Neljapäev, 20. juuli 2017

Kuu arhiivmärts 2017

0
  • Selle nädala leht Anija valla kõikides postkastides;
  • Vallavanema eestvõttel hakatakse taastama Kehra lahingu mälestussammast;
  • Alavere lasteaed sai 50. sünnipäevaks laulu;
  • Kehra naistantsurühm Päikeseratas tegi juubeliks kontsert-etenduse;
  • Kuusalu vallas tuleb haldusreformi rahvaküsitlus;
  • Ida-Harju koolide PISA testi tulemused;
  • Uuri loomakliinik kolis remonditud ruumidesse;
  • Kuusalu hooldekodu arhitektuursel ideekonkursil kaks osalejat;
  • Heitlikud ilmad on lõhkunud Kuusalu valla kruusateid;
  • MAIMU TAMM Kasispealt sai Estonias kodutütarde aitaja sõle;
  • Mullu registreeriti kuritegusid Loksal vähem;
  • Raasiku valla teedele tänavu 250 000 eurot;
  • Aruküla mõisa remondiga tulid välja 200aastased naelad;
  • Aruküla räppari EiK uuel plaadil teeb kaasa CHALICE;
  • Ajalookonverents: Aruküla turvast veeti üle Eesti;
  • Raasiku vald tellib 53 uut liiklusmärki.

 

Ostke värsket ajalehte!

.

.Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 5. aprillil.

0

Va­hel­du­va il­ma­ga talv ning ÜVK tööd on muut­nud Raa­si­ku val­la tee­de olu­kor­ra vä­ga hal­vaks.

Saa­bu­nud ke­vad on lagundanud iga­l poo­l tei­d ja põh­jus­ta­nud ini­mes­tes pa­ha­mee­lt. Raa­si­ku val­la tee­de olu­kord on põh­jus­ta­nud aru­te­lu­sid val­la Fa­ce­boo­ki grup­pi­des, kus an­tak­se tea­da keh­vas sei­su­kor­ras tee­dest – teeau­gud on ka hil­ju­ti re­mon­di­tud tee­des, mõ­ned liik­le­jad on oo­da­nud re­mon­ti aas­taid. Mit­meid kor­di on mai­ni­tud Raa­si­ku ale­vi­ku teid ning Jär­si, Rät­la ja Ko­lu­ve­re teed.
Raa­si­ku val­las on 2015. aas­tal koos­ta­tud tee­hoiu­ka­va aas­ta­teks 2016-2020. Seal on kir­jas teed, mil­le re­mont on et­te­näh­tud aas­ta­teks pla­nee­ri­tud. Töid kor­ral­da­tak­se vas­ta­valt tee­hoiu­ka­va­le ning ni­me­ki­ri vaa­da­tak­se üle igal aas­tal ee­lar­ve me­net­lu­se ajal, kuid val­la­va­ne­ma Rai­vo Uuk­ki­vi sõ­nul suu­ri muu­da­tu­si po­le, re­mon­di­ka­va jääb nii, na­gu oli plaa­ni­tud, muu­tu­si võib tuua pla­nee­ri­tud hin­na muu­tu­mi­ne.
2017. aas­tal on Raa­si­ku val­las tee­de hool­du­seks ja re­mon­diks pla­nee­ri­tud 250 000 eu­rot, sel­lest ül­di­seks tee­hool­du­seks 80 000 eu­rot ning re­mon­ti­deks 170 000.
Aru­kü­las on plaa­nis re­mon­ti­da Kaa­si­ku tä­nav – te­ha kor­da free­sas­fal­di­ga osa, pai­gal­da­da Jär­si ja Kaa­si­ku rist­mi­ku­le truup ja rest­kaev. Tii­gi tä­na­val on kavas ka­he­kord­ne pin­da­mi­ne koos alu­se et­te­val­mis­tu­se­ga, Lam­ma­saa­re teel kruu­sa pea­le­ve­du ning koht­pa­ran­dus, Lam­mas­saa­re raud­tee-pool­se­le lõi­gu­le vee­tak­se pea­le kruu­sa ning taas­ta­tak­se tee sõi­de­ta­vus, plaa­nis on ka rist­mi­ku õi­geks sät­ti­mi­ne, ku­na tee on prae­gu osa­li­selt era­kin­nis­tul.
Ko­lu­ve­re teel on plaa­nis pa­ran­da­da au­ke, Met­sa­kü­la teele ve­da­da kruu­sa ja pa­ran­da­da au­ke.
Jär­si kü­las on kavas koos kü­lae­la­ni­ke­ga pai­gal­da­da Kang­la tee­le truup ja ra­ja­da kraav, kat­ta tee free­sas­fal­di­ga ja pin­na­ta. Jär­si tee­le vee­tak­se kruu­sa ning re­mon­di­tak­se au­ke. Jär­si teel ala­tes La­ge­di-Pe­nin­gi maan­teest 400 meet­rit tu­leb pin­da­mi­ne. Li­saks on ar­ves­ta­tud kruu­sa­tee­de ül­di­se pa­ran­da­mi­se­ga.
Raa­si­ku ale­vi­kus oli plaa­ni­tud pin­na­ta Meie­rei, Koo­li, Ap­tee­gi ning Tu­ru, Vaht­ra ja Män­gu tä­nav. Olu­kord täp­sus­tub ÜVK ma­hus teh­ta­va­te taas­ta­mis­töö­de käi­gus. Iga­ve­re kü­las on plaa­nis pa­ran­da­da kruu­sa­teid, Ki­vi­loo kü­las re­mon­di­tak­se Lii­vaau­gu tee truup ja vee­tak­se kruu­sa.
Ka­le­si kü­las on re­mon­di­ni­me­kir­jas kruu­sa­tee­de lõi­ke. Pe­nin­gil saa­vad re­mon­di Ve­si­ro­ti tee ja San­der­ko­pi tee. Rät­la ja Mal­la­ve­re kü­las tu­leb kruu­sa pea­le­ve­du, täp­sed ko­had ja ko­gu­sed sel­gu­vad pä­rast esi­mest tee pro­fi­lee­ri­mist.
Val­la­va­nem tõ­des, et teed la­gu­ne­vad nii sü­gi­sel kui ke­va­del ning kruu­sa­teid po­le või­ma­lik la­gu­ne­mi­se ajal kui­da­gi hool­da­da, saaks vaid pii­ra­ta nen­del sõit­mist: „Möö­du­nud talv oli eri­ti tee­vae­nu­lik, kül­mu­mis-su­la­mist­sük­leid oli pal­ju ja see an­nab hoo­gu tee­de la­gu­ne­mi­se­le.”
Ta rää­kis, et hul­lud on kõik kruu­sa­teed: „Rät­la on al­les paar aas­tat ta­ga­si ka­pi­taal­selt re­mon­di­tud, kuid abi po­le sel­lest­ki, ik­ka la­gu­neb. Jär­si tee on omaet­te vaa­ta­mis­väär­sus. Su­vel, kui see on si­le­daks lü­ka­tud, kas­va­vad sõi­du­kii­ru­sed sa­ja­ni, tu­le­mu­seks ju­be tolm, mis on äralen­dav kruu­safrakt­sioon. Kii­re sõi­du­ga viiak­se see si­du­va rol­li­ga osa teelt ning te­ki­vad jäl­le au­gud, see­ga on pi­dev nokk kin­ni, sa­ba lah­ti si­tuat­sioon. Kui au­ke po­le, on tolm ja kui tol­mu po­le, siis on au­gud.”
Raa­si­ku ale­vi­kus on te­ma sõ­nul kah­te sor­ti prob­lee­me: „Ühed on seo­tud ÜVK-pro­jek­ti­ga, tei­sed, näi­teks Või­du, vii­ma­se tal­ve oma­pä­ra­ga. Va­hel­dus pal­ju kül­mat­sük­leid, mis ker­gi­ta­sid eri­ne­valt tee­kat­te alust pin­nast, lõh­ku­sid kat­te. ÜVK töö­de käi­gus sel­gus ka tõ­si­sa­si, et tee­kat­te al­la po­le ra­ja­tud nõue­te­le vas­ta­vat tee­konst­rukt­sioo­ni, sel­lest ka kat­te la­gu­ne­mi­ne. ÜVK te­ge­vu­se jäl­jed saa­vad ke­va­deks lik­vi­dee­ri­tud, prob­lee­mi Raa­si­ku ale­vi­ku tee­de­ga see ei la­hen­da.”

0

Raasiku vallavalitsus kinnitas valla teede suvise hooldaja hanke tulemuse. Aprillist 2017 kuni oktoobrini 2019 hakkab Raasiku valla teesid hooldama OÜ Šeiker Teed, kes küsib töö eest 8260 eurot ehk kolme pakkuja hulgast kõige madalamat hinda. Raasiku vallas on kokku üle 80 kilomeetri kruusateid.

0

4. ap­ril­lill kel­l 18.15 al­gab Keh­ra spor­di­hoo­nes ko­ha­li­ke kos­su­sõp­ra­de ja rii­gi­ko­gu liik­me­te korv­pal­li­mäng. Et­te­võt­mi­se init­siaa­tor Peep Kask üt­les, et mõ­te oli tal ju­ba paar aas­tat ta­ga­si, kuid siis ei leid­nud rii­gi­ko­gu too­na­ne lii­ge, korv­pal­li­lii­du juht Jü­ri Ra­tas ae­ga. „Käin paar-kolm kor­da nä­da­las Keh­ras kos­su män­gi­mas, mõt­le­si­me teis­te sel­li­de­ga, et ta­ha­me tren­ni­des­se ele­vust. Rää­ki­sin rii­gi­ko­gu liik­me Re­mo Hols­me­ri­ga, te­ma lu­bas mees­kon­na kok­ku pan­na,“ ju­tus­tas Peep Kask. Ko­ha­li­kus võist­kon­nas on män­gi­jaid Keh­rast ja Ala­ve­rest, nii me­hi kui nai­si. Män­gi­tak­se 2 kor­da 20 mi­nu­tit. Kõik on oo­da­tud kaa­sa ela­ma, kut­sus Peep Kask.

0

Politsei saatis valdadesse-linnadesse „Harjumaa õiguskorra ülevaate“ 2016. aasta kohta.

ÜL­LE TAMM
KÜLLI KOPPELMAA
ERE UIBO

Piir­kon­na­po­lit­sei­ni­kud osa­le­vad märt­si­kuu jook­sul Ida-Har­ju oma­va­lit­sus­te vo­li­ko­gu­de is­tun­gi­tel. Nad tut­vus­ta­vad kok­ku­võt­teid eel­mi­sel aas­tal et­te tul­nud prob­lee­mi­dest, nen­de la­hen­da­mi­sest, ku­ri­te­gu­dest ja väär­te­gu­dest ning nen­de en­ne­ta­mi­sest ja koos­tööst oma­va­lit­su­se­ga.
Vo­li­ko­gu­de­le tut­vus­ta­tak­se ka 145le­he­kül­je­list kok­ku­võ­tet po­lit­sei mul­lu­sest tööst Har­ju­maal. Oma töö­vald­kon­nast on üle­vaa­te tei­nud ka Põh­ja pre­fekt Krist­jan Jaa­ni ja pre­fek­tuu­ri tei­sed juh­tiv­töö­ta­jad, ka po­lit­sei­jaos­kon­da­de ju­hid.
Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na juht Val­ter Pärn kir­ju­tab kok­ku­võt­tes, et ül­dar­vu­des on piir­kon­nas ku­ri­te­ge­vus vä­he­ne­nud, liik­lus­ku­ri­te­gu­de arv jää­nud sa­maks. Roh­kem on ava­li­ku kor­ra ras­keid rik­ku­mi­si. Liik­lus­tur­va­li­su­se osas mär­gib ta, et kõi­ge oht­li­ku­maks on ku­ju­ne­nud Tal­lin­na-Nar­va maan­tee, kus mul­lu kao­tas oma elu kaks ja­la­käi­jat.
Val­ter Pärn kir­jel­dab ka, et eel­mi­sel aas­tal oli vä­ga pal­ju klien­te Tal­lin­nas Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na Pin­na tä­na­va tee­nin­dus­punk­tis. Su­ve­kuu­del oli klien­te pal­ju, oo­tea­jad ve­ni­sid kol­me­tun­nis­teks. Aitasid kol­lee­gid Mustamäelt Tamm­saa­re tee­nin­dus­punk­tist.

Ani­ja vald
Val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil kin­ni­tas Ida-Har­ju kons­taab­li­jaos­kon­na piir­kon­na­va­nem Kai­ri Ränk, et Ani­ja val­las jäi ku­ri­te­gu­de arv 2016. aas­tal aas­ta va­ra­se­ma­ga võr­rel­des sa­ma­le ta­se­me­le. Pea­mi­selt pan­nak­se toi­me isi­ku­vas­ta­seid süü­te­gu­sid, mil­lest põ­hio­sa moo­dus­tab lä­hi­suh­te­vä­gi­vald, va­ra­vas­ta­seid ku­ri­te­gu­sid – var­gu­seid sõi­du­ki­test ja hoo­nes­tes ning liik­lus­ku­ri­te­gu­sid – sõi­du­ki­te juh­ti­mist kas joo­bes või il­ma juh­ti­mi­sõi­gu­se­ta.
Väär­te­gu­de arv oli mul­lu võr­rel­des eel­mis­te aas­ta­te­ga lan­gu­ses. Vä­hem on tu­vas­ta­tud kii­ru­seü­le­ta­mi­si, küll aga on suu­re­ne­nud alaea­lis­te al­ko­ho­li­tar­vi­ta­mi­sed.
„Eel­mi­sel aas­tal oli mi­tu kor­te­ri­pi­du, kus tu­vas­ta­si­me pä­ris pal­ju al­ko­ho­li­joo­bes alaea­li­si,“ sõ­nas Kai­ri Ränk.
Väär­te­gu­de al­la kuu­lu­vad ka var­gu­sed kaup­lus­test: „Halb on, et Ani­ja val­la kaup­lus­tes po­le tur­va­me­hi ja var­gu­se tu­vas­tab müü­ja – see ei ole vä­ga tur­va­li­ne.“
Inim­kan­na­ta­nu­ga liik­lu­sõn­ne­tu­si eel­mi­sel aas­tal ei ol­nud. Po­lit­sei­le tee­vad siis­ki mu­ret kii­ru­seü­le­ta­jad. Ala­ve­re koo­li juu­res on tä­hel­da­tud, et pea­mi­sed ki­hu­ta­jad on koo­li saa­bu­vad lap­se­va­ne­mad.
Piir­kon­na­va­nem kin­ni­tas, et rei­di­de käi­gus kont­rol­lib po­lit­sei noo­ru­ki­te ko­gu­ne­mis­koh­ti, pea­mi­selt on need kaup­lus­te ümb­ru­ses, raud­tee­per­roo­nil, Keh­ra vä­li­jõu­saa­lis, Ala­ve­res koo­li ja bus­si­pea­tu­se va­he­li­sel alal. Vo­li­ko­gus li­sa­ti, et ko­gu­ne­tak­se ka Kau­nis­saa­re vee­hoid­la äär­de ja Keh­ra va­na haig­la ta­ha. Kai­ri Ränk sõ­nas, et noo­red saa­vad ik­ka kok­ku ja ala­ti ei tä­hen­da see mi­da­gi kee­la­tut, kuid rik­ku­mi­si on tu­vas­ta­tud.
Ani­ja vald on lii­tu­nud Põh­ja pre­fek­tuu­ri pro­jek­ti­ga „Pu­has tu­le­vik“, mis on suu­na­tud esi­mest kor­da nar­koo­ti­ku­me tar­bi­nud ala­ea­lis­te­le. Ka­he aas­ta jook­sul po­le üh­te­gi tu­vas­ta­tud. Sa­mas on po­lit­sei aas­ta­kok­ku­võt­tes kir­jas, et võr­rel­des eel­mi­se aas­ta­ga suu­re­nes 2016. aas­tal mõ­ne­võr­ra nar­koo­ti­lis­te ai­ne­te­ga seo­tud süü­te­gu­de arv, mis näi­tab, et Ani­ja val­las on se­da­laa­di prob­leem ole­mas.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu ­vo­li­ko­gu­le tut­vus­ta­tak­se üle­vaa­det mul­lu­sest õi­gus­kor­rast sel­le nä­da­la kol­ma­päe­val toi­mu­val is­tun­gil.
Kir­ja­li­kus üle­vaa­tes on mär­gi­tud, et re­gist­ree­ri­tud ku­ri­te­gu­de arv vä­he­nes. Suu­rim prob­leem on va­ra­vas­ta­sed ku­ri­teod, var­gu­si on ol­nud elu­ruu­mi­dest, sõi­du­ki­test, tre­pi­ko­da­dest. Prob­leem­sed noo­red ko­gu­ne­vad ale­vi­kes kaup­lus­te ja koo­li­de ümb­ru­ses, su­vel ka ran­da­des. Liik­lu­se pu­hul on kae­bu­si Kuu­sa­lu koo­li park­last, kus po­lit­sei­ni­kud on käi­nud liik­lust jäl­gi­mas.

Raa­si­ku vald
Raa­si­ku val­la õi­gus­kor­ra üle­vaa­det tut­vus­ta­sid piir­kon­na­po­lit­sei­nik Kris­to Tam­sa­lu ja piir­kon­na­va­nem Kai­ri Ränk val­la­vo­li­ko­gu märt­si­kuu is­tun­gil, pi­kem üle­vaa­de oli 15. märt­si Sõ­nu­mi­too­jas.
Suu­re­ma osa re­gist­ree­ri­tud ku­ri­te­gu­dest moo­dus­ta­vad lä­hi­suh­te­vä­gi­vald ning va­ra­vas­ta­sed ku­ri­teod.
Mul­lu val­mis­ta­sid kor­ra­kaits­ja­te­le enim mu­ret Lee­dust pä­rit var­gad ja tüh­jad hoo­ned, mis mee­li­ta­sid li­gi rüüs­ta­jaid, pea­mi­selt alaea­li­si. Prob­lee­me on ol­nud ava­li­kel üri­tus­tel, kus alaea­li­si on ta­ba­tud al­ko­ho­li­joo­bes, ning kii­ru­seü­le­ta­ja­te­ga.
Noor­te ko­gu­ne­mis­koh­ta­del, kus sa­ge­li tar­vi­ta­tak­se al­ko­ho­li, tu­ba­ka­too­teid ja ka nar­koo­ti­ku­me, on Aru­kü­las Si­nu Poe ja põ­hi­koo­li ümb­rus.

Lok­sa linn
Lok­sa vo­li­ko­gu is­tun­gil rää­kis piir­kon­na­po­lit­sei­nik Ka­lev Kuus­pa­lu, et ku­ri­te­gu­sid re­gist­ree­ri­ti vä­hem. Sa­mas suur prob­leem on var­gu­sed. Liik­lus­ku­ri­te­gu­de seas on enim moo­tor­sõi­du­ki joo­be­sei­sun­dis juh­ti­mist ja ka ju­hi­lu­ba­de­ta sõit­mist. Tea­teid on ol­nud nä­da­la­va­he­tus­tel ki­hu­ta­mis­test. Osa­de ki­hu­ta­ja­te pu­hul on ai­da­nud piir­kon­na­po­lit­sei­ni­ku vest­lu­sest.
Ris­kiaad­res­se on Lok­sal 11, ris­ki­pe­re­de­ga on käi­dud rii­gi­pü­ha­de­le eel­ne­val ajal rää­ki­mas, et pü­had möö­duk­sid ra­hu­li­ku­malt.
Prob­lee­me te­ki­ta­vad noor­te ko­gu­ne­mi­sed õh­tu­ti ja nä­da­la­va­he­tus­tel, ri­ku­tak­se ava­lik­ku kor­da ja va­ra. Pea­mi­sed ko­gu­ne­mis­ko­had on kaup­lus­te ja koo­li ümb­ru­ses, staa­dio­nil, su­vel ran­nas ja bus­si­jaa­mas.

0

1820nda­tel aas­ta­tel ehi­ta­tud mõi­sa köök ja söö­gi­saal said esi­me­se kor­ra­li­ku ka­pi­taal­re­mon­di.

Aru­kü­la mõi­sa va­sa­kus tii­vas, kül­jeuk­se kõr­val söö­gi­saa­lis ja köö­gis käib prae­gu re­mont. Hoo­nes te­gut­se­va wal­dorf­koo­li te­gev­ju­hi Ker­ti Pell­ma­si sõ­nul tu­li põ­ran­da eri­ne­vaid kih­te ha­ka­ta üles koo­ri­ma na­gu si­bu­lat, ku­ni töö­me­hed jõud­sid ehi­ta­mi­saeg­se­te ta­la­de­ni – sealt tu­lid väl­ja va­nad raud­nae­lad.
Te­gev­juht sõ­nas, et re­mont on jää­nud ve­ni­ma, sest ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rud tuli väl­ja va­he­ta­da ning jär­jest ha­ka­ta ee­mal­da­ma plaa­te ja li­no­leu­mi, mis olid sa­ni­taar­re­mon­ti­de­ga sin­na eri ae­ga­del pai­gu­ta­tud: „Ku­na taht­si­me, et töö oleks kor­ra­lik, tu­li min­na jär­jest sü­ga­va­ma­le, väl­ja va­he­ta­da ka mä­da­ne­nud ta­lad. Põ­ran­da põ­hi oli ko­le, kat­ki­ne ja must.”
Nae­lad on prae­gu hoiul te­ma ka­bi­ne­tis, need on plaa­nis jät­ta mõi­sa oo­ta­ma ae­ga, kui saaks suu­re­malt eks­po­nee­ri­da: „Pa­ne­me prae­gu hu­vi­koo­li ju­hi Mal­le Jaa­ko­ga kok­ku ma­ter­ja­li in­fo­tahv­li­te­le, mis on kavas pan­na mõi­sa­hoo­ne sis­se ja ka väl­ja. Mei­le on abiks ol­nud ko­du­loo­la­ne Mai Er­be ning ma­ter­ja­li mõi­sa aja­loost on ko­gu­ne­nud vä­ga pal­ju. On sel­ge, et see kõik ei ma­hu sten­di­de­le ja va­ja oleks eral­di muu­seu­mi­tu­ba.”
Kus nae­lad on val­mis­ta­tud, Ker­ti Pell­mas öel­da ei osa­nud: „Ole­me aru­ta­nud, et mõi­sa juu­res oli ilm­selt oma se­pi­ko­da, kus need on teh­tud. Sel­le­le kin­ni­tust po­le aga saa­nud.”
Mis oli prae­gu­se köö­gi ja söö­gi­saa­li ruu­mi­de esialg­ne ots­tar­ve, po­le sa­mu­ti tea­da. Hi­li­se­ma­tel ae­ga­del on seal ol­nud klas­sid, gar­de­roob, lao­ruum. Üh­te­gi fo­tot mõi­sa va­na­dest si­se­ruu­mi­dest säi­li­nud ei ole.
Re­mon­ti on mõi­sas plaa­nis te­ha ta­sa­pi­si, möö­du­nud aas­tal said val­la­ga ka­has­se re­mon­di ko­ri­do­rid ning pai­gal­da­tud tu­le­kind­lad uk­sed.
Järg­mi­se­na on kavas jalg­rat­ta­hoid­la ra­ja­mi­ne. Ku­na mõis po­le muin­sus­kait­se all, on Ker­ti Pell­ma­si sõ­nul re­mon­ti­mi­sel suh­te­li­selt va­bad käed, kuid kal­liks lä­heb uuen­dus­kuur ik­ka­gi.

0

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas müüa elekt­roo­ni­li­sel enam­pak­ku­mi­sel Keh­ras Raud­tee tä­nav 5 asu­va 2101 m² suu­ru­se kin­nis­tu, mil­lel on tü­hi re­mon­ti­va­jav ela­mu­, ning Ala­ve­res Ko­se maan­tee 15 asu­va 9418 m² kin­nis­tu. Esi­me­se alg­hind on 9000, tei­sel 8000 eu­rot. Keh­ra kin­nis­tu ost­ja peab säi­li­ta­ma hoo­ne vä­li­sil­me, Ala­ve­res on lu­ba­tud kin­nis­tu ja­ga­da kol­meks ela­mukrun­diks. Enam­pak­ku­mi­sed viiak­se lä­bi oks­jo­ni­kesk­kon­nas haa­mer.net.

0

Ees­ti mees­te kä­si­pal­li­meist­ri­võist­lus­tel kao­tas HC Keh­ra/Ho­ri­zon Pulp&Pa­per kol­ma­päe­val, 22. märt­sil tiit­li­kaits­ja­le Põl­va Ser­vi­ti mees­kon­na­le.
Keh­ras toi­mu­nud män­gus jäi ko­du­mees­kond vas­tas­te­le al­la 26:32. Ser­vi­ti läks ju­ba ava­poo­la­jal suu­relt juh­ti­ma 19:10 ja hoi­dis edu lõ­pu­ni. Keh­ra re­sul­ta­tiiv­sei­mad män­gi­jad olid Dmyt­ro Jan­kovs­ky ja Mi­ki­ta Yer­mas­he­vich 7 vä­ra­va­ga.
Ku­na Vil­jan­di HC alis­tas ko­du­väl­ja­kul Viim­si/Töö­riis­ta­mar­ke­ti 35:23, tõu­sis tur­nii­ri­ta­be­lis Viim­sist et­te. Meist­ri­võist­lu­si ju­hib Põl­va Ser­vi­ti 22 punk­ti­ga, järg­ne­vad HC Keh­ra 18, Vil­jan­di HC 14, Viim­si/Töö­riis­ta­mar­ket 13, HC Tal­las 8, Aru­kü­la SK 4 ja SK Ta­pa 3 punk­ti­ga.
Esi­lii­ga vii­ma­ses voo­rus alis­tas HC Keh­ra/Pri­mend nel­ja­päe­val, 24. märt­sil ko­du­saa­lis HC Tal­lin­na 31:28 (19:14). Keh­ra re­sul­ta­tiiv­sei­mad olid Ind­rek Lill­soo 7 ning Mart Raud­sepp ja Ser­gio-Sil­ver Kree­gi­maa 5 vä­ra­va­ga. Esi­lii­ga põ­hi­tur­nii­ril on män­gi­ma­ta veel üks mäng, see on 2. ap­ril­lil, see­jä­rel jät­ka­vad 4 pa­re­mat võit­ja sel­gi­ta­mist. HC Keh­ra/Pri­men­di jaoks on lii­ga­män­gud lä­bi – esi­lii­ga lõ­pe­ta­ti 5. ko­ha­ga.

0

Ani­ja ­vo­li­ko­gu võt­tis vas­tu ot­su­se, et pä­rast sü­gi­sel toi­mu­vaid va­li­mi­si Aeg­vii­du ja Ani­ja val­la ühi­ne­mi­sega moo­dus­tu­va Ani­ja val­la vo­li­ko­gus on 19 lii­get. Nii on kir­jas ka ühi­ne­mis­le­pin­gus. Ühi­ne­nud val­la vo­li­ko­gu va­li­mis­teks moo­dus­ta­ti üks 19man­daa­di­li­ne va­li­mis­ring­kond, mis hõl­mab ko­gu prae­gu­se Aeg­vii­du ja Ani­ja val­la ter­ri­too­riu­mi. Sa­ma­su­gu­se ot­su­se võ­tab vas­tu Aeg­vii­du vo­li­ko­gu. Prae­gu on Ani­ja vo­li­ko­gu 17liik­me­li­ne, Aeg­vii­du volikogus on 9 rah­vaesin­da­jat.

0

Pü­ha­päe­val, 19. märt­sil Tar­tus toi­mu­nud Ees­ti B-klas­si (ku­ni 16aas­ta­sed) MV-l ju­dos või­tis ku­ni 60 ki­log­ram­mi kaa­lu­va­te pois­te hul­gas meist­ri­tiit­li Kol­ga koo­li 8. klas­si õpi­la­ne Mat­heas Trill­järv.
Võist­lusk­las­sis ku­ni 60 kg osa­les 15 ju­do­kat. To­ni Ju­do­koo­li kas­van­dik Mat­heas Trill­järv alis­tas es­malt Je­gor Bo­ris­so­vi (Bu­do­linn), see­jä­rel And­re Tun­ge­ri (Oo­ka­mi) ja Ni­ko­lai Rieks­tin­si (Bu­do­linn) ning fi­naa­lis oli pa­rem Mark Vi­nog­ra­do­bist (Bu­do­linn).
Päev va­rem, 18. märt­sil te­gi Mat­heas Trill­järv kaa­sa Lä­ti lah­tis­tel meist­ri­võist­lus­tel In­cu­kaln­sis, kus saa­vu­tas U16 va­nu­seg­ru­pis ku­ni 60 kg kaa­lu­va­te ju­do­ka­te seas 3. ko­ha.
Ta alis­tas es­malt Vik­tors Dmit­rec­kov­si Lä­tist, Gab­rie­lius Ce­pu­li­se Lee­dust ja Ric­hards Mo­roz­si Lä­tist. See­jä­rel kao­tas li­saa­jal hoia­tu­se­ga hi­li­se­ma­le võit­ja­le And­ris Ada­mo­vic­si­le Lä­tist. Pronk­si­ma­tšis või­tis Kol­ga noor­mees lät­last Marks Su­ti­kat kin­ni­hoid­mis­teh­ni­ka­ga.