Neljapäev, 20. juuli 2017

Kuu arhiivjaanuar 2017

0

Ehitusettevõtja soovib Jägala jõe äärde Matsimäe kinnistule teha puhkeküla.

Eelmisel teisipäeval, 17. jaanuaril oli Anija vallamajas Vetla külas asuva Matsimäe maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu. Planeeringu algatas Anija vallavolikogu 2014. aasta septembris. Kuna tegu on valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, on tellija Anija vallavalitsus. Planeeringuga on kavas muuta 4,65 hektari suurune maaüksus osaliselt äri-, osaliselt väike­elamumaaks, praegu on see maatulundusmaa. Maaomanik soovib sinna edaspidi rajada puhkeküla, kus on üks suurem puhkemaja kuni 28 inimese majutamiseks ning kämpingud perede majutamiseks. Väikeelamukrundile on kavandatud eramu pererahvale.
Matsimäe maaüksus asub Vetlas, Perila-Jäneda maanteest ligikaudu 900 meetrit lõuna pool, Jägala jõe idakaldal.
„Osaliselt on seal lodumaa, osaliselt mägine ala, veidi ka põl­lumaad. Puhkekeskus on ka­vandatud mäenõlvale, park­la põllule, seega ei pea väga palju puid maha võtma,“ rääkis Anija valla arhitekt Inga Vainu.
Ka hooned on kavandatud arvestusega, et väärtuslikku kõrghaljastust maksimaalselt säilitada. Planeering lubab ka forellitiigi rajamist, selleks tuleb arhitekti sõnul lodumaad süvendada.

Omanikul suured plaanid
Matsimäe maaomanik Raldi Vellau, kes on ka Anija vallas mitmeid ehitushankeid võitnud Anka´s Ehituse Grupi omanik, rääkis Sõnumitoojale, et ostis Vetlas asuva maa 1990ndate lõpus metsamaaks. Nüüd kavandab ta sinna üht suurt puhkemaja ja kolme väikest paarismaja, mis tulevad samas stiilis kui suur maja.
„See on looduslikult väga kaunis koht. Sain puhkekeskuse jaoks inspiratsiooni Tauno Kangro Laitse graniitvillast,“ ütles maaomanik.
Kolmekordse puhkemaja esimene korrus on kavandatud poolenisti maa alla, mäenõlva sisse. Sinna tehakse saun ja köök, teisele korrusele tuleb suur kaminaga peosaal, kolmandale toad inimeste majutamiseks. Seal saab omaniku sõnul hakata pidama suuremaid üritusi, ka firmade koolitusi ja pidusid, pulmi, juubeleid. Paarismajad on mõeldud väiksematele seltskondadele, näiteks peredele.
„Selliseid korralikke puhkekohti on Eestis väga vähe,“ märkis Raldi Vellau.
Projekteerima hakatakse maaomaniku sõnul siis, kui üldplaneering on kehtestanud. Ta avaldas lootust, et aasta lõpuks on need mõlemad tehtud. Edasine sõltub rahast: „Mul endal selle ehitamiseks raha pole, seetõttu plaanin taotleda raha projektide kaudu.“
Kui fondidest toetusraha saada ei õnnestu, kavatseb ta pöörduda eraettevõtjate poole: „Eesti ärimeestel raha on ning nii palju, kui olen uurinud, tundub see ka erarahastajatele atraktiivne. Mul on juba huvilisi, kes tahaksid seda maad ära osta, kui detailplaneering on kehtestatud. Aga proovin esialgu ikka ise rahastajaid leida.“
Ta oletas, et puhkeküla ehitamine läheb maksma umbkaudu 300  000-400  000 eurot.

Naabrid kiitsid heaks
Arhitektuuribüroo Kolmas Tee Projekt OÜ koostatud detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul osales peale maaomaniku ja vallavalitsuse esindajate ka Matsimäe maaüksuse kaks naabrit. Inga Vainu kinnitusel ei olnud elanikud puhkekeskuse vastu, pigem leidsid, et see elavdab piirkonda. Nende ainus kartus oli seotud sellega, kas edaspidine tihe liiklus ei hakka lõhkuma nende koduteed. Maanteelt kahe esimese elumajani on kruusatee, sealt Matsimäele ja edasi pinnastee. Elanikud soovisid, et maanteelt kodudeni viiv tee jääks ka edaspidi korralikult liigeldavaks. Seetõttu otsustati – maaomanik sõlmib nendega eelkokkuleppe, et hoiab tee korras ning taastab, kui vaja.
Raldi Vellau ütles Sõnumitoojale, et mõistab inimeste hirme, kuid lubas, et „Lasnamäe ehitamiseks“ seal ei lähe ning kui metsaveomasinad pole seni teed lõhkunud, ei juhtu sellega midagi ka seoses puhkekeskuse rajamisega.
Nüüd läheb detailplaneering nõutavale kooskõlastusringile vajalikesse instantsidesse, seejärel vallavolikokku. Kui volikogu on planeeringu vastu võtnud, pannakse see avalikule väljapanekule. Siis tuleb omanikul taotleda jõeäärse ehituskeeluvööndi vähendamist. Inga Vainu kinnitusel käisid enne detailplaneeringu algatamist kohapeal keskkonnaameti töötajad ning leidsid, et 50meetrist ehituskeeluvööndit võib vähendada. Pärast seda, kui planeeringu on üle vaadanud maavanem, saab volikogu selle kehtestada. Vallaarhitekt prognoosis menetlemisaja pikkuseks umbes pool aastat. Ka tema arvas, et ettevõtmisel on perspektiivi, kuna ümbruskonnas on mitmeid looduslikult kauneid kohti, lähedal on ka Valgehobusemägi, kuid korralikke majutuskohti napib.

0
  • Politseinik ANU METSAORG käis Itaalias põgenikke vastu võtmas;
  • Raasiku vald taotleb tänavavalgustuse uuendamiseks üle miljoni eurotoetust;
  • Raasiku aleviku viie tee ristmik valmib kevadel;
  • HEAK uuris ja analüüsis kodanikeühenduste rahastamist omavalitsustes;
  • Ida-Harjus on Toetusprogrammidest enim raha saanud Kuusalu valla MTÜd;
  • Kuusalu valla taidlejate talvepeo parimad olid Hea Tuju Esmaspäev ja Viimikud;
  • Dirigent EDMAR TUUL: “Naiskoor Kadri õpetas mind paremini suhtlema.”;
  • Kiiu lasteaed teeb koostööd Turu ja Tampere Ülikooliga;
  • Kuusalu vallavalitsus taotleb EASist toetust Kolga staadioni rekonstrueerimiseks;
  • Kolga kool sai katusega bussiootepaviljoni;
  • Anija valla aasta tegijate hääletus on alanud;
  • Vetlasse plaanitakse puhkekeskust;
  • Kehra õpetaja ANNE TAMMARU “Luuleubinates” on 30 aasta luuletused;
  • Anija vald taotleb tänavavalgustuse uuendamiseks üle miljoni eurotoetust.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 1. veebruaril.

0

Järg­mi­se aas­ta peo kor­ral­dab ker­ge­muu­si­ka­koor Hea Tu­ju Es­mas­päev, žü­rii hin­nan­gul oli pa­rim nais­rüh­ma Vii­mi­kud et­teas­te.

Kuu­sa­lu val­la taid­le­jad saa­vad kok­ku kord aas­tas jaa­nua­ris, et te­ha pi­du et­teas­te­te, söö­gi-joo­gi ja tant­su­ga. Tä­na­vu kor­ral­das peo 21. jaa­nua­ril Kuu­sa­lu nais­koor Kad­ri. Õh­tut juh­tis koo­ri di­ri­gent Ed­mar Tuul, kes oli va­li­nud taid­lus­rin­gi­de­le lau­lud kol­me te­no­ri – Ivo Lin­na, Tõ­nis Mä­gi ja Jaak Joa­la re­per­tuaa­rist. Nen­de trio­kont­ser­dist möö­dus mul­lu 20 aas­tat. Iga kol­lek­tiiv sai lau­lu, mi­da omas võt­mes esi­ta­da.
Esi­ne­jaid oli 14, Ed­mar Tuul lau­sus, et val­las on taid­lus­rin­ge küll roh­kem, kuid vii­ma­se mi­nu­ti­ni oli väl­ja­lan­ge­jaid – et­teas­te­te­ga ei jõu­tud val­mis.
Pi­du al­gas nais­koo­ri möö­du­nud aas­ta või­duet­teas­te­ga, kus Ed­mar Tuul lau­lis „Rän­da­jaid” ja nai­sed ke­has­ta­sid põ­ge­ni­ke saa­bu­mist.
Võist­le­jad olid ja­ga­tud grup­pi­des­se. Esi­me­ses olid Kuu­sa­lu pa­su­na­koor, kes lau­lis Jaak Joa­la „Trum­mi­tüd­ru­kut”. Joa­lat ke­has­tas Lau­ri Me­tus, trum­mi­tüd­ruk oli Kai­do Roht­mets. Et­teas­te tee­nis tu­ge­va ap­lau­si ning pub­lik pa­lus kor­du­se­si­tust. Vi­ha­soo se­ga­koor esi­tas Tõ­nis Mäe lu­gu „Moo­ni­ka”, va­na­­ema­de tant­su­rühm Tiiu tant­sis Tõ­nis Mäe „Lii­va­kel­la” saa­tel. Vi­ha­soo näi­te­ring te­gi Ivo Lin­na loost „Tean, ei tea” val­mi­mis­ka­paa­nia pa­roo­dia.
Tei­ses gru­pis esi­nes Kuu­sa­lu mees­koor, kes lau­lis ees­ti, soo­me ja ve­ne kee­les Jaak Joa­la „Nae­ra­ta” ning li­sa­sid, et te­gu on in­teg­ree­ri­mis­lau­lu­ga, mis pü­hen­da­tud põh­ja- ja ida­naab­ri­te­le. Nai­san­sam­bel Vii­si­vee­re­ta­jad te­gid näi­te­män­gu Ivo Lin­na kuul­saks lau­lud „Oma saa­rest”. Kuu­sa­lu­rah­va Tea­ter oli esi­ne­mi­seks kok­ku pan­nud rüt­mi­muu­si­ka­rüh­ma, mis kan­dis et­te Tõ­nis Mäe „Sa haa­ra kin­ni mu käest”.
Nais­rühm Vii­mi­kud tegid Jaak Joa­la lau­lust „Vih­ma­pii­sad” et­teas­te, kus oma ke­ha ja suu­ga imi­tee­ri­sid vih­ma­piis­ku. Kol­ga­kü­la Lai­ne­rid esi­ta­sid tant­su- ja näi­te­män­gu Ivo Lin­na loost „Aas­ta siis oli 65”, ker­ge­muu­si­ka­koor Hea Tu­ju Es­mas­päev la­hen­das Jaak Joa­la „Öö Chi­ca­gos” uu­dis­te­lu­ge­mi­se­ga. Kol­ga-Kuu­sa­lu kam­mer­koo­rist as­tus la­va­le ük­sin­da pre­si­dent Ul­vi Rand, kes lu­ges „See rõõm on elust en­dast” lau­lu sõ­nu.
Rah­va­tant­su­rühm Ka­bu­ja­la­ke la­vas­tas Jaak Joa­la „La­van­da” kuul­sa ko­möö­dia „Õh­tu­söök ühe­le” ees­ku­jul. Kol­ga se­ga­rühm esi­tas Joa­la „Da­vai poig­ra­jem v lju­bov”. Tant­suklu­bi Ro­sa Ver­de tõi la­va­le Tõ­nis Mäe „Olim­pia­da 80”, mis läks sa­mu­ti kor­da­mi­se­le.
Võit­ja sel­gi­tas väl­ja žü­rii, ku­hu kuu­lu­sid Tõ­nis Mä­gi ehk Tiiu Lep­nurm ja Ivo Lin­na ehk Vii­vi Vunk.
Kol­man­da ko­ha päl­vis Kuu­sa­lu pa­su­na­koor, tei­seks jäi rah­va­tant­su­rühm Ka­bu­ja­la­ke. Võit­jaid oli kaks – süm­bool­se suu­sa­ke­pi ja õi­gu­se kor­ral­da­da järg­mi­se aas­ta pi­du, sai Hea Tu­ju Es­mas­päev, kes sai li­sa­punk­te vik­to­rii­ni­kü­si­mus­te­le vas­ta­mi­se ning ak­tiiv­su­se eest tant­su­põ­ran­dal. 2014. aas­ta lõ­pus asu­ta­tud ker­ge­muu­si­ka­koor tal­ve­pi­du va­rem kor­ral­da­nud pole. Žü­rii ar­va­tes oli aga kõi­ge pa­rem ja täius­li­kum et­teas­te nais­rüh­mal Vii­mi­kud.
Hea Tuju Esmaspäeva dirigent Kai Peterson ütles, et pidu oli väga tore, võit ning peo korraldamise õigus tore üllatus: „Osalesime peol alles kolmandat korda. Meeldib, et peol saavad kokku vanad ja noored, uued ja vanad taidlejad. Esinemised annavad õhtule palju juurde. Korraldamist me ei karda, oleme kooliüritustel harjunud ideid ellu viima.”
Et­teas­te­te va­hel ning pä­rast män­gis tant­suks an­sam­bel Frag­ments Tal­lin­nast ning DJ Wind ehk Ed­mar Tuul.

0

Maan­teea­met ehi­tab Raa­si­ku ale­vi­ku 5 tee rist­mik­u ümber.

Raa­si­ku ale­vi­ku 5 rii­gi­tee rist­mi­ku uus ühen­dus­tee on ol­nud mõn­da ae­ga ava­tud, kuid tööd po­le veel lõp­pe­nud. Val­la hal­du­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja An­do Liiv lau­sus, et osa­li­selt on veel te­ge­ma­ta as­fal­tee­ri­mi­ne ja hal­jas­tus, sa­mu­ti mär­gis­tus­tööd.
Rist­mik­ku ehi­tab maan­teea­met, kes plaa­nib tööd lõ­pe­ta­da ke­va­del, kui il­mad on pü­si­valt plussk­raa­di­des ja maa­pind su­la­nud. Tööd al­ga­sid mullu su­ve lõ­pus.
Uus ühen­dus­tee on Te­ha­se tee ja Kos­ti­ve­re tee va­hel, edas­pi­di on rist­mik nel­ja­ha­ru­li­ne. Rist­mi­ku­le jääv lõik Te­ha­se teest on prae­gu su­le­tud, va­rem oli seal sõi­du­tee, pä­rast rist­mi­ku val­mi­mist on plaan ra­ja­da sin­na kerg­liik­lus­tee.
Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ra­has­ta­mi­se taot­lust po­le val­la­va­lit­sus EA­Si veel esi­ta­nud, An­do Liiv üt­les, et prae­gu käib vii­mas­te maao­ma­ni­ke­ga koos­kõ­las­ta­mi­ne ja pro­jek­ti täien­dus­te li­sa­mi­ne.
Kerg­liik­lus­tee on pro­jek­tee­ri­tud ning hak­kab kul­ge­ma Tal­lin­na maan­tee ja Te­ha­se tee ää­res Raa­si­ku va­na kal­mis­tu juu­rest ku­ni Te­ha­se tee bus­si­pea­tu­se­ni.

0

IL­LE METS­LA
SA Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus et­te­võt­lus­kon­sul­tant

Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus, BDA Con­sul­ting ja Et­te­võt­lu­se Aren­da­mi­se Sih­ta­su­tus kor­ral­da­vad 2017. aas­tal jät­ku­valt 7päe­va­seid ees­ti­keel­seid baas­koo­li­tu­si alus­ta­va­te­le et­te­võt­ja­te­le. Koo­li­tus an­nab va­ja­li­kud baas­tead­mi­sed oma et­te­võt­te käi­vi­ta­mi­seks ja edu­kaks jät­ka­mi­seks.
Koo­li­tu­se tee­mad
• St­ra­tee­gi­li­ne pla­nee­ri­mi­ne väi­keet­te­võt­tes: mi­na kui et­te­võt­ja ärii­dee ning ärii­dee aren­da­mi­ne;
• tu­run­dus ja müük: tu­run­dusst­ra­tee­gia ning tu­run­dus- ja müü­gip­laan;
• too­tea­ren­dus ja tee­nu­se di­sain;
• fi­nants­juh­ti­mi­se alu­sed;
• mees­kon­na moo­dus­ta­mi­ne, äri moo­dus­ta­mi­seks res­surs­si­de leid­mi­ne.
Koo­li­tu­se käi­gus val­mib ka ärip­laan. 7päe­va­se koo­li­tu­se osa­le­mis­ta­su on 40 eu­rot, mis si­sal­dab koo­li­tus­ma­ter­ja­le ja koh­vi­pau­se. Pro­jek­ti ra­has­ta­tak­se Eu­roo­pa Re­gio­naa­l­aren­gu Fon­di va­hen­di­test.
2017 aas­ta esi­me­ses poo­les toi­mub kok­ku ne­li koo­li­tust, mil­lest kolm on ees­ti­keel­sed, üks neist toi­mub lau­päe­vi­ti, ja üks ve­ne­keel­ne.
Li­sain­fot saab SA Har­ju Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­kus et­te­võt­lus­kon­sul­tan­dilt
Il­le Mets­lalt, 656 6641,
il­le@heak.ee.

0

Keh­ra val­la ni­me toe­ta­jad ot­sus­ta­sid, et ei taot­le val­la­ni­me muut­mist.

„Meil oli hea mõ­te, kuid kah­juks see ei teos­tu­nud,“ üt­les üks Keh­ra val­la ni­me toe­ta­ja, MTÜ Keh­ra Koo­li Vi­list­la­sed ju­ha­tu­se lii­ge Mart Ra­ja.
Ta sel­gi­tas, miks ot­sus­ta­ti ni­me­muut­mi­se eel­nõud mit­te al­ga­ta­da: „Ni­me­muut­mi­se idee eest­ve­da­jad tä­na­vad kõi­ki, kes tee­ma üle arut­le­sid ja kaa­sa lõid. Kuid jäl­gi­des mu­jal Ees­tis ana­loog­se­te juh­tu­mi­te la­hen­deid, on sel­ge, et ju­rii­di­li­selt jää­vad maks­ma ik­ka­gi ai­nult vo­li­ko­gu­de ot­su­sed, rah­va­kü­sit­lus­te tu­le­mus­te­ga ar­ves­ta­ma ei pea.“
Ku­na Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ei li­sa­nud sü­gi­sel toi­mu­nud rah­va­kü­sit­lu­se­le li­saks Ani­ja ja Kõr­ve­maa val­la ni­me­le ka Keh­ra val­la ni­me, kor­ral­das MTÜ Keh­ra Koo­li Vi­list­la­sed al­ter­na­tiiv­se rah­va­kü­sit­lu­se. Ini­mes­tel pa­lu­ti vas­ta­ta, kas nad soo­vi­vad Ani­ja ja Aeg­vii­du val­la ühi­ne­mi­sel loo­da­va val­la ni­meks Keh­rat ning kas ühi­ne­vad val­la­ni­me muut­mi­se eel­nõu al­ga­ta­mi­se­ga. Nel­ja nä­da­la jook­sul aval­das Keh­ra ni­me­le ja ni­me­muut­mi­se eel­nõu al­ga­ta­mi­se­le toe­tust 311 ini­mest.
„See on tu­gev toe­tus, kui­gi 500-600 häält oleks mei­le and­nud veel suu­re­ma man­daa­di,“ mär­kis Mart Ra­ja.
Sel­le nä­da­la es­mas­päe­val saa­tis val­la ni­me va­he­ta­mist soo­vi­nud ak­tiivg­rupp Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu­le kir­ja. Al­la on kir­ju­ta­nud Mart Ra­ja ja Keh­ra Koo­li Vi­list­las­te ju­ha­tu­se esi­mees Paul Luš­kov.
Nad mär­gi­vad, et hal­dus­re­for­mi kul­gu jär­gi­des on Ees­til ees vä­ga suur­te, vä­he­malt 11 000 ela­ni­ku­ga, val­da­de tek­ki­mi­ne ning kui­gi Ani­ja val­la aren­gu­ka­vas kir­jel­da­tak­se küll Keh­ra kui tõm­be­kes­ku­se suurt po­tent­siaa­li, puu­dub stra­tee­gi­li­ne plaan sel­le aren­da­mi­seks: „Val­la ni­me­ta­mi­ne Keh­ra ni­me­ga on vä­ga konk­reet­ne te­ge­vus, mis tooks piir­kon­na tõm­be­kes­ku­se­le va­ja­lik­ku tä­he­le­pa­nu.“
Veel tea­ta­vad nad, et mõis­ta­vad – vo­li­ko­gud te­gid val­la ni­me­va­li­ku ot­sus­tus­kor­ras, kuid ot­su­se te­gi­jad ei ar­ves­ta­nud hal­dus­re­for­mi lõp­pe­des suur­val­da­de tek­ki­mi­se­ga.
„Üks­kõik, mil­li­se järg­mi­se lii­tu­mi­se kor­ral ei ole Ani­ja ni­mel enam või­ma­lust jät­ka­ta. Ida-Har­ju suu­ru­se­ga val­la ni­me­ta­mi­ne Ani­ja ni­me­ga ei ole reaal­ne,“ kir­ju­ta­vad ni­me­muut­mi­se toe­ta­jad.
Nad leia­vad, et Ani­ja val­la ni­mes­se ei ole ots­tar­be­kas eda­si in­ves­tee­ri­da ning usu­vad, et Keh­ra ni­mes­se teh­ta­vad in­ves­tee­rin­gud olek­sid ka­su­li­kud ise­gi va­hee­ta­pil, en­ne oma­va­lit­sus­te jär­je­kord­set lii­tu­mist.

0

Ka­tu­se­ga pa­vil­jon sar­na­neb Kol­ga koo­li­ma­ja va­ri­ka­tu­se­le.

Kol­ga koo­li õpi­la­sed saa­vad nüüd tuu­le ja sa­ju eest var­jus bus­si oo­da­ta pui­dust ka­tu­se­ga pa­vil­jo­nis, mil­le ehi­tas OÜ Me­fab.
Kol­ga koo­li di­rek­tor Tõ­nu Vald­ma üt­les, et oo­te­pa­vil­jon on ol­nud pi­kalt päe­va­kor­ras: „Ole­me ra­hul, et see on suu­res osas val­mi­nud. Ke­va­des­se jää­vad veel mõ­nin­gad vii­mist­lus­tööd ja ümb­ru­se hea­kor­ra­tööd, sa­mu­ti pa­vil­jo­ni pin­ki­de pai­gal­da­mi­ne. Siis on pro­jekt lõp­li­kult val­mis ning võib saa­vu­ta­tud tu­le­mu­se­ga ra­hul ol­la.”
OÜ Me­fab või­tis Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud rii­gi­han­ke möö­du­nud aas­ta ok­toob­ris, töö läks maks­ma 14 323 eu­rot.
Kol­ga kool taot­les kaua, et saa­da bus­sioo­te­pa­vil­jo­ni, ku­na Kol­ga koo­li juu­res saa­vad kok­ku õpi­las­bus­sid, osad õpi­la­sed is­tu­vad ühest bus­sist tei­se.
Pa­vil­jo­ni pro­jek­tee­ris ar­hi­tekt Vil­lu Uett ning va­ri­ka­tus on sar­na­ne koo­li­ma­ja va­ri­ka­tu­se­ga.

0

Möödunud kevadel Harjumaa Laululapsel 5-6aastaste vanuserühmas esikoha võitnud Minna Marie Truus Anija vallast valiti maakonda esindama ETV Laulukarusselli konkursile. Laste lauluvõistlus algas jaanuari esimesel pühapäeval. Minna Marie Truus osales teises saates 8. jaanuaril. Igas saates on 12 lauljat kolmest vanuserühmast, muusikutest žürii valib poolfinaali iga vanuserühma parima. Minna Marie Truus, kes esitas eelvoorus laulu „Õnneseen“ pääses poolfinaali kõige noorematest, kuni 7aastastest noortest lauljatest. Tema muusikaõpetaja on ema Kätlin Truus. Kokku on Laulukarussellil 8 eelvooru, järgnevad poolfinaalid. Poolfinaalidest pääseb igast vanuserühmast finaali 4 laululast.

0

Ani­ja val­la 2016. aas­ta te­gi­ja­te elekt­roo­ni­li­ne hää­le­tus kes­tab 5. veeb­rua­ri­ni.

Kuni 15. jaa­nua­ri­ni või­sid kõik soo­vi­jad esi­ta­da val­la ko­du­le­hel ole­va taot­lu­svormi kau­du kan­di­daa­te Ani­ja val­la aas­ta te­gi­ja­te kon­kur­si­le. Ala­tes es­mas­päe­vast ka­he nä­da­la jook­sul on pa­ri­ma­te väl­ja sel­gi­ta­mi­seks või­ma­lik an­da nei­le hää­li val­la ko­du­le­hel.
Kok­ku on üles sea­tud 30 kan­di­daa­ti, suu­re osa esi­ta­s rahvas, mõ­ned li­sas val­la­va­lit­sus.
„On vah­va, et ini­me­sed mär­ka­vad en­da üm­ber te­gi­jaid ning on aga­rad üks­teist tun­nus­ta­ma. Need, ke­da esi­ta­ti, on saat­nud kor­da suu­ri as­ju. No­mi­nen­ti­de hul­gas on ka neid, ke­da esi­ta­ti roh­kem kui üks kord,“ rää­kis val­la aren­dus­juht In­geld­rin Aug.
Ka­te­goo­rias­se aas­ta spor­di­te­gu esi­ta­ti ka Keh­ra staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­ne: „Aru­ta­si­me val­la­va­lit­su­ses pi­kalt, kas pa­ne­me sel­le lõpp­hää­le­tu­se­le, ku­na te­gu on val­la­va­lit­su­se et­te­võt­mi­se­ga – peak­si­me see­ga tun­nus­ta­ma iseen­nast. Sa­mas leid­si­me – kui ini­me­sed on pi­da­nud uue staa­dio­ni val­mi­mist aas­ta spor­di­teo tiit­li vää­ri­li­seks, ei saa me se­da omaal­ga­tus­li­kult kan­di­daa­ti­de seast väl­ja jät­ta.“
Tiit­li­le Ani­ja val­la aas­ta et­te­võt­ja te­gu 2016 kan­di­dee­ri­vad Keh­ra pui­du­fir­ma OÜ Nar­vo, ko­ha­lik tor­di­meis­ter Ka­ti Köök ehk FIE Kat­rin Roo­me­re ja Ala­ve­re li­ha­töös­tus OÜ A-Vorst, aas­ta va­ba­ühen­du­se tiit­li­le MTÜ Keh­ra Koo­li Vi­list­la­sed, Hel­ve Vaar­man­ni eest­võt­tel te­gut­sev Ani­ja Aia­ring, MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ja MTÜ Maad­lusk­lu­bi Ani­ja, aas­ta va­ba­taht­li­ku tiit­li­le ka­he­le lap­se­le asen­dus­ko­du pak­ku­nud Kät­lin ja Jaan Takk Ala­ve­rest, Ala­ve­re las­teaia sa­ge abi­li­ne Ja­nec Pär­na ning maad­lus­klu­bi töös­se pa­nus­ta­nud Jaa­na Han­nus, tiit­li­le aas­ta sä­de Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­la­va­nem An­ne­li Verp­son, val­la­vo­li­ko­gu lii­ge, Ani­ja Lü­li­ti üks al­ga­ta­ja­test Kai­sa Tam­ki­vi ning Ani­ja raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Pil­le Kul­la. Aas­ta noor­soo­töö­teo ka­te­goo­rias kan­di­dee­ri­vad Tuu­li­ki Roht­la eest­ve­da­mi­sel toi­mu­nud Ani­ja val­la õpi­las­ma­lev, Mi­kael Par­ma­ni eest­võt­tel ra­ja­tud Keh­ra jõu­lin­na­ku ning Pi­ret Ur­met las­te­le ja noor­te­le suu­na­tud sport­li­ke et­te­võt­mis­te eest. Aas­ta kü­la ka­te­goo­rias on kolm kan­di­daa­ti: Kihm­la-Sa­lu­mäe, Lin­nak­se ja Ala­ve­re. Aas­ta kul­tuu­ri­pär­liks on esi­ta­tud Keh­ras folk­loo­ri­fes­ti­va­li kor­ral­da­nud In­ga Koit­la, oma tei­se luu­le­ko­gu väl­ja and­nud An­ne­li Met­sao­ja ning muu­si­kaõ­pe­ta­ja ja koo­ri­juht, Ees­ti aas­ta ema He­li Ka­ru. Tiit­li­le aas­ta spor­di­te­gu kan­di­dee­ri­vad Keh­ra staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­ne, MTÜ Maad­lus­klu­bi Ani­ja, ka­he­kord­ne orien­tee­ru­mis­ve­te­ra­ni­de maail­ma­meis­ter Mar­je Viir­mann, ka­ra­te maail­ma­meist­ri­võist­lus­te hõ­be­me­da­li võit­nud Mikk Il­ves ning jalg­pal­lik­lu­bi Ani­ja Uni­ted loo­ja, Ani­ja Val­la Spor­di­maail­ma te­gev­juht Mih­kel Kuu­se. Tiit­li­le aas­ta te­gu on esi­ta­tud Kai­sa Tam­ki­vi, Li­lian Nõl­va­ku ja Kai­ti Kar­tu­so­vi al­ga­tu­sel toi­mu­nud Ani­ja Lü­li­ti, palk­ma­ja ehi­ta­mi­ne Ala­ve­re las­teae­da Val­do Söö­di eest­ve­da­mi­sel ning ASi Ho­ri­zo­ni ra­ja­tud park ja mä­les­tus­märk va­nas asu­las.
Nen­de seas oma lem­mi­ku­te valimi­seks tu­leb min­na val­la ko­du­le­he kau­du hää­le­ta­mis­kesk­kon­da, kus esi­me­se­na ava­neb tut­vus­tav le­he­külg. See­jä­rel on eral­di le­he­kül­ge­del iga ka­te­goo­ria kan­di­daa­did. Kui ühes ka­te­goo­rias va­lik teh­tud, tu­leb klik­ki­da „järg­mi­ne“. Kui kõi­gi 9 ka­te­goo­ria kan­di­daa­ti­de va­hel on va­li­tud, tu­leb va­ju­ta­da „saa­da ära“, see­jä­rel tu­leb kin­ni­tus sel­le koh­ta, et on hää­le­ta­tud. Kui mõ­nes ka­te­goo­rias ei os­ka lem­mi­kut va­li­da, võib sel­le va­he­le jät­ta.
Võit­jad kõi­gis ka­te­goo­rias kuu­lu­ta­tak­se väl­ja Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va kont­sert-vas­tu­võ­tul, 23. veeb­rua­ril Keh­ra güm­naa­siu­mi au­las.
Aas­ta te­gi­jad va­li­tak­se Ani­ja val­las kol­man­dat aas­tat, teist kor­da sel­gu­vad pa­ri­mad in­ter­ne­ti­hää­le­tu­se kau­du.

0

14. jaa­nua­ril al­ga­sid Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­ses val­la tä­na­vu­sed meist­ri­võist­lu­sed korv­pal­lis. Meis­tri­tiit­li eest võist­le­vad sel aas­tal 6 võist­kon­da, kes on ja­ga­tud kah­te alag­rup­pi.
Ava­voo­rus alis­tas A-alag­ru­pis ka­he eel­mi­se aas­ta võit­ja BC Kiiu 61:52 Mees­te Var­ju­pai­ga ning B-alag­ru­pis Kol­ga BC Tuub­li 77:33. II voo­rus 28. jaa­nua­ril on A-alag­ru­pis vas­ta­mi­si Kiiu ja Tal­linn­sa­lu, B-alag­ru­pis Kol­ga ja Val­la Idab­lokk. 4. veeb­rua­ril pee­tak­se III voo­ru män­gud, see­jä­rel jät­ka­vad kum­ma­gi ala­gru­pi kaks pa­re­mat pool­fi­naa­lis, nen­de võit­jad sel­gi­ta­vad val­la meist­ri, kao­ta­jad 3.-4. ko­ha oma­ni­ku.