Teisipäev, 25. juuli 2017

Kuu arhiivaprill 2017

0
  • Raasiku vallas oli teist korda hariduspäev;
  • Võistlustantsu maailmameister ARMEN TSATURYAN andis Arukülas trenne;
  • Loodusväe asutaja AHTO VEGMANN Raasikult toetab kohalikku spordielu;
  • DigiMaa lairibaühenduse soovijate arv on nädalaga kahekordistunud;
  • Anija valla lastehoid Kehras on pidulikult avatud;
  • Anija valla uus üldplaneering tuleb senisest paindlikum;
  • Algas annetuskampaania Lahinguvälja ausamba taastamiseks;
  • EAS annab Kehra sotsiaalmaja renoveerimiseks 80 000 eurot;
  • Kuusalu kooli söökla on jäänud kokkadele ja õpilastele kitsaks;
  • Kuusalu vallas tuleb kodumajade värvimise kampaania;
  • TOOMAS PARRALE Harjumaa Laululapselt esikoht;
  • Kolga Legopäeval oli 60 võistkonda;
  • Rahvaküsitlus Loksa linnas: 466 “ei”, 166 “jah”;
  • Rahvaküsitlus Kuusalu vallas: sundliitmisele 354 “ei”, 239 “jah”;
  • Loksa mõned elanikud kohtusid Kuusalu vallavalitsusega;
  • Juminda teele paneb mustkatte Lemminkäinen Eesti AS;
  • Kuusalu vallas tuleb kodumajade värvimise kampaania.
.
..
.
Ostke värsket ajalehte!
..
.
.
Selle lehe artiklid saadaval 3. mail.

0

Las­te­hoid asub Las­te­ta­re las­teaia kõr­val en­dis­tes raa­ma­tu­ko­gu­ruu­mi­des.

Keh­ra las­teaia Las­te­ta­re on juu­res 13. märt­sist ava­tud 14ko­ha­li­ne las­te­hoid. Lap­se­hoid­jaid on seal tööl kolm.  Möö­du­nud ree­del, 21. ap­ril­lil oli amet­lik ava­pi­du, lõi­ga­ti lä­bi süm­bool­ne lint, tä­na­ti as­jao­sa­li­si.
Las­te­hoi­du pää­seb en­di­se raa­ma­tu­ko­gu­hoo­ne peauk­sest, esi­me­ne ruum on gar­de­roob. Sel­lest pa­re­mal on 48ruut­meet­ri­ne ma­ga­mis­tu­ba, va­sa­kul sa­ma suur män­gu­tu­ba, mil­lest saab min­na tua­let­ti ja duši­ruu­mi, las­te pe­su­ruu­mi ja tua­let­ti, väi­ke­ses­se köö­gi­nur­ka ning ta­gauk­se kau­du Las­te­ta­re hoo­vi­le. Män­gu­toa kau­du lä­he­vad ka Ani­ja maad­lusk­lu­bi liik­med oma tree­nin­gu­saa­li.
Las­te­hoi­du ha­ka­ti Keh­ras­se ka­van­da­ma möö­du­nud aas­tal, kui sel­gus, et val­la las­teaiad ei ma­hu­ta enam kõi­ki soo­vi­jaid – sü­gi­sel jäi 12 last las­teaia­ko­hast il­ma. Au­gus­tis eral­das vo­li­ko­gu 35 000 eu­rot ruu­mi­de re­mon­diks ja si­sus­ta­mi­seks. Rüh­ma­ruu­mi­de pro­jek­tee­ri­mi­se ja ehi­tu­se­ga alus­ta­ti ok­toob­ris, ruu­mid said re­mon­di­tud aas­ta lõ­puks. Ku­na töö­de maht läks esial­gu ka­van­da­tust suu­re­maks, ku­lus üks­nes ehi­ta­mi­seks üle 33 000 eu­ro. Möö­bel tel­li­ti sel aas­tal ning koos töö­ta­su­de ja ma­jan­da­mis­ku­lu­de­ga ku­lub las­te­hoiu­le tä­na­vu val­laee­lar­vest üle 60 000 eu­ro.
Las­te­hoiu pi­du­li­ku­le ava­mi­se­le olid kut­su­tud kõik, kes ai­ta­sid val­mi­mi­se­le kaa­sa. Las­te­ta­re di­rek­tor Eda-Mai Tam­mis­te tä­nas val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­ta­me, val­laar­hi­tekt In­ga Vai­nut, las­te­hoiu ruu­mid pro­jek­tee­ri­nud Peep Avi­lat ning Ago ja Mar­go Kul­li­saart hoiu­ruu­me re­mon­ti­nud OÜst Su­la­ne.
Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam üt­les, et las­te­hoiu ideest teos­tu­se­ni ei ku­lu­nud kaua, soo­vi­tust roh­kem ae­ga võt­tis sel­le­ga kaas­nenud bü­rok­raa­tia ehi­tus­han­kest te­ge­vus­loa­ni: „Kuid tä­na ole­me rõõm­sad, et lap­sed on siin ja meie tea­da po­le val­las üh­te­gi last, kes ei saa las­teaia või hoiu koh­ta.“
Ta li­sas, et va­ja­du­sel on las­te­hoiul või­ma­lus veel laie­ne­da – ruu­me on alg­selt las­teaiaks ehi­ta­tud en­di­ses raa­ma­tu­ko­gu­hoo­nes veel, need tu­leb vaid kor­da te­ha: „Lap­si sün­nib meil roh­kem kui va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel, nii et pea­me sel­leks val­mis ole­ma.“

Hoid on peaae­gu täis
Kui­gi ree­del oli las­te­hoius kaks mu­di­last, üle­jää­nud olid hai­ged, on 14st ko­hast sel­le nä­da­la­ga 13 täi­de­tud. Kõi­ge noo­rem hoiu­laps on 1,5aas­ta­ne, va­nim nel­ja­ne, te­ma saab sü­gi­sel las­teaia­ko­ha. Hoius peak­sid­ki edas­pi­di ole­ma pea­mi­selt 1,5-2aas­ta­sed lap­sed, sõ­nas Eda-Mai Tam­mis­te.
Las­te­hoid on ava­tud töö­päe­vi­ti kell 7-19. Seal töö­ta­vad Tiiu Koit­la, Anas­tas­sia Gu­bi ja Ol­ga Sikk, kes käi­vad tööl va­he­tus­te­ga, kor­ra­ga kaks hoid­jat. Kui hoiu al­gus­päe­vil kuu ae­ga ta­ga­si käis seal 3-4 last, siis nüüd on sa­ge­li ka küm­me. Mõ­ned jäid hoi­du ko­he pi­kaks päe­vaks, mõ­ni on siia­ni vaid lõu­na­ni, mõ­nel on hoiu­koh­ta va­ja paa­riks päe­vaks nä­da­las.
Hoid­jad kin­ni­ta­vad, et lap­sed on hoiu­ga ena­mas­ti ke­nas­ti ko­ha­ne­nud.
„Hom­mi­kul söö­me, siis käi­me las­teaia­hoo­vis män­gi­mas, püüa­me väl­jas ol­la iga päev. Toas män­gi­me ja tee­me käe­li­si te­ge­vu­si. Kõi­ge roh­kem meel­dib las­te­le voo­li­mi­ne,“ rää­kis Tiiu Koit­la, kes töö­tas va­rem 9 aas­tat las­te­hoius Viim­si val­las.
Ta ju­tus­tas, et emad, kes las­te­le jä­re­le tu­le­vad, võ­ta­vad seal sa­ge­li väl­ja oma te­le­fo­nid, et te­ha pil­te las­te töö­dest, mis on ri­pu­ta­tud gar­de­roo­bi­sein­te­le: „Kui pal­ju nad ise ik­ka on ko­ju guašš­vär­ve ost­nud, et las­te­ga koos vär­vi­da.“
Anas­tas­sia Gu­bi, kes oli va­rem pan­ga­tel­ler, kin­ni­tas, et töö las­te­ga meel­dib tal­le vä­ga: „On ime­to­re päe­va al­gus, kui hom­mi­kul lap­sed tu­le­vad ja mõ­ni­gi ju­ba kal­lis­tab. Siis tun­ned, et oled nen­de jaoks täh­tis.“

0

Maa­kon­na lau­lu­võist­lu­sel Viim­sis võit­sid esi­ko­ha kaks lau­lu­last Ani­ja, üks Kuu­sa­lu ja üks Raa­si­ku val­last.

Har­ju­maa Lau­lu­lap­se võist­lus oli möö­du­nud ree­del ja lau­päe­val, 21. ja 22. ap­ril­lil Viim­si hu­vi­kes­ku­ses. Ka­he päe­va jook­sul esi­ne­sid kuues va­nu­seg­ru­pis kok­ku 155 noort laul­jat. Neid hin­das žü­rii, mil­le koos­sei­sus olid muu­si­ka­õpe­ta­ja ja las­te­lau­lu­de loo­ja Ai­ri Lii­va, rah­vus­ring­hää­lin­gu muu­si­kap­ro­dut­sent Ka­di Ka­ta­rii­na Pris­ke ning laul­ja Mar­vi Val­las­te. Igast va­nu­se­rüh­mast va­li­ti kolm pa­re­mat tüd­ru­kut ja kolm pois­si ning ja­ga­ti hul­ga­li­selt erip­ree­miaid.

Har­ju­maa Lau­lu­lap­se 4. kor­da võit­nud KEI­JO-JO­HANN NOR­DEN Ani­ja ja 2. kor­da esi­ko­ha saa­vu­ta­nud LIIS ÕUN­PUU Raa­si­ku val­last.

Har­ju­maa Lau­lu­lap­se 4. kor­da võit­nud KEI­JO-JO­HANN NOR­DEN Ani­ja ja 2. kor­da esi­ko­ha saa­vu­ta­nud LIIS ÕUN­PUU Raa­si­ku val­last.

16-18aas­tas­te noor­mees­te pa­ri­mal TOO­MAS PAR­RAL on nüüd Har­ju­maa Lau­lu­lap­se 3 esi­koh­ta. Fo­to Ker­tu Saag­pakk

16-18aas­tas­te noor­mees­te pa­ri­mal TOO­MAS PAR­RAL on nüüd Har­ju­maa Lau­lu­lap­se 3 esi­koh­ta. Fo­to Ker­tu Saag­pakk

17 Margaret Pikkel-2

3-4aas­tas­te võit­ja MAR­GA­RET PIK­KEL Ani­ja val­last.

Kõi­ge noo­re­ma­te, 3-4aas­tas­te tüd­ru­ku­te seas sai esi­ko­ha ning Ai­ri Lii­va erip­ree­mia Mar­ga­ret Pik­kel Ani­ja val­last. Te­ma lau­luõ­pe­ta­ja on He­li Ka­ru. Õpe­ta­ja ise­loo­mus­tas 4aas­tast Mar­ga­ret Pik­ke­lit kui väi­kest ül­la­ta­jat.
„Ta on jul­ge ja tra­gi tüd­ruk, lau­lab vä­ga puh­talt ja sü­dam­li­kult. Ko­dus on na­gu vurr­kann, lau­lu­tun­nis vaik­ne ja as­ja­lik,“ sõ­nas He­li Ka­ru.
Tei­se esi­ko­ha viis Ani­ja val­da Kei­jo-Jo­hann Nor­den, kes oli pa­rim 13-15aas­tas­te noor­mees­te hul­gas. Ka te­ma õpe­ta­ja on He­li Ka­ru. Kei­jo-Jo­hann Nor­den on nüüd Har­ju­maa Lau­lu­lap­se nel­ja­kord­ne võit­ja. Ta osa­les maa­kon­na lau­lu­võist­lu­sel es­ma­kord­selt 2006. aas­tal ning saa­vu­tas siis ja ka aas­ta hil­jem, esi­ko­ha, too­kord 3-4aas­tas­te va­nu­se­rüh­mas, 2009. aas­tal oli ta pa­rim 5-6aas­tas­te pois­te hul­gas.
„Väi­ke­sest kos­tüü­mi­dest lau­lu­poi­sist on kas­va­nud vä­ga si­su­kas noor­mees, kes ot­sib muu­si­kas sü­ga­vust ning os­kab lau­lu­des üha enam oma sõ­nu­mi­ga kuu­la­ja sü­da­mes­se jõu­da,“ kii­tis He­li Ka­ru.
13-15aas­tas­te tüd­ru­ku­te võit­ja oli Raa­si­ku neiu Liis Õun­puu. Te­ma on sa­mu­ti He­li Ka­ru õpi­la­ne. Ka Liis Õun­puu po­le maa­kon­na pa­rim esi­mest kor­da – 2014. aas­tal saa­vu­tas ta esi­ko­ha 10-12aas­tas­te lau­lu­pii­ga­de seas ning too­kord an­dis see või­ma­lu­se osa­le­da üle­riik­li­kul te­le­kon­kur­sil Lau­lu­ka­rus­sell, kus pää­ses fi­naa­li. Õpe­ta­ja kin­ni­tu­sel on Liis Õun­puu vä­ga mu­si­kaal­ne, kuid ka töö­kas ja si­hi­kin­del, iseen­da suh­tes nõud­lik.
Sa­mas va­nu­se­rüh­mas sai tei­ne Raa­si­ku val­la tüd­ruk Han­na Puus­ta erip­ree­mia emot­sio­naal­se esi­tu­se eest. Han­na Puus­ta lau­luõ­pe­ta­ja on Kül­li Ovir. Raa­si­ku põ­hi­koo­lis õp­piv He­li Ka­ru õpi­la­ne Ber­ta Pa­jo päl­vis erip­ree­mia sü­dam­li­ku esi­tu­se eest.
16-18aas­tas­te noor­mees­te esi­ko­ha sai Kuu­sa­lust Too­mas Par­ra, ke­da ju­hen­dab Kül­li-Kat­ri Es­ken. Ka Too­mas Par­ra on Har­ju­maa Lau­lu­lap­sel ol­nud edu­kas mit­mel kor­ral – 2006. aas­tal või­tis ta esi­ko­ha 5-6aas­tas­te, 2013. aas­tal 13-15aas­tas­te noor­mees­te seas.
„Kõik kolm või­tu on ta saa­nud aas­ta­tel, mil Lau­lu­ka­rus­sel­li po­le toi­mu­nud, see­tõt­tu po­le ta te­le­võist­lu­se­le pää­se­nud,“ üt­les Too­mas Par­ra ema Eli­na Aa­sa.
Õpe­ta­ja Kül­li-Kat­ri Es­ken ise­loo­mus­tas 17aas­tast Too­mas Par­rat kui vä­ga an­de­kat noor­meest, kes haa­rab kõi­ke len­nult: „Ta on la­va­le sün­di­nud, võ­lus ka žü­rii ära oma sar­mi­ku­se­ga, laul­da os­ka­vad seal ju kõik. Tal­le on pal­ju juur­de and­nud ka see, et lau­lab Ka­le­vi pois­te­koo­ris.“
Too­mas Par­ra jä­rel sai Har­ju­maa Lau­lu­lap­se 2. ko­ha He­li Ka­ru õpi­la­ne Hend­ri Kuu­sik Raa­si­ku val­last.
10-12aas­tas­te tüd­ru­ku­te hul­gas ja­ga­sid 2. koh­ta kaks Kuu­sa­lu val­la lau­lu­last – So­fia Ru­ti­ku ja An­na­bel Al­met, mõ­le­maid ju­hen­dab Kül­li-Kat­ri Es­ken. 3. ko­ha päl­vis Sand­ra Par­ve Raa­si­ku val­last, te­ma lau­luõ­pe­ta­ja on Kül­li Ovir. Kaks He­li Ka­ru lau­lu­last said sel­les va­nu­se­rüh­mas erip­ree­miad: Car­men Kaa­lo Ani­ja val­last Tu­le­vi­ku tä­he erip­ree­mia ning Hel­mi-Ma­rie Vaik Raa­si­ku val­last erip­ree­mia hea ka­rak­te­ri­ga esi­tu­se eest.
5-6aas­tas­test tüd­ru­ku­test päl­vi­sid jul­ge esi­tu­se erip­ree­mia Anu Rand­maa õpi­la­ne Mii­na Lu­ha­ki­vi ning Ai­ri Lii­va erip­ree­mia Kül­li Kat­ri Es­ken õpi­la­ne Ger­da Ka­ro­lin Kriis Kuu­sa­lu val­last. 7-9aas­tas­te seas tun­nus­ta­ti veen­va esi­tu­se erip­ree­mia­ga No­ra Me­ri­vood Kuu­sa­lu val­last ja jul­ge esi­tu­se erip­ree­mia­ga Ca­ro­li Kaa­lot Ani­ja val­last. Kuu­sa­lu lau­lu­pii­ga õpe­ta­ja on Kül­li-Kat­ri Es­ken, Keh­ra tüd­ru­ku õpe­ta­ja He­li Ka­ru.  Kõi­ge va­ne­ma­te, 16-18aas­tas­te noor­te laul­ja­te seas an­ti Tu­le­vi­ku Tä­he erip­ree­mia Ode Pür­gi­le Kuu­sa­lu val­last. Ka te­da ju­hen­dab Kül­li-Kat­ri Es­ken. Ode Pürg osa­les Har­ju­maa Lau­lu­võist­lu­se fi­naa­lis es­ma­kord­selt ju­ba 13 aas­tat ta­ga­si, 2004. aas­tal, mil võist­les 3-4aas­tas­te seas, ka­hel aas­tal on ta võist­lu­se ka võit­nud.

0

Kuu­sa­lu val­la tee­nin­dus­punk­tis esi­ta­sid val­la­va­lit­su­se liik­me­te­le kü­si­mu­si Lok­sa lin­na 8 ela­nik­ku.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se väl­ja­sõi­duis­tung peeti eel­mi­se nel­ja­päe­va õh­tul Lok­sal – Kuu­sa­lu val­la tee­nin­dus­punk­tis. Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas, et val­la rah­va­ma­ja­des on väl­ja­sõi­duis­tun­gid toi­mu­nud, tee­nin­dus­punk­ti ei ol­nud se­ni jõu­tud.
Kui is­tung sai lä­bi, oo­ta­sid vallavalitsuse liikmeid Lok­sa ela­ni­kud. Kom­men­tee­ri­ti, et mõ­ned tut­ta­vad olek­sid taht­nud sa­mu­ti tul­la, kuid kart­sid, sest lin­na­va­lit­su­sest ole­vat neid hoia­ta­tud. Koh­tu­mi­ne kes­tis pool­teist tun­di.
Val­la­va­nem kõ­ne­les, et Lok­sa on pal­ju­de val­lae­la­ni­ke jaoks tõm­be­kes­kus ja olu­li­ne koht: „Las­teaed on Lok­sal re­mon­di­tud, koo­lis on head õp­pe­tu­le­mu­sed. Kui­gi kool va­jaks Lok­sal in­ves­tee­rin­guid.“
Uu­ri­ti, mil­li­se ha­ri­du­se­ga on val­la pea­raa­ma­tu­pi­da­ja ja tei­sed spet­sia­lis­tid. Val­la­va­nem vas­tas, et pea­raa­ma­tu­pi­da­jal on eria­la­ne kõrg­ha­ri­dus, sa­mu­ti val­laa­met­ni­kel.
Kü­si­ti, kas Lok­sa linn jääks al­les, kui Lok­sa ja Kuu­sa­lu sund­lii­de­tak­se. Ur­mas Kirt­si: „Lok­sa linn jääb ilm­selt eda­si, kuid ei ole oma­va­lit­su­sük­sus. Kuu­sa­lu val­la ni­me ka­suks rää­gib see, et meil on ühi­ne aja­loo­li­ne st­ruk­tuu­riük­sus Kuu­sa­lu ki­hel­kond.“
Lin­na­vo­li­ko­gu lii­ge Il­mi Ter­novs­ka­ja rää­kis, et Lok­sal po­le sot­siaalt­rans­por­di tee­nust, va­ne­ma­tel ja puue­te­ga ini­mes­tel on ras­ke pää­se­da Tal­lin­nas­se eriars­ti­de juur­de. Val­la­va­nem tut­vus­tas Kuu­sa­lu val­la sot­siaalt­rans­por­di tee­nu­se toi­mi­mist.
Veel ta­he­ti tea­da, mil­li­sed au­tod on val­la­va­lit­su­sel ja mis ma­si­na­ga sõi­dab val­la­va­nem. Vas­tus oli, et val­la­va­nem sõi­dab isik­li­ku au­to­ga, na­gu ka pal­jud tei­sed amet­ni­kud, töö­sõi­tu­de eest maks­tak­se kom­pen­sat­sioo­ni, keh­ti­vad piir­mää­rad, pee­tak­se sõi­duar­ves­tust. Val­la­ma­ja juu­res sei­sab Ško­da, kõik amet­ni­kud saa­vad te­ha sel­le­ga töö­sõi­te, kui pa­ne­vad eel­ne­valt kir­ja. Li­saks on ma­jan­dus­tee­nis­tu­sel au­to, mi­da ka­su­ta­tak­se hea­kor­ra­töö­des.
Kom­men­tee­ri­ti, et Lok­sa lin­na­peal on vä­ga hea au­to, mil­le mak­sab kin­ni mak­su­maks­ja, sel­le­ga sõi­dab ta ka Kuu­sa­lu vo­li­ko­gus­se. Veel kur­de­ti, et Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gus on käe­tõst­jad, na­gu käsk on, nii te­hak­se.
Ur­mas Kirt­si: „See, mil­li­ne po­lii­ti­li­ne kul­tuur hak­kab ole­ma, kui Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn lii­de­tak­se, sõl­tub ühis­te va­li­mis­te tu­le­mu­sest. Kuu­sa­lu val­las po­le se­ni ol­nud era­kond­lik­ku või­mu, ala­ti on va­li­mi­sed võit­nud va­li­mis­liit. Ka opo­sit­sioo­ni roll on olu­li­ne, tu­ge­val opo­sit­sioo­nil on ter­ven­dav mõ­ju.“
Räägiti veel väljaandest Loksa Elu, kuhu opositsioon palus oma lehekülge, kuid ei võimaldatud. „Sõnumitoojas on uks lahti ka opositsioonile, vallavanema hääl ei saa olla ainuõige,“ kommenteeris Urmas Kirtsi.
Kurdeti Loksa kehva joogivee üle. Mitme korrusmaja elanikud ostavad joogivett poest või keedavad kraanivett. Vallavanem soovitas pöörduda terviseameti poole.
Küsiti, kas Kuusalus on avalikku sauna, Loksal pole. Vallavanem teatas, et Kuusalus ei ole avalikku sauna enam aastaid. Suurte saunade aeg on läbi, et sauna pidada, on vaja palju kliente. Kel tarvis, saab sauna minna Kuusalu spordikeskuse ujulasse, mis töötab ka suvel, suletud on kaks nädalat hooldustöödeks. Loksa ujula saun on kolmel suvekuul kinni, pole sooja vett, märkisid kohtuma tulnud loksalased.
„Kas teil on silmside olnud Värner Lootsmanni ja Rein Heinaga, olete rääkinud haldusreformist,“ küsiti veel. Urmas Kirtsi vastas, et vallavolikogus kord kuus enamasti näeb Loksa linnapead. „Viimati rääkisime aasta tagasi, kui küsisin, kas hakkame koos haldusreformi ette valmistama. Linnapea vastas, et teda huvitab mängu ilu. Viimane silmside oli abilinnapea Andres Kasklaga, olime koos Loksa päästekomando sünnipäeval.“ Kahju, et läbirääkimisi ei toimunud, tõdeti seepeale.

0

Val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud ava­tud han­ke­me­net­lu­se tur­va­tee­nu­se tel­li­mi­seks Kuu­sa­lu val­la ob­jek­ti­de­le või­tis Fen­nec LIS`s OÜ, järg­ne­val kol­mel aas­tal tu­leb val­la­le kuu­lu­va­te hoo­ne­te­ga seo­tud tur­va­tee­nu­se eest 15 399 eu­rot aas­tas. Se­ni os­te­ti tur­va­tee­nust fir­malt G4S, aas­tas ku­lus sel­leks li­gi 24 000 eu­rot.

0

Ani­ja val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel viib OÜ Saar Poll lä­bi val­lae­la­ni­ke ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu. Ela­ni­kel pa­lu­tak­se vas­ta­ta ko­ha­lik­ku elu­kesk­kon­da ja ko­ha­peal­seid tee­nu­seid puu­du­ta­va­te­le kü­si­mus­te­le. „Uu­rin­gu tu­le­mu­sed ai­ta­vad meil aru saa­da, mis on val­las häs­ti, mis hal­vas­ti ja va­jab muut­mist,“ üt­les aren­dus­juht In­geld­rin Aug. Kü­sit­lus al­gab mai kes­kel, kü­sit­le­da on plaa­nis 400 ini­mest, osa­li­selt te­le­fo­ni teel, osa­del pa­lu­tak­se vas­ta­ta vee­bi kau­du. „Saar Poll ga­ran­tee­rib vas­ta­ja­te ano­nüüm­su­se, vas­tu­seid ana­lüü­si­tak­se vaid ül­dis­ta­tud ku­jul. Et kü­sit­lus oleks edu­kas ja tu­le­mu­sed usal­dus­väär­sed, pa­lu­me va­li­mis­se sat­tu­nud ini­mes­tel ak­tiiv­selt vas­ta­ta.“

0

Tipptantsija kutsus Arukülla tantsuklubi Figuret.

Möödunud laupäeval oli Aruküla koolimajas ärev hommik – tantsuõpetaja Heret Ameljušenko kasvandikud seisid välisuksel ning ootasid kannatamatult Euroopa meistrit, tipptansijat Armen Tsaturyani. Noored tantsijad laususid, et tegu on nende iidoliga, keda nad on võistlustel alati imetlenud ning ei suuda uskuda, et vaid paar nädalat tagasi Euroopa meistriks kroonitud Venemaa tipptantsija tuleb nende kodukooli saali trenni andma.
Euroopa meistri kutsus Raasiku valda Arukülas, Raasikul, Kehras ja Kuusalus tantsutrenne andva klubi Figuret juht ja treener Heret Ameljušenko: „Tegelikult oli see puhas juhus. Oleme Armen Tsaturyani võistlustel jälginud ning temast eeskuju võtnud. Soomes toimus võistlus Grand Slam, kuhu tulevad kokku tipud üle maailma. Üks ladinatantsu treener, kes on ka minu esipaarile sõuosa õpetanud, tundis Armeni sõpra, nad said jutule ning pakkusid, et Armen võiks ka Eestisse tulla trenni andma.”
Ta lisas, kui kokkulepe oli sõlmitud, tuli rõõmus üllatus, et Armen Tsaturyan sai 15. aprillil koos oma partneri Svetlana Gudynoga Euroopa meistriks ladina-ameerika tantsudes.
Heret Ameljušenko kirjeldas, et kui oma õpilastele uudist teatas, ei saanud noored öösel magada: „Ta on neile väga suur eeskuju. Oma ala tipu käe all treenida on suure unistuse täitumine.”
Armen Tsaturyani trennid olid Arukülas laupäeval ja pühapäeval. Kohal olid tantsulapsed Figuretist, tantsuklubist Twist Tallinnas ja Saku Dancelandist. Heret Ameljušenko ütles, et nende klubidega on Figuretil hea koostöö ning tipptreenerit on mõistlik kutsuda mitme klubi tantsijatele korraga.
17 aastat tagasi asutatud Figuretil läheb Heret Ameljušenko sõnul hästi. Trennid on Aruküla kooli saalis, Raasiku rahvamajas, Kehra koolis, pühapäeviti on suure saali trennid Kuusalu spordikeskuse saalis. Treenitakse 5-6 korda nädalas 2 tunni kaupa. Treeneri sõnul on see piisav ning võistlused on näidanud, et annab ka tulemusi, ei pea hilisõhtuni trennisaalis  rühkima.
Võistlevaid paare on Figuretis 10, kokku on tantsulapsi 40, väikeste laste rühmad on Arukülas ja Raasikul. Treener sõnas, et tantsuhuvilisi noori jätkub, kuid probleem on teismeliste tüdrukute leidmisega: „See on praegu üldine tendents, et 14-15aastaseid tüdrukuid on trennides vähem. Tippu jõudmiseks peab olema võistlustants elus esikohal, tuleb läbi minna tulest ja veest, üle elada tagasilööke ja ka traumasid. Sageli jäetakse tantsimine pooleli, sest ei jõuta ära oodata tulemust, kuigi näen, et lapsel on potentsiaali.”
Esinemisvõimalusi lastel jätkub: „Kohe sõidame Türki, kus osaleme rahvusvahelise tantsupäeva raames Crystal Hotel Groupi õhtusõudes. Lapsed saavad lisaks tantsimisele ka veidi päikest ja puhata.”
Figureti noori käivad sageli õpetamas välistreenerid Leedust, Serbiast: „Ise olen keskendunud maailmameistrivõistlustele mineva paari Alari Ameljušenko ja Sandra Kallase promisele, otsinud neile parimaid treenereid. Õnneks on nendega lihtne, nad on sada protsenti pühendunud ning pole probleem, kui teatan, et poole tunni pärast on vaja veel ühte trenni minna.”
Heret Ameljušenko: „Õnneks on murtud müüt, et ainult suurte ja tähtsate klubide paarid pääsevad MMile. Nii meie kui ka Põlva klubi noored on seda saavutanud.”
Tipptantsija Armen Tsaturyan ütles pärast esimest trenni Arukülas, et tunne on hea ja mõnus: „Noored on eri vanuses ja seega ka tase erinev, kuid nad on tublid ja saavad hästi hakkama. Kui kõvasti töötavad, on kõigil võimalus jõuda suurvõistlustele.”
Ta käib trenne andmas üle maailma: „Päevaplaan on mul Moskvas nii, et hommikul harjutan kolm-neli tundi. Lõunast kuni hiliste õhtutundideni annan noortele trenne. Nädalavahetustel olen mõnes välisriigis. Tants on kogu mu elu, täiskohaga töö. Eestis pole varem õnnestunud trenni anda, kunagi käisin siin ühel võistlusel osalejana. Maailmas rännates võin kinnitada, et kõige parem võistlustantsu tase on kindlasti Venemaal.”
Tantsu juurde jõudis ta tänu oma emale, kes pani ta koos vennaga tantsutrenni. Armen Tsaturyan sõnas, tantsu juurde on ta jäänud seeõttu, et head tulemused võistlustel on andnud väga palju motivatsiooni: „Minu lemmiktants on samba, kus on palju kontraste ja muusika annab võimaluse teha kehaga eri liigutusi.”
Noortele tantsijatele soovitas ta teha väga palju tööd ning näidata laval ja võistlustel oma hinge: „Tuleb nautida seda, mida teed. Võistluse ajal tuleb ennast nautida ning mitte mõelda liigutuste üle, see peab jääma trennisaali.”
Figureti tantsijad ütlesid pärast trenni, et õppisid Armen Tsaturyanilt, kuidas oma keha veel paremini tunnetada ning näidata laval enesekindlust.

0

Ees­ti kä­si­pal­li meist­ri­lii­ga ka­he või­du­ni män­gi­tud vee­ran­di­fi­naa­lis kao­tas Aru­kü­la Viim­si/Töö­riis­ta­mar­ke­ti­le mõ­le­mad män­gud ning eda­si ei pää­se­nud.
Tei­si­päe­val, 18 ap­ril­lil Viim­sis toi­mu­nud män­gus oli ko­du­mees­kond pa­rem 29:25. Ava­poo­la­ja või­tis Viim­si 14:10 ning läks va­he­peal ka 8 vä­ra­va­ga et­te, kuid män­gu lõ­pus te­gi Aru­kü­la tub­li spur­di, kuid või­duks sel­lest ei pii­sa­nud. Aru­kü­la mees­kon­na ka­suks vis­ka­sid Rau­no Esop 7 ja Siim Vald­lo 5 vä­ra­vat.
Kaks päe­va hil­jem, 20. ap­ril­li Aru­kü­las toi­mu­nud tei­ses män­gus jäi Aru­kü­la Viim­si mees­kon­na­le al­la veel na­pi­malt kui esi­me­ses män­gus – 27:29, see­juu­res või­tis Aru­kü­la mees­kond ava­poo­la­ja 15:14, kuid see tä­hen­das siis­ki, et meist­ri­võist­lu­sed on Aru­kü­la mees­kon­na jaoks lõp­pe­nud. Vii­ma­se män­gu edu­ka­mad olid Krist­jan Järv ja Rau­no Esop, kumb­ki vis­kas 5 vä­ra­vat.
Aru­kü­la SK tree­ne­ri Toi­vo Jär­ve sõ­nul oli ju­ba vee­rand­fi­naa­li pää­se­mi­ne si­su­li­selt ees­mär­ki­de täi­tu­mi­ne.
„Noo­re­mad män­gi­jad te­gid kind­las­ti hea hooa­ja. On sel­ge, et Viim­si mees­kon­na ta­se on meie omast kõr­gem,“ kom­men­tee­ris ta.
Pool­fi­naa­lis on Viim­si/Töö­riis­ta­mar­ke­ti vas­ta­ne HC Keh­ra/Ho­ri­zon Pulp&Pa­per, tei­ses pool­fi­naa­lis koh­tu­vad mul­lu­sed fi­na­lis­tid Põl­va Ser­vi­ti ja Vil­jan­di HC. Pool­fi­naa­li­des män­gi­tak­se kol­me või­du­ni. Keh­ra ja Viim­si esi­me­ne mäng on kol­ma­päe­val, 26. ap­ril­lil Keh­ras, tei­ne ree­del, 28. ap­ril­lil Viim­sis, kol­mas es­mas­päe­val, 1. mail taas Keh­ras.

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kor­ral­das liht­me­net­lu­se­ga rii­gi­han­ke, et lei­da fir­ma, kes pa­neb kol­me­le val­la­tee­le must­kat­te – Lee­si-Ju­min­da, Ko­da­soo-Sood­la ja Muuk­si-Uu­ri tee­le. Pak­ku­mu­se esi­ta­sid viis fir­mat. Oda­va­ma pak­ku­mi­se te­gi Lem­min­käi­nen Ees­ti AS – kol­me tee alu­se et­te­val­mis­tu­se ning eel­puis­te­ga ka­he­kord­se pin­da­mi­se eest kü­sib koos käi­be­mak­su­ga 137 511 eu­rot. Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves oli sel­leks li­gi 200 000 eu­rot, kok­ku­hoi­tud ra­ha­ga saab re­mon­ti­da tei­si teid, kom­men­tee­ris ma­jan­duss­pet­sia­list Ma­dis Praks. Han­ke­tin­gi­mus­te jär­gi peaks must­ka­te ole­ma pai­gal­da­tud juu­li lõ­puks, kuid loo­de­ta­vas­ti te­hak­se va­rem, li­sas ta. Le­ping on fir­ma­ga veel sõl­mi­ma­ta, siis täp­sus­ta­tak­se täh­ta­jad.

0

Kuu­sa­lu val­las osa­le­sid hää­leõi­gus­li­kest ko­da­ni­kest rah­va­kü­sit­lu­ses 11,4, Lok­sal 26,1 prot­sen­ti.

Kuu­sa­lu val­las oli hal­dus­re­for­mi rah­va­kü­sit­lus 22. ja 23. ap­ril­lil, Lok­sa lin­nas 23. ja 24. ap­ril­lil.
Kuu­sa­lu val­las pa­lu­ti vas­tust kü­si­mu­se­le: „Kas pool­da­te Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühi­ne­mist?“
Lok­sal oli kü­si­mus pi­kem: „Kas toe­ta­te va­ba­rii­gi va­lit­su­se et­te­pa­ne­kut moo­dus­ta­da Kuu­sa­lu val­la ja Lok­sa lin­na ühi­ne­mi­se teel uus hal­du­sük­sus Kuu­sa­lu vald?“
Lok­sal oli ava­tud kü­sit­lus­punkt lin­na­va­lit­su­se saa­lis, Kuu­sa­lu val­las oli ne­li kü­sit­lus­punk­ti: Kiiu las­teaias, Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­lis, Kol­ga las­teaias ja Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas. Oli ka elektrooniline hääletus.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu val­las on hää­leõi­gus­lik­ke ko­da­nik­ke rah­vas­ti­ku­re­gist­ri and­me­te jär­gi 5234. Neist osa­le­sid kü­sit­lu­ses 595, kel­lest „jah“ vas­ta­sid 239 ehk 40,2 prot­sen­ti ning „ei“ 354 ehk 59,5 prot­sen­ti vas­ta­nu­test. Kõi­gist hää­leõi­gus­li­kest ko­da­ni­kest pool­da­sid liit­mist 4,6 prot­sen­ti ja vas­tu olid 6,8 prot­sen­ti. Hää­le­tu­ses osa­le­sid 11,4 prot­sen­ti hää­leõi­gus­li­kest val­la­ko­da­ni­kest – 16aas­ta­sed ja va­ne­mad.
Tu­le­mu­sed hää­le­tus­punk­ti­de kau­pa: Kiiu 12 „jah“ ja 97 „ei“, Kuu­sa­lu 46 „jah“ ja 67 „ei“, Kol­ga 21 „jah“ ja 30 „ei“ ning Kol­ga­kü­la 57 „jah“ ja 26 „ei“.
Elekt­roo­ni­li­selt said Kuu­sa­lu val­la ko­da­ni­kud hää­le­ta­da vo­lis.ee kesk­kon­nas lau­päe­val, 22. ap­ril­lil. Liit­mi­se vas­tu olid 128, poolt 103.
Kuu­sa­lu val­la­sek­re­tär Mai­re Link üt­les, et kaks hää­le­tus­se­de­lit olid ri­ku­tud. Ühel olid ära mär­gi­tud mõ­le­mad vas­tu­sed. Tei­ses olid sa­mu­ti kaks ris­ti ning „jah“ vas­tu­se juur­de oli li­sa­tud: „Siis „jah“, kui Loots­mann ei ole pu­kis.“
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Enn Kirs­man kom­men­tee­ris kü­sit­lus­tu­le­must, et osa­lus jäi loo­de­tust ka­si­na­maks: „Loot­sin, et kol­man­dik hää­leõi­gus­li­kest val­la­ko­da­ni­kest üt­leb oma ar­va­mu­se. Aga kül­lap mõel­di, et rah­va­kü­sit­lu­se tu­le­mus suurt mi­da­gi ei muu­da. Kui val­la­vo­li­ko­gu ot­su­sest reaal­selt sõl­tuks, mis juh­tu­ma hak­kab, oleks osa­lus ol­nud suu­rem. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu is­tung tu­leb 3. mail, siis ot­sus­ta­me, mi­da vas­ta­me va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le sund­liit­mi­se koh­ta. Suu­re tõe­näo­su­se­ga on vas­tus ei­tav, na­gu ena­mus hää­le­ta­nu­test üt­les.“

Lok­sa linn
Lok­sal on hää­leõi­gus­lik­ke ko­da­nik­ke 2420. Kü­sit­lu­ses osa­le­sid 632, kel­lest „jah“ vas­ta­sid 166 ehk 26,3 prot­sen­ti vas­ta­nu­test ja „ei“ 466 ehk 73,7 prot­sen­ti vas­ta­nu­test. Lok­sa lin­na kõi­gist hää­leõi­gus­li­kest ko­da­ni­kest oli liit­mi­se poolt 6,8 prot­sen­ti ja vas­tu 19,26 prot­sen­ti.
Elekt­roo­ni­li­ne hää­le­ta­mi­ne oli Lok­sal pü­ha­päe­val, 23. ap­ril­lil. Elekt­roo­ni­li­selt hää­le­ta­sid 105, neist 43 pool­da­sid liit­mist, 62 olid vas­tu.

Kom­men­taa­rid Kol­ga­kü­las ja Lok­sal
Sõ­nu­mi­too­ja käis pü­ha­päe­val Kuu­sa­lu val­la hää­le­tus­punk­tis Kol­ga­kü­las ja Lok­sa lin­na ain­sas hää­le­tus­punk­tis lin­na­va­lit­su­ses.
Kol­ga­kü­las oli lau­päe­val hää­le­ta­jaid roh­kem, rah­va­ma­jas toi­mus spor­di­riie­te müük. Pü­ha­päe­val oli hää­le­tus­punk­tis vaik­sem. Hää­le­ta­ma tul­nud Kem­ba en­di­ne kü­la­va­nem Gerli Sveta Pa­ju­puu üt­les, et on põ­hi­mõt­te­li­selt iga­su­gu­se sund­liit­mi­se vas­tu: „Kui Lok­sa ta­hab Kuu­sa­lu val­la­ga lii­tu­da, siis teeb sel­leks et­te­pa­ne­ku. Vä­gi­si ei saa pea­le sun­di­da abie­lus koos ela­mist, am­mu­gi mit­te ar­mas­tu­se­ga koos ela­mist.“
Lok­sa pea­tä­na­val juh­tus aja­kir­ja­nik kõ­ne­ta­ma ve­ne­keel­sed lin­nae­la­nik­ke. Kes­kea­li­ne nai­ne üt­les, et ei tea, kas ühi­ne­mi­se­ga lä­heb elu pa­re­maks või ei lä­he. Ku­na, ei tea, kui­das hää­le­ta­da, siis rah­va­kü­sit­lu­ses ei osa­le, et pä­rast mit­te ka­het­se­da.
Tei­ne kes­kea­li­ne nai­ne tea­tas, et an­dis hää­le Lok­sa ja Kuu­sa­lu liit­mi­se vas­tu. Ta põh­jen­das, et kui juh­tub te­has jäl­le kin­ni mi­ne­ma ja ini­mes­te­le on va­ja sot­siaal­set abi, siis Kuu­sa­lu val­las ei pruu­gi se­da saa­da, lin­na­ra­had või­dak­se suu­na­ta Kuu­sal­lu. Ta kir­jel­das, et las­te­le oleks va­ja Lok­sa­le kor­ra­lik­ku spor­di­komp­lek­si, hu­vi­rin­ge on vä­he. Nai­ne imes­tas, kui kuu­lis, et Kuu­sa­lu val­las on sot­siaal­tee­nu­seid roh­kem kui Lok­sal, kus puu­dub näi­teks ko­du­hool­dus­tee­nus. Kuu­sa­lu val­las töö­tab sot­siaalt­rans­port ning kui oma­va­lit­su­sed lii­de­tak­se, peab sot­siaal­tee­nu­sed üht­lus­ta­ma. Ta tõ­des, et ei ol­nud sel­lest se­ni mi­da­gi kuul­nud.
Lok­salt pä­rit nai­ne, kes nüüd elab Kuu­sa­lu val­las, rää­kis Kon­su­mis, et te­ma hää­le­tas liit­mi­se poolt: „Ta­han, et Lok­sa väl­ja ei su­reks, ei hää­buks. Kui Lok­sa vald ja Kuu­sa­lu vald ühi­ne­sid, ei läi­nud mi­da­gi hal­ve­maks, ik­ka pa­re­maks läks. Lok­sal lä­heks sa­mu­ti elu pa­re­maks. Lok­sa ilus rand on kin­ni kas­va­mas, ku­na­gi olid meil seal pal­lip­lat­sid, enam po­le mi­da­gi. Rand oleks va­ja kor­da te­ha.“