Kolmapäev, 29. märts 2017

Kuu arhiivveebruar 2017

0
  • Sundliitmine: Kuusalu vallajuhid kutsuvad Loksa kolleege kohtuma;
  • Kuusalu erihoolekandemaja asukoht võib veidi muutuda;
  • Väljavõte eelnõust – Loksa ja Kuusalu liitmise mõjudest;
  • Kuusalu, Kolga ja Loksa noored kohtusid ettevõtlusseminaril;
  • MARGUS SOOM ja ERRi juht sõlmisid karatefilmi koostöölepingu;
  • Viinistu rahva kohtumine vallavalitsusega: poolsaare küladesse kergliiklusteed;
  • Loksa, Kuusalu ja Kolga noored otsisid Loksa tühjadele majadele kasutust;
  • Elutööpreemia ja Wiedemanni auhind Kehra vilistlastele;
  • Kehra lapsevanemad: lasteaiatoit võiks olla tervislikum;
  • SIRJE VOOLMAAL on Kehras korraga kaks näitust;
  • Kehralane lõi Facebookis Anija valla kainete autojuhtide grupi;
  • Raasiku valla eelarve vastu võetud;
  • Raasiku valla aukodanik on JUHAN TRUMP;
  • Raasiku vald ostab Kulli küla pumplaga seotud kinnistud;
  • Näidend “Metsloomade haigla” kujutab Raasiku valla elu.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
 
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 1. märtsil.

0
HELJU PIKHOF, rii­gi­ko­gu liige

HELJU PIKHOF,
rii­gi­ko­gu liige

Kau­ban­dus­kes­kus­tes ae­ga sur­nuks löö­vad lap­sed või maa­koh­ta­de bus­si­pea­tus­tes­se ko­gu­ne­nud igav­le­vad noo­ru­kid on üs­na ta­va­pä­ra­ne vaa­te­pilt. Rää­ki­ma­ta las­test, kes val­da­va osa va­bast ajast vee­da­vad ar­vu­tis või nu­ti­te­le­fo­nis. Noor­tel on va­ja ea­kaas­las­te­ga su­hel­da, ka ar­vu­ti­ga si­na­sõp­rust pi­da­da, kuid se­da mõist­li­kul mää­ral. Kui noo­re ini­me­se el­lu ma­hu­vad vaid kool, ko­du ja in­ter­net, siis ki­pub tek­ki­ma tü­hik, mi­da ki­pu­tak­se täit­ma lol­lus­te­ga, pa­ha­tih­ti ka al­ko­ho­li ja nar­koo­ti­ku­mi­de­ga. Nii jää­vad aren­da­ma­ta las­te või­med, loo­mu­li­kud an­ded.
Noor­te­sei­re and­meil ei ole 10 prot­sen­ti Ees­ti koo­li­las­test vii­ma­se kol­me aas­ta jook­sul käi­nud ühes­ki tren­nis ega hu­vi­rin­gis, mis tä­hen­dab, et peaae­gu 30 000 last on hu­vi­te­ge­vu­sest kõr­va­le jää­nud. Ena­mas­ti on põh­ju­s va­ne­ma­te kõh­na­või­tu ra­ha­kott.
Sõl­tu­valt oma­va­lit­su­sest käib re­gu­laar­selt mõ­nes rin­gis või tren­nis  30-60 prot­sen­ti las­test. Se­da on liialt vä­he. Või­ma­lus hu­vi­te­ge­vu­ses osa­le­da peab ole­ma las­te põ­hiõi­gus, mit­te luk­sus­kaup. Va­ja­du­sest suu­ren­da­da hu­vi­te­ge­vu­ses kaa­sa löö­va­te las­te ar­vu, on Ees­ti po­lii­ti­kas rää­gi­tud küm­me­kond aas­tat. Jää on lõp­li­kult su­la­nud, 2017. aas­ta sep­temb­ris star­dib noor­te hu­vi­te­ge­vu­se  toe­tus­süs­teem, mil­le kau­du ja­ga­tak­se tä­na­vu kuus mil­jo­nit eu­rot ja edas­pi­di iga-aas­ta­selt üle 14 mil­jo­ni eu­ro. Riik võ­tab eri­li­se tä­he­le­pa­nu al­la  kolm vald­kon­da – kul­tuu­ri, spor­di ning loo­dus- ja täp­pis­tea­du­sed.
Rii­gi­ko­gus äs­ja esi­me­se lu­ge­mi­se lä­bi­nud noor­soo­töö sea­du­se ja hu­vi­koo­li sea­du­se muut­mi­se sea­dus an­nab pilt­li­kult öel­des ta­bu­re­ti­le kol­man­da ja­la. Ühelt poolt are­neb noor ini­me­ne ko­dus ja tei­salt koo­lis õp­pi­des. Kol­man­daks „ja­laks“ on hu­vi­ha­ri­dus, kus ta saab te­ge­le­da oma loo­mu­li­ke kal­du­vus­te­ga, aren­da­da isi­ku­pä­ra ja loo­min­gu­li­sust. Et riik hu­vi­ha­ri­du­se­le tu­ge­valt õla al­la pa­neb, muu­dab hu­vi­rin­gid ees­kätt maa­las­te­le kät­te­saa­da­va­maks, aga toe­tus­ra­ha ja­gub ka lin­na­des­se.
Val­mi­nud eel­nõu toe­tab va­ja­dus­põ­hist lä­he­ne­mist, jät­tes  ot­sus­ta­mis­va­ba­du­se suu­res­ti oma­va­lit­sus­te­le – pa­nus­ta­da tu­leb sin­na, kus la­hen­dus toob pa­ri­ma tu­le­mu­se, ol­gu uue tren­ni või hu­vi­rin­gi ava­mi­ne või täien­da­va koo­li­bus­si käi­ku­pa­nek. Oma­va­lit­sus­tel tu­leb te­ha ti­he­dat koos­tööd nii, et esi- p­laa­nil olek­sid las­te hu­vid.
Po­le kaht­lust, et ka­van­da­tav süs­teem avab mõ­ne­le­gi hin­ne­te­ga kim­pus ole­va­le noo­re­le tee pa­re­maks tu­le­vi­kuks. Las­te väär­tus­ta­mi­se ja tun­nus­ta­mi­se alu­seid tu­leb laie­ma­le tõm­ma­ta, nei­le roh­kem ene­seus­ku ja -kind­lust an­da.  Kui mõ­ne poi­si või tüd­ru­ku pea ei võ­ta  ma­te­maa­ti­kaü­le­san­deid nii häs­ti, las­kem tal sil­ma pais­ta näi­teks hü­pe­tes ja jook­sus.
Hu­vi­ha­ri­du­se uus mu­del ta­gab meie las­te­le se­ni­sest võrd­se­mad või­ma­lu­sed, võrd­se­ma star­di­pa­ku. Ai­tab ta­ga­da, et kõik lap­sed kas­vak­sid üles inim­väär­se­tes tin­gi­mus­tes, saak­sid või­ma­li­kult hea ha­ri­du­se koos või­ma­lu­se­ga aren­da­da oma an­deid. Ees­ti riik on  nii jõu­kas, kui ha­ri­tud ja ter­ved on siin­sed ko­da­ni­kud. Riik saab jõu­du­möö­da mõ­ju­ta­da las­te sün­di­mist, kuid märk­sa enam saab ta toe­ta­da nen­de üles­kas­va­mist.
Tä­nu las­te­toe­tus­te mär­ki­mis­väär­se­le tõst­mi­se­le on jõud­salt lan­ge­mas nii suh­te­li­ses kui ab­so­luut­ses vae­su­ses ela­va­te las­te arv. Jaa­nua­ris  te­ge­vust alus­ta­nud ela­ti­sa­bi­fond lee­ven­dab ük­sik­va­ne­ma­te­ga pe­re­de olu­kor­da. Juu­list hak­kab riik maks­ma 300 eu­rot lap­se­rik­ka pe­re toe­tust 3 ku­ni 6 lap­se­ga pe­re­de­le. Seit­set või ena­mat last kas­va­ta­vaid pe­re­sid oo­tab täien­dav 400 eu­ro­ne toe­tus.

0

„Keh­ra las­teae­da­de toit on mait­sev, kuid me­nüü tu­leks pa­re­mi­ni lä­bi mõel­da – ma­ka­ro­ni­de ase­mel roh­kem juur­vil­ja,“ võ­tab lap­se­va­ne­ma­te ar­va­mu­se kok­ku Le­pat­rii­nu hoo­le­ko­gu lii­ge KAT­RIN ROO­ME­RE.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu veeb­rua­ri­kuu  is­tun­gil  kõ­nel­di    ee­lar­ve    lu­ge­mi­sel    Keh­ra  las­teae­da­de  lap­se­va­ne­ma­te pöör­du­mi­sest. Lap­se­va­ne­mad Le­pat­rii­nu ja Las­te­ta­re hoo­le­ko­gu­dest soo­vi­sid, et vo­li­ko­gu ei vä­hen­daks koo­li­toi­du­le – Keh­ra las­teae­da­de­le val­mis­ta­tak­se toit güm­naa­siu­mi söök­las – ka­van­da­tud ra­ha­sum­mat. Vo­li­ko­gu kin­ni­tas ee­lar­ves­se Keh­ra koo­li­toi­du rea­le sel­leks aas­taks 107 048 eu­rot, mis on 15 500 eu­rot vä­hem, kui eel­mi­se aas­ta ee­lar­ves, kuid 10 000 eu­ro võr­ra roh­kem, kui eel­mi­sel aas­tal toit­lus­ta­mi­seks te­ge­li­kult ku­lus.
Hoo­le­ko­gu­de pöör­du­mi­ses ker­kis üles ka las­teae­da­de me­nüü tee­ma. Mõ­le­ma hoo­le­ko­gu lap­se­va­ne­ma­test liik­med leid­sid, et las­teaia­las­te toi­du­laual on lii­ga pal­ju ja­hu­too­teid – ma­ka­ro­ne, nuud­leid, mõ­ni­kord lau­sa mi­tu kor­da päe­vas. Al­la­kir­ju­ta­nud mär­ki­sid, et kar­tu­lit, ta­tart ja juur­vil­ja pa­ku­tak­se las­teaia­las­te­le lii­ga vä­he – ise­gi, kui Keh­ra koo­lis saa­vad lap­sed va­li­da kar­tu­li­te ja ma­ka­ro­ni­de va­hel, siis las­teae­da saa­de­tak­se ik­ka ma­ka­ro­nid. Veel soo­vi­ti, et las­te­le pa­ku­taks vä­hem pool­fab­ri­kaa­te – ka­la­pul­ki, vii­ne­reid ja muud tao­list ning joo­giks oleks piim, mit­te morss.
Le­pat­rii­nu hoo­le­ko­gu lii­ge Kat­rin Roo­me­re üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et pöör­du­mi­se ajen­diks sai see, kui det­semb­ris kuul­di, et koo­li­toi­du ee­lar­vet ka­vat­se­tak­se kõ­vas­ti vä­hen­da­da: „Möö­du­nud ke­va­del oli koo­li­toi­du tee­mal val­la­va­lit­su­se, koo­li ja las­teae­da­de esin­da­ja­te koo­so­lek, kus rõ­hu­ta­si­me, et las­teaia toi­du­laual võiks ol­la vä­hem ma­ka­ro­ne ja suhk­rut. Pä­rast se­da läks olu­kord pa­re­maks. Kuid aas­ta lõ­pus asi muu­tus, taas ha­ka­ti pak­ku­ma vä­ga pal­ju ma­ka­ro­ni­too­teid ja pii­ma enam mit­te. Ar­va­si­me, te­gu on sääs­tu­me­nüü­ga, et ra­ha kok­ku hoi­da.“
Las­te­ta­re hoo­le­ko­gu esi­mees In­ga Koit­la li­sas, et te­mal tek­kis kü­si­mus – kas kok­ku­hoi­tud ra­ha ar­velt po­leks saa­nud las­te toi­du­laud muu­ta ter­vis­li­ku­maks.

Lap­se­va­ne­mad
„Lu­ge­sin Sõ­nu­mi­too­jast Lok­sa koo­li kok­ka­dest. Nad üt­le­sid, et ei pa­ku las­te­le vii­ne­reid, ko­dus saa­vad neid na­gu­nii. See on mõt­le­mi­ne, mi­da oo­taks ka meie koo­li kok­ka­delt. Soo­vi­me, et las­teaia toi­du­laual vä­he­neks ma­ka­ro­ni­de osa­kaal, ase­me­le tu­lek­sid ter­vis­li­ku­mad kar­tul ja ta­tar. Kui­gi ter­vi­sea­met üt­leb, et kõik on kor­ras, sü­si­ve­si­ku­te, val­ku­de ja ras­va­de osa­kaal on pai­gas, tu­le­vad sü­si­ve­si­kud pea­mi­selt ma­ka­ro­ni­de ar­velt,“ rää­kis Kat­rin Roo­me­re.
Ta ju­tus­tas veel – kui aas­ta ta­ga­si hei­de­ti et­te, et ka­la­sup­pi­des on pal­ju luid ning söök­la­töö­ta­jad üt­le­sid, et ei suu­da kõi­ke pu­has­ta­da, tei­nud ta et­te­pa­ne­ku os­ta ka­la­fi­leed, kus on vä­hem luid: „Kuid need pi­did ole­ma kal­lid. Nüüd sel­gus, et ka üle-eel­mi­sel aas­tal jäi osa toi­du­ra­ha ka­su­ta­ma­ta.“
Eel­mi­sel aas­tal tel­lis Kat­rin Roo­me­re las­teaia me­nüü ana­lüü­si. Tal­le te­gi mu­ret, et las­teaia­s pa­ku­tak­se lii­ga pal­ju pii­ma­too­teid – hom­mi­kul pii­ma­supp, lõu­nal koo­re­ne pas­ta ja ko­hu­piim, õh­tuks ko­hu­pii­ma­kook: „Pä­rast se­da võe­ti joo­gi­piim me­nüüst väl­ja, kui­gi oleks või­nud me­nüüd kor­ri­gee­ri­da, et pii­ma­too­ted ei sa­tuks ühe­le päe­va­le.“
Lap­se­va­ne­mad soo­vi­vad te­ma kin­ni­tu­sel, et ter­vi­seamp­se oleks mi­tu kor­da päe­vas: „Kui Le­pat­rii­nus oli veel oma köök, said lap­sed pä­rast hom­mi­ku­söö­ki ja ka õh­tul juur­vil­ju näk­si­da. See on ter­vis­lik, po­le ka­lo­ri­ri­kas ja on te­ge­li­kult ka odav.“
In­ga Koit­la kü­sit­les Las­te­ta­re lap­se­va­ne­maid ja sai tea­da, et ar­va­mu­sed on poo­leks – um­bes poo­led lap­se­va­ne­mad on las­teaia­toi­du­ga ra­hul, tei­sed leia­vad, et me­nüüd oleks va­ja muu­ta ja nen­de et­te­pa­ne­kud on ena­mas­ti sa­mad, mis Le­pat­rii­nu lap­se­va­ne­ma­tel.

Las­teaia­töö­ta­jad
Ka Las­te­ta­re ja Le­pat­rii­nu di­rek­to­rid vii­sid hoo­le­ko­gu­de soo­vil õpe­ta­ja­te seas lä­bi kü­sit­lu­se, mi­da nad ar­va­vad las­teaia­toi­dust.
„Meie õpe­ta­jad leia­vad, et toit on mait­sev ja vä­ga mit­me­külg­ne ning lap­sed saa­vad sel­lest kõ­hu täis,“ mär­kis Le­pat­rii­nu di­rek­tor Nel­li Res­tov.
Ta kin­ni­tas, et las­teaed an­nab koo­li­köö­gi­le iga­päe­va­selt toi­du koh­ta ta­ga­si­si­det, et­te­pa­ne­ku­te­ga on ar­ves­ta­tud: „Toit on läi­nud pa­re­maks. Ka ter­vi­sea­met on öel­nud, et ka­lo­raaž ja sü­si­ve­si­ku­te hulk on pai­gas. Kui hoo­le­ko­gu soo­vib, et las­te toi­du­laual oleks roh­kem kar­tu­leid, po­le sel­leks va­ja öel­da, et ma­ka­ro­ne on lii­ga pal­ju. Te­ge­li­kult on kar­tu­lit ha­ka­tud ti­he­mi­ni pak­ku­ma, ka kar­tu­li­put­ru. Joo­gi­pii­ma pak­ku­mi­ses oli va­he­peal paus, ku­na lap­se­va­ne­mad ise ei soo­vi­nud se­da.“
Ka Le­pat­rii­nu õpe­ta­jad on leid­nud, et kar­tu­li­toi­te võiks ol­la veel roh­kem ning vä­hem ma­ka­ro­ne ja pii­ma­sup­pe, mor­si ase­mel pii­ma ja kee­fi­ri.
„Meie töö­ta­jad üt­le­vad, et toi­dul po­le hä­da mi­da­gi. Sel­ge see, et suu­re­mas pa­jas ei tu­le söök ala­ti nii mait­sev kui väi­ke­ses ning oma köö­gis teh­tud on ala­ti pa­rem, kuid õpe­ta­ja­te üld­hin­nang toi­du­le on hea,“ lau­sus Las­te­ta­re di­rek­to­ri kt Eda-Mai Tam­mis­te.
Kui­gi ka Las­te­ta­re õpe­ta­ja­te mee­lest võiks toit ol­la mit­me­ke­si­sem, sa­mal päe­val peaks väl­ti­ma sa­ma toi­duai­net – kui näi­teks on hom­mi­ku­söö­giks rii­si­supp, ei peaks lõu­na­söö­gis enam rii­si ole­ma. Ne­madki ar­va­sid, et ma­ka­ro­ni­too­teid on me­nüüs pal­ju ning joo­ki­dest võiks mor­si­le ee­lis­ta­da pii­ma.

Koo­li­juht ja abi­val­la­va­nem
Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal sõ­nas, et ala­ti saab pa­re­mi­ni, kuid toi­du­tee­ma on te­ma mee­lest üle või­men­da­tud: „Va­he­peal võis tões­ti tun­du­da, et ma­ka­ro­ne on me­nüüs lii­ga sa­ge­li, kuid ole­me se­da ka ise tau­ni­nud ning me­nüü­sid muut­nud. Meie koo­liarst, kes töö­tab küm­ne­kon­nas koo­lis, on öel­nud, et Keh­ra söök on neist pa­rim. Meie ko­kad tee­vad tööd sü­da­me­ga ja pa­ri­mas taht­mi­ses, et lap­sed saak­sid head toi­tu.“
Koo­li- ja las­teaia­lõu­na on ena­mas­ti sa­ma ja te­hak­se ühes pa­jas: „Koo­lis on ise­tee­nin­dus­lett ning ole­me püüd­nud las­te­le an­da va­li­da, näi­teks kas kar­tul või ma­ka­ron, se­da või­ma­lust las­teae­da­del tões­ti po­le.“
Kai­do Krein­taal sel­gi­tas, et me­nüü koos­tab pea­kokk koo­li ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja­ga: „Me ei tee soo­lot, kuu­la­me ala­ti se­da, mi­da las­teaiad soo­vi­vad.“
Ani­ja abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja kin­ni­tas, et ka lap­se­va­ne­ma­te teh­tud et­te­pa­ne­ku­te­ga on ar­ves­ta­tud, kui­gi mit­med et­te­hei­ted hoo­le­ko­gu­de kir­ja­des on vas­tu­pi­di­sed nen­de soo­vi­de­le aas­ta ta­ga­si.
„Pii­ma saa­vad lap­sed joo­gi­na üks ku­ni kolm kor­da nä­da­las. Li­saks sel­le­le tu­li eel­mi­sel aas­tal ta­ga­si­si­de, et lap­sed ei ta­ha hom­mi­ku­ti put­ru. See­tõt­tu on nüüd hom­mi­ku­ti kaks-kolm kor­da nä­da­las pii­ma­su­pid,“ tõi ta näi­teks.
Mar­ge Ra­ja li­sas, et on las­teaia ka­he kuu me­nüü põh­ja­li­kult üle vaa­da­nud, see vas­tab ter­vi­se­kait­se­nor­mi­de­le ning on nii mit­me­ke­si­ne, et saab sealt ideid ka oma pe­re­le toi­du val­mis­ta­mi­sel.
„En­ne vo­li­ko­gu poo­le pöör­du­mist olek­sid lap­se­va­ne­mad või­nud su­hel­da las­teaia või val­la­va­lit­su­se­ga. Nüüd on õh­ku pai­sa­tud põh­jen­da­ma­tud väi­teid ning jääb mul­je, et mi­da­gi on vä­ga hal­vas­ti. Kuid toit­lus­ta­mi­ne on võr­rel­des eel­mi­se paa­ri aas­ta­ga olu­li­selt pa­ra­ne­nud. Ka ter­vi­se­kait­se on se­da kin­ni­ta­nud, et mit­te mil­le­gi vas­tu po­le ek­si­tud. Pa­re­maks min­na saab mui­du­gi.“
Käe­so­le­vaks nä­da­laks on abi­val­la­va­nem kut­su­nud kok­ku Keh­ra las­teae­da­de ju­hid ja hoo­le­ko­gu­de liik­med ning koo­li ja söök­la esin­da­jad: „Ole­me nii­su­gu­seid kok­ku­saa­mi­si aeg-ajalt ik­ka tei­nud, vii­ma­ti eel­mi­se aas­ta ap­ril­lis. Kuu­la­me ära kõi­gi et­te­pa­ne­kud ja soo­vid.“

0

Ee­lar­ve 2. lu­ge­mi­ne jät­kus muu­da­tu­set­te­pa­ne­ku­te hää­le­ta­mi­se­ga.

Raa­si­ku vo­li­ko­gu võt­tis möö­du­nud nä­da­lal vas­tu 2017. aas­ta ee­lar­ve. Lä­bi ae­ga­de suu­rim ee­lar­ve te­ki­tas kol­me kuu is­tun­gi­tel dis­kus­sioo­ne –eri­meel­su­si oli ra­ha jao­ta­mi­se ja ee­lar­ve me­net­le­mi­se osas
Vo­li­ko­gu is­tun­gil tutvustas Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi lu­ge­mis­te va­hel saa­bu­nud muu­da­tu­set­te­pa­ne­kuid. Ta rääkis, et Aru­kü­la põ­hi­koo­li juht­kon­na­ga on aru­ta­nud ruu­mi­puu­du­se lee­ven­da­mist ning jõu­tud sei­su­ko­ha­le, et 250 000 eu­ro pai­gu­ta­mi­ne moo­dul­juur­de­ehi­tus­se oleks mõist­lik, kuid söök­la laien­da­mi­se­ga li­san­duv tei­ne sa­ma pal­ju on rais­ka­mi­ne, kui ren­di­tak­se moo­du­lid. 2018. aas­tal peaks val­mi­ma juur­dee­hi­tu­se la­hen­dus – koo­li 3. kor­ru­se väl­jae­hi­ta­mi­ne või li­sa­kor­pu­se ra­ja­mi­ne. Käesoleval aastal on plaa­nis stat­sio­naar­se laien­du­se tööp­ro­jekt ja han­ke et­te­val­mis­tus.
Arut­lu­sel oli ka Raa­si­ku koo­li spor­di­hoo­ne ra­ja­mi­se­ga seon­duv. Tä­na­vu oli plaa­nis koos­ta­da tööp­ro­jekt ja eks­per­tiis. Ola­vi Lii­van­di ja Raa­si­ku koo­li hoo­le­ko­gu te­gid pa­ran­du­set­te­pa­ne­ku, et 2017. aas­tal võiks alus­ta­da ehi­tu­se­ga, sel­leks tu­leks ee­lar­ves­se li­sa­da 200 000 eu­rot. Val­la­va­lit­sus viis et­te­pa­ne­ku ee­lar­ves­se, kuid val­la­va­nem rõ­hu­tas – muu­da­tu­se­ga po­le ee­lar­ves re­ser­vi ju­huks, kui mõ­ni tei­ne pro­jekt va­jab li­sa.
Jaa­nua­ri is­tun­gil oli kõ­ne all las­teaiaõ­pe­ta­ja­te abi­de ta­su. And­re Sepp te­gi et­te­pa­ne­ku tõs­ta pal­ka pla­nee­ri­tust roh­kem, val­la­va­lit­sus pi­di ar­vu­ta­ma, kas pal­ga­tõus võiks ol­la suu­rem. Val­la­va­nem üt­les veeb­rua­ri is­tun­gil, et 20 eu­rot kuus on veel või­ma­lik tõs­ta, see on ee­lar­ves­se ar­ves­ta­tud. Ta li­sas, et tee­ma­ga tu­leb eda­si te­ge­le­da ning oo­da­ta, mis sam­me as­tub riik õpe­ta­ja­te pal­ka­de osas.
Sot­siaal­vald­kon­na realt on kok­ku­hoid 15 000 eu­rot, ku­na ko­mis­jon ei toe­ta­nud val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kut tõs­ta toe­tus­te ar­ves­ta­mi­se alust, toi­me­tu­le­ku­pii­ri kor­da­jat, 2,5kord­seks.
Tal­vi Aruaas te­gi et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da sot­siaal­se kait­se ku­lu­sid 40 000 eu­ro võr­ra, ku­na möö­du­nud aas­tal oli te­ge­lik ku­lu väik­sem ee­lar­ves­se pla­nee­ri­tud sum­mast. An­ne­ly Liiv te­gi et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da sot­siaal­se kait­se, sot­siaal­toe­tus­te ja rah­va­ma­ja­de ülal­pi­da­mis­ku­lu­de, täp­se­malt Aru­kü­la kul­tuu­ri­selt­si toe­tust, suu­na­ta ra­ha val­la tee­de ning Aru­kü­la põ­hi­koo­li ehi­tu­seks. Sot­siaal­ku­lu­de vä­hen­da­mist põ­hjen­das ta, et kui te­ha iga­päe­va­selt ini­mes­te­ga tööd, peak­sid sot­siaal­ku­lud vä­he­ne­ma, mit­te suu­re­ne­ma. Val­la­va­nem lau­sus, et sot­siaal­kait­se­ku­lu­sid on kõi­ge ras­kem pla­nee­ri­da, ka po­le ot­sus­te te­ge­mi­sel või­ma­lik läh­tu­da võrd­lu­sest eel­mi­se aas­ta­ga.
Ta sõ­nas, et kind­las­ti po­le või­ma­lik min­na kul­tuu­ri­te­ge­vu­se ri­da­de kal­la­le: „Eri­ne­valt sot­siaal­kait­sest on neid või­ma­lik vä­ga täp­selt pla­nee­ri­da.”
And­re Sepp te­gi et­te­pa­ne­ku li­sa­da 9000 eu­rot Aru­kü­la kas­ta­nial­lee val­gus­ta­mi­seks. Ta põh­jen­das, et see on oht­lik kõn­ni­tee­ta lõik, es­ma­ne tur­va­li­sus tu­leks ta­ga­da val­gus­tus­pos­ti­de­ga.
Val­la­va­ne­ma sõ­nul on tee­lõik sa­ma oht­lik, na­gu 10 aas­tat ta­ga­si, kui val­mis kerg­liik­lus­tee pro­jekt: „Prae­gu­ne poo­lik la­hen­dus tooks ohu­tu­se ase­mel pi­gem ohu­tun­de ka­ha­ne­mi­se ja võib muu­ta olu­kor­ra oht­li­ku­maks, sest ei jär­gi­taks enam va­sa­kul teeää­rel kõn­di­mi­se nõuet.”
And­re Sepp soo­vis oma muu­da­tu­set­te­pa­ne­kuid lä­bi hää­le­ta­da, Ja­ko Rei­nas­te te­gi see­jä­rel et­te­pa­ne­ku te­ha komp­ro­miss, vä­hen­da­da sot­siaal­vald­kon­nast veel 10 000 eu­rot ja li­sa­da kerg­liik­lus­tee­de­le. See­jä­rel soo­vis ta ee­lar­vet koos oma ja teis­te muu­da­tus­et­te­pa­ne­ku­te­ga komp­leks­selt hää­le­ta­da, et sääs­ta ae­ga.
And­re Sepp vas­tas, et see on kon­ku­ree­riv et­te­pa­nek ning tei­sed vo­li­ko­gu­liik­med esi­ta­sid et­te­pa­ne­kud täh­ta­jaks ja kui nad soo­vi­vad, tu­leb iga et­te­pa­nek lä­bi aru­ta­da ja hää­le­ta­da, ku­na nii sä­tes­tab ee­lar­ve­te vas­tu­võt­mi­se ja täit­mi­se kord ja ühe et­te­pa­ne­ku­ga ko­gu ee­lar­vet vas­tu võt­ta ei saa.
Ja­ko Rei­nas­te et­te­pa­nek ra­ha üm­ber­pai­gu­ta­mi­seks sai kõi­ki­de vo­li­ko­gu­liik­me­te toe­tu­se. Et­te­pa­nek vä­hen­da­da Aru­kü­la kul­tuu­ri­selt­si realt 40 000 eu­rot ei läi­nud lä­bi – poolt olid 3, vas­tu 11, era­poo­le­tu 1 vo­li­ko­gu­lii­ge.
Tal­vi Aruaas jäi ra­hu­le, et sot­siaal­se kait­se ee­lar­vet on vä­hen­da­tud 25 000 eu­rot ning oma et­te­pa­ne­kut hää­le­ta­da ei soo­vi­nud.
Ka And­re Sepp oli nõus Aru­kü­la al­lee tä­na­va­val­gus­tu­se­le ku­lu­va 9000 eu­ro et­te­pa­ne­ku ta­ga­si võt­ma, kuid rõ­hu­tas, kui ka 2018. aas­tal po­le või­ma­lik kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se­ga alus­ta­da, tu­leb lei­da al­ter­na­tiiv­ne la­hen­dus.
Kui ko­gu ee­lar­ve oli vas­tu võe­tud, üt­les And­re Sepp, et te­gu on ühe suu­ri­ma ee­lar­ve­ga ning on loo­tus, et elu lä­heb pa­re­maks: „Ee­lar­ve me­net­le­mi­sel on aga puu­du st­ra­tee­gi­li­sest pla­nee­ri­mi­sest ko­mis­jo­ni, võib-ol­la ka vo­li­ko­gu ta­se­mel. Meil on st­ra­tee­gia do­ku­men­did, neist tu­leb kin­ni pi­da­da.”
Vo­li­ko­gu esi­mees Ants Ki­vi­mäe vas­tas, et ajal, mil And­re Sepp oli rii­gi­ko­gus, oo­da­ti Raa­si­ku val­las eu­ro­fon­di­de ava­ne­mist: „Ei jõud­nud­ki ära oo­da­ta, et põ­hi­koo­lid mi­da­gi saak­sid, riik võt­tis suu­na rii­gi­güm­naa­siu­mi­te­le. Et­te­hei­de peaks mi­ne­ma hoo­pis Toom­pea­le. Raa­si­ku val­las on ol­nud ko­gu aeg põ­hi­mõ­te, et pro­jek­ti­de omao­sa­lu­se ra­ha leia­me me ala­ti.”
Val­la­va­nem li­sas, et ee­lar­ve me­net­lu­ses olid alu­seks just keh­ti­vad st­ra­tee­gia­do­ku­men­did: „Kii­ret te­ge­mist va­ja­vaid as­ju on pal­ju, sa­mas po­le nad tek­ki­nud äk­ki. Neid te­ge­vu­si on aas­taid eda­si lü­ka­tud ja on jõud­nud faa­si – ko­he va­ja. Ee­l­ar­ve on prot­sess, mis kes­tab pool­teist ka­lend­riaas­tat, sea­du­seand­ja on jät­nud või­ma­lu­se ee­lar­vet prot­ses­si käi­gus muu­ta ehk täp­sus­ta­da.”

0

Raa­si­ku val­la­va­nem RAI­VO UUK­KI­VI, vo­li­ko­gu võt­tis möö­du­nud nä­da­lal vas­tu 2017. aas­ta val­laee­lar­ve, ole­te ise­loo­mus­ta­nud, et tä­na­vu­ne ee­lar­ve on üks am­bit­sioo­ni­ka­maid. Miks?
„Am­bit­sioo­ni­kus seis­neb mit­mes as­pek­tis. Meil on töös Raa­si­ku põ­hi­koo­li juur­dee­hi­tus ja Aru­kü­la kerg­liik­lus­tee lõik raud­tee­jaa­mast rah­va­ma­ja­ni. Nei­le li­san­du­sid ot­sus laien­da­da Aru­kü­la põ­hi­koo­li, sest ku­na­gi­ne ot­sus kol­man­dat kor­rust mit­te te­ha mak­sab nüüd kät­te ja ta­ga­ne­da po­le ku­sa­gi­le. Tei­ne  ot­sus, mi­da saab sa­mu­ti ni­me­ta­da am­bit­sioo­ni­kaks, oli li­sa­da ee­lar­ves­se Raa­si­ku põ­hi­koo­li laien­da­mi­se tei­ne etapp – spor­di­hoo­ne ra­ja­mi­ne. See oli ee­lar­ves ehi­tust et­te­val­mis­ta­va­te te­ge­vus­te­ga, kuid me­net­lu­se käi­gus ot­sus­ta­ti ka ehi­tu­se al­gus püü­da tuua 2017. aas­tas­se.
Li­saks on meil jät­ku­valt ee­l­ar­ves suur pro­jekt Raa­si­ku ale­vi­kus – üle kol­me­ki­lo­meet­ri­se kerg­liik­lus­tee lõi­gu ra­ja­mi­ne. See on küll suu­re­mas osas plaa­ni­tud ra­has­ta­da PKT-meet­mest, kuid pro­jek­ti­ma­hu suu­re­ne­mi­ne kas­va­tab kind­las­ti ka omao­sa­lust.
Tu­leb ar­ves­ta­da, et ra­ha ei kas­va puu ot­sas. Tih­ti tun­dub, et vo­li­ko­gu­des ee­lar­ve me­net­le­mi­sel see mo­ment unu­neb. Ku­na 2017 on ka va­li­mis­te aas­ta, lõi ka meie ee­lar­ve me­net­lus­se sis­se va­li­mis­te vaim. Eri­ti kum­ma­li­ne oli jäl­gi­da ko­ge­nud ko­ha­li­ke po­lii­ti­ku­te käi­tu­mist, unus­ta­tak­se, kui­das oma­va­lit­sust ju­hi­tak­se, kui­das te­kib ee­lar­ve, mis on st­ra­tee­gia­do­ku­men­did. See­ga am­bit­sioo­ni­kus seis­neb sel­les, et me ole­me oma ee­lar­ve pla­nee­ri­nud vä­ga ta­sa­kaa­lu ja meil puu­dub iga­su­gu­ne puh­ver, et kat­ta han­ge­test sel­gu­da võiv suu­rem in­ves­tee­ri­mi­se va­ja­dus konk­reet­se­te­le plaa­nis ole­va­te­le ob­jek­ti­de­le. See­ga võib ka aas­ta jook­sul li­san­du­da li­saee­lar­veid, mil­le­ga plaa­ni­tut üm­ber vaa­da­tak­se.
Am­bit­sioo­ni­kaks teeb te­ge­vu­se ka kurb tõ­sia­si, et me­net­lus ve­nis ja te­ge­li­kult pool­teist kuud on jää­da­valt ka­du­nud.”
Raa­si­ku vald sai ko­da­ni­ku­kam­paa­nia­ga ja sel­le­ga seo­tud ot­sus­te­ga ar­vu­kalt uu­si ko­da­nik­ke ja mak­su­tu­lu. Mis vald­kon­nas on ee­lar­ves li­sa­mak­su­tu­lust kõi­ge roh­kem ka­su ol­nud, mis vald­kon­di on see ai­da­nud  kat­ta?
„Se­da on vä­ga ras­ke vald­kon­ni­ti või te­ge­vus­te lõi­kes väl­ja tuua. Tõe­poo­lest suu­ren­da­si­me oma mak­su­tu­lu prog­noo­si ee­lar­ve me­net­lu­se käi­gus um­bes 130 000 võr­ra. Põ­hi­te­ge­vu­se ku­lu­de poo­le­le li­san­dus ta­su­ta ron­gi­sõi­du ku­lu, kuid see jääb kind­las­ti väi­ke­maks. Li­san­du­nud mak­su­tu­lu on ka üks al­li­kas, mil­le­ga toi­de­tak­se näi­teks Raa­si­ku põ­hi­koo­li spor­di­hoo­ne ehi­ta­mi­se al­ga­ta­mist käe­so­le­val aas­tal.”
Mil­li­sed on suu­re­mad in­ves­tee­rin­gud tä­na­vu­ses ee­l­ar­ves, kas mõ­ni olu­li­ne in­ves­tee­ring tu­li eda­si lü­ka­ta?
„Suu­re­mad on seo­tud Raa­si­ku põ­hi­koo­li­ga. Käi­ma­so­lev ehi­tus­töö val­mib juu­liks, sa­mal ajal käi­vad spor­di­hoo­ne tööp­ro­jek­ti koos­ta­mi­ne ja ehi­tus­han­ke et­te­val­mis­tus. Kind­las­ti on olu­li­ne Raa­si­ku rah­va­ma­ja re­mon­di­ka­va jär­je­kord­ne etapp – fas­saa­di soo­ju­sta­mi­ne ja uue sei­na­kat­te pa­nek. Taas on Raa­si­kul plaa­nis kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­ne PKT-meet­me toel. Kas osu­tu­me ra­has­ta­ta­va­te pro­jek­ti­de hul­ka, saa­me tea­da ilm­selt en­ne jaa­ni­päe­va. Aru­kü­las on plaa­nis lõpetada kerg­liik­lus­tee tei­ne eta­pp ja üle vaadata kol­man­da eta­pi pro­jek­t, teha Jaa­ma tä­na­valt koo­li­ni kõn­ni­tee, jätkata Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gu re­monti ning las­teaia saa­li re­mont.”
Veel det­semb­ri lõ­pu­ni ei ol­nud sel­ge, kas Raa­si­ku vald saab jät­ka­ta ise­seis­valt või oo­tab ees sund­liit­mi­ne. Kas ja kui­das mõ­ju­tas see ee­lar­ve koos­ta­mist?
„Kui vaa­da­ta põ­hi­te­ge­vu­si, siis suuri muu­tu­si ei ole ega saa­gi ol­la – keh­tiv õi­gus seab ko­hus­tu­sed, mi­da täi­ta. Ilm­selt ka in­ves­tee­rin­gu­tes ei toi­mu­nud suurt muu­tust, sest kõik teh­tu te­hak­se ja jääb ka­su­ta­da ik­ka ko­gu­kon­na­le, sõl­tu­ma­ta val­la ni­mest. Üks tee­ma küll täp­sus­tus. Kui al­gu­ses ei pa­nus­ta­tud st­ra­tee­gi­lis­te do­ku­men­ti­de aja­ko­has­ta­mi­se va­ja­du­se­le, sest pä­rast liit­mist oleks need tul­nud kind­las­ti üle vaa­da­ta, siis nüüd li­sa­ti 2017. aas­ta ee­lar­ves­se üldp­la­nee­rin­gu ja aren­gu­ka­va uuen­da­mi­se­ga seon­duv. See on kõi­ge ot­se­sem si­de ise­seis­va­na jät­ka­mi­se­ga.”
Kui pal­ju on ee­lar­ves ra­ha val­la tee­de re­mon­diks ja mis ula­tu­ses saa­te neid kor­da te­ha?
„Tee re­mon­ti re­gu­lee­rib tee­hoiu­ka­va. Kõik seal olev on eel­ar­ves   ar­ves­ta­tud.   Kui   pal­ju rea­li­see­rub, ole­neb han­ge­test. Ra­ha on pla­nee­ri­tud 250 000, mis si­sal­dab ka rii­gilt lae­ku­vat tee­hoiu­toe­tust. Kuul­da­vas­ti on see tänavu suu­rem.”
Mil­li­ne on käe­so­le­val aas­tal Raa­si­ku val­la lae­nu­koor­mus?
„Lae­nu­koor­mus oli 2016. aas­tal 41,1 prot­sen­ti, sa­mas­se suu­rus­jär­ku jääb ta ka 2017. See prot­sent on sel­li­ne num­ber, mis muu­tub pi­de­valt. Sõl­tub tu­lu­dest, sa­mu­ti osad lae­nud lõ­pe­vad. See­ga kesk­mi­selt saab tä­na­vu ka­su­ta­da numb­rit 41 prot­sen­ti.”
Kas uues ee­lar­ves on ka val­la­töö­ta­ja­te pal­ga­tõus?
„Per­so­na­li­ku­lud on 2017. aas­ta ee­lar­ves kok­ku 3 169 892 eu­rot, mis võr­rel­des 2016. aas­ta kor­ri­gee­ri­tud ee­lar­ve­ga on suu­re­ne­nud 276 627 eu­rot ehk 9,6   prot­sen­ti.   Per­so­na­li­ku­lu­de suu­re­ne­mi­ne on tin­gi­tud alam­pal­ga kas­vust 2017. aas­tal 470 eu­ro­le. Läh­tu­valt alam­pal­ga kas­vust ning ar­ves­ta­des rii­gi reaal­pal­ga kas­vu, ole­me kor­ri­gee­ri­nud ko­gu pal­gaast­mes­tik­ku kesk­mi­selt 7 prot­sen­ti ning ar­ves­ta­nud väi­ke­se pal­ga­kor­ri­gee­ri­mi­se­ga val­la­va­lit­su­se amet­ni­ke­le. Li­saks on 2017. aas­ta ee­lar­ves­se pla­nee­ri­tud oma­va­lit­sus­te va­li­mis­teks per­so­na­li­ku­lu­sid 10 000 eu­rot. Val­la ee­lar­vest – raa­ma­tu­ko­gud, las­teaiad, rah­va­ma­jad, hu­vi­kool, hu­vi­rin­gid, koo­lid, val­la­va­lit­sus – maks­ta­vad pal­gad kas­va­vad kesk­mi­selt 7,9 prot­sen­ti, enim kas­va­vad pal­gad las­teae­da­des ja kõi­ge vä­hem val­la­va­lit­su­ses.”

0

Graa­fik, kuns­tiõ­pe­ta­ja KRIS­TA SIM­SON on Kol­ga­kü­la kuns­ti­rin­gi pe­re­de­ga käi­nud maa­li­laag­ris viiel su­vel.

Kol­ga­kü­la las­te kuns­ti­rin­gi esi­me­ne maa­li­laa­ger koos ema­de-isa­de­ga oli 2011. aas­ta ke­va­del, kui sõi­de­ti ju­hen­da­ja Kris­ta Sim­so­ni eest­ve­da­mi­sel Moh­ni saa­re­le. Laag­rist ku­ju­nes tra­dit­sioon. Kuns­ti­hu­vi­li­si on eri pai­ka­des­se sõi­du­ta­nud Olev Ar­vis­to, bus­si­fir­ma Ar­la Sõi­dud oma­nik ja juht.
Tei­sel kor­ral sõi­de­ti möö­da Kuu­sa­lu val­da, siis min­di Kih­nu saa­re­le, järg­mi­sel su­vel Nõ­va­le, mul­lu Hiiu­maa­le.
Et tal­le­ta­da maa­li­laag­ri­te emot­sioo­ne, fo­to­sid ning kuns­ti­rin­gi liik­me­te loo­min­gut, val­mis maa­li­laag­ri­test pil­ti­de­roh­ke „Ins­pi­rat­sioo­ni­raa­mat“. Kol­ga­kü­la Selts sai eel­mi­sel aas­tal ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mist 2000 eu­rot rah­va­ma­ja las­te ja täis­kas­va­nu­te kuns­ti­rin­gi Hiiu­maa maa­li­laag­riks ning raa­ma­tu väl­jaand­mi­seks.
Raa­ma­tu si­su pa­nid kok­ku Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no ja Kris­ta Sim­son. Laag­ri­lis­tel pa­lu­ti kir­ju­ta­da, mis neid ins­pi­ree­rib. Juu­res on igaü­hest fo­to maa­li­mas-joo­nis­ta­mas, kõr­val näi­de loo­min­gust.
„Elu ins­pi­ree­rib. Ja ka maa­li­mi­se prot­sess ise – täie­li­kult ko­hal ole­mi­ne, te­raa­pi­li­ne iseen­da­ga te­ge­le­mi­ne. Maa­li­laag­rid ins­pi­ree­ri­vad ja tu­gev­da­vad ko­gu­kon­na­tun­net: ühi­selt te­hak­se süüa, hoi­tak­se üks­tei­se las­tel sil­ma peal, ol­lak­se toeks nõu ja jõu­ga,“ kir­ju­tas raa­ma­tu jaoks Kuu­sa­lu val­la hoo­le­kan­des­pet­sia­list Pil­le­riin Kurg Kol­gast.
„Ik­ka­gi see, et oled ko­dust ja ta­va­pä­ra­sest mil­jööst ee­mal. Ja selts­kond. Ja Kris­ta, kes os­kab võ­hi­kus­ki lei­da se­da, mi­da in­nus­ta­da. Ta on vä­ga hea in­nus­ta­ja,“ kii­dab raa­ma­tus Lok­sa koo­li õpe­ta­ja, Kol­ga­kü­la ela­nik Glai­di Aas­rand.
Kii­du­sõ­nu ju­hen­da­ja koh­ta ja­gub raa­ma­tus mit­mel laag­ri­li­sel. Kris­ta Sim­son: „Olin lii­gu­ta­tud, kui teks­te lu­ge­da sain. Mi­na kii­dan maa­li­laag­ri rah­vast, ne­mad tu­le­vad laag­ris­se, et mi­da­gi ära te­ha. Need kolm päe­va on in­ten­siiv­sed, sü­ve­ne­tak­se.“
Ta rõ­hu­tab, et suu­re töö teeb ära Kai­sa Lin­no, kes hoo­lit­seb ma­ju­tu­se ja va­rus­tu­se eest.
Kol­ga­kü­la „Ins­pi­rat­sioo­ni­raa­ma­tu“ trü­kiarv on 100. Raa­ma­tuid ja­ga­ti maa­li­laag­ri­tes osa­le­nu­te­le, osa jääb Kol­ga­kü­la Selt­si­le, et kin­ki­da koos­töö­part­ne­ri­te­le.
Kai­sa Lin­no: „Järg­mi­seks ka­heks maa­li­laag­riks on meil ra­ha­li­ne ka­te ole­mas, see­kord toe­ta­vad Lea­der-prog­ramm ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus. Tä­na­vu su­vel sõi­da­me Vai­nu­pea­le.“

0

„Val­la­va­lit­sus veel kaa­lub Kesk­väl­jak 2 krun­di jao­tu­se ja ehi­tus­mah­tu­de va­rian­te,“ üt­leb val­laar­hi­tekt KA­DI RAUD­LA.

Riik an­nab 392 000 eu­rot Kuu­sa­lu ale­vik­ku Kesk­väl­jak 2 kin­nis­tu­le 10 kor­te­ri­ga eri­hoo­le­kan­de-ela­mu ehi­ta­mi­seks. Ehi­tu­se ko­gu­mak­su­mus on 560 000 eu­rot, val­la omao­sa­lus on 168 000 eu­rot.
Veeb­rua­ri al­gu­ses toi­mus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas toe­ta­tud ela­mi­se tee­nust tut­vus­tav koos­o­lek. Rää­gi­ti ka muu­da­tus­test, mis on Kesk­väl­jak 2 kin­nis­tu de­tailp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­dus­se sis­se vii­dud pä­rast eel­mist koo­so­le­kut.
Koo­so­le­kul osa­le­sid kin­nis­tu lä­hi­naab­rid, kok­ku küm­me­kond ini­mest.
Val­la­va­lit­su­se esin­da­ja­te­le an­ti üle 11 all­kir­ja­ga ki­ri, mil­les on öel­dud, et psüü­hi­lis­te eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te ma­ju­ta­mi­ne ale­vi­ku kes­ke­le ei läh­tu Kuu­sa­lu ela­ni­ke ena­mu­se hu­vi­dest – eel­kõi­ge olu­kor­ras, kus ale­vi­ku rah­val puu­dub tead­mi­ne sel­lis­te ini­mes­te puu­de ras­ku­sast­mest ja kind­lus, et tu­le­vi­kus ei ha­ka­ta sin­na ma­ju­ta­ma üha ras­ke­ma diag­noo­si­ga pat­sien­te.
Koo­so­le­kul sel­gi­tas eri­hoo­le­kan­de juh­tiv te­ge­vus­ju­hen­da­ja Kaie Us­tav näit­li­ku viieast­me­lise toi­me­tu­le­ku­pü­ra­mii­di abil, kel­le jaoks ma­ja ehi­ta­tak­se. Pü­ra­mii­di alu­mi­ses osas on ta­va­li­sed ini­me­sed, kes ei va­ja iga­päe­vae­lu­ga toi­me­tu­le­kuks tu­ge. Eri­hoo­le­kan­de maj­ja te­hak­se kor­te­rid nei­le, kes on pü­ra­mii­di järg­mi­ses ast­mes – nad ei eri­ne pal­ju, vaid va­ja­vad na­tu­ke tu­ge, et tul­la toi­me ise­seis­va elu­ga. Kol­mas as­te on ko­gu­kond­lik elu­viis üht­se pe­re­na, näi­teks Camp­hil­li kü­lad. Nel­jan­dal ja viien­dal ast­mel ini­me­sed va­ja­vad üld- või öö­päe­va­ring­set hool­dust, sin­na kuu­lu­vad ka Valk­la hool­de­ko­du ela­ni­kud, kuid sel­lis­te va­ja­dus­te­ga ini­me­si Kuu­sa­lu eri­hoo­le­kan­de­maj­ja ela­ma ei pan­da, lu­bas ta.
Koo­so­le­ku­le oli osa­le­ma pa­lu­tud mees, kel­le laps on üks eri­hoo­le­kan­de ela­mu po­tent­siaal­se­test ela­ni­kest. Isa kir­jel­das oma lap­se olu­kor­da ja puuet – suu­res osas tu­leb ta en­da­ga toi­me, kuid kesk­koo­lis ei ole või­me­li­ne õp­pi­ma ja iga­päe­vae­lus va­jab na­tu­ke abi.
Val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la kin­ni­tas, et pla­nee­rin­gu la­hen­du­se­ga te­ge­le­tak­se eda­si. Hoo­ne esialg­ne es­kiis oli tel­li­tud sel­leks, et ra­ha­taot­lu­se juu­res sel­gi­ta­da ka­van­da­ta­vaid mah­te. Mil­li­se väl­ja­nä­ge­mi­se või ku­ju­ga hoo­ne ehi­ta­tak­se, sel­gub siis, kui pla­nee­ring on keh­tes­ta­tud ja tel­li­tak­se pro­jekt vas­ta­valt sel­le tin­gi­mus­te­le.
„Koo­so­le­kul le­pi­ti kok­ku, et val­la­va­lit­sus aru­tab esi­ta­tud kir­ja ning Kesk­väl­jak 2 kin­nis­tu pii­res ka krun­ti­mi­se ja toe­ta­tud ela­mi­se hoo­ne asu­ko­ha va­rian­te,“ lau­sus val­laar­hi­tekt Kadi Raudla.

0

JU­HAN TRUM­PI kir­ju­ta­tud ja ME­RI­KE KA­HU la­vas­ta­tud näi­dend esie­ten­dub Aru­kü­la rah­va­ma­jas ree­del, 11. märt­sil.

 Aru­kü­la rah­va­ma­jas saab igal nä­da­lal kok­ku näi­te­ring, mil­lel po­le veel ni­me. Te­gu on teat­rip­ro­jek­ti­ga, kus val­la juu­be­liks jõuab la­va­le Raa­si­ku val­la elust ins­pi­ree­ri­tud la­vas­tus „Mets­loo­ma­de haig­la”. Näi­den­di au­tor Ju­han Trump ise proo­ve näi­nud po­le, la­vas­tus on tru­pilt ja la­vas­ta­jalt Me­ri­ke Ka­hult tal­le 11. märt­sil ül­la­tu­seks.
Raa­si­ku val­la sün­ni­päe­va­deks on muu­si­kaõ­pe­ta­ja ja lau­lu­de au­tor Ju­han Trump kir­ju­ta­nud näi­den­di­se­riaa­li „Raa­si­ku val­la peh­med ja kar­va­sed” osa­sid ne­li kor­da, vii­ma­ti 2012. aas­tal. Viien­dat, eel­mis­te la­vas­tus­te­ga haa­ku­vat näi­den­dit hak­kas Ju­han Trump et­te val­mis­ta­ma möö­du­nud aas­tal. Idee oli ole­mas, va­ja oli näit­le­jaid ja la­vas­ta­jaid. Ta te­gi sot­siaal­mee­dias üles­kut­se, kuid eri­ti pal­ju soo­vi­jaid näi­te­la­va­le ei pür­gi­nud.
Näi­den­di val­mi­mi­se­le an­dis hoo sis­se Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas, kes võt­tis näit­le­ja­te ja la­vas­ta­ja leid­mi­se en­da pea­le. Ta ju­tus­tas, et võt­tis se­da kui põ­ne­vat väl­ja­kut­set, kui­gi osa­täit­jaid pol­nud ker­ge lei­da: „Mul oli kin­del soov, et Rain Las­si oleks näi­den­dis põ­der ning ku­na Aru­kü­la koo­li­juht Avo Möls on ol­nud näi­te­rin­gis ja vo­li­ko­gu­liik­me­na on ta val­la as­ja­de­ga kur­sis, pak­ku­sin ka tal­le rol­li.”
Kõik tei­sed­ki la­vas­tu­se näit­le­jad on Raa­si­ku val­la ko­ha­li­kud ini­me­sed – mõ­ned vä­hem, tei­sed roh­kem näi­te­rin­gi­des osa­le­nud, rollid on ka näiteks Ga­ri­na Too­min­ga­sel, noorsootöötajal Maarja-Ly Teinol.
La­vas­ta­ja­na kaa­lus Ga­ri­na Too­min­gas Taa­vi Tõ­nis­so­ni Nu­ku­teat­rist ning veel mit­meid tei­si, kes aga ei saa­nud ae­ga väl­ja­kut­set vas­tu võt­ta: „Siis mul plah­va­tas, et naa­ber­val­las Jõe­läht­mes on an­de­kas la­vas­ta­ja Me­ri­ke Ka­hu. Õn­neks oli ta nõus ja asi hak­kas ko­he jooks­ma. Raa­si­ku val­la teat­rip­ro­jek­ti­des po­le ta va­rem osa­le­nud, küll aga käi­nud oma trup­pi­de­ga Aru­kü­las esi­ne­mas.”
Garina Toomingas arvas, et rollide üleminekud võiksid olla muusikalised ja pakkus lavastajale välja Raasiku valla elaniku Andres Maasikamäe, kes aitab ühest rollist teise muusikaliste üleminekutega. Al­gu­ses olid proo­vid in­di­vi­duaal­selt ja dia­loo­gi­de­na, nüüd har­ju­ta­tak­se ka nä­da­la­va­he­tus­tel kõik koos.
La­val saa­vad kok­ku Põ­der, Siil, dok­tor Ai­bo­lit, Re­ba­ne, Prus­sa­kas, Rott. Ju­han Trump lau­sus, et loo­ma­de kau­du on vä­ga mõ­nus näi­den­di sünd­mu­si eda­si an­da ning ku­ju­ta­da Raa­si­ku val­la elu lä­bi hu­moo­ri­ka kõ­ver­peeg­li.
Dok­tor Ai­bol­ti ke­has­tav Ma­rian­ne Loik Raa­si­kult lau­sus, et nau­dib la­va­lo­le­kut vä­ga: „Olen ala­tes lap­se­põl­vest näi­den­di­tes osa­le­nud. „Mets­loo­ma­de haig­la” on vä­ga hu­vi­tav ning pa­kub ära­tund­mis­rõõ­mu, va­hel tu­leb lau­sa ri­da­de va­helt aru saa­da, mil­li­seid val­la mi­ne­viku­sünd­mu­si on ku­ju­ta­tud. Pal­ju­sid te­ge­la­si män­gi­vad loo­mad ning see­ga on la­vas­tu­ses sü­dam­lik­ke, koo­mi­li­si, ise­gi tant­su­li­si ele­men­te. “

0

Aru­kü­la koo­lis oli kuuendat korda hea­te­ge­vus­lik sõb­ra­päe­va­loos, mil­le tu­lu 380 eu­rot kin­gitakse Tal­lin­na Nõm­me las­te­ko­du­le. Hu­vi­juht Ma­ri Möls: „Peaau­hind oli Root­si kruiis, väik­se­ma­test as­ja­dest pa­ni­me kok­ku ül­la­tustega ko­tid.“

0

Vald ta­sub kin­nis­tu­te eest 40 000, vee­tar­bi­jad li­saks ühe kin­nis­tu eest 10 000 eu­rot ning an­na­vad val­la­le ta­su­ta üle.

Raa­si­ku val­la Kul­li kü­la Pist­ri­ku uu­se­la­mu­ra­joo­ni ela­ni­kud on vii­ma­se paa­ri aas­ta jook­sul kau­bel­nud vee hin­na üle pum­ba­ma­ja ja vee­to­rus­ti­ke oma­ni­ku OÜ­ga Sa­ne­li­ne, kes on äh­var­da­nud vee väl­ja lü­li­ta­da, kui kin­nis­tuo­ma­ni­ke­ga kok­ku­lep­pe­le ei jõu­ta.
Vaid­lus sai al­gu­se 2015. aas­tal, kui OÜ Alu­kon os­tis pum­ba­ma­ja­ga kin­nis­tu ava­li­kult oks­jo­nilt. Prae­gu­ne oma­nik on OÜ Sa­ne­li­ne. Et­te­võt­te esin­da­ja Kons­tan­tin Iva­niš­vi­li lau­sus too­na, et kin­nis­tu oli imeo­dav, ta plaa­nis ra­ha in­ves­tee­ri­da ning ha­ka­ta vee müü­mi­selt ta­ga­si tee­ni­ma.
Kü­lae­la­ni­kud pöör­du­sid prob­lee­mi­ga val­la­va­lit­sus­se ning tõ­de­sid, et neid ta­kis­tab le­pin­gut sõl­mi­mast eel­kõi­ge tee­nu­se kõr­ge hind – Kons­tan­tin Iva­niš­vi­li sõ­nul peaks iga ma­ja­pi­da­mi­ne maks­ma et­te­võt­te­le lii­tu­mis­ta­su ning vee eest 50 eu­rot kuus.
Vo­li­ko­gu aru­tas mul­lu no­vemb­ris, kui­das prob­lee­mi la­hen­da­da. Val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi rää­kis, et oma­nik po­le vee-et­te­võt­jaks hak­ka­mi­sest hu­vi­ta­tud, ei ka­vat­se te­ha mi­da­gi, et viia ra­ja­ti­sed ka­su­tus­loa saa­mi­seks vas­ta­vas­se olu­kor­da. Te­da ei saa sel­leks ka ko­hus­ta­da, sest vee-et­te­võt­ja saab ol­la vallavolikogu mää­ratud ettevõte.
Kons­tan­tin Iva­niš­vi­li pak­kus 25 kin­nis­tuo­ma­ni­ku­le pump­lat üü­ri­le 1000 eu­ro eest kuus või müü­giks 60 000 eu­ro­ga. O­ma­ni­kud ei ol­nud kum­ma­gi et­te­pa­ne­ku­ga nõus ning soo­vi­sid, et ko­hus ko­hus­taks vee­va­rus­tus­ra­ja­tis­te­ga kin­nis­tu­te oma­nik­ku ta­ga­ma vee­va­rus­tust. Ko­hus ei pi­dan­ud nõuet kül­lalt põh­jen­da­tuks, me­net­lus­se ei võt­nud.
Raa­si­ku val­la­va­lit­su­ses toi­mus möö­du­nud aas­ta 13. ok­toob­ril koo­so­lek kin­nis­tu­oma­ni­ke ja vee­va­rus­tus­ra­ja­tis­te­ga kin­nis­tu­te oma­ni­ke esin­da­ja­te­ga. Ot­sus­ta­ti, et val­la­va­lit­sus kü­sib va­ra­de koh­ta hin­nan­gu eks­per­dilt, see­jä­rel ot­sus­ta­tak­se, kas min­nak­se vo­li­ko­gus­se et­te­pa­ne­ku­ga, et vald oman­daks vee­va­rus­tu­se­ga seo­tud kin­nis­tud ja an­naks need üle vee-et­te­võt­ja­le, kes kor­ral­daks lii­tu­mis­te­ge­vu­se ja ka tee­nu­se müü­gi vas­ta­valt sea­du­se­le.
VKM Kon­sult OÜ esk­pert­hin­nan­gul on oma­ni­ku kü­si­tud 60 000 eu­rot põ­hi­mõt­te­li­selt vas­ta­vu­ses va­ra mak­su­mu­se­ga, kuid po­le tea­da kae­tud töö­de kva­li­teet. Eks­per­di hin­nan­gul on va­ja­lik li­sain­ves­tee­ring um­bes 20 000 eu­rot, et viia süs­teem ka­su­tus­loa saa­mi­seks nõu­tud olu­kor­da.
Val­la­va­lit­sus ar­vu­tas kok­ku va­ja­li­ku in­ves­tee­rin­gu ning ja­gas sel­le 26 pla­nee­rin­gu­alal asu­va ela­mu­kin­nis­tu va­hel. Lii­tu­mis­ta­suks ühe­le kin­nis­tu­le sai 3870 eu­rot kin­nis­tu koh­ta. Val­la­va­lit­sus saa­tis kõi­ki­de­le kin­nis­tuo­ma­ni­ke­le sel­gi­tus­te ja et­te­pa­ne­ku­te­ga ki­r­ja, nõu­so­lek tu­li 8 kin­nis­tuo­ma­ni­kult, kes on asu­nud ehi­ta­ma või kel­ on ma­jad val­mis.
Val­la­va­lit­sus val­mis­tas et­te eel­nõu, mil­le ko­ha­selt vald os­taks kin­nis­tud, mis seo­tud vee­va­rus­tu­seks seo­tud süs­tee­mi­de­ga. Val­la­va­nem rõ­hu­tas, et veet­ras­sid asu­vad teemaal ja kui vald saab nen­de oma­ni­kuks, peab au­to­maat­selt hak­ka­ma te­ge­le­ma ka tee­de­ga: „See ei tä­hen­da ai­nult tee hool­dust, vaid ka ehi­tus­ku­lu, sest teed po­le val­mis ehi­ta­tud ja see­ga va­ja­vad in­ves­tee­rin­guid. Se­da ku­lu ei ole või­ma­lik mak­se­te­na piir­kon­na ela­ni­kelt kü­si­da.”
Ivar Vil­berg te­gi et­te­pa­ne­ku, et oman­da­mis­hind ei to­hiks üle­ta­da 40 000 eu­rot ning vo­li­ko­gu hää­le­tas sel­le poolt.
Vee­va­rus­tu­se kin­nis­tute oma­nikud olid esial­gu 40 000 eu­ro­ga nõus, hil­jem li­sa­sid soo­vi muu­ta Pärt­li­par­gi maaük­su­se sih­tots­tar­ve ela­mu­maaks, ra­ja­da sin­na ela­mu ja lii­ta see vee­vär­gi­ga ta­su­ta. Val­la­va­lit­sus aru­tas tee­mat ja jõu­dis jä­rel­du­se­le, et üldp­la­nee­ring ei või­mal­da väl­jas­ta­da soo­vi­tud suu­ru­se­ga hoo­ne­le ro­he­võr­gus­ti­kus pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­si ega ehi­tus­lu­ba il­ma üldp­la­nee­rin­gut muut­va de­tailp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­se­ta. Val­la­va­lit­sus pak­kus al­ter­na­tii­vi­na de­tailp­la­nee­rin­gu al­ga­ta­mist, kuid li­sas, et ku­na lä­bi­rää­ki­mis­te põh­jus on vaid­lus vee­va­rus­tu­sest ja de­tailp­la­nee­rin­gu me­net­lus ei või­mal­da kii­ret la­hen­dust, sai val­la­va­lit­sus pak­ku­da det­semb­ri­ is­tun­gil vee­va­rus­tu­se kin­nis­tu­te ost­mist 50 000 eu­ro­ga.
Vo­li­ko­gu ei toetanud det­semb­ris kin­nis­tu­te ost­mist 50 000 eu­ro­ga ning jäi 40 000 os­tu­hin­na juur­de. Kul­li kü­la kin­nis­tu­te oma­ni­kud pi­da­sid Kons­tan­tin Iva­niš­vi­li­ga lä­bi­rää­ki­mi­si, jõu­ti kok­ku­lep­pe­le, et li­saks kuue­le kin­nis­tu­le on Kons­tan­tin Iva­niš­vi­li nõus loo­bu­ma ka sa­mas piir­kon­nas asu­vast Pärt­li­par­gi kin­nis­tust, mil­le sih­tots­tar­ve on maa­tu­lun­dus­maa. Kul­li kü­la ela­ni­kud os­ta­vad kin­nis­tu 10 000 eu­ro eest ning an­na­vad sel­le val­la­le ta­su­ta üle. Os­tu­hin­na osas te­hak­se nen­de­ga ta­saar­vel­dus vee­vär­gi­ga hi­li­se­mal lii­tu­mi­sel.
Vo­li­ko­gu muu­tis veeb­rua­ri is­tun­gil val­la­va­ra oman­da­mi­se ot­sust, fik­see­ris os­tu-müü­gi­tin­gi­mu­sed ja hin­nad vas­ta­valt vee­va­rus­tu­se kin­nis­tu­te oma­ni­ku, tar­bi­ja­te ja val­la­va­lit­su­se kok­ku­lep­pe­le.