Harju võidutule toob MARGIT AMER Loksalt;
  • Kuusalu valla külade kümnevõistluse uus ala on disc-golf;
  • Anija valla rahulolu-uuringu tulemused;
  • JANINA HAAPSALO Kehrast võitis loosiga auto;
  • Kehra linna põllule tulevad korter- ja ridamajad;
  • Anija valla Kihmla-Salumäe külad kingivad Eestile 100. sünnipäevaks kiviaia;
  • Anija valla noored tegid ettepanekuid valla arengukavasse;
  • Aruküla kooli kahe tiiva vahele tuleb juurdeehitus;
  • Raasiku tammepargi avamisel pannakse maasse ajakapsel;
  • Aruküla Tallinna maantee kergliiklustee saab jaanipäevaks asfaldi;
  • Raasiku valla malevakohad otsas, RaKu laager ootab osalejaid;
  • SALME KULVERE Arukülast pani enda ja abikaasa loo raamatukaante vahele.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
Selle lehe artiklid  saadaval 5. juulil.

0
  • Intervjuu REIJO ROOSI ehk liba-Ahrensiga;
  • Kuusalu meeskoor 150 – loodud kaks aastat enne esimest laulupidu;
  • Kuusalu kalmistult varastati plastmassist välikemps;
  • Nordic Housese kontorihoone sai tulekahjus kannatada;
  • Kuusalu Kunstide Kool saab uue väljanägemise;
  • FK Kolgaküla Liiga oli võidukas Eesti-Soome 100+ jalgpallivõistlusel;
  • Hajaajastuse programmi Kuusalu vallast 22 taotlust;
  • Arukülla ehitatavast kortermajast pool on juba broneeritud;
  • Peapiiskop URMAS VIILMA külastas Raasiku valda;
  • Digituur jõudis Arukülla – Harjumaal DigiMaaga liitumise sooviavaldusi üle 10 000;
  • Tänavavalgustus Raasiku vallas suvel ei põle;
  • Riik toetab Lahinguvälja mälestusmärgi rajamist;
  • Vallavalitsus lubas Kehra korteriühistutele abi;
  • Kehra päeva korraldamist toetas AS Horizon;
  • Kehra MTÜ Keerdtrepp propageerib tervislikkust ja sporti.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
Selle lehe artiklid  saadaval 21. juunil.

0

Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas tea­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et eel­mi­se nä­da­la al­gu­ses on Kuu­sa­lu kal­mis­tult ära vii­dud plast­mas­sist vä­li­kemps, mis oli seal seis­nud 10 aas­tat. Uus kemps võib maks­ma min­na ku­ni 1000 eu­rot.

Ta pa­lub an­da tea­da, kui ku­sa­gil juh­tu­tak­se nä­ge­ma vei­di ku­lu­nud ja tumerohelist vär­vi kuiv­käim­lat, mis on sin­na hil­jaae­gu tek­ki­nud: „Aas­ta ta­ga­si vii­di me kal­mis­tult ära kom­pos­ti­kast, mis oli kat­ki läi­nud ja va­jas pa­ran­da­mist. Kuid ei jõud­nud kor­da te­ha, en­ne oli ära võe­tud. Ini­me­sed mil­le­gi­pä­rast ar­va­vad, kui ku­sa­gil mi­da­gi sei­sab, peab sel­le en­da­le saa­ma.“

Jaa­nus Ja­la­kas rää­kis veel, et vii­ma­sel ajal on noor­te ko­gu­ne­mi­se ja ka al­ko­ho­li­tar­bi­mi­se ko­haks ku­ju­ne­nud ki­ri­ku kõr­val va­na pas­to­raa­di esi­ne plats, mis nüüd on saa­nud tee­ra­jad, kül­va­tud on mu­ru: „Pas­tor Eduard Ah­ren­si ku­ju jaoks pai­gal­da­tud gra­nii­ta­lus on noor­te­le uus is­tu­mis­koht. Ühel päe­val nä­gin seal tüd­ru­kuid is­tu­mas, jalg­rat­tad olid jäe­tud hil­ju­ti tär­ga­nud mu­ru­le. Tei­sel päe­val olid seal poi­sid. Al­les kas­va­ma ha­ka­nud mu­ru tu­leb hoi­da.“

Ta tea­tas, et pas­to­raa­di et­te ja ta­ha pan­nak­se val­ve­kaa­me­rad – saaks tu­vas­ta­da isi­kud, kui mu­ru lõ­hu­tak­se, prü­gi ma­ha jäe­tak­se: „Gra­nii­ta­lus ei so­bi is­tu­mis- ega aja­veet­mis­ko­haks. Lap­se­va­ne­mad peak­sid ko­dus sel­gi­ta­ma noor­te­le, ki­ri­kuaed on pü­ha koht, sel­le kor­ras­hoid­mi­ne näi­tab meie vaim­sust.“

Lau­rent­siu­se Selt­si juht, Ah­ren­si ku­ju val­mis­ta­mi­se ja pai­gal­da­mi­se al­ga­ta­ja Su­lev Vald­maa: „Et mä­les­tus­mär­gi asu­pai­gast on saa­nud uus is­tu­mis­koht näi­tab, mis Kuu­sa­lus on puu­du. Uus val­la­va­lit­sus võiks sel­le­ga te­ge­le­da. Ah­ren­si ku­ju juur­de on tu­le­vi­kus et­te näh­tud is­te­pink.“

Ah­ren­si ku­ju ava­tak­se pas­to­raa­di ees lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tus­te ajal.

0

TEI­LI PIIS­KOP­PEL

Iga lõpp on mil­le­gi uue al­gus ning se­da on kom­beks tä­his­ta­da. Mi­da olu­li­sem muu­tus ja po­si­tiiv­sem emot­sioon, se­da suu­re­malt tä­his­ta­tak­se. Nii on ka koo­liaas­ta lõ­pu­ga – iga klas­si edu­kas lä­bi­mi­ne on omaet­te mär­ki­mis­väär­ne, kuid põ­hi- ja kesk­ha­ri­du­se oman­da­mi­ne eri­li­se vers­ta­pos­ti üle­ta­mi­ne.

Po­lit­sei­ni­kud on oma töö­prak­ti­kas pa­ra­ku aga näi­nud, kui­das pal­ju­de noor­te jaoks on lõ­pu­peol kee­la­tud ai­ne­te tar­bi­mi­ne vii­nud õn­ne­tu­te ta­ga­jär­ge­de­ni. See­tõt­tu on pas­lik en­ne eel­seis­vat õp­peaas­ta lõp­pu nii noor­te­le kui ka lap­se­va­ne­ma­te­le mõ­ned põ­hi­tõed meel­de tu­le­ta­da.

Al­ko­ho­li- ja tu­ba­ka­too­de­te tar­vi­ta­mi­ne on alaea­lis­te­le kee­la­tud nen­de ter­vist sil­mast pi­da­des. Sõl­tu­vu­sai­ned mõ­ju­ta­vad ne­ga­tiiv­selt iga ini­me­se ke­ha ja aju, kuid noo­ru­ki veel väl­jaa­re­ne­ma­ta or­ga­nis­mi täis­kas­va­nust tun­du­valt enam.
Mi­da va­rem mee­le­mür­ke proo­vi­ma ha­ka­tak­se, se­da suu­rem on sõl­tu­vu­se tek­ki­mi­se tõe­näo­sus. Iga eda­si lü­ka­tud aas­ta­ga, mil ini­me­ne ei ole mee­le­mür­ke tar­vi­ta­nud, vä­he­neb aju­kah­jus­tus­te tek­ki­mi­se risk. Tor­di söö­mi­ne ja li­mo­naa­di joo­mi­ne ning sin­na juur­de eri­ne­va­te män­gu­de ja võist­lus­te kor­ral­da­mi­ne – on lä­bi ae­ga­de pa­rim ret­sept lõ­bu­saks peoks.

Kui aga täi­sea­li­sed lõ­pe­ta­jad on eel­ne­va­le vaa­ta­ma­ta ot­sus­ta­nud paa­ri po­kaa­li­ga tä­his­ta­da, on olu­li­ne mee­les pi­da­da, et sõl­tu­vu­sai­neid tar­vi­ta­des vä­he­neb reakt­sioo­ni­kii­rus, mõ­te muu­tub se­ga­seks ja ta­ju moo­nu­ta­tuks.

See­tõt­tu ei ole mee­le­mür­gi mõ­ju all või­ma­lik adek­vaat­selt te­ge­le­da te­ge­vus­te­ga, mis nõua­vad head aja- ja ko­ha­ta­ju ning kes­ken­du­mist, näi­teks uju­mi­ne või sõi­du­ki­juh­ti­mi­ne. Mõ­le­mast tu­leb tar­vi­ta­tud al­ko­ho­li ko­gu­sest sõl­tu­ma­ta ee­ma­le hoi­da. Uju­da jõuab su­vel veel küll ning trans­por­di va­ja­du­se tek­ki­mi­se­le võiks mõel­da en­ne­ta­valt, rää­ki­des lä­bi mõ­ne ju­hi­lu­be oma­va sõb­ra või lap­se­va­ne­ma­ga, et nad olek­sid sõi­du­val­mis.

Lap­se­va­ne­mad kui oma lap­se suu­ri­mad ees­ku­jud, saa­vad pal­ju ära te­ha sel­leks, et nen­de võ­su­ke sõl­tu­vu­sai­ne­test lu­gu ei peaks. Noo­re­ga eri­ne­va­te ai­ne­te ja te­ge­vus­te kah­ju­lik­ku­sest rää­ki­des ning oma suh­tu­mist sõ­na­de ja te­ge­vus­te kau­du väl­jen­da­des, on või­ma­lik te­ma hu­vi mee­le­mür­ki­de vas­tu vä­hen­da­da.

Sel­gi­ta­maks, et al­ko­ho­li ei to­hi juua, ei ole va­ja lap­se­le se­da proo­vi­da an­da. Uu­rin­gu­te ko­ha­selt proo­vi­vad ja tar­vi­ta­vad alaea­li­sed, kel­le­le al­ko­ho­li ko­dus pa­ku­tud on, se­da suu­re­ma tõe­näo­su­se­ga ka väl­jas­pool ko­du.

Edu­ka ja ohu­tu peo kor­ral­da­mi­se­le on või­ma­lik kaa­sa ai­da­ta näi­teks või­ma­li­ke te­ge­vus­te väl­ja pak­ku­mi­se­ga, aga ka oma­va­hel kok­ku lep­pi­des, et kee­gi lap­se­le kee­la­tud ai­neid peo­le kaa­sa ei an­na.

Noor on tu­ge­vas­ti mõ­ju­ta­tud ea­kaas­las­test ning tih­ti mu­ret­se­tak­se sõp­ra­de ar­va­mu­se pä­rast. Nii üt­le­vad noo­red sa­ge­li, et tar­vi­ta­sid kee­la­tud ai­neid või rik­ku­sid sea­dust see­tõt­tu, et tei­sed te­gid ega ta­he­tud kam­bast väl­ja jää­da. Unus­ta­tak­se, et igaüks vas­tu­tab oma te­gu­de eest ise.
21
Tu­leb mõel­da ta­ga­jär­ge­de­le ning mak­sab jul­ge­da öel­da „ei.“ Vaid igaüks ise saab te­ha en­da jaoks tur­va­li­si va­li­kuid.
Eel­ne­vat sil­mas pi­da­des on suu­rem tõe­näo­sus, et koo­li­lõ­pu pi­du jääb meel­de po­si­tiiv­se­na ega pää­di noo­re är­ka­mi­se­ga po­lit­sei­jaos­kon­nas või haig­las.

0

Ani­ja val­la­va­lit­sus eral­das re­serv­fon­dist 7948 eu­rot Keh­ra staa­dio­ni era­kor­ra­lis­teks taas­ta­mis­töö­deks. 13. mail Keh­rat ta­ba­nud trom­bi ta­ga­jär­jel sai staa­dio­nil kah­jus­ta­da 20×30 meet­rit kunst­mu­ru­ka­tet. Eel­mi­sel nä­da­lal lõi­ga­ti kort­su­de ee­mal­da­mi­seks osa kunst­mu­rust ja täi­te­ma­ter­ja­list väl­ja ning pai­gal­da­ti uues­ti. Taas­ta­mis­tööd te­gi OÜ Unig­rass, kes eel­mi­sel aas­tal kunst­mu­ru pai­gal­das. Ani­ja JK lii­ga­män­gud Ees­ti jalg­pal­li­meist­ri­võist­lus­tel toi­mu­sid va­he­peal Raa­si­kul, nüüd saab neid taas pi­da­da ko­dus­taa­dio­nil Keh­ras.

0

Har­ju­maal käib mais ja juu­nis Di­gi­Maad tut­vus­tav di­gi­tuur – soo­via­val­du­si lii­tu­mi­seks on prae­gu­seks üle 10 000.

Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit al­ga­tas ap­ril­li kes­kel koos­tööp­ro­jek­ti Di­gi­Maa ehk tä­na­päe­va­se lai­ri­baü­hen­du­se võr­gu ehi­ta­mi­seks Har­ju­maa­le. Di­gi­Maa ko­du­le­hel saab edas­ta­da lai­ri­baü­hen­du­se­ga lii­tu­mi­se soo­via­val­du­se, hil­ju­ti täi­tus 10 000 soo­via­val­dust ning Di­gi­Maa eest­ve­da­jad tei­nud sta­tis­ti­kat – lii­tu­mis­ta­su võr­gu­ga hak­kab ole­ma 300 eu­rot.

Mai­kuus al­gu­se saa­nud di­gi­tuur jõuab Har­ju­maal 16 pai­ka, möö­du­nud nä­da­lal olid koh­tu­mi­sed Ani­ja mõi­sas ja Raa­si­ku val­la­ma­jas Aru­kü­las. Osa­le­jaid oli mõ­le­mal pool li­gi 20. Käe­so­le­va nä­da­la es­mas­päe­val jõu­dis di­gi­tuur Kuu­sa­lu val­da Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja, kus osa­le­jaid oli 30. Kol­ma­päe­val, 14. juu­nil on Di­gi­Maa in­fo­päev Aeg­vii­du rah­va­ma­jas.
DigiMaad käib tuuril tutvustamas projektijuht Olav Harjo. Tal on kaasas Tehnilise Järelevalve Ameti andmed: Anija vallas on 1962 majapidamist, interneti püsi- ehk kaabliga ühendus puudub 74 protsendil majapidamistest. Loksa linnas on hooneid 419, püsiühendus puudu 35 protsendil. Raasiku vallas 1603, puudu 60 protsendil, Kuusalu vallas 3590, puudu 83 protsendil, Aegviidu 469, puudu 55 protsendil.

Olav Har­jo rää­kis koh­tu­mis­tel, Di­gi­Maa pro­jekt on loo­dud, et või­mal­da­da kii­ret ja sta­biil­set in­ter­ne­tiü­hen­dust ka maa­piir­kon­da­des. Riik eral­dab lai­ri­baü­hen­du­se ehi­ta­mi­seks ka­he aas­ta jook­sul kok­ku 20 mil­jo­nit eu­rot. Ra­ja­tav lai­ri­ba­võrk kuu­lub oma­va­lit­sus­te­le.

Olav Har­jo sõ­nul on kõi­ge sta­biil­sem ning tu­le­vi­ku­kind­lam tehnoloogia just val­gus­kaa­bel, mi­da hak­kab ka­su­ta­ma Di­gi­Maa: „Val­gus­kaab­li­ga on või­ma­lik saa­vu­ta­da vä­ga hea kii­rus ja kva­li­teet, ühen­dus on küll kal­lis, kuid ta­va­tar­bi­ja sead­med ei mak­sa pal­ju.”

Olav Har­jo: „Di­gi­Maa po­le ärip­ro­jekt, võrk ei kuu­lu ühe­le­gi ope­raa­to­ri­le. Kõik si­deet­te­võt­jad saa­vad lai­ri­ba­võr­gu kau­du oma tee­nust tar­bi­ja­le pak­ku­da. Iga ma­ja­pi­da­mi­ne saab va­li­da en­da­le ise tee­nu­se­pak­ku­ja. Val­gus­kaa­bel on sa­ma­su­gu­ne in­ves­tee­ring, na­gu vee­to­ru või elekt­ri­süs­teem, see tõs­tab kin­nis­va­ra väär­tust.”
Di­gi­maa ko­du­le­hel saab veel su­vel täi­ta soo­via­val­dust. Olav Har­jo soo­vi­tas se­da kind­las­ti te­ha, sest lai­ri­baü­hen­dust ei ehi­ta­ta iga­le poo­le au­to­maat­selt, sel­leks tu­leb soo­vi aval­da­da. Vas­ta­valt soo­videle moo­dus­tub pin­ge­ri­da ning sü­gi­sel, kui al­gab pro­jek­tee­ri­mi­ne, ot­sus­ta­tak­se, kust alus­ta­da. Ko­gu võr­ku järg­mi­se aas­ta jook­sul väl­ja ehi­ta­da ei jõua, osa jääb järg­mis­teks aas­ta­teks.
„And­ke kind­las­ti oma naab­ri­te­le Di­gi­Maast tea­da, sest kust piir­kon­nast on roh­kem soo­via­val­du­si, sealt alus­ta­tak­se. Prae­gu soo­vi aval­da­mi­ne ei ko­hus­ta kind­las­ti ke­da­gi lii­tu­ma. Rii­giee­lar­ves on ehi­tu­seks ra­ha ole­mas, see­ga on mõist­li­kum lii­tu­da nüüd, hil­jem on see kor­da­des kal­lim, kui kopp peab ai­nult ühe ma­ja pä­rast ko­ha­le sõit­ma,” rää­kis Olav Har­jo.
Di­gi­Maa võr­gu ka­su­ta­mi­se eest tar­bi­ja kuu­ta­su maks­ma ei pea. Olav Har­jo lau­sus, et ta­su­da tu­leb ai­nult tee­nus­te eest tee­nu­se­pak­ku­ja­le, kes mak­sab sealt osa võr­guet­te­võt­te­le. Di­gi­Maas hak­ka­vad töö­le 3-4 ini­mest, võr­gu hool­da­jad os­te­tak­se sis­se han­ke­ga.
Kü­si­mu­sed di­gi­tuu­ri koh­tu­mis­tel on ol­nud ena­mas­ti sa­mad – uu­ri­tak­se lii­tu­mis­ta­su koh­ta ning kaab­li vas­tu­pi­da­vu­sest, kü­si­tak­se, ega tuul või äi­ke kaab­li­le lii­ga tee. Olav Har­jo sõ­nul sel­le pä­rast mu­ret­se­da ei ta­su, kaa­bel on vä­ga vas­tu­pi­dav.
Li­saks Har­ju­maa­le käib Di­gi­Maa pro­jekt prae­gu ka Pär­nu­maal, kus soo­via­val­du­si oli vä­hem kui Har­jus, kui­gi maa­kond on pind­a­lalt suu­rem. Al­gus­jär­gus on Rap­la­maa Di­gi­Maa pro­jekt.
Rii­gi­ko­gus toe­tab Di­gi­Maa pro­jek­ti e-Ees­ti toe­tus­rüh­ma esi­mees Ta­nel Tal­ve Ani­ja val­last. Di­gi­Maa on väl­ja kas­va­nud te­ma et­te­pa­ne­kust viia Ani­ja val­la kõi­ki­de ma­ja­pi­da­mis­te ja et­te­võ­te­te­ni lai­ri­ba­ühen­dus: „Ees­til on maail­mas edu­ka e-rii­gi ku­vand, aga see on sä­rav ka­tus keh­va­del pal­ki­del, sest ka Eu­roo­pa ko­mis­jo­ni märt­si­kui­ne ra­port näi­tab, et Ees­ti on lai­ri­baü­hen­dus­te poo­lest vii­mas­te seas.”

0

Kuusalu meeskoor on teadaolevalt ainus tegutsev koor, kes käis sama nime all Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus. Pole küll vanim pidevalt tegutsev – see au on Tartu Akadeemilisel Meeskooril, kel vanust 105 aastat.

Kuusalu meeskoor tähistas 150 aasta täitumist asutamisest, esimesest üldlaulupeost möödub 150 aastat kahe aasta pärast. Juubelipeol kõlasid muremõtted, kas eakad laulumehed jaksavad Kuusalu meestelaulu traditsiooni elus hoida.

Miks ei võiks juubelilaulupeol sõita Kuusalu laulumehed lahtises, kaskedega ehitud autokastis rongkäigu ees, külgedel kirjad, et Kuusalu meeskoor käis ka 1869 Tartus laulmas? Laulukoore on Harjus palju, ent Kuusalu meeskoorile kui uunikumile võiks nüüd anda tavapärasest rohkem tuge.

0

REI­JO ROOS, Te en­da vea tõt­tu tu­li ilm­siks, et ole­te Fa­ce­boo­ki-võr­gus­ti­kus Are­nev Kuu­sa­lu Vald sõ­na võt­nud li­ba-Ah­ren­si ja teis­te aja­loo­lis­te li­ba­te­ge­las­te au­tor. Toi­me­tu­selt on pa­lu­tud, et ta­haks Teist roh­kem tea­da. Kus ela­te, mis tööd tee­te?
„Olen elus vi­gu tei­nud ka va­rem, ses­tap ei tul­nud an­tud ap­sa­kas mul­le suu­re­ma ül­la­tu­se­na. Luua­var­re­pau­guks osu­tus aga roh­ke ja po­si­tiiv­ne ta­ga­si­si­de. Ar­va­sin, et ai­nult mi­nul on lõ­bus.
Elan ja are­nen kol­man­dat põl­ve Kuu­sa­lu val­las, prae­gu elan Kiius. Olen õp­pi­nud pääs­te­koo­lis. Töö­tan mees­kon­na­va­ne­ma­na Bal­ti­ku­mi ühes tu­ge­vai­mas pääs­te­ko­man­dos – Keh­ras.“

Kü­si­tud on, kui­das os­ka­si­te eri­ne­va­te te­ge­las­te tol­leaeg­ses­se olus­tik­ku nii häs­ti sis­se min­na. Hu­vi­tab ka niiöel­da köö­gi­pool – kust­ko­hast leid­si­te in­fot, on Teil igaü­he koh­ta and­me­baas koos sõ­na­va­ra­ga või muud sel­list?

„Ise pean sõ­na­va­ra­list si­du­sust ka­rak­te­ri­te esit­le­mi­sel pi­gem teh­tu nõr­gi­maks kül­jeks. Sot­siaal­mee­dias on aeg sõ­nas­tu­se lih­vi­mi­seks pii­ra­tud – li­ba­te­ge­las­te kõr­val ja va­hel taht­sid tih­ti ar­va­must aval­da­da ka au­sad ko­da­ni­kud, mis tä­hen­das, et tee­maa­ren­dus tu­li kii­relt üm­ber mõel­da ja sõ­nas­ta­da.
Pa­ra­ta­ma­tult muu­tis see oma­taht­si ka li­ba­te­ge­las­te ise­loo­mu, mis oma­kor­da muu­tis ko­gu kom­po­ti pi­gem ko­gu­kond­li­kuks vai­mu­tööks kui ühe ra­hu­lo­le­ma­tu ini­me­se loo­me­pon­nis­tu­seks. Mil­le­ga võib ehk se­le­ta­da ka kah­ju­tun­net, mis val­das ini­me­si li­ba-Ah­ren­si pal­jas­tu­mi­sel. Mul on tões­ti vä­ga kah­ju sel­le lap­sus mus`i ehk li­bas­tu­mi­se pä­rast.
Aja­lu­gu ja folk­loor on mind aas­taid hu­vi­ta­nud. Eral­di and­me­baa­si aja­loo­lis­te te­ge­las­te koh­ta ei koos­ta­nud, ekst­ra nen­de isi­ku­te sõ­na­va­ra või fak­ti­de ko­gu­mi­seks ar­hii­vi­des ei tuh­ni­nud. Olen lu­ge­nud raa­ma­tuid, näi­teks „Kõr­ve­maast põh­ja­ran­na­ni“, „Kiiu lu­gu“, in­ter­ne­tist on sil­ma jää­nud teks­te. Sten­boc­ki­de koh­ta leiab hu­vi­ta­vat in­fot Kol­ga muu­seu­mist.“

Li­ba-Ah­rens ja tei­sed võt­sid sõ­na Kuu­sa­lu val­la elu-olu koh­ta. Fa­ce­boo­kis on nüüd soo­vi­ta­tud, et peak­si­te ko­ha­li­kel va­li­mis­tel kan­di­dee­ri­ma. Kas plaa­ni­te?

„Ei plaa­ni, aga võiks. Olen sel­le mõt­te­ga män­gi­nud, kuid kas ta­suks när­ve rai­sa­ta?“

Ole­me kuul­nud ole­tust, ehk oli li­ba-Ah­ren­si niiöel­da ka­pist väl­ja­tu­lek kok­ku­mäng – po­lii­ti­li­ne trikk, et tõm­ma­ta tä­he­le­pa­nu en­ne va­li­mi­si.

„Üs­na hu­vi­tav teoo­ria. Ise­gi kah­ju, et see kõik oli vaid vä­si­nud sõr­me li­bas­tu­mi­ne. Aga näen siin ai­nest põ­ne­vus­ro­maa­ni­le. See on nüüd huu­mo­ri­na öel­dud.“

Pa­lu­tak­se, et pa­ran­dak­si­te Fa­ce­boo­ki kom­men­tee­ri­ja­te kir­ja­vi­gu eda­si. Kas jät­ka­te? Kui­das hin­da­te me kir­ja­kee­le ka­su­tust Fa­ce­boo­kis ja üld­se?

„Ei. Ei jät­ka. Mi­nu sü­gav lu­gu­pi­da­mi­ne kõi­ki­de­le ema­kee­leõ­pe­ta­ja­te­le. Mõis­tan täie­li­kult teie frust­rat­sioo­ni. Õi­ge­kir­ja üleül­di­se nõr­ga ta­se­me kõr­val näen suu­re­ma prob­lee­mi­na lan­gust­ren­di funkt­sio­naal­ses lu­ge­mi­sos­ku­ses.
Suur tä­nu mu ema­kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja­te­le Sir­je Päl­li­le ja Rii­na Ja­la­ka­le. Ma ei ol­nud koo­li ajal ees­ti kee­le suur fänn, aga kir­ju­ta­ma õp­pi­sin. Tä­na­päe­val on meie ini­mes­te õi­ge­kir­jaos­kus kah­juks jää­nud keh­ve­maks – se­da näeb Fa­ce­boo­kis, aga ka amet­li­kus kir­ja­va­he­tu­ses.
Mind häi­rib, kui­das noo­red rää­gi­vad, ees­ti sõ­na­de va­he­le ka­su­ta­tak­se ing­li­se kee­le sõ­nu. Tun­dub, ees­ti keel hak­kab muu­tu­ma solk­kee­leks, are­neb glo­ba­li­see­ru­mi­se poo­le ja võib nii ära ka­du­da. See on suur möö­da­lask­mi­ne me ha­ri­dus­po­lii­ti­kas.“

Ole­te hea kir­ju­ta­ja. Ehk sün­nib li­ba-te­ge­las­test edas­pi­di mõ­ni teos? On Teil saht­li­loo­min­gut või ju­ba il­mu­nut?

„Li­ba­te­ge­las­te taa­se­lus­ta­mist nõu­tak­se tões­ti oo­ta­ma­tult jõu­li­selt ja mit­melt rin­delt. Olen era­kor­ra­list me­dit­sii­ni õp­pi­nud ja usun, et saak­sin va­ja­du­sel soen­di­te elus­ta­mi­se­ga hak­ka­ma. Võib-olla jäi­gi li­ba­del lii­ga pal­ju hin­ge­le, et san­saa­rast ehk taa­se­lus­ta­mi­sest nii­sa­ma pää­se­da. Näis.
Saht­li­loo­min­gut mul po­le, ka trü­kis po­le mi­da­gi il­mu­nud. Kir­ju­ta­mi­se­ga saak­sin hak­ka­ma, aga po­le ae­ga. Te­ge­len ene­se­täien­da­mi­se­ga, in­ter­ne­tis on või­ma­lus osa­le­da ava­tud üli­koo­li­des. Igal ini­me­sel peaks ole­ma ees­märk oma sil­ma­rin­gi laien­da­da.“

0

Oku­pat­sioo­ni­de muu­seu­mi joo­nis­tu­sakt­sioo­ni „Tu­le Ees­ti aja­loo­saa­di­kuks“ osa­le­nud 200 lap­se töö­de põh­jal va­li­ti väl­ja 10 aja­loo­saa­di­kut, kel­le pil­te eks­po­nee­ri­tak­se 2018. aas­tal rah­vus­va­he­li­sel ränd­näi­tu­sel, mis tä­his­tab Ees­ti 100. juu­be­lit Eu­roo­pa ja Põh­ja-Amee­ri­ka suur­lin­na­des. Kolm neist on Keh­ra kuns­ti­de­koo­li õpi­la­sed – Iris Mäeots, Ka­ro­li­na Na­za­ruk ja Vi­ta­li­na Vi­nog­ra­do­va. Muu­seu­mil on ka­vas te­ha in­terv­juud, et au­to­ri­te tööd täien­dak­sid ränd­näi­tu­sel eks­po­nee­ri­ta­vaid pil­te. Näi­tus 10 aja­loo­saa­di­ku töö­dest val­mib aas­ta lõ­puks, tu­le­val aas­tal kü­las­tab Amee­ri­kas San Fran­cis­cot, Was­hing­to­ni, Bos­to­nit ja To­ron­tot. Joo­nis­tu­sakt­sioo­nis osa­le­ja­te va­hel loo­si­ti väl­ja 24 au­hin­da, ühe neist saab Ede­ra-Eli­zee Krü­ger, kes õpib sa­mu­ti Keh­ra kuns­ti­de­koo­lis. Võist­lus­tel pa­lu­ti joo­nis­ta­da Ees­ti lu­gu – Ees­ti suur­ku­ju­sid või olu­list meie pea­gi sa­ja-aas­ta­se rii­gi aja­loost.

0

Juu­lis kor­ral­dab Keerdt­repp Keh­ras ter­vi­se­päe­va.

Hil­jaae­gu loo­dud MTÜ Keerdt­repp asu­ta­ja ja juht on Mi­kael Par­man. Ta eest­võt­tel ra­ja­tud va­baõ­hu jõu­lin­nak on Ani­ja val­la 2016. aas­ta noor­soo­töö te­gu. Tä­na­vu on ka­vas Keh­ra ko­gu­du­se kõr­val asu­vat va­baõ­hu­par­ki re­no­vee­ri­da ja laien­da­da – sel­leks saa­di ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mist (KOP) 1378 eu­rot, ning juu­li­kuus kor­ral­da­da ter­vi­se­päev, sel­leks eral­das KOP 1530 eu­rot.

MTÜ kas­vas väl­ja vee­bi­sai­dist
Alg­selt oli Keerdt­repp vee­bi­sai­di You­tu­be ka­nal, ku­hu Mi­kael Par­man hak­kas 9 aas­tat ta­ga­si vi­deo­sid üles laa­di­ma. Ni­mi tu­li sel­lest, et ta oli äs­ja keerdt­re­pist al­la kuk­ku­nud. Esial­gu laa­dis va­ne­ma­te­le ja sõp­ra­de­le vaa­ta­mi­seks üles liht­sa­maid tõ­ke­rat­tat­rik­ke.

„Need olid sõi­du­vi­deod, kus näi­ta­sin oma os­ku­si. Um­bes viis aas­tat ta­ga­si te­gin esi­me­sed õpe­tus­vi­deod, kus vaa­ta­ja­ga ka reaal­selt suht­le­sin. Vas­tu­ka­ja oli vin­ge ja nõu­ti uu­si vi­deoid, nii te­gin neid siis veel paar aas­tat,“ ju­tus­tab ta.

Paar aas­tat ta­ga­si, kui Mi­kael Par­man sai 18, jäi tõu­ke­rat­ta­sõit ta­hap­laa­ni­le, ka Keerdt­repp oli var­ju­sur­mas, aas­ta jook­sul ei li­san­du­nud sin­na üht­ki vi­deot. 2016. aas­ta al­gu­ses avas­tas ta en­da jaoks uue ho­bi – tä­na­vat­ren­ni ehk oma ke­ha­kaa­lu­ga tree­ni­mi­se, sel­le al­la kuu­lu­vad kä­te­kõ­ver­du­sed, lõua­tõm­bed, kü­kid ja muu. Poo­le aas­tat pä­rast ha­ka­ti koos sõ­ber Il­gar Ku­li­je­vi­ga esi­me­si tree­nin­gu­vi­deoid te­ge­ma. See oli Keerdt­re­pi taas­sünd. Li­saks You­tu­be´ile loo­di Keerdt­re­pi­le ka sot­siaal­mee­dia ka­na­lid ning vi­deoid ei teh­tud enam üks­nes tree­nin­gu­test, vaid ka oma va­baõ­hu­lin­na­ku ehi­ta­mi­sest Ani­ja Lü­li­ti ajal, Keh­ra staa­dio­ni ava­mi­sest, muu­dest sünd­mus­test. Kok­ku on Keerdt­re­pil You­tu­be´is nüüd üle 400 vi­deo.

Sel­le aas­ta al­gu­ses asu­ta­sid Mi­kael Par­man ja Il­gar Ku­li­jev MTÜ, mil­le pea­mi­ne ees­märk on nii noor­te kui täis­kas­va­nu­te elu eden­da­mi­ne ja eluk­va­li­tee­di pa­ran­da­mi­ne: „Meie te­ge­vu­se al­la ma­hu­vad sport, ter­vis, tur­va­li­sus, ohu­tus, tead­lik tar­bi­mi­ne. Üri­ta­me ise ol­la noor­te­le või­ma­li­kult head ees­ku­jud.“

Uued at­rakt­sioo­nid
Esi­me­se suu­re et­te­võt­mi­se­na on MTÜl ka­vas uuen­da­da-värs­ken­da­da va­baõ­hu­lin­na­kut, mis on Mi­kael Par­ma­ni hin­nan­gul noor­te kõi­ge po­pu­laar­sem ko­gu­ne­mis­paik Keh­ras. Ta möö­nab, et seal käib ka neid, kes mi­da­gi ei tee, pas­si­vad nii­sa­ma: „Me ei aja siit ot­se­selt ke­da­gi ära, ise­gi, kui joo­vad õlut või tee­vad suit­su. Püüa­me oma te­ge­vu­se­ga ol­la nei­le ees­ku­juks ning suu­na­ta. Mõ­ni­gi niiöel­da pa­has ni­me­kir­jas noor on ha­ka­nud siin käies lõu­ga tõm­ba­ma ja teis­te­ga kon­ku­ree­ri­ma. See­ga mõ­ne elu on park ju­ba vei­di muut­nud.“

Mi­kael Par­ma­ni sõ­nul on noor­te en­di ehi­ta­tud at­rakt­sioo­ne ka üs­na häs­ti hoi­tud, möö­du­nud sü­gi­sel oli siis­ki üks van­da­lis­mi­juh­tum – kiik süü­da­ti põ­le­ma: „Õn­neks tul­di mul­le ko­he üt­le­ma ja sai­me põ­len­gu lik­vi­dee­ri­tud. Kõik muu on häs­ti vas­tu pi­da­nud.“

KO­Pi toe­tus­ra­ha eest on ka­vas jõu­par­ki lä­hia­jal ehi­ta­da tree­ni­mi­seks jõu­pal­gid, kor­ra­li­kud iste­pin­gid, pai­gal­da­da prü­gi­kas­tid, is­tu­ta­da lil­li.

Uuen­da­tud va­baõ­hu­par­gi amet­lik ava­mi­ne tu­leb 22. juu­lil ehk sa­mal päe­val, kui Keh­ra par­gis on folk­loo­ri­fes­ti­val. Siis kor­ral­dab Keerdt­repp ter­vi­se­päe­va.

„Püüa­me neid kah­te et­te­võt­mist ühen­da­da. Ter­vi­se­päe­va­le kut­su­me ko­ha­le Ees­ti pa­ri­mad at­lee­did, kes näi­ta­vad et­te, mi­da on või­ma­lik neil to­ru­del te­ha. Järg­neb ühist­ree­ning, kus kõik soo­vi­jad saa­vad õp­pi­da ja kat­se­ta­da, mi­da suu­da­vad. Ka­vas on lä­bi viia ka väi­ke­sed võist­lu­sed,“ üt­les Mi­kael Par­man.

Ter­vi­se­päe­va­le kut­su­tak­se ter­vis­li­ku toi­tu­mi­se as­ja­tund­jaid ning ener­gia­joo­ki­de ja krõp­su­de ase­mel pa­ku­tak­se smuu­ti­sid. Jõu­par­gis on ka üks noor­te­bän­di esi­ne­mi­ne.

Keh­ra staa­dio­ni kõr­val as­fal­tee­ri­tud ho­kip­lat­sist an­tak­se osa ehk 30×30 meet­rit su­ve­pe­rioo­diks ekst­reems­port­las­te­le. Sin­na tee­vad Keerdt­re­pi liik­med mõ­ned al­ga­ja­te­le mõel­dud liht­sa­mad ta­kis­tu­sed ja „hü­pe­kad“ ning ha­ka­tak­se lä­bi vii­ma koo­li­tu­si-töö­tu­be. MTÜ Keerdt­repp kut­sub en­da sek­ka ak­tiiv­seid noo­ri, kel on ideid ja et­te­võt­lik­kust.