Laupäev, 27. mai 2017

Kuu arhiivmai 2017

0
  • Euro Oil kavandab Arukülla Automaattanklat;
  • Pikavere mõisa vaimutuba tekitab õpilastes ja külalistes elevust;
  • Waldorfkoolide olümpiamängud Arukülas avas ALEKSANDER TAMMERT;
  • Raasiku vallas algas noorsootöö küsitlus;
  • Aruküla põhikooli õpetaja KRISTA KUUSK tegi Harju aasta haridusteo;
  • Vaga Aia nõgese- ja naaditooteid arendatakse Kuusalu vallas Kahalas;
  • Omavalitsused saavad riigilt lisaraha noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks;
  • Kuusalu valla alevikud sama ilusaks kui Maardu;
  • MTÜ Kuusalu Hoolela võtab vallalt osa sotsiaalteenuseid üle;
  • Kolga muuseumis on näitus kohalikest arheoloogilistest leidudest;
  • Kuusalus tuleb õpilasmalev;
  • Peaminister JÜRI RATAS kohtus Anija valla rahvaga;
  • Velko AV kasum investeeritakse peamiselt soojatrassidesse;
  • Ühinemise lävel Aegviidu vald elab spordihoone ootuses;
  • Noored koristasid Kehra ait-kuivatis.
.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
.
Selle lehe artiklid saadaval 31. mail.

0
  • Nõukogu vabastas Velko AV juhataja ametist;
  • Kaitseväelased ja liitlased osalesid Anija vallas Lahinguvälja talgutel;
  • Valla I kevadolümpial Kehras käisid 5 võistkonda;
  • Anija valla noortekeskus saab toetust kolmele projektile;
  • Robootikaring lõppes avatud tunniga;
  • Tudengite küsitlus: kas Aruküla säilitab identiteedi või muutub magalaks;
  • Aruküla raudteejaamas enam parkimiskohtade puudust pole;
  • Algas Kalesi-Tõhelgi tee remont;
  • Aruküla waldorfkool on Eesti vanim järjepideva eurütmiaõpetuse pakkuja;
  • Uusarenduse maaomanikud andsid Kuusalu valla kohtusse;
  • Kuusalu kool tegi liikluskilomeetritega maakerale tiiru peale;
  • Ahrensi platsi kõnniteed on valmis;
  • Loksa volikogu ettepanek lõpetada Kuusalu vallaga liitmise menetlus: ühinemine Kuusalu vallaga mõjuks Loksa finantsvõimekusele negatiivselt;
  • Kogenud kirjakandja TARMO KALAMETS teab lehetellijaid unepealt;
  • Õpetajad koostasid 150. aastapäeva puhul Loksa kooli raamatu;
  • Loksa noortekeskuse projekt sai toetust.
.
,
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 24. mail.

0

Val­la­va­lit­sus ja -vo­li­ko­gu on sei­su­ko­hal, et KI­Ki ja kes­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi nõud­mi­se­ga tu­leb ar­ves­ta­da ning ÜVK tu­leb Aru­kü­las te­ha kõik kor­ra­ga, mit­te etap­pi­de­na.

Aas­ta­küm­neid ühis­vee­vär­ki- ja ka­na­li­sat­sioo­ni oo­da­nud Aru­kü­la ela­ni­kud või­vad saa­da sel­le tu­le­val aas­tal – kui kõik lä­heb plaa­ni­pä­ra­selt, toe­tab Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus (KIK) kor­ra­ga ko­gu ale­vi­ku ÜVK väl­ja ehi­ta­mist ja amor­ti­see­ru­nud to­rus­ti­ku väl­ja va­he­ta­mist.
Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus ning kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium on soo­vi­ta­nud ehi­ta­da Aru­küla ÜVK välja 2018. aas­tal, mit­te kol­mes eta­pis, na­gu näeb et­te val­la ÜVK aren­da­mi­se ka­va. See eel­dab val­la omao­sa­lust um­bes 350 000 eu­rot, vo­li­ko­gu ot­sust ning val­la­va­lit­su­se­le üle­san­de and­mist lisada in­ves­tee­ring val­la ee­lar­vest­ra­tee­giasse. Val­la­va­ne­m Raivo Uukkivi sõ­nul eel­dab see tõe­näo­li­selt lae­nu võtmist, vähe­malt in­ves­tee­rin­gu osa­li­seks kat­mi­seks.
ÜVK­ga seon­duv oli arut­lu­sel vo­li­ko­gu möö­du­nud nä­da­la is­tun­gil. Val­la­va­nem rää­kis, pä­rast se­da, kui sel­gus nõud­mi­ne, et KI­Kist saab toe­tus­ra­ha vaid ko­gu pro­jek­ti kor­ra­ga te­ge­mi­sel, on val­la­va­lit­sus ja val­la vee-et­te­võt­ja Ra­ven te­ge­vu­si kaar­dis­ta­nud ning ko­gu Aru­kü­la reo­vee­ko­gu­mi­sa­lal ka­na­li­sat­sioo­ni väl­ja ehi­ta­mi­seks tu­leks ra­ja­da 465 ka­na­li­sat­sioo­ni lii­tu­mis­punk­ti. OÜ Kesk­kon­nap­ro­jekt on aas­taid ta­ga­si koos­ta­nud Ra­ve­ni tel­li­mu­sel eelp­ro­jek­ti um­bes poo­le­le ko­gu ehi­tus­ma­hust, üle­jää­nud osa koh­ta on teh­ni­li­ne la­hen­dus ai­nult ÜVK aren­da­mi­se ka­va ta­san­dil.
Lii­tu­mis­soo­vi­de osas on saa­de­tud kü­sit­lus 192 kin­nis­tu oma­ni­ke­le, po­si­tiiv­selt on vas­ta­nud 149 oma­nik­ku ehk 78 prot­sen­ti. Kok­ku on aga plaa­nis ra­ja­da 465 ka­na­li­sat­sioo­ni lii­tu­mis­punk­ti.
KI­Ki­le aga uue, ko­gu ma­hus taot­lu­se esi­ta­mi­se eel­dus on taas vä­he­malt 60 prot­sen­ti kin­nis­tu­te oma­ni­ke nõu­so­lek lii­tu­mi­seks. See­ga tu­leb val­la­va­ne­ma sõ­nul te­ha uus kü­sit­lus: „Eel­da­des, et se­ni vas­ta­nu­te­le uue vor­mi ko­ha­seid kü­sit­lus­leh­ti ei ole va­ja saa­ta, tu­leb koos­ta­da 273 joo­nist ning need ela­ni­ke­le saa­ta.”
Ta li­sas, et te­gu on pro­jek­tee­ri­ja töö­ga, mil­le hin­na suu­rus­järk on 1600 eu­rot, aja­ku­lu kaks nä­da­lat. Kü­sit­lus­te saat­mi­seks ja vas­tus­te saa­mi­seks on pla­nee­ri­tud üks kuu.
Val­la­va­nem üt­les, et kui kü­sit­lu­se tu­le­mu­sel saa­dak­se üle 60 prot­sen­di kin­nis­tuo­ma­ni­ke nõu­so­lek, tu­leb te­ha KI­Ki­le ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi­le pä­ring, kas nad akt­sep­tee­ri­vad taot­lu­se esi­ta­mist ka il­ma keh­ti­vat ÜVK aren­da­mi­se ka­va muut­ma­ta. Kui nad lu­ba­vad, tu­leb koos­ta­da uus teh­no­loo­gi­li­ne pro­jekt ko­gu­ma­hu­le, uus kesk­kon­na­mõ­ju­de hin­da­mi­se aruan­ne, uus fi­nant­sa­na­lüüs ja uus taot­lus. Sel­leks on pla­nee­ri­tud 6000 eu­rot ning 3 kuud. Ko­gu pro­jek­ti ehi­tus­mak­su­mus on um­bes 3,3 mil­jo­nit eu­rot, val­la omao­sa­lus 20 prot­sen­ti.
And­re Sepp juh­tis tä­he­le­pa­nu, et põ­hip­rob­leem on Aru­kü­la väik­sus, asu­la reo­vee­ko­gu­mi­sa­la jääb täp­selt 2000 inim­ek­vi­va­len­di pii­ril. Ta sõ­nas, et tar­bi­ja­le on kõi­ge olu­li­sem tea­da, mi­da toob ehi­tus kaa­sa te­ma ma­ja­pi­da­mi­se­le, kui suur hak­kab ole­ma reo­vee ära­juh­ti­mis­ta­su kant­meet­ri koh­ta ning kui­das rea­gee­ri­vad näi­teks ju­ba lii­tu­nud kor­ter­ma­ja­de ela­ni­kud, kel­le jaoks kva­li­ta­tiiv­set muu­da­tust ei tu­le, küll aga tõu­seb vee hind.
Val­la­va­nem vas­tas, et pro­jek­ti­ga min­nak­se eda­si ko­he, kui sel­gub, et 60 prot­sen­ti on nõus, ning tu­le­vas­te­le lii­tu­ja­te­le tu­leb au­salt ja ot­se olu­kor­rast rää­ki­da, et prae­gu on või­ma­lik ÜVK väl­ja ehi­ta­da Eu­roo­pa ra­ha­ga, edas­pi­di enam mit­te: „Po­le mõ­tet aru­ta­da, kas te­ha või mit­te. Aru­kü­la on 2000 ini­mek­vi­va­len­di­ga ala, sest li­saks ela­ni­ke­le on seal ala­ti ol­nud et­te­võt­lus, mil­le heit­vee­ko­gu­sed tei­sal­da­tak­se sa­mu­ti ini­mek­vi­va­len­ti­deks.”
Nii ko­mis­jo­nid kui val­la­va­lit­sus olid sei­su­ko­ha­l, et ku­na pa­re­mat la­hen­dust po­le, ei ole te­ge­ma­ta jät­mi­ne enam või­ma­lik. Val­la­va­nem kü­sis ar­va­must ka vo­li­ko­gult, kes oli sa­ma meelt.
Aru­kü­la reo­vee­ko­gu­mi­s­ala pin­da­la on 150 hek­ta­rit ning ini­mek­vi­va­lent üle 2000, mis tä­hen­dab, et sel­le suu­ru­se­ga reo­vee­ko­gu­mi­sa­lal oleks pi­da­nud riik vas­ta­valt Eu­roo­pa Lii­du nõud­mi­se­le vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ku väl­ja ehi­ta­ma 2010. aas­taks.
Aru­kü­la ühis­ka­na­li­sat­sioon hõl­mab prae­gu pea­mi­selt kor­ter­ma­ju ja toot­mi­süksu­si. Era­mu­te piir­kon­nas toi­mub val­da­valt reo­vee ko­gu­mi­ne ko­gu­mis­ma­hu­ti­tes­se. Ko­gu­mis­ma­hu­ti­te sei­su­kor­ra koh­ta Raa­si­ku val­la­va­lit­su­sel ning ko­ha­li­kul vee­-et­te­võttel täpne üle­vaa­de puu­dub.
Ühis­ka­na­li­sat­sioo­ni­süstee­mi­ga ühen­da­tud piir­kon­nas on ole­ma­so­le­vad ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­kud osa­li­selt amor­ti­see­ru­nud, mis­tõttu im­bub reo­ve­si osa­li­selt pin­na­ses­se. Suur­te sa­du­de ajal tun­gib ka­na­li­sat­sioo­ni­süstee­mi tõenäoli­selt sa­de­me­- ja pin­na­se­vett. Kok­ku on ale­vi­ku ise­vool­se ühis­ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ku ko­gu­pik­kus li­gi­kau­du 3 ki­lo­meet­rit, ka­na­li­sat­sioo­ni­süstee­mi va­nus on ku­ni 40 aas­tat.
Ühisveevärk on peaaegu kogu Arukülas olemas. See on rajatud pärast 1993. aasta sügisel juhtunud veereostust. Aruküla eramurajooni kaevudesse valgus mürgine õli 200 peret pidid om akaevud igaveseks sulgema. Põhjavette sattus õli kohaliku puidutööstuse kütusemahutist.

0

Mai al­gu­ses sai ava­löö­gi Aru­kü­la Va­ba Wal­dorf­koo­li juu­be­liaas­ta, mis kul­mi­nee­rub tu­le­val aas­tal ap­ril­lis oma­koo­li­päe­val 25. sün­ni­päe­va peo­ga.
Esi­me­ne suu­rem juu­be­liü­ri­tus oli üle-ees­ti­li­ne eu­rüt­mia­kont­sert 5. mail, kus õh­tu jook­sul esi­ne­sid Aru­kü­la, Vil­jan­di ja Tar­tu wal­dorf­koo­li­de õpi­la­sed ja õpe­ta­jad. Need on koo­lid, kus õpe­ta­tak­se Ees­tis ain­sa­na eu­rüt­miat. Aru­kü­last olid la­val kõi­ki­de klas­si­de rüh­mad.
Aru­kü­la Va­ba Wal­dorf­koo­li te­gev­juht Ker­ti Pell­mas üt­les, et prae­gu on koos­ta­mi­sel koo­li raa­mat, mis peaks val­mi­ma aas­ta lõ­puks. Kõi­ge pi­du­li­kum ja suu­rem tä­his­ta­mi­ne tu­leb järg­mi­sel aas­tal.
Li­saks kol­me­le mu­nit­si­paal­koo­li­le on Raa­si­ku val­las te­gut­se­nud 25 aas­tat era­kool Aru­kü­la Va­ba Wal­dorf­kool. Prae­gu oman­da­vad seal põ­hi­ha­ri­dust 38 õpi­last Raa­si­ku val­last, mu­jalt 51. Koo­li te­ge­vust koor­di­nee­riv MTÜ Aru­kü­la Va­ba­koo­li Selts loo­di 1992. aas­ta 30. märt­sil. Sa­mal sü­gi­sel alus­tas mõi­sas 1. klass.
Aru­kü­la oli Ees­ti esi­me­se viie hul­gas, ku­hu pä­rast taa­s­ise­seis­vu­mist wal­dorf­kool ra­ja­ti. Koo­li kõr­val töö­tab ka Aru­kü­la wal­dorf­las­teaed.

0

EVE ADAM­SON Kol­ga­kü­last

Mind ajen­das kir­ju­ta­ma eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jast aval­da­tud ar­tik­kel Kuu­sa­lu 29 ela­ni­ku soo­vist, et Kuu­sa­lu ale­vis­se ju­ba nii­gi sis­se­sõit­vad bus­sid sõi­daks veel kau­ge­ma­le, ni­melt sur­nuaia­ni. Ja jutt ei käi min­gist Kuu­sa­lu val­la si­se­lii­nist. Sel ju­hul võiks ju sel­li­ne pöör­du­mi­ne mõis­te­tav ol­la. Jutt käib ik­ka maa­kon­na ühis­trans­por­dist. Sel­le­ga ei sõi­da kau­gelt­ki ai­nult Kuu­sa­lu ale­vi­ku ela­ni­kud. Ku­na pöör­du­mi­sest saab väl­ja lu­ge­da, et ena­mik al­la­kir­ju­ta­ja­test on ea­kad ini­me­sed, siis jul­gen ar­va­ta, et neil ei ole kind­las­ti va­ja iga päev ühist­rans­por­di­ga sõi­ta. Iga päev aga pea­vad nen­de bus­si­de­ga sõit­ma näi­teks Kol­ga, Kol­ga­kü­la, Pä­ris­pea pool­saa­re ja Lok­sa lin­na ini­me­sed, kes Tal­lin­nas tööl käi­vad. Lok­sa-Tal­linn-Lok­sa suu­na lii­ni­bus­sid sõi­da­vad ju­ba prae­gu eba­nor­maal­selt kaua, ena­mik li­gi pool­teist tun­di, mõ­ni ise­gi li­gi kaks tun­di! Sõi­dua­ja pi­ken­da­mi­ne veel­gi Kuu­sa­lu ale­vi­ku lõp­pu eda­si-ta­ga­si sõit­mi­se­ga oleks ju­ba ka­tast­roof. Lok­salt Tal­lin­na ja Tal­lin­nast Lok­sa­le on päe­va jook­sul li­gi paar­küm­mend väl­ju­mist. Ko­ha­ti lau­sa poo­le­tun­nis­te va­he­de­ga, mis on ju isee­ne­sest vä­ga hea. Iga ini­me­ne saab va­li­da en­da­le so­bi­va sõi­dua­ja, näi­teks kaks kor­da aas­tas Kuu­sa­lu sur­nuaia kü­las­ta­mi­seks.
Tal­lin­nas iga päev tööl käi­va­tel ini­mes­tel töö­päe­va al­gu­sest ja lõ­pust sõl­tu­valt kah­juks nii va­ba va­lik ei ole, aga al­la kol­me tun­ni päe­vas sõi­du pea­le ku­lu­ta­da neil ei õn­nes­tu ja see on pa­ras kat­su­mus­te ra­da. Se­da suu­res­ti just see­tõt­tu, et kõik bus­sid kee­ra­vad suu­re maan­tee pealt sis­se nii Kii­du kui Kuu­sa­lus­se.
Bus­si­pea­tu­sed on ju ome­ti ka mõ­le­mal suu­nal suu­re tee ää­res, via­duk­tilt ma­ha­sõi­dul! Kuu­sa­lus on nen­de pea­tus­te va­he lin­na poolt tul­les na­pilt paar­sa­da meet­rit! Miks bus­sid üld­se ki­ri­ku juur­de sis­se kee­ra­vad? Kuu­sa­lu val­las on pal­ju kü­la­sid, kus lä­him bus­si­pea­tus on 3 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel. Kind­las­ti so­biks ka nen­de kü­la­de ela­ni­ke­le, et Tal­lin­na-Lok­sa lii­ni bus­sid ka sin­na sis­se põi­kak­sid. Või on Kuu­sa­lu vald ai­nult Kuu­sa­lu ale­vik?
Kui nüüd al­ga­taks all­kir­ja­de ko­gu­mi­se et­te­pa­ne­ku­le, et vä­he­malt üks-kaks väl­ju­mist hom­mi­kul en­ne töö­päe­va al­gust Lok­salt ja õh­tul pä­rast töö­päe­va lõp­pu Tal­lin­nast ei sõi­daks Kuu­sa­lu ega Kiiu ale­vik­ku sis­se, vaid pea­tuks sel­leks et­te­näh­tud pea­tus­tes via­duk­tilt ma­ha­sõi­dul? See lü­hen­daks iga­päe­vas­tel sõit­ja­tel tun­du­valt ka sõi­duae­ga. Usun, et sel­li­ne et­te­pa­nek ko­guks kor­da­des roh­kem, kui 29 all­kir­ja. Ja se­da ini­mes­telt, kes sõi­da­vad iga päev. Ja mak­sa­vad oma bus­si­pi­le­ti (ehk kat­su­mus­te) eest täis­hin­na.

0

Kuusalus vana pastoraadi ees muruplatsil, kus lauritsapäeval , 10. augustil avatakse kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrensi pronkskuju, on valminud kõnniteed. Ristuvate punaste STT sillutuskividega kõnniteede pinda on kokku 135 ruutmeetrit, töö tellis Laurentsiuse Selts, tegi Ekoval Grupp OÜ. Selts teatab, et plats silutakse, rajatakse värske muruvaip, maha võetud vanade puude asemele istutatakse uued. Platsi korrastamiseks jäi raha üle monumendi tegemiseks kogutud annetustest.

0

Lää­ne-Vi­ru­maa lah­tis­tel meist­ri­võist­lus­tel saa­li­ho­kis saa­vu­tas Aru­kü­la Aren­cul­le 2. ja Kuu­sa­lu Elu­ter­ve Nai­ne 3. ko­ha. 13. mail toi­mu­nud võist­lu­sel osa­lesid 4 nais­kon­da, kõik män­gi­sid oma­va­hel lä­bi.

Noor­te heit­ja­te see­ria­võist­lu­se avae­ta­pil Au­den­te­se staa­dio­nil hei­tis väl­jas­pool ar­ves­tust osa­le­nud Mih­kel Mui­nas­maa (Kuu­sa­lu SK) 2ki­lost ke­tast 40.95 meet­rit. Võisteldi ka hüppealadel. Taa­vi Tšern­javs­ki (SK Eli­te Sport) üle­tas tei­vas­hüp­pes 4.70 meet­rit, mis an­dis 4. ko­ha.

0

Hal­dus­ko­hus tü­his­tas vo­li­ko­gu ot­su­se, mil­le­ga Mäe­pea kü­la Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tut lä­bi­va­le jalg­tee­le ei mää­ra­tud ava­lik­ku ka­su­tust. Ran­na­hei­na oma­nik ei ta­ha ava­lik­ku teed ja esi­tas apel­lat­sioon­kae­bu­se.

Kuu­sa­lu val­la ran­naa­la­de­le on An­di­nee­mest ku­ni Valk­la­ni ra­ja­tud ela­mua­ren­du­si, ku­hu ma­jad ker­ki­vad va­hel­du­va edu­ga – krun­te on aren­dus­tes küm­me­kon­nast ku­ni sa­ja­ni. Väär­tus­lik me­reäär on võe­tud ka­su­tu­se­le ka ma­da­la­ma­tes koh­ta­des, kus laiub roos­tik. Nii on Kuu­si­ku 5, Kuu­si­ku 6 ja Kuu­si­ku 7 ühi­sa­ren­du­se­ga, mis moo­dus­ta­ti Mäe­pea kü­la Kuu­si­ku ta­lu ta­gas­ta­tud maa­le, si­su­li­selt en­di­se­le me­re­põh­ja­le, na­gu ise­loo­mus­tab se­da pai­ka Kuu­sa­lu val­la pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp.
Sel­li­se­le pin­na­le, mi­da esi­me­se Ees­ti ajal ka­su­ta­ti ran­na­kar­ja­maa­na, on Kuu­si­ku kol­me aren­da­ja ühi­se de­tailp­la­nee­rin­gu jär­gi ka­van­da­tud kok­ku 47 ehi­tusk­run­ti. Val­dav osa krun­ti­dest on leid­nud uued oma­ni­kud, ma­ju prae­gu to­si­na­ja­gu – ük­si­kud aas­ta­ring­sed ela­ni­kud, mõ­ned su­vi­lad ja ne­li suurt ka­he­kor­ru­se­list müü­ma­ta era­mut.
Põ­hi­li­ne väär­tus on me­ri, ent rand on roos­ti­ku­li­ne. Pea­le ko­ha­li­ku pär­li, Kurb­lu ni­naks kut­su­tud kõr­ge­ma ki­vi­se ja lii­ku­va­te lui­de­te­ga maa­nu­ki. Pea­maa­kor­ral­da­ja sõ­nul oli Kurb­lu ni­na ku­na­gi saar, nüüd on kas­va­nud kin­ni. Sin­na pää­ses kui­val ajal pi­ki Kurb­lu oja äärt. Pii­ri­val­ve te­gi nõu­ko­gu­de ajal oja äär­de va­na­dest au­to­kum­mi­dest ra­ja. Nüüd­sed li­gi­pää­sud Kurb­lu en­di­se­le saa­re­le on tek­ki­nud tä­nu aren­da­ja­te ra­ja­tud tee­de­le.
Veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si tä­his­ta­ti Kurb­lu ni­nas ühi­selt mui­nas­tu­le­de ööd. Nüüd­seks on must kass osa­de uu­se­la­ni­ke-kin­nis­tuo­ma­ni­ke ja en­di­se ta­lu­maa ühe jä­rel­tu­li­ja va­helt lä­bi jooks­nud, käib koh­tu­vaid­lus juur­de­pää­su­tee pä­rast ran­na-ala­le.

Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen taot­lus
Kuu­sa­lu val­las ta­gas­ta­ti ta­lu­maad ku­ni me­re­ni. Ka Kurb­lu ni­na on era­maa, sin­na ula­tu­vad kaks kin­nis­tut. Üks on Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu, mis kuu­lub MTÜs­se Kuu­si­ku 7. Ran­na­hei­na tee 2 oma­nik on Hei­ki Esk­la, Kuu­si­ku ta­lu­maa ühe õi­gus­ta­tud sub­jek­ti ja aren­da­ja pä­ri­ja. Kurb­lu kal­las­ra­ja­le pää­seb de­tailp­la­nee­rin­gu alalt te­ma kin­nis­tut lä­bi­vat jalg­teed möö­da. Me­re ää­res on õi­gus ol­la kõi­gil, vas­ta­valt sea­du­se­le tu­leb kal­las­ra­da hoi­da vä­he­malt 10 meet­ri laiu­ses ava­tud.
Ko­gu vaid­lus seis­neb kü­si­mu­ses, kas jalg­tee Kurb­lu ni­na­ni peab ole­ma ava­lik tee või pii­saks kok­ku­le­pe­test ko­ha­li­ke maao­ma­ni­ke­ga. Koh­tus­se kae­bu­se esi­ta­nud kin­nis­tuo­ma­ni­kud MTÜst Kuu­si­ku­ran­na ehk aren­dus­test Kuu­si­ku 5 ja Kuu­si­ku 6 taot­le­sid, et Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus mää­raks kal­las­ra­ja­le juur­de­pää­su ava­li­kuks teeks või seaks sel­le­le sund­val­du­se.
Taot­lus esi­ta­ti Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le mais 2015, sel­le koos­tas ja va­hen­das Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen. Ad­vo­kaa­di­bü­roo tea­tas 18 kin­nis­tuo­ma­ni­ku ni­mel, et Ran­naää­re tee 2 oma­nik on õi­gus­vas­ta­selt sul­ge­nud aja­loo­li­selt väl­ja­ku­ju­ne­nud tee kal­las­ra­ja­le ning ha­ka­nud nõud­ma kal­las­ra­ja­le pää­se­mi­se eest ta­su. Vas­ta­valt de­tailp­la­nee­rin­gu­le on see tee koor­ma­tud 8 meet­ri laiu­selt ser­vi­tuu­di va­ja­du­se­ga. MTÜ Kuu­si­ku­ran­na liik­med oman­da­sid kin­nis­tud tead­mi­se­ga, et pla­nee­rin­gu jär­gi ta­ga­tak­se juur­de­pääs me­re­le ser­vi­tuu­di­ga ava­li­kuks ka­su­tu­seks, on taot­lu­ses kir­jas.
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas mul­lu juu­ni­kuu is­tun­gil, et jalg­ra­da ei mää­ra­ta ava­li­kuks teeks. Ot­su­se se­le­tus­kir­jas on vii­da­tud Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen taot­lu­se­le, Hei­ki Esk­la esin­da­ja OÜ Laes­son ja Part­ne­rid sei­su­ko­ha­le ning 2002. aas­tal keh­tes­ta­tud de­tailp­la­nee­rin­gu­le. Ot­sus lan­ge­ta­ti, võt­tes ar­ves­se kir­ja­va­he­tust, de­tailp­la­nee­rin­gu põ­hi­mõt­teid ja val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kut. Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas is­tun­gil, et jalg­ra­da ei vas­ta tee tun­nus­te­le, sa­malt pla­nee­rin­gua­lalt viib me­re­ni ka tei­ne tee, kor­ras­ta­ma peaks mõ­le­maid.

Igaü­he õi­gus on ka pääs kal­las­ra­ja­le
Val­la­pool­ses põh­jen­du­ses hal­dus­koh­tu­le on val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se koh­ta öel­dud, et Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tut ei saa koor­ma­ta ava­li­ku tee­ga, sest juur­de­pääs Kuu­sa­lu-Valk­la maan­teelt ei ole ava­lik – pla­nee­rin­gua­la­le suun­du­val teel on ees tõk­ke­puu. Tei­ne põh­jen­dus oli, et de­tailp­la­nee­rin­gus po­le nõuet ava­li­ku tee ra­ja­mi­se koh­ta.
Hal­dus­ko­hus on sei­su­ko­hal, et vo­li­ko­gu ot­sus ei vas­ta hal­du­sak­ti nõue­te­le – puu­du­vad põh­jen­du­sed ning po­le väl­ja too­dud kaa­lut­lu­si, miks nii ot­sus­ta­ti. See­tõt­tu po­le koh­tul või­ma­lik kont­rol­li­da, kas vo­li­ko­gu ar­ves­tas ot­su­se te­ge­mi­sel kõi­gi olu­lis­te as­jao­lu­de­ga. „Kont­rol­li­mist mit­te­või­mal­dav hal­du­sakt on õi­gus­vas­ta­ne ja kuu­lub tü­his­ta­mi­se­le,“ on kir­jas koh­tuot­su­ses.
Hal­dus­ko­hus vii­tab rii­gi­koh­tu tä­na­vu märt­si al­gu­ses lan­ge­ta­tud ot­su­se­le, et igaü­he õi­gus kal­las­ra­da ka­su­ta­da hõl­mab ka õi­gust sel­le­le pää­se­da.
Hal­dus­ko­hus li­sab, et olu­kor­ras, kus maao­ma­nik ei ole või­mal­da­nud üle oma kin­nis­tu ava­lik­ku juur­de­pää­su kal­las­ra­ja­le, tu­leb val­lal kaa­lu­da de­tailp­la­nee­rin­gu el­lu­vii­mi­seks eri­ne­vaid või­ma­lu­si – le­ping maao­ma­ni­ku­ga, sund­val­dus, ava­li­kuks teeks mää­ra­mi­ne.

Jalg­tee on ka­su­ta­tav
Hei­ki Esk­la kin­ni­tab, et ei kee­la ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le ja nen­de kü­la­lis­te­le lä­bi­pää­su, kuid ko­gu maail­ma­le ole­ma­s­ole­vat jalg­teed ava­tuks te­ha ei soo­vi ja po­le ka ko­hus­tust. Ta üt­leb, et on sõl­mi­nud MTÜ Kuu­si­ku 7 maao­ma­ni­ke­ga le­pin­gud, prob­lee­mi po­le te­ma sõ­nul ka naab­ru­ses­se jää­va Väl­ja-Jü­ri aren­du­se ela­ni­ke­ga, kes ka­su­ta­vad sa­ma jalg­teed. Esmalt oli plaan pan­na vä­rav jalg­tee ees luk­ku, ja­ga­da võt­med, võt­ta ra­ja hool­da­mi­se eest ta­su, lep­pi­da kok­ku tee ka­su­tus­tin­gi­mu­sed. Vä­rav on jäe­tud lu­kus­ta­ma­ta, kõik pää­se­vad lä­bi.
Ta mär­gib, et Kuu­si­ku 5 alalt, mis on Sal­mis­tu pool, viib Põh­ja tee 18 kin­nis­tult ot­sem tee me­re­ni. Sel­le ase­mel, et nõu­da Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu­lt ava­lik­ku juur­de­pää­su, võik­sid maao­ma­ni­kud sõl­mi­da Kuu­si­ku 5 aren­da­ja­ga ser­vi­tuu­di­le­pin­gu. Ka Põh­ja tee 18 kau­du peab pla­nee­rin­gu jär­gi pää­se­ma kal­las­ra­ja­le. Kurb­lu ni­na­ni saab ka möö­da me­re äärt.
Pla­nee­rin­gua­la li­gi­pää­su­teed on aas­taid ta­ga­si te­ma ra­ja­tud, sel­gi­tab Hei­ki Esk­la. Ma­da­lal ja roos­ti­ku­ga kae­tud pin­nal nõu­dis see pal­ju tööd ning täi­te­ma­ter­ja­li. Te­ma kin­ni­tu­sel ei ol­nud Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen väi­de aja­loo­li­se tee koh­ta täp­ne, ka Ran­na­hei­na tee 2 jalg­ra­da on te­ma teh­tud.
Hei­ki Esk­la on se­da meelt, et kae­ba­jad võik­sid nii­ta roos­tik­ku, te­ha me­re äär­de ot­se­tee Kurb­lu ni­na­ni: „Mi­nu soov on, et oleks na­gu ring­tee – pla­nee­rin­gu­ga et­te­näh­tud mõ­le­malt li­gi­pää­su­teelt saaks lii­ku­da ran­da ja eda­si möö­da me­reäär­set ra­da. Prae­gu­gi tu­le­vad osad ini­me­sed Kurb­lu ni­na­ni ran­naäärt möö­da, lä­bi pää­seb, aga pi­de­valt hool­da­des saaks se­da pal­ju pa­re­maks.“
Ta too­ni­tab, et soo­vib ring­kon­na­koh­tus ava­lik­ku is­tun­git – siis saaks põh­ja­li­kult ning koos tõen­dus­ma­ter­ja­li­de­ga sel­gi­ta­da, kui­das omal ajal teed ra­jas, kraa­ve kae­va­ta la­si, mil­li­sed olid kok­ku­lep­ped teis­te aren­da­ja­te ehk Kuu­si­ku ta­lu kaas­pä­ri­ja­te­ga ja kui­das on are­ne­nud suh­ted kae­bu­se esi­ta­nud maao­ma­ni­ke­ga.
„Mil­leks on va­ja üle mi­nu maa me­re­ni ava­lik­ku teed, kas se­da ta­he­tak­se äri­lis­tel kaa­lut­lus­tel?“ kü­sib ta.

Sil­did ja sel­gi­ta­vad kir­jad
Hei­ki Esk­la on pan­nud oma maa kal­las­ra­ja­le sil­di ka­su­tus­reeg­li­te­ga. Sil­te-teks­te reeg­li­te­ga on ka MTÜ Kuu­si­ku­ran­na tea­de­te­tahv­lil aren­du­sa­la juur­de­pää­su­tee et­te sea­tud ja mo­bii­li­ga ka­su­ta­ta­va tõk­ke­puu kõr­val. Kir­jas on aren­du­sa­la tee­de ka­su­ta­mi­se kord, tut­vus­ta­tak­se MTÜ Kuu­si­ku­ran­na te­ge­vust. Eelmisel nä­da­la­va­he­tu­sel oli ka tõk­ke­puu ava­tud.
Kohtukaebuse esitanud maaomanike esindaja on Kaido Loor, kes on Advokaadibüroo Vilgerts Loor advokaat. Tema renditav maja kuulub MTÜ Kuusikuranna haldusse. Kaido Loor teavitas Sõnumitoojat halduskohtu otsusest ja kommenteeris, et vald peaks kaitsma vallaelanike huve: „Kui detailplaneeringut koostati, siis kaaluti, kust oleks mõistlik mereni pääseda, nähti ette kaks teed. Rannaheina tee 2 kinnistul on jalgrada, Põhja tee 18 mööda vahel hädapärast saame mere äärde, vahel ka mitte. Emotsionaalselt on vaidlus jalgtee omanikuga ehk arusaadav, aga meie õigus on pääseda kallasrajale.“

0

Ees­ti jalg­pal­li­meist­ri­võist­lus­tel olid Kuu­sa­lu Ra­da ja Ani­ja JK eel­mi­sel nä­da­lal või­du­kad, Raa­si­ku Jo­ker ja Jo­ker II pi­did vas­tu võt­ma kao­tu­se.
Esi­lii­ga Bs män­giv Raa­si­ku FC Jo­ker pi­di pü­ha­päe­val, 14. mail ko­du­väl­ja­kul tun­nis­ta­ma Koht­la-Jär­ve JK Jär­ve 2:1 pa­re­must. Ava­poo­la­jal läk­sid vas­ta­sed 1:0 juh­ti­ma, tei­sel poo­la­jal suu­ren­da­sid edu veel­gi, kuid 5 mi­nu­tit en­ne män­gu lõp­pu suu­tis Ran­do Rand­jõe vä­hen­da­da Jo­ke­ri kao­tu­se 1:2-le. Lii­ga­ta­be­lis on Jo­ke­ri esin­dus­mees­kond 21 punk­ti­ga en­di­selt 3. ko­hal. Järg­mi­ne mäng pee­tak­se pü­ha­päe­val, 21. mail võõr­sil Pai­de Lin­na­mees­kond U21 vas­tu, ke­da eel­mi­ses män­gus li­gi kuu ae­ga ta­ga­si või­de­ti 1:0.
III lii­ga idat­soo­nis alis­tas Kuu­sa­lu JK Ra­da lau­päe­val, 13. mail Kei­las Tal­lin­na Au­gu­ri 2:1. Män­gu 5. mi­nu­til viis Keio Ki­vis­tik Ra­da mees­kon­na juh­ti­ma, kuid ava­poo­la­ja lõ­pu­mi­nu­ti­tel õn­nes­tus vas­tas­tel seis vii­gis­ta­da. Või­du­vä­ra­va lõi tei­se poo­la­ja kes­kel Taa­vi Kün­gas.
Raa­si­ku FC Jo­ker II kao­tas sa­mal päe­val Las­na­mäel 2:4 FCI Tal­linn III-le. Raa­si­ku mees­kond jäi ju­ba män­gu al­gul kao­tus­sei­su, mil­le­le järg­ne­sid vas­tas­telt veel kolm vä­ra­vat. Jok­ke­ri vä­ra­va­kü­tid olid Re­ne Lill ja Rai­ner Mä­gi.
Jo­ke­ri duu­bel­mees­kond on lii­ga­ta­be­lis 9 punk­ti­ga 6. ko­hal, Kuu­sa­lu Ra­da 7 punk­ti­ga 7. ko­hal, kuid Ra­da mees­kon­nal on kolm män­gu vä­hem pee­tud.
8. voo­rus võõ­rus­tab Jo­ker II nel­ja­päe­val, 18. mail Las­na­mäe Aja­xi II võist­kon­da, Ra­da män­gib sa­mal õh­tul Kuu­sa­lus Pai­de Lin­na­mees­kond III-ga.
IV lii­ga põh­ja-idat­soo­nis alis­tas Ani­ja JK lau­päe­val, 13. mail Keh­ras Rak­ve­re Tar­vas II 3:0. Kõik kolm vä­ra­vat löö­di män­gu al­gul – 3. mi­nu­til avas skoo­ri Fred­di Tur­mann, 6. mi­nu­til suu­ren­das Siim Ur­va Ani­ja JK edu­sei­su 2:0-le ning 12. mi­nu­til ka 3:0-le. Ani­ja JK tõu­sis nüüd lii­ga­ta­be­lis 8 punk­ti­ga 2. ko­ha­le, esi­koht on ühe punk­ti kau­gu­sel. Ani­ja val­la mees­kon­na järg­mi­ne vas­ta­ne on Rak­ve­re Tar­vas II, mäng toi­mub nel­ja­päe­val, 18. mail Tal­lin­nas Ni­ke Are­nal Tal­lin­na Olym­pic Oly­be­ti vas­tu.

0

Aru­kül­la jõu­dis lii­ku­mis­kunst eu­rüt­mia 10 aas­tat ta­ga­si.

Üle­möödu­nud näda­lal, 5. mail oli Aru­küla rah­va­ma­ja saal täis kos­tümee­ri­tud ja leh­vi­va­tes siid­riie­tes wal­dorf­koo­li­de noo­ri Aru­külast, Vil­jan­dist ja Tar­tust ​– ​seal asu­vad koo­lid, mis pa­ku­vad Ees­tis eu­rütmiaõpe­tust. Koos an­ti pikk eur­tümia­kont­sert, mis toi­mus Aru­külas esi­mest kor­da.
Pub­lik, kel­le hul­gas oli ka nii­sa­ma uu­dis­ta­ma tul­nud ko­ha­lik­ke ela­nik­ke, uu­ri­sid osa­le­ja­telt, mis eu­rütmia täpse­malt on. See oli pal­ju­de­le ülla­tus, et eu­rütmiaõpe­ta­jaks õpi­tak­se ne­li aas­tat ning Aru­küla wal­dorf­koo­lis on see kõiki­de klas­si­de tun­nip­laa­nis. Ees­ti õpe­ta­jaid, kes eu­rütmiat os­ka­vad, võib ühe käe sõrme­del kok­ku lu­ge­da, kaks neist, ​Kar­men Püü​ ja​ Kat­rin Napp​ tööta­vad Aru­küla wal­dorf­koo­lis.
Eu­rütmia on lii­ku­mis­kunst, mis teeb nähta­vaks kõne ja muu­si­ka. Kõneeu­rütmias ka­su­ta­ta­vad ele­men­did on eri hääli­ku­žes­tid, gram­ma­ti­ka­le vas­tav lii­ku­mis­joo­nis ja luu­le­tu­se rütmi­le oma­ne dünaa­mi­ka. Muu­si­kaeu­rütmias te­hak­se nähta­vaks too­nid, in­ter­val­lid, pau­sid, akor­did, me­loo­dia, he­li­kõrgus ning rütm. Kree­ka kee­les tähen­dab eu­rütmia ilu­sat lii­ku­mist.

Eu­rütmia on täis­ko­ha­ga töö
Aru­küla wal­dorf­koo­li klas­si- ning eu­rütmiaõpe­ta­ja Kar­men Püü ning ra­vieu­rütmia õpe­ta­ja Kat­rin Napp tõde­sid, et eu­rütmiaõpe­tus on täis­ko­ha­ga töö, see­ga teis­tes­se koo­li­des­se-las­teae­da­des­se nad reeg­li­na õpe­ta­ma ei jõua, kui­gi nõud­lust oleks. Nad on käinud ju­hen­da­mas näda­la­lõpu­se­mi­na­ri­del ja su­ve­laag­ri­tes wal­dorf­koo­li­de ja -las­teae­da­de õpe­ta­jaid, ta­va­koo­li­de õpe­ta­jaid, lap­se­va­ne­maid ning tei­si hu­vi­li­si.
Aru­külas 10 aas­tat eu­rütmiat õpe­ta­nud Kat­rin Napp õppis lii­ku­mis­kuns­ti ala­tes 1991. aas­tast Sak­sa­maal Stutt­gar­tis. Sin­na sat­tus ta tänu Tar­tus sündi­nud bal­ti­saks­lan­na­le, kes käis Ees­tis kur­su­seid and­mas ning oli nõus fi­nant­see­ri­ma ühe eest­lan­na eu­rütmiaõpin­guid Eu­ryth­meu­mis Stutt­gar­tis, Kat­rin Napp sai sel­le võima­lu­se. Dip­lo­miõpe kes­tis ne­li aas­tat, li­san­dus poo­leaas­ta­ne pe­da­goo­gi­li­se ja la­vaeu­rütmia täien­dõpe.
Ta rääkis, et pärast õpin­guid lõi ta ko­du­maal pe­re, va­lis lap­se­le Aru­küla wal­dorf­las­teaia ning ko­lis ko­gu pe­re­ga Aru­külla. Tööd sai ta al­gu­ses wal­dorf­las­teaias, hil­jem -koo­lis. Pea­gi alus­tas ta li­saks eu­rütmia­tun­di­de­le ka ene­se­täien­da­mist eu­rütmia­te­raa­pia koo­li­tu­sel.
Kar­men Püü õppis eu­rütmiat aas­ta­tel 2005-2010 Ees­ti-Soo­me eu­rütmia­koo­li­tu­sel An­ja Ris­ka käe all. Ne­li aas­tat oli iga kuu üks näda­la­va­he­tus Soo­mes ja üks Ees­tis ning va­he­peal ise­sei­sev töö, viies oli stat­sio­naar­ne aas­ta Tal­lin­nas ja Hel­sin­gis. Dip­lo­mie­ten­du­sed toi­mu­sid Šveit­sis Dor­nac­his, kus an­ti kätte eu­rütmis­ti dip­lom.
2010. aas­ta sügi­sest an­dis Kat­rin Napp pe­da­goo­gi­li­se eu­rütmia tun­nid Kar­men Püüle üle ning hak­kas ise and­ma eu­rütmia te­raa­piat.
Kar­men Püü on Aru­külas ela­nud 30 aas­tat, on wal­dorf­las­teaia üks asu­ta­ja­test. Kõik te­ma viis last on õppi­nud Aru­küla wal­dorf­koo­lis.
Küsi­mu­se­le, miks on eu­rütmia nii olu­li­ne, et va­li­tud õppe­ka­vas­se ning eu­rütmis­tiks peab õppi­ma 4 aas­tat, vas­ta­vad õpe­ta­jad, et see on ai­nus õppeai­ne, kus mõte, tun­ne ja ta­he on kor­ra­ga haa­ra­tud: „Ko­reog­raa­fia on kee­ru­li­ne, li­san­dub täpne käte ja jal­ga­de töö, ko­gu lii­ku­mi­ne peab ole­ma vas­ta­vu­ses sa­mal ajal kuul­da­va luu­le­tu­se või muu­si­ka­pa­la­ga. Lii­gu­tak­se ai­nult ela­va muu­si­ka või kõne saa­tel.”
Kat­rin Napp: „Eu­rütmias on muu­si­ka esi­ta­mi­se inst­ru­ment ini­me­se ke­ha, eri­ti olu­li­sed on väljen­dus­rik­kad käed. Lii­ku­ma peab nii tund­li­kult ja teo­se­le vas­ta­valt, et muu­si­ka­pa­la muu­tuks nähta­vaks ning pa­kuks li­saks kuul­da­va­le ka vi­suaal­se ela­mu­se.”
Kar­men Püü rõhu­tas, et eu­rütmis­tid ei tant­si muu­si­ka järgi, vaid tee­vad muu­si­ka või kõne nähta­vaks, kaa­sa ai­tab esi­ne­mis­riie­tus voo­ga­vast sii­dist ja la­va­val­gus.

EV 100 eu­rütmia­kont­sert
Igas klas­sis on vas­ta­valt va­nu­se­le pe­da­goo­gi­li­sed eu­rütmia­har­ju­tu­sed. Kar­men Püü rääkis, et esi­me­ses klas­sis on lap­sed väga ava­tud meel­te­ga ning eu­rütmia­tun­nis mat­ki­vad õpe­ta­jat. Põhie­le­ment on rin­gis lii­ku­mi­ne. Iga aas­ta­ga lähe­vad ruu­mie­le­men­did kee­ru­li­se­maks, ku­na lap­sed on ai­na jul­ge­mad, osa­va­mad, tun­ne­ta­vad üks­teist ja iseen­nast ruu­mis roh­kem. Li­san­du­vad ris­tu­mis­lii­ku­mi­sed, geo­meet­ri­li­sed ruu­mi­lii­ku­mi­sed lähe­vad kee­ru­li­se­maks ku­ni ka­hek­sa­nurk-lii­ku­mi­se­ni.
Kar­men Püü märkis, et eu­rütmia on pi­se­ma­te las­te lem­mik, pu­ber­tee­diea­li­sed ei ta­ha se­da tih­ti meel­sas­ti te­ha: „Teis­me­lis­tel ve­ni­vad käed-ja­lad pi­kaks, koor­di­nat­sioon muu­tub kee­ru­li­se­maks ning nad ei saa enam nii hästi hak­ka­ma ja see­tõttu taht­mi­ne eu­rütmiat te­ha vähe­neb. Paa­ri aas­ta jook­sul tu­leb rõõm lii­ku­mi­sest ta­ga­si ning eu­rütmia­tun­nid ei tun­du­gi enam nii ras­ked ja iga­vad.”
Ta li­sas, et mo­ti­vee­ri­mi­seks tu­leb lei­da las­te­le ka täna­päeva­se­maid muu­si­ka­pa­lu, Aru­küla wal­dorf­koo­li 7. klas­si poi­sid te­gid eu­rütmia­kont­ser­dil saua­ka­va „Ka­rii­bi me­re pi­raa­ti­de” tun­nus­me­loo­dia järgi ning olid õpe­ta­ja sõnul väga en­tu­siast­li­kud.
Eu­rütmiat hak­kas Kat­rin Napp te­ge­ma ka Aru­küla wal­dorf­las­teaias, mõnda ae­ga ta­ga­si ka Tal­lin­nas Mee­les­pea wal­dorf­las­teaias, mu­jal Ees­tis las­teae­da­des eu­rütmia­tun­de ei toi­mu. Kat­rin Napp: „Las­teaia­lap­sed võta­vad kõiki­de meel­te ja ko­gu ke­ha­ga vas­tu ümb­ru­ses toi­mu­vat. Meel­te aren­da­mi­seks on väga olu­li­ne oma ke­ha tund­ma ja juh­ti­ma õppi­mi­ne.” Aru­küla eu­rütmia­kont­ser­di lõpuo­sas as­tu­sid la­va­le 6 dip­lo­mee­ri­tud eu­rütmis­ti, kes saa­vad aeg-ajalt kok­ku, et te­ge­le­da la­vaeu­rütmia­ga.
Järg­mi­sel aas­tal on Ees­ti eu­rütmis­ti­del plaa­nis kor­ral­da­da Ees­ti 100. sünni­päeva pu­hul eu­rütmia­ka­va, kus tu­le­vad esi­ta­mi­se­le ai­nult Ees­ti au­to­ri­te pa­lad. Kus need esi­tu­sed toi­mu­vad, Kar­men Püü ja Kat­rin Napp veel öel­da ei os­ka, kuid loo­da­vad, et üks kont­sert võiks ol­la Aru­külas: „Rah­va­ma­jas on suu­re­pära­ne saal pii­sa­valt suu­re la­va, hea la­va­val­gus­par­gi ja tõus­va­te ist­me­ri­da­de­ga pub­li­ku jaoks.”