Kolmapäev, 29. märts 2017

Kuu arhiivmärts 2017

0
  • Selle nädala leht Anija valla kõikides postkastides;
  • Vallavanema eestvõttel hakatakse taastama Kehra lahingu mälestussammast;
  • Alavere lasteaed sai 50. sünnipäevaks laulu;
  • Kehra naistantsurühm Päikeseratas tegi juubeliks kontsert-etenduse;
  • Kuusalu vallas tuleb haldusreformi rahvaküsitlus;
  • Ida-Harju koolide PISA testi tulemused;
  • Uuri loomakliinik kolis remonditud ruumidesse;
  • Kuusalu hooldekodu arhitektuursel ideekonkursil kaks osalejat;
  • Heitlikud ilmad on lõhkunud Kuusalu valla kruusateid;
  • MAIMU TAMM Kasispealt sai Estonias kodutütarde aitaja sõle;
  • Mullu registreeriti kuritegusid Loksal vähem;
  • Raasiku valla teedele tänavu 250 000 eurot;
  • Aruküla mõisa remondiga tulid välja 200aastased naelad;
  • Aruküla räppari EiK uuel plaadil teeb kaasa CHALICE;
  • Ajalookonverents: Aruküla turvast veeti üle Eesti;
  • Raasiku vald tellib 53 uut liiklusmärki.

 

Ostke värsket ajalehte!

.

.Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 5. aprillil.

0
  • Kehralased peavad kortermajade parklaid ise laiendama;
  • Kehra koolivaheajad on ka tuleval õppeaastal riiklikest erinevad;
  • MINNA MARIE TRUUSI võit “Laulukarussellis”;
  • Harju-Jaani kihelkonda läbisid muinasajal olulised maanteed;
  • Kuusalu elanikke hirmutab pererahva kuri koer;
  • Kuusalu keskkool võttis “Lahemaa ajaloo” soovitusliku kirjanduse hulka;
  • Salmistu sadama arendamiseks toimus koosolek;
  • Seminar Kolgakülas – kas metsatraktori asemel saaks rahvuspargis metsatöid teha hobusega;
  • Linnavolikogu: Loksa soovib jätkata iseseisvalt;
  • Loksa endise Ramo poe ostab REVO LIND;
  • Loksa ja Kuusalu koolile ettepanek võtta “Lahemaa ajalugu” soovitusliku kirjanduse hulka;
  • Raasiku vallas algab üldplaneeringu koostamine;
  • Raasiku lasteaia töötajad lavastasid ANDRUS KIVIRÄHKI näidendi;
  • Aruküla lasteaia nutitunni viktoriin on mängimiseks veel avatud;
  • Raasiku valla juubelifilm ja -etendus tulevad kordusesitusele.

 

Ostke värsket ajalehte!

.

.Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 29. märtsil.

0
RAIVO UUKKIVI, Raasiku vallavanem, HOLi juhatuse liige

RAIVO UUKKIVI,
Raasiku vallavanem,
HOLi juhatuse liige

Tegelikult on maavalitsuste aeg juba ammu ümber, kuid riigimänguritele on sellisel kujul riigi käepikendus olnud vajalik, sest selles süsteemis on palju töökohti, mida poliitilise motivatsioonina võimalik jagada ja riigipirukast maailmavaatekaaslastele kenasti selle maailmavaate jagamise eest tasuda. Kindlasti võimaldas süsteem kaasata maailmavaate jagajaid. Maavalitsusel oli olulisi funktsioone, kuid need olid peamiselt vajalikud põhjendamaks maavalitsuse olulisust. Need bürokraatlikud monstrumid on ammu restarti anunud, magus poliitiline pool lükkas otsustamist edasi. Kvaliteedihüppeks võimaluse andis suurema opositsioonipartei tõus valitsuse juhtparteiks. Selliseid otsuseid saab teha niisugustel hetkedel. Kui võimalus nüüd mööda lastakse ja valdavalt reformierakondlik maavalitsuste kaader asendub keskerakondlikuga, on jälle hilja.
Poliitiliste tegurite kõrval on olulised ka sisulised tegevused. Piirjooned on paigas, viimistlemiseni pole jõutud. On ka aega, sest mõttetud eneseimetlemise asutused suletakse jaanuaris 2018.
Sisuga on vaja lahendada kahte liiki küsimusi. Esimesed delegeeritakse ministeeriumitele – järelevalvete tegemised ja muu. Teistega on keerulisem: piirkondade arengut kirjeldatavate poliitikate/strateegiate välja töötamised, suhtlus elanikkonnaga. Esimesed püütakse anda omavalitsustele ja nende liitudele, teised koondada riigimajadesse, mille võrgustikuga riik katta kavatsetakse.
On selge, et meil Harjumaal võiks Roosikrantsi tänaval asuva arusaamatuse likvideerida kas või homme, seadusandluses antud minimaalse etteteatamise tähtaja jooksul. Midagi ei juhtuks, sest tundub, et põhitegevus selle maja tähtsaimates kabinettides on enesehaletsus ning valitsusele (tööandjale) vastu töötamine, ülejäänu kulgeb isevoolu. Harju omavalitsustele ja nende elanikele ei muutuks midagi, ministeeriumitega suhtleme praegugi maavalitsuse vahenduseta. Samas teistes maakondades on maavalitsustel oluline riiki esindav funktsioon, mida pole mõistlik päeva pealt lõigata asendust pakkumata. Kui Harjumaale jääb ka pärast valimistejärgset halduskorralduslikku muutust küllalt omavalitsusi, kes suudavad koos pidada ka ühistegevusteks omavalitsuste liitu, siis mujal muutuvad omavalitsuste arvud oluliselt, kuni selleni, et tekib maakonna-suurune omavalitsus. Selliste olukordade lahendamiseks on vaja rohkem aega, kui on jäänud valimisteni. Riigi käepikendusena on plaanis luua regionaalsed riigimajad, mis toovad riigi kodanikele lähemale. Millised, veel ei oska aimata, kuid on kindel, et iga maavalitsuse asemele riigimaja ei teki, need hakkavad tegelema suurema piirkonnaga kui üks maakond.
Kui riigimajad saaks tööle maavalitsuste sulgemise ajaks, siis omavalitsusliitude reorganiseerimine on pikem protsess, mis sõltub konkreetselt ühinemistest ja/või sundliitmistest, kuhu on programmeeritud segadust kauemaks.
Tulemas on avaliku halduse mõttes huvitavad aastad. Kindlasti tuleb segadust, aga kui lõpuks on avalik haldus efektiivsem, on protsess vaeva väärt. Kui aga saavutatakse vaid mingite tegevuste lihtlabane ümberjagamine, on raisatud ressursist tõsiselt kahju. Seda, kuidas avaliku halduse reformimine kulgeb, näeme otsepildis me kõik. Sõltumata eelnimetatud reformide tulemusest, on otsus maavalitsuste kaotamiseks kindlasti samm õiges suunas.

0

Vallavalitsus eraldas reservfondist 18 720 eurot Kuusalu alevikku läbiva kesktänava Kuusalu tee täiendavateks ehitustöödeks: Tehnika tänava kergliiklustee, jalgtee kunstide kooli parklast sõiduteeni, rahvamaja esine parkla ning Kupu, Kursi tee ja Keskväljaku mahasõidud. Kuusalu valla tänavuses eelarves on nendeks töödeks 35 000 eurot, nagu oli maanteeameti spetsialistide antud esialgne prognoos, ütles vallavanem Urmas Kirtsi. Maanteeamet rekonstrueerib Kuusalu aleviku kesktänava, riigihankes kujunes valla osa ehitushinnaks 53 715,59 eurot. Vallavanem märkis, et hange on korraldatud tervikuna, valla loobumine oleks selle nurjanud, valla tellitavad tööd on seotud turvalisusega, eraldi ehitamine kujuneks kallimaks.

0

Üldplaneering valmib kõige varem kahe aasta pärast.

Raasiku vallas kehtib praegu 2005. aastal kehtestatud üldplaneering. Vajadus uuendatud planeeringu järele on olnud aastaid. Kui tänavu jaanuaris sai selgeks, et Raasiku vald täidab haldusreformi rahvaarvu kriteeriumit ning saab jätkata iseseisvalt, algas uue üldplaneeringu koostamise ettevalmistus.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi selgitas märtsikuu volikoguistungil, et alates 2005. aastast on olnud mitmeid seadusemuudatusi, on osutunud vajalikuks täpsustada elamuehituspiirkondi ning ettevõtluse arendamise võimalusi: „Pärast 2013. aasta kohalikke valimisi otsustati minna edasi olemasoleva üldplaneeringuga ning mitte algatada uuendamise menetlust, kuna polnud selge, millised hakkavad olema haldusreformi kriteeriumid, kuidas kujunevad omavalitsuste piirid ja kas Raasiku vald säilitab oma iseseisvuse või mitte.”
Ta sõnas, et 2017. aasta eelarves on arvestatud valla arengudokumentide uuendamisega: üks neist on üldplaneering keskkonnamõjude strateegilise hindamisega. Kogu tegevuseks on planeeritud 50 000 eurot, millest pool arvestatud 2017. aasta eelarvesse.
Aare Ets lausus, et kuna tegu on niivõrd tähtsa otsusega, ei tohiks seda kiirustades vastu võtta, vaid põhjalikumalt arutada ja kõrvaldada lähteülesandest kõik võimalikud puudused.
Arengu- ja keskkonnakomisjoni esimees Jako Reinaste ütles, et tehniline kirjeldus on käinud komisjonides ning läbi pädeva juristi, arengu- ja keskkonnakomisjoni liikme, rahandusministeeriumi nõuniku Anni Konsapi pilgu alt.
Uus üldplaneering aitab Jako Reinaste sõnul ühe olulisema asjana paika panna vallas seni vastuolusid tekitanud küsimusi: mida ehitusega seoses silmas pidada, mis alustel käib maade tükeldamine, kuidas muuta maad elamu- või tööstusmaaks.
Volikogu võttis üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vastu 11 poolt- ja 2 erapooletu häälega. Vallavalitsus korraldab konkursi konsultandi leidmiseks.
Vallavanem sõnas, et konsultandi leidmisega on üsna kiire, sest kuna haldusreform läheb edasi, tuleb kõikidel liitunud omavalitsustel teha uus üldplaneering, see aga viib tõenäoliselt konsultantide hinnad lakke, häid konsultante ei pruugi vajalikul arvul jaguda.

0

Laupäeval, 18. märtsil toimusid Kuusalu valla meistrivõistlused piljardi paarismängus. Osalesid 4 paari, kõik mängisid omavahel kaks korda. Esikoha said 10 punktiga Siim Nurk ja Timmo Lilium, järgnesid Veiko Väits ja Mati Torop ning Mart Rebane ja Oliver Vares. Mõlemad paarid kogusid 6 punkti, parem selgus geimivõitude järgi.
Kehra Snaipersi jäähokimeeskond kaotas harrastajate hokiliiga Tallinna lahtiste meistrivõistluste 3. grupi III vooru mängus 1:2 Telia SKle. Kehra meeskonna ainsa värava lõi 15. märtsil Škoda jäähallis toimunud mängus Arnold Järvela söödust Rain Lillsoo. Neli vooru enne hooaja lõppu on Snaipers 8 meeskonna seas 16 punktiga 5. kohal.

0

Üleskutse peale viia 19.-27. märtsini Anija mõisas töötavale filmiseltskonnale koduseid hoidiseid, reageeris Kehras elav Ants Miidla, kes viis Anijale 10 liitrit õunamahla ja hulgaliselt moose ning kõrvitsasalatit. Tuli suurte kottidega, proua olevat saatnud, kiitis mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa. Mõisas tehtava filmi produtsent Johannes Magnus Aule rõõmustas, et moose ja mahla saadi piisavalt: „Aga küll küllale liiga ei tee ning võtame kõik, mida veel pakutakse, avasüli vastu.“ Pühapäeval tegi filmirahvas ettevalmistustöid ning esmaspäevast algasid võtted. Filmitakse mõisa esimesel korrusel saali kõrval asuvates ruumides, filmivad Balti filmi- ja meediakoolitudengid, näitlejad on Leedust.

0

Vabakutseline loodusgiid MAREK VAHULA soovib panna Kasispea küla Junkru talu seinale „Lahemaa ajaloo” mälestustahvli.

Paljudest raamaturiiulitest võib leida Enn Tarveli valgete kaantega raamatu „Lahemaa ajalugu”, mis ilmus esimest korda trükist 1983. aastal, kordustrükk 10 aastat hiljem. Raamatu on otsustanud uuesti tähelepanu alla tuua ja Lahemaa koolide soovitusliku kirjanduse hulka lisada loodusgiid ja bioloog, Lahemaa rahvuspargi asjatundja Marek Vahula.
„Kadrina kool oli esimene, kus teos soovitusliku kirjanduse hulka võeti. Kuusalu oli järgmine ning Loksa ja Kunda veel mõtlevad,” rääkis Rakvere elanik, Neeruti külast pärit Marek Vahula kohtumisel Kuusalu kooli õpilastega esmaspäeval, 13. märtsil.
Ta jutustas, et hakkas loodushuvilisena ümbrust uudistama Neerutis, kus sai lapsena sõbraks metsavahiga, kes rääkis talle lugusid mõisast, pargist, järvedest ja metsadest: „Kui sain täisealiseks, jäi sellest väheks. Hakkasin avastama Lahemaad, jõudsin välja Kuusallu, hakkasin niiöelda Lahemaa meheks.”
Lahemaalt on ta kogunud pool tuhat looduslugu. Ta hakkas Lahemaa giidiks – 8 aastat töötas professionaalina, sama kaua muude tööde kõrvalt vabakutselisena.
Marek Vahula sõnas, et giiditööle andis tõuke „Lahemaa ajaloo” raamat: „Lugesin selle ühe kuuga läbi, kui talvitusin Setumaal. Külmas ja üksinduses jäi sisu hästi meelde. Enn Tarvel on teinud ära tänuväärse töö ning kuigi Lahemaa kohta on ilmunud ka teisi raamatukesi ja brošüüre, on tema oma minu arvates parim ja hea jutujooksuga. Sellest sai minu Lahemaa aabits.”
Ta lisas, et Enn Tarvel on praegu 84aastane, ning pani raamatu kirja üle 30 aasta tagasi Kasispea külas Junkru talus. Sinna seinale soovib Marek Vahula edaspidi kinnitada „Lahemaa ajaloo” sünnikoha mälestustahvli.
Marek Vahula märkis, et kui rääkis Enn Tarvelile oma ideest viia raamat soovitusliku kirjanduse hulka, oli kirjanik mõttest vaimustuses.
Kuusalu kooli huvijuht Saima Kallionsivu, kes Marek Vahulaga sel teemal suhtles, lausus, et oli mõttega päri: „Kuusalu on Lahemaa kõrval, kuid väga palju me sellest ei tea. Loodusest ehk veel, kuid ajaloost mitte eriti. Kohustusliku kirjanduse hulka raamatut kindlasti panna ei saa, küll aga soovituslike hulka.”

Loodushuviline MAREK VAHULA: „Lahemaa on imekaunis maapiirkond, kus elu pole veel välja surnud. Seda suuresti tänu turismile.”

Loodushuviline MAREK VAHULA: „Lahemaa on imekaunis maapiirkond, kus elu pole veel välja surnud. Seda suuresti tänu turismile.”

OPERATSIOON „PÄRLIPÜÜDJA”
Kohtumisel osalenud noored tõdesid, et on „Lahemaa ajaloo” raamatut küll näinud, lugenud aga veel pole. Nad rääkisid, et matkamine huvitab väga, seega oleks huvitav lugeda täpsemalt nendest paikadest, kus on käinud. Noored pakkusid, et raamatule võiks tulla ka moodsam, tänapäevaelu kajastav järg.
Marek Vahula mainis, et väga populaarsed on Lahemaa öömatkad: „Idee sai alguse sellest, et mõnikord tuli väga vara ärgata, et minna kogu grupiga hommikul kell neli rabasse metsise mängu vaatama. Mõtlesin, et miks mitte siis juba öö läbi matkata ja päeval magada. Õpime öösel lõket tegema, päikesetõusu pildistama, sääski eemale peletama. Väga huvitav on käia öösiti mõisaparkides, kus lendavad nahkhiired. Valgetel suveöödel on kõige populaarsemad rannajoonematkad.”
Marek Vahula huvi on ka Eesti loodusrekordite kogumine. Üheks erilisemaks rekordiks peab ta Kuusalu vallast 1993. aastal leitud ebapärlikarpi, mille vanuseks määras Rootsi teadlane 134 aastat. Praegu tegeleb Marek Vahula loodusrekordite kogumisega ning palub, et kõik huvilised talle neid saadaksid. Plaanis on välja anda raamat.
Ebapärlikarpidest on ta teinud oma diplomitöö, soov on teha ka film: „Paraku pole ebapärlikarbid 40 aastat paljunenud, nende arvukus hääbub. Neid on üritatud päästa, kuid maaparanduskraavide rajamine on andnud saatusliku hoobi. Karbid saavad elada liivase ja kruusase põhjaga jões, mudakihi all ei saa nad hapnikku ja hukkuvad.”
Ta lisas, kaudselt on arvukust mõjutanud seegi, et 25-26 aastat pole olnud korralikku külma talve, liiga teevad ka koprad ning vesi läheb liiga soojaks ja mudaseks.
Marek Vahula rääkis, et Kolga mõisa maadelt viidi kunagi pärle ka Venemaale: „Olen käinud Venemaal uurimas, kas keegi teab nendest pärlitest midagi. Paraku pole keegi kuulnud, kuid usun, et leian mõne niidiotsa. Kutsun seda projekti „Pärlipüüdjaks”.”

0

„Sibulad ja šokolaad” sai valmis Raasiku valla 25. sünnipäevaks.

Reedel, 10. märtsil, Raasiku valla juubelinädalal, jõudis Raasiku rahvamajas esimest korda lavale Andrus Kivirähki näidend „Sibulad ja šokolaad”. Näitlesid Raasiku lasteaia Oravake töötajad.
Alguses oli planeeritud, et toimub suur teatripäev, kus saavad esineda kõikide rühmade lapsed, täiskasvanud üllatavad näidendiga. Mõni päev enne üritust teatas aga lasteaia direktor Stella Heiberg, et haigus on murdnud maha paljud lapsed ja ka muusikaõpetaja. Ainus rühm, kelle etteaste polnud seotud muusikaõpetajaga, oli Lendoravate rühma rahvatants, mis koos näidendiga ka rahvamajas lavale jõudis. Laste juhendaja oli nende õpetaja Liina Veerbaum.
Saali publikut täis toonud ja tugeva aplausi teeninud näidend „Sibulad ja šokolaad” oli lasteaia endise direktori, praeguse õpetaja Linda Wróbeli lavastatud.
Ta rääkis, et tegelikult oli soov korraldada samasugune teatripäev, nagu möödunud aastal: „Hiljem aga selgus, et iga asutus peab valla sünnipäeva puhul korraldama mingi ürituse. Otsustasime, et kuna kahte üritust kahel kuul ei jõua, teeme etenduse valla sünnipäevaks.”
Lavastajaks pandi ta tagaselja: „See otsustati pedagoogilise nõukogu koosolekul, kus mind polnud kohal. Teatakse minu teatrihuvi ning et käin Tallinna rahvaülikoolis Kristo Viidingu teatristuudios. Kuna tegeleme seal just ulmeteemaga, tahtsin ka Raasikul midagi sellist proovida.”
Linda Wróbel, kes on ka Raasiku harrastusnäitetrupi Lustiring liige, võttis seejärel raamatukogust endale palju lastenäidendeid ja hakkas otsima sobivat. Ta pani kokku Andrus Kivirähki „Sibulad ja šokolaad” ning Dagmar Normeti „Jumpovaari”.
Lavastaja sõnas, et teksti on palju kärbitud ja kohandatud, sisse toodud valla sünnipäeva teema, mille tekstid kirjutas ta ise.
„Otsisin nime planeedile, kust tulnukad lavastuses tulevad. Kuna Raasiku kõlab tagurpidi väga kõlavalt, sai nimeks Ukisaar. Tulnukate nimed Adnil ja Akiraam ehk Linda Wróbel ja Maarika Lekarkin,” rääkis lavastaja, kes ka ise lavale astus.
Näitlema valis ta õpetajad, kellega koos on lasteaias tehtud palju näidendeid: „Uus õpetaja on Külliki Kessel, kes pole meiega koos varem teinud, sest tuli alles jaanuaris meie lasteaeda tööle. Ta sai suurepäraselt hakkama!”
Lavastaja tõdes, et proovide periood oli raske, sest õpetajad käivad tööl erinevatel päevadel. Proove tuli teha aga igal päeval.
Ta lausus, et jäi näitlejatega väga rahule, kõik osatäitjad sobisid oma rolli hästi ning koos aidati kaasa lavastuse valmimisele. Tulnukate tähelaeva meisterdas Maarika Lekarkin, muusikat aitas valida ja kavalehe tegi Ira Haavisto. Valgustuse ja heliga tegeles Erik Tammsoo. Lavastust tulid vaatama nii lapsed, nende vanemad kui ka need, kellel pole lasteaiaga seost. Mare ja Toomas Männik Kostiverest ütlesid, et nende mõlemad, nüüdseks täiskasvanud lapsed on käinud Raasiku lasteaias ning saanud sealt julguse ja lavakogemuse: „Alles märtsi alguses avasid Raasiku lasteaia õpetajad maalinäituse, nüüd etendavad Kivirähki ja suurepärasel tasemel. See eneseväljendusviis on lastele tohutu eeskuju.”

0

Möödunud nädalal selgusid käsipalli Balti liiga veerandfinalistid. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäi kahe mängu kokkuvõttes ülinapilt alla oma peamisele rivaalile, Põlva Serviti meeskonnale.
Esimese mängu pühapäeval, 12. märtsil Kehras oli võitnud kodumeeskond 27:26. Kordusmäng oli laupäeval, 18. märtsil Põlvas. Selle võitis ühe punktiga Serviti 25:24 (12:13). Kehra parimana viskas Mikita Yermashevich 10 väravat. Kuigi kahe mängu kokkuvõttes oli seis viigiline, pääses edasi Põlva meeskond, kuna viskas võõrsil rohkem väravaid.
Kehra meeskonna peatreener Indrek Lillsoo oli pettunud: „Väga valus ja väga kahju just mängijate pärast. Tegime kõik justkui õigesti, kontrollisime mängu ja juhtisime peaaegu terve mängu. Väsimus, õnn, mängujuht Uku-Tanel Laasti haigestumine – küllap on need põhjused, miks nii läks.“
Peatreener lisas, et tänavuste Balti liiga mängude põhjal väärinuks Kehra meeskond kindlasti kohta nelja parema seas, kuid paraku läks teisiti. Ainsa Eesti meeskonnana pääses Balti liiga finaalturniirile Põlva Serviti, kuna Viljandi HC kaotas Riihimäe Cocksile mõlemas veerandfinaalmängus. Finaalturniir toimub 8.-9. aprillil Põlvas.