Esmaspäev, 24. aprill 2017

Aasta arhiiv2017

0
  • Algas Harjumaa kiire interneti projekt DigiMaa;
  • Südamekuud tähistatakse Anija valla juubelile pühendatud orienteerumismänguga;
  • Kehra kunstidekooli õpetajad ajasid naljakuu puhul pillid sassi;
  • Ida-Harjus taastavad mõisaköögi traditsiooni Anija ja Kolga mõis;
  • Algab Lahinguvälja samba jaoks annetuste kogumine;
  • Viru rabas valmis esimene laudtee 40 aastat tagasi;
  • Kuusalu rahvalt oodatakse 7. maiks ajaloolisi fotosid;
  • ANTS AAMAN kutsub metsaomanikke valvsusele;
  • Lahemaa rannakülade kultuurilooliste paikade nimekirjad;
  • Vihasoo pillipralled on järjest rahvarohkemad;
  • Noorsootöö Loksa grupis on Kuusalu ja Vihula vald;
  • Ida-Harju suurim noorte laulu- ja tantsupeo lõkke süütamine oli Arukülas;
  • Aruküla on viimaseid suuri asulaid väljaehitamata vee- ja kanalisatsioonivõrguga;
  • Aruküla Pääsulinnu orkester ootab uusi mängijaid;
  • Liikumiskuul Raasiku vallas on tasuta trennid ning terviseüritused.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 26. aprillil.

0
  • ENN KIRSMAN: „Loksa ja Kuusalu tulnuks sundliita palju varem.”;
  • Kuusalu koolis kohtusid messil;
  • Ida-Harju ettevõtjad ja õpilased;
  • Külad vaidlustasid Kodasoo rabas turbatootmist lubanud kohtuotsuse;
  • Kuusalu koolis on mürafoor;
  • „Kuusalu valla laululaps” tulemused;
  • Loksal tuleb rahvaküsitlus 23. ja 24. aprillil;
  • Piirkonnapolitseinikel kaovad vastuvõtuajad;
  • Kehras oli riigikogu liikmete ja kossusõprade pallimäng;
  • Elanike huvi Anija valla üldplaneeringu vastu on leige;
  • Sündmuste korraldaja ANNELI PILLIROOG: „Hindan Anija mõisa ehedust.”;
  • Kehrasse vabariikliku olümpiaadi kaksikvõit;
  • Raasiku kooli remont ja juurdeehitus valmivad maikuus;
  • Eratreener MIRKO MIILITS Arukülast vormib kuulsuseid ja teeb terviseloenguid;
  • Aruküla koolipoisid kinkisid lasteaialastele liiklusvankri;
  • Raasiku vallast lähevad maakonnavõistlusele 10 laululast.
.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
.
.
 
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 19. aprillil.

0

Õpi­las­te­le pak­ku­sid su­veks tööd 12 ko­ha­lik­ku fir­mat.

Kuu­sa­lu koo­li saa­li olid nel­ja­päe­va, 6. ap­ril­li pä­rast­lõu­naks kut­su­tud 9.-12. klas­si õpi­la­sed Kuu­sa­lu, Kol­ga, Lok­sa ja Keh­ra koo­list. Kok­ku oo­da­ti um­bes 200 noort, ko­gu­nes 140 rin­gis. Keh­rast jäid pal­jud tu­le­ma­ta, sest tel­li­tud bus­si ei saa­bu­nud, Kuu­sal­lu pi­did Keh­ra güm­naa­siu­mist sõit­ma 75 õpi­last. Osa­le­da said Keh­rast 3 õpi­last ja õpe­ta­ja Ott Oja, kes sõi­tis Kuu­sal­lu au­to­ga.
Su­ve­töö mes­si kor­ral­das Põh­ja-Ees­ti Ra­ja­leid­ja. Va­rem on teh­tud Ida-Har­ju noor­te­le kar­jää­ri­se­mi­na­re ja tee­ma­päe­va­sid, töö­mess oli es­ma­kord­ne.
Kõi­ge­pealt rää­kis Töö­tu­kas­sa kar­jää­riin­fo spet­sia­list Aet Trei noor­te­le tööõi­gu­sest. Siis said nad tut­vu­da su­vis­te va­ba­de töö­koh­ta­de ja töö­tin­gi­mus­te­ga, et­te­võ­te­te­le oli saa­li sein­te äär­de sea­tud töö­lauad. Käi­di rää­ki­mas Ra­ja­leid­ja töö­ta­ja­te­ga, Töö­tu­kas­sa esin­da­jalt kü­si­ti tööõi­gu­se koh­ta li­sa­sel­gi­tu­si ja pa­lu­ti kom­men­taa­re su­vis­tel töö­koh­ta­del va­rem et­te tul­nud olu­kor­da­de­le.

Ko­kaa­bi­dest ka­ja­ki­pa­ran­da­ja­te­ni
Mes­sil olid esin­da­tud 12 ko­ha­lik­ku et­te­võ­tet. Ko­ha­peal ja­ga­sid sel­gi­tu­si Bal­ti Spoon OÜ, Valk­la Rand OÜ, Tuul­met Hol­ding OÜ, SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus ja Rei­mann Ret­ked OÜ esin­da­jad.
Ra­ja­leid­ja töö­ta­jad va­hen­da­sid Ja­cobs OÜ (Cap­ri Pit­sa­koh­vik Kuu­sa­lus), Hed­vig OÜ (Kuu­sa­lu ja Lok­sa Pe­re­pood), A.A.Idee OÜ (mööb­li­toot­ja Kuu­sa­lu kü­las), AS OG Elekt­ra (Kuu­sa­lu ja Lok­sa Gros­si Toi­du­pood), KV Töö­de OÜ (Ke­pi­vab­rik), OÜ Sil­dex (Jõe­kää­ru Puh­ke­ta­lu), Leo­loo­la Las­te­rii­ded OÜ (õmb­lus­töö­ko­da Kuu­sa­lus) rek­laam­ma­ter­ja­le su­vis­test  va­ba­dest  töö­koh­ta­dest.
Bal­ti Spoon pak­kus 18aas­tas­te­le ja va­ne­ma­te­le või­ma­lust töö­ta­da su­vel et­te­võt­te laos. Valk­la Rand kut­sus ap­pi köö­ki ja res­to­ra­ni­saa­li, Rei­mann Ret­ked ot­sib abi­li­si mat­ka­de­le ja ka­jak­ke pa­ran­da­ma. Ani­ja mõis va­jab töö­ta­jaid su­vis­te­le õp­pe­käi­ku­de­le ja üri­tus­te­le ning ka gii­de. Kol­ga­kü­las asuv Tuul­met Hol­ding pak­kus me­tal­li­tööd.
Bal­ti Spoo­ni per­so­na­li­juht He­le­na Aug kii­tis mes­si ning aval­das loo­tust, et see on jät­ku­suut­lik ja ai­na roh­kem et­te­võt­teid hak­kab sel­le vas­tu hu­vi tund­ma.
Pal­jud noo­red üt­le­sid, et neil on ju­ba su­veks töö ole­mas, pea­mi­selt sõi­de­tak­se Tal­lin­na, töö­ta­tak­se söö­gi­koh­ta­des, kaup­lus­tes, la­du­des. Oli ka neid, kes saa­vad su­vel töö­ta­da oma va­ne­ma­te töö­ko­has. Osad rää­ki­sid, et kaa­lu­vad mes­sil pa­ku­tud töö­koh­ta­de­le kan­di­dee­ri­mist.

Noo­red ta­ha­vad ko­he kii­tust ja edue­la­must
Kõi­ge enam kiit­sid noo­red Sõ­nu­mi­too­ja­le Töö­tu­kas­sa spet­sia­lis­ti Aet Trei esi­ne­mist. Ta ja­gas nõuan­deid, kui­das en­da eest seis­ta, kui tu­leb sõl­mi­da tööand­ja­ga töö­le­ping ja pan­na pai­ka töö­tin­gi­mu­sed.
Aet Trei rõ­hu­tas, et tööand­jad peak­sid ar­ves­se võt­ma – tä­na­päe­va noor on kär­si­tu, ta ta­hab tu­le­mu­si saa­da rut­tu, kui töö­tab, siis tu­leks te­da kii­ta või­ma­li­kult ko­he. Noo­red on nu­ti- ja üld­se ar­vu­ti­maail­mas kii­red ja tai­bu­kad. Sa­mas peak­sid nad mõist­ma, et suur osa sel­lest, mi­da Fa­ce­boo­kis ja mu­jal sot­siaal­mee­dias üt­le­vad või pos­ti­ta­vad, jõuab pal­ju­de­ni, ka tööand­ja­te­ni.
„Kõik, mi­da prae­gu teed, on in­ves­tee­ring tu­le­vik­ku, see on et­te­val­mis­tus tu­le­va­seks tööe­luks. Tööand­ja võ­tab kõi­ge­pealt te ni­me ja pa­neb Goog­les­se. Soo­vi­tan ka­su­ta­da sa­ma rel­va, goo­gel­da­ge et­te­võ­tet, uu­ri­ge eel­ne­valt, kel­le­ga te­gu, kas on prob­lee­me,“ sõ­nas ta.
„Ol­ge jul­ged ja pea­le­hak­ka­jad, kui kan­di­dee­ri­te töö­ko­ha­le, ka su­vi­se­le, tut­vus­ta­ge en­nast, rää­ki­ge, mis on teie tu­ge­vad oma­du­sed. Ta­he tööd te­ha on kõi­ge täht­sam. Põ­hi­li­ne – õp­pi­ge kel­laae­ga­dest, ka­lend­rist ja kok­ku­le­pe­test kin­ni pi­da­ma.“
Aet Trei soo­vi­tas, et ka täht­a­ja­lis­te töö­de pu­hul an­nab noo­re­le kõi­ge pa­re­ma ga­ran­tii, kui sõl­mi­tak­se töö­le­ping. Mi­da tööand­jad sa­ge­li ki­pu­vad unus­ta­ma, on nõue, et täh­ta­ja­li­selt töö­ta­va­tel noor­tel on õi­gus puh­ku­se­le. Ku­ni 18aas­tas­te puh­kus kes­tab 35 ka­lend­ri­päe­va. Kui jao­ta­da need aas­ta pea­le, on ühe kuu­ga õi­gus 2,9 puh­ku­se­päe­va­le. Kui täh­ta­ja­li­ne töö lõ­peb, tu­leks li­saks väl­ja­tee­ni­tud töö­ta­su­le maks­ta ka noor­te­le puh­ku­se­kom­pen­sat­sioo­ni.

Töö­sea­du­sand­lu­sest
7-12aas­tas­tel las­tel on lu­ba­tud töö­ta­da kul­tuu­ri, kuns­ti, spor­di või rek­laa­mi alal, kui see on ker­ge ja ohu­tu, ei se­ga ha­ri­du­se oman­da­mist. Tööaeg 3 tun­di päe­vas, 15 nä­da­las.
13-16aas­tas­te töö­ko­hus­tu­sed ei to­hi nõu­da suurt ke­ha­list või vaim­set pin­gu­tust. 13-14aas­ta­ne võib töö­ta­da päe­vas 4 tun­di, nä­da­las 20; 15aas­ta­ne 6 tun­di, nä­da­las 30; 16-17aas­ta­ne 7 tun­di, nä­da­las 35. 7-14aas­ta­se töö­le­võ­tul on nõu­tav tööins­pek­to­ri nõus­­olek.
Töö­tu­kas­sal on prog­ramm „Noor­te­ga­ran­tii“: hü­vi­ta­tak­se pool töö­ta­sust ku­ni 2kord­se mii­ni­mum­pal­ga ula­tu­ses, kui sõl­mi­tak­se vä­he­malt 2aas­ta­ne töö­le­ping 17-29aas­ta­se noo­re­ga, kes on Töö­tu­kas­sas töö­tu­na ar­vel ol­nud 4 kuud. Ta­su­tak­se ka noo­re väl­jaõp­pe ku­lud ku­ni 2500 eu­rot.

0

Eel­mi­sel nä­da­lal pi­did Ani­jal, Ala­ve­res ja Keh­ras toi­mu­ma Ani­ja val­la koos­ta­mi­sel ole­va üldp­la­nee­rin­gu ava­li­kud aru­te­lud. Ku­na ela­ni­kud pla­nee­rin­gua­ru­te­lu­de vas­tu hu­vi ei tund­nud, jäid Ani­jal ja Keh­ras koo­so­le­kud ära.
„Ilm­selt ei puu­du­ta val­la ül­di­ne aren­gup­laan ini­me­si pii­sa­valt. Prae­gu ei pla­nee­ri­ta mi­da­gi sel­list, mil­le­le ol­lak­se vä­ga vas­tu – na­gu ole­vat eel­mi­se üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se ajal ol­nud suur vas­tu­seis Pii­be maan­tee äär­de ka­van­da­tud len­nu­väl­ja­le,“ mär­kis val­laar­hi­tekt In­ga Vai­nu.
Koo­so­le­ku­le Ala­ver­re rah­va­maj­ja tu­lid mõ­ned ini­me­sed, kes te­gid ka paar et­te­pa­ne­kut: „Nen­de soo­vil pa­ni­me üldp­la­nee­rin­gus­se Voo­se kü­las Va­na-Täi­jär­ve vir­ges­tu­sa­la ning Ala­ve­re kü­la kerg­liik­lus­tee.“
Nüüd lä­heb üldp­la­nee­ring koos­kõ­las­tus­rin­gi­le ame­ti­asu­tus­tes­se, en­ne vas­tu­võt­mist on ka­vas tut­vus­ta­da kü­la­va­ne­ma­te ümar­lauas.
Üldp­la­nee­rin­gu joo­ni­sed ja se­le­tus­ki­ri ning kesk­kon­na­mõ­ju st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se aruan­ne on Ani­ja val­la ko­du­le­hel. Et­te­pa­ne­kuid saab te­ha ko­gu pla­nee­ri­misp­rot­ses­si väl­tel. Val­laar­hi­tekt kut­sub ini­me­si üles ole­ma ak­tiiv­sed ja esi­ta­ma jul­ge­malt soo­ve, mi­da üldp­la­nee­rin­gus võiks ar­ves­ta­da.

0

Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts kao­tas esi­me­ses koh­tuast­mes Ko­da­soo tur­ba­ra­ba vaid­lu­se.

Kuu­sa­lu val­las paik­ne­va Rum­mu jär­ve üm­ber ela­va­te pe­re­de õi­gus­te kait­seks loo­dud MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts on al­ga­ta­nud kam­paa­nia an­ne­tus­te ko­gu­mi­seks. Ra­ha on va­ja koh­tu­ku­lu­de eest ta­su­mi­seks. MTÜ võit­leb sel­le ni­mel, et Ko­da­soo ra­bas­se ka­van­da­tav tur­ba­toot­mi­ne ei ri­kuks kü­la­de joo­gi­vett või jä­taks neid joo­gi­vee­ta.
MTÜ taot­leb, et ko­hus tü­his­taks kesk­kon­naa­me­ti kor­ral­du­se, mil­le­ga an­ti ASi­le Toot­si Tur­vas vee eri­ka­su­tus­lu­ba tur­ba­toot­mi­se alus­ta­mi­seks Ko­da­soo ra­bas. Tal­lin­na hal­dus­ko­hus lan­ge­tas märt­si al­gu­ses ot­su­se – jät­tis MTÜ kae­bu­se ra­hul­da­ma­ta.
MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts ju­ha­tu­se lii­ge, Ka­ber­la kü­la­va­nem Anu Kirs­man üt­les, et esi­me­se ast­me koh­tu­vaid­lu­se­le on ku­lu­nud kok­ku 2685 eu­rot. Sel­leks on läi­nud Kuu­sa­lu val­lalt eral­da­tud kü­la­ra­had ning eraan­ne­tu­sed. Tä­na­vu­sest val­laee­lar­vest on MTÜ­le koh­tu­ku­lu­de kat­teks an­tud 800 eu­rot.
MTÜd esin­dab koh­tus Kesk­kon­naõi­gu­se Kes­kus. Kae­bu­ses tuuak­se väl­ja, et tur­ba­kae­van­da­mi­se kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mi­se koos­ta­nud In­se­ne­ri­bü­roo Stei­ger po­le ar­ves­se võt­nud kõi­ki as­pek­te.
Tal­lin­na hal­dus­ko­hus lei­dis, et kae­ba­ja ei esi­ta­nud sel­li­seid tõen­deid, mil­le val­gu­ses lu­ge­da vee-e­ri­ka­su­tus­lu­ba õi­gus­vas­ta­seks: „Ku­na Ko­da­soo tur­ba­maard­la on lü­li­ta­tud kae­van­da­mi­seks so­bi­va­te tur­baa­la­de ni­me­kir­ja, tu­leb tur­ba kae­van­da­mist pi­da­da tõe­näo­li­seks ka ju­hul, kui se­da ei tee AS Toot­si Tur­vas. Ko­ha­li­kel ela­ni­kel puu­dub sub­jek­tiiv­ne õi­gus nõu­da kae­van­da­mi­sest hoi­du­mist, küll on õi­gus nõu­da, et kae­van­da­mi­ne ei kah­jus­taks nen­de elu­kesk­kon­da.“
MTÜ on hal­dus­koh­tu ot­su­se vaid­lus­ta­nud ring­kon­na­koh­tus. Ju­ha­tu­se lii­ge Anu Kirs­man: „Usk sel­les­se, et aja­me õi­get as­ja, ja val­la ra­ha­eral­dis, and­sid kind­lus­tun­de vaid­lus­ta­da meie jaoks ne­ga­tiiv­ne koh­tuot­sus. Oo­ta­me an­ne­tu­si Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts MTÜ kon­to­le EE072200221065024457.“

0

Aru­kü­la las­teaia­lap­sed said kin­gi­tu­seks maan­teea­me­ti liik­lu­so­hu­tu­se pro­jek­ti käi­gus val­mi­nud õp­pe­va­hen­did – liik­lus­mär­gid ning pui­dust vank­ri nen­de hoid­mi­seks.

Aru­kü­la las­teaia Ruk­ki­lill lap­sed saa­vad ala­tes möö­du­nud nä­da­last liik­lust õp­pi­da liik­lus­lin­na­kus – Aru­kü­la põ­hi­koo­li 6. klas­si­de poi­sid val­mis­ta­sid tööõ­pe­tu­se tun­di­des liik­lus­mär­ki­de pos­tid ning pui­dust ra­tas­tel kas­ti ehk vank­ri. Maan­teea­met kin­kis liik­lus­mär­gid, ma­ha­rul­li­ta­va seb­ra, vil­ku­va val­gus­foo­ri ja plast­mas­sist koo­nus-tor­bi­kud.
Liik­lus­vank­ri pro­jek­ti kor­ral­dab maan­teea­met igal aas­tal. Las­teaed, kes liik­lus­vank­rit en­da­le soo­vib, peab leid­ma koos­töö­part­ne­ri – koo­liõ­pi­la­sed, kes vank­ri val­mis meis­ter­da­vad. Liik­lus­tee­mad on las­teae­da­de õp­pe­ka­vas, liik­lus­vank­ri abil saab tead­mi­si kin­nis­ta­da ja ri­kas­ta­da. Kui koos­töö­part­ne­rid on käed löö­nud, kin­gib maan­teea­met liik­lus­tar­vi­kud ning õpe­tu­sed, mil­li­seid män­ge saab komp­lek­ti abil õp­pi­da.
Aru­kü­la las­teaias haa­ras ideest kin­ni õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Anu Mee­li­mäe. Tal­le tu­li ap­pi Aru­kü­la koo­li tööõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Aron Lips. Koos­töö­part­ne­riks soo­vi­tab maan­teaa­met ka mõn­da ko­ha­lik­ku pui­du­fir­mat, kuid õpe­ta­ja üt­les, et koo­lis lei­dub pii­sa­valt pui­tu, et van­ker val­mis ehi­ta­da.
Vank­ri ja liik­lus­mär­ki­de pos­tid te­gid 6. klas­si poi­sid val­mis tööõ­pe­tu­se tun­di­des. Kin­gi­tust tu­lid nad koos õpe­ta­ja­ga üle and­ma Aru­kü­la las­teaia liik­lus­nä­da­la lõ­pus, nel­ja­päe­val, 6. ap­ril­lil. Poi­sid tut­vus­ta­sid las­teaia­las­te­le ka iga mär­gi tä­hen­dust.
Õp­pea­la­ju­ha­ta­ja rää­kis, et mai­kuus on plaa­nis an­da koo­li­le ja maan­teea­me­ti­le ta­ga­si­si­det, kui­das las­te­le liik­lus­van­ker meel­dib. Õp­pe­män­ge on neil plaa­nis ha­ka­ta te­ge­ma las­teaia õuea­lal, kus liik­lu­se har­ju­ta­mi­seks pikk ja sir­ge tee.
Liik­lus­nä­da­lal käi­sid Aru­kü­la las­teaia las­tel kü­las Lõ­vi Leo ja po­lit­sei­ni­kud, kes tut­vus­ta­sid po­lit­seiau­tot. Rüh­ma­des olid töö­toad hel­ku­ri­te, liik­lus­mär­ki­de, jalg­rat­ta­kiiv­ri­te ning hä­daa­bi­numb­ri tee­mal.
Anu Mee­li­mäe: „Ku­na koo­liee­li­ku­tel on õp­pe­ka­vas ja­la­käi­ja ja jalg­rat­ta­ga liik­le­ja reeg­lid, ot­sus­ta­si­me, et tee­me tä­na­vu liik­lus­tee­ma­li­se nä­da­la. Möö­du­nud aas­ta­tel ole­me kes­ke­nud­nud näi­teks kesk­kon­na­kas­va­tu­se­le ja ter­vi­se­tee­ma­de­le.”

0

Kuu­sa­lu val­la­ma­jas ava­ti es­mas­päe­val val­la tee­de­le must­kat­te pai­gal­da­ja leid­mi­seks kor­ral­da­tud liht­me­net­lu­se­ga han­ke pak­ku­mu­sed. Vald tel­lib must­kat­te Ju­min­da tee­le, Ko­da­soo-Sood­la tee­le ja Muuk­si-Uu­ri tee­le. Kok­ku 9,5 ki­lo­meet­rit. Pak­ku­jaid oli kok­ku 5. Oda­vaim oli 137 511 eu­rot, kal­leim 168 549 eu­rot. Val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mu­saar üt­les, et es­malt kont­rol­li­tak­se pak­ku­mus­te vas­ta­vust nõue­te­le, võit­jaks tun­nis­ta­tak­se fir­ma, kes teeb töö kõi­ge sood­sa­malt.

0

Ala­tes 10. ap­ril­list tu­leb Ida-Har­ju piir­kon­na­po­lit­sei­ni­ke­ga koh­tu­mi­seks aeg kok­ku lep­pi­da, he­lis­ta­da nen­de mo­biil­te­le­fo­ni­le töö­päe­va­del kel­la 8-16.30. Po­lit­sei­jaos­kon­na en­ne­tus- ja me­net­lus­ta­li­tu­se juht Rai­nis Si­ni­kas sel­gi­tab, et nii saab pöör­du­da po­lit­sei­ni­ke poo­le ko­he, kui on mu­re, ei pea oo­ta­ma vas­tu­võ­tu­päe­va­ni. Kons­taab­li­te vas­tu­võtt oli se­ni kord nä­da­las. Piir­kon­na­po­lit­sei­ni­ke Ka­lev Kuus­pa­lu ja Kris­to Tam­sa­lu te­le­fo­ni­numb­rid leiab Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na ko­du­le­helt.

0
ai­ja Tee­mä­gi,  Eli­sa per­so­na­li­juht

Kai­ja Tee­mä­gi,
Eli­sa per­so­na­li­juht

Muu­tu­va­te töö­kor­ral­dus­vii­si­de tu­le­mu­se­na on ai­na le­vi­num, et osa tööa­jast vee­de­tak­se kon­to­rist väl­jas ehk te­hak­se kaug­tööd. Mi­da kaug­töö­ta­mi­ne et­te­võt­ja ja töö­ta­ja jaoks te­ge­li­kult tä­hen­dab ning kui­das see en­da ka­suks töö­le pan­na?
Ühe enam oo­da­tak­se tööand­jalt tööa­ja- ja ko­ha­paind­lik­kust ehk tei­si­sõ­nu või­ma­lust töö­ta­da igal pool, näi­teks ko­dust, su­vi­last, koh­vi­kust jne. See pa­neb et­te­võt­ted kü­si­mu­se et­te, kui­das tööd kor­ral­da­da, kuid se­da ei ta­su lii­ga kee­ru­li­seks mõel­da. Kaug­töö ra­ken­da­mi­se pu­hul on kü­si­mus en­ne­kõi­ke mõt­te­vii­sis, juh­tu­mis­kul­tuu­ris ja usal­du­ses. Kon­to­ri­töö­ta­ja­te pu­hul on olu­li­ne töö tu­le­mus ja pa­nus et­te­võt­te aren­gus­se, mit­te kon­to­ris is­tu­tud tun­di­de arv.
Kaug­töö pa­neb tööand­ja ja -võt­ja usal­dus­suh­te proo­vi­le. See an­nab küll va­ba­du­se ame­ti­ko­hus­tu­si täi­ta en­da jaoks va­li­tud ko­has, aga sa­mas seab töö­ta­ja­le suu­re­mad oo­tu­sed ja vas­tu­tu­se ju­hi sil­mis ning õpe­tab ene­se­dist­sip­lii­ni. Sel­li­ne tööp­rot­sess on hea in­di­kaa­tor, kui­das töö­su­he toi­mib. Tu­leks sil­mas pi­da­da, et kõi­gi­le kind­las­ti kaug­töö ei so­bi ja pal­jud se­da proo­vi­da ei soo­vi­gi.
Kaug­töö on kind­la kok­ku­le­pe­te alu­sel ja ees­mär­gi ni­mel töö­ta­mi­se viis. En­ne kaug­töö ra­ken­da­mist et­te­võt­tes tu­leb ju­hil pai­ka pan­na ees­märgid, mis pea­vad ole­ma kõi­gi­le ühe­selt mõis­te­ta­vad. Olu­li­ne on ka mõ­le­mal poo­lel aru saa­da, mis ajaks mi­da­gi teh­tud peab ole­ma.
Li­saks on va­ja ühi­seid reeg­leid, mil­le alu­sel väl­jas­pool kon­to­rit töö­ta­tak­se. Näi­teks võib kok­ku lep­pi­da, et te­hak­se kaug­tööd tei­si­päe­vast nel­ja­päe­va­ni. Kui kõik toi­mib, saab ju­hi­seid ju­ba käi­gult ko­hen­da­da ning reeg­li­te­ga paind­li­ku­maks muu­tu­da. As­ja­lik la­hen­dus on ka kaug­töö kok­ku­lep­pe kirjalik sõl­mi­mi­ne, et ko­du­kon­tor ka te­ge­li­kult tä­hen­daks töö­te­ge­mist.
Mit­med uu­rin­gud on näi­da­nud, et töö­ta­jad on et­te­võt­tes ra­hu­lo­le­va­mad, kui neil on või­ma­lik oma tööae­ga ja -koh­ta va­ja­du­sel va­li­da. Sa­ge­li ai­tab paar töö­ko­halt ee­mal vii­bi­tud päe­va tõs­ta ini­me­se pro­duk­tiiv­sust ja ra­hul­o­lu ning soo­dus­ta­da loo­vust.
Kaug­töö su­ju­mi­seks on va­ja häid teh­ni­li­si la­hen­du­si. Il­ma häs­ti toi­mi­va in­ter­ne­tiü­hen­du­se­ta võib töö ku­ju­ne­da vae­va­li­seks ja te­ki­ta­da pal­ju tõr­keid ning see­lä­bi ne­ga­tiiv­set emot­sioo­ni. Hea al­ter­na­tiiv Wi-Fi-le on mo­biil­ne in­ter­net ar­vu­tis, mis lu­bab töö­ta­da kus iga­nes ning vä­lis­tab ka eba­tur­va­lis­te võr­guü­hen­dus­te ka­su­ta­mis­va­ja­du­se. Sa­mu­ti tu­leks lä­bi mõel­da, kas töö­ta­ja pää­seb li­gi tööks va­ja­li­ke­le fai­li­de­le ja prog­ram­mi­de­le, töö­ko­ha si­se­võr­gu­le jne.
Kaug­töö ei ole tü­hi ree­de ka­lend­ris ega kok­ku­su­ru­tud töö­nä­dal. Kon­to­rist väl­jas­pool töö­ta­mi­ne ei tä­hen­da va­ba päe­va. Juht peab suut­ma oma al­lu­va­te te­ge­vust ees­mär­gis­ta­da nii, et see oleks kas aja­li­selt või te­ge­vus­te alu­sel mõõ­de­tav. Olu­li­ne on ka teis­te töö­ta­ja­te tea­vi­ta­mi­ne – kaug­tööl ole­mi­sest tu­leks tea­da an­da oma kol­lee­gi­de­le ning va­ja­du­sel koh­tu­mi­si näi­teks Sky­pe’i või te­le­fo­ni teel te­ha.

0

Ree­del, 7. ap­ril­lil lõp­pes Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu­sar­ja 19. hooaeg. Sar­ja kuu­lus 5 mä­lu­män­gu, mis toi­mu­sid ala­tes no­vemb­rist kord kuus, vaid det­sem­ber jäi va­he­le.
Vii­ma­sest voo­rust võt­sid osa 22 võist­kon­da. Esi­ko­ha sai 39 punk­ti­ga võist­kond Ma ja Sa – Anu Kirs­man, Ott Sand­rak ja He­li Perg. Tei­seks tu­li 38 punk­ti­ga Ürg­ne Jõud – Kad­ri Ida­vain, Ma­dis Prii­linn, Kau­po Rüüt­sa­lu ja Kat­riin Rüüt­sa­lu ning kol­man­daks Park­si – En­del Soo, And­res All­mä­gi, Tõ­nu Sild ja Aap All­mä­gi. Järg­ne­sid Ky­da (Ur­mas Kirt­si, In­ge Luk­me, Ai­li Kon­tus ja Ta­nel Bu­lit­ko) 36, Aru­kü­la (Avo Möls, Mo­ni­ka Nu­ka, Joo­sep Loost ja Tar­mo Arm) 35 ning Ro­man­ti­kud (Jaak Möl­der, Ind­rek Pals, Ed­gar Tom­bu ja Sven Moor­lat) 33 punk­ti­ga.
Hooa­ja üld­võit­ja sel­gus, kui igal võist­kon­nal ar­ves­ta­ti ma­ha viie voo­ru kõi­ge keh­vem tu­le­mus. 153 punk­ti­ga tu­li sar­ja võit­jaks Ma ja Sa, järg­ne­sid 141 punk­ti­ga Ürg­ne Jõud ning 138 punk­ti­ga Aru­kü­la.
4. ko­ha sai 124 punk­ti­ga Kvar­tett (Laur Sits, Rai­vo Rekk, Mart La­hi ja Ma­ri-Ly Ra­huo­ja), 5. ko­ha 123 punk­ti­ga Park­si ning 6. ko­ha 121 punk­ti­ga Su­va­li­sed (Rain Pää­ren, Rei­mo Ka­ru ja San­der Ku­re­ma). Kok­ku­võt­tes sai punk­te 27 võist­kon­da.
„Jäin 19. hooa­ja­ga vä­ga ra­hu­le, on äge, et nii pi­ka tra­dit­sioo­ni­ga võist­lus on en­di­selt po­pu­laar­ne. Võit­jad on meie mä­lu­män­gus osa­le­nud al­gu­sest pea­le, kuid sel­le koos­sei­su­ga võit­sid esi­mest kor­da,“ üt­les Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu kor­ral­da­ja Kai­sa Lin­no.
Ta li­sas, et on mit­meid män­gi­jaid, kes on 19 aas­tat peaae­gu ala­ti ol­nud mä­lu­män­gus ko­hal. Näi­teks Ma­ti Tal­vik, kel­le juu­be­li pu­hul käis ETV võt­teg­rupp ree­del Kol­ga­kü­las fil­mi­mas.
Tu­le­val sü­gi­sel on Kol­ga­kü­la mä­lu­män­gu ees oo­ta­mas muu­tu­sed: „Siis tä­his­ta­me meie mä­lu­män­gu 20. hooae­ga ja Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va.“