Neljapäev, 23. märts 2017

Aasta arhiiv2017

0
  • Kehralased peavad kortermajade parklaid ise laiendama;
  • Kehra koolivaheajad on ka tuleval õppeaastal riiklikest erinevad;
  • MINNA MARIE TRUUSI võit “Laulukarussellis”;
  • Harju-Jaani kihelkonda läbisid muinasajal olulised maanteed;
  • Kuusalu elanikke hirmutab pererahva kuri koer;
  • Kuusalu keskkool võttis “Lahemaa ajaloo” soovitusliku kirjanduse hulka;
  • Salmistu sadama arendamiseks toimus koosolek;
  • Seminar Kolgakülas – kas metsatraktori asemel saaks rahvuspargis metsatöid teha hobusega;
  • Linnavolikogu: Loksa soovib jätkata iseseisvalt;
  • Loksa endise Ramo poe ostab REVO LIND;
  • Loksa ja Kuusalu koolile ettepanek võtta “Lahemaa ajalugu” soovitusliku kirjanduse hulka;
  • Raasiku vallas algab üldplaneeringu koostamine;
  • Raasiku lasteaia töötajad lavastasid ANDRUS KIVIRÄHKI näidendi;
  • Aruküla lasteaia nutitunni viktoriin on mängimiseks veel avatud;
  • Raasiku valla juubelifilm ja -etendus tulevad kordusesitusele.

 

Ostke värsket ajalehte!

.

.Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 29. märtsil.

0
  • ÜLLE AASLAV-KAASIK Kahalast tuli oma kelgukoertega maailmameistriks;
  • Kiiu-Kuusalu tee remont algab aprillis;
  • Kohalik algatusgrupp on valmis haldama Kolga Rahva Maja;
  • Kolga ja Kuusalu kooli teatritrupid olid festivalil edukad;
  • Kuusalu bussipeatuse asukohast;
  • Kiire interneti küladesse viimiseks kaasatakse kogu Harjumaa;
  • Kolgaküla Selts sai 20aastaseks – Eesti üks esimesi;
  • Perearst TATJANA NUGIS jääb juulist pensionile;
  • Kuusalu vallajuhid saatsid Loksaga ühinemise teemal kirja ministritele ja maavanemale;
  • Läbirääkimised Kehra Lille eramupiirkonna arendamiseks;
  • Filmitudengid ootavad Anija inimeste abi;
  • Kehra kunstidekooli õpilased hakkasid heliloojateks
  • Sotsiaalteenustest Ida-Harju Omavalitsustes;
  • Raasiku valla ajalookonverents: roostes piimanõust ja Eesti brändist;
  • Raasiku valla juubelinädala lõpetasid aktus ja vastuvõtt;
  • VAINO NAPP kirjutas raamatu Pikaverest;
  • Raasiku vallas vähenes registreeritud kuritegude arv.

.

.

Ostke värsket ajalehte!

.

.Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 22. märtsil.

0

Vallavalitsus palus ettepanekuid, kuhu Kuusalu alevikus võiks tulla bussipeatus. Kirjalikult saadeti üks ettepanek, Facebookis postitati 10. Sooviti, et bussipeatusi võiks alevikku jääda üks, praegu on teine teisel pool teed tervisekeskuse vastas, see tekitab segadust. Oli neid, kes nõustusid ideega viia bussipeatus tervisekeskuse esise parkla ja muruplatsi kirikupoolsesse äärde, tehti ettepanek ka aleviku sissesõidu lähedale, haljasalale uue bussiooteala rajamiseks. Pakuti veel, et võiks jääda praegusesse kohta. Vallarhitekt Kadi Raudla ütles, et tervisekeskuse esine ala on suhteliselt kitsas, tuleks teha suuremaid ümberkorraldusi, plaan on tellida liiklusanalüüs. Analüüsitakse ka tehase esisele alale bussiootepaviljoni ning sõida ja pargi ala rajamist. Parklat kasutaksid ka need, kes jätavad päevaks autod alevikku ja sõidavad liinibussiga edasi.

0

Kuusalu keskkooli võistkond saavutas 10. ja 11. märtsil Viljandis XVI rahvusvahelisel võrkpallivõistlusel Sadolin Cup 4. koha. Turniiril osalesid Eesti ja Läti gümnaasiumiosa segavõistkonnad. Kuusalu kooli võistkonda kuulusid Joonas Laanpere, Mattias Idavain, Nikolai Treiberg, Karl Erich Orgusaar, Martin Peegel, Anete Samelselg, Mareike Averson, Gätriin Hobta. Võistkonna parima mängija auhinna sai Joonas Laanpere ja üllatusmängija auhinna Anete Samelselg.

12. märtsil Rakveres toimunud Vinni-Rakvere talvejooksusarja 3. etapil sai Jaanus Kallaste Kuusalu vallast 3. koha. Kasispea külast pärit sportlane läbis 10 kilomeetrit ajaga 33.43 minutit. Kuusalu valla teise jooksja Asko Valdmanni aeg 39.21 minutit oli üldarvestuses 15., meeste arvestuses andis see 10. koha. Argo Tuuletare Kuusalust lõpetas 43.11 minutiga – see andis üldarvestuses 28., meeste hulgas 16. koha.

Kehras oli Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste finaalmäng. Mäng toimus Kehra spordihoones laupäeval, 11. märtsil – Eesti valitsev meister Tallinna FC Cosmos ja FC Narva United. Mängu normaalaeg lõppes 3:3 viigiga, lisaajal suutis Narva meeskond võita 4:3. Eesti kahe parima finaal kestab kahe võiduni, teine mäng toimub Narvas.

0

Reedel, 10. märtsil toimus rahvamajas Kolgaküla mälumängu 4. voor, osa võttis 24 võistkonda.
Esikoht läks 29 punktiga võistkonnale Ma ja Sa, kus on Anu Kirsman ja Ott Sandrak. Teiseks tuli 36 punktiga Kvartett koosseisus Laur Sits, Raivo Rekk, Mart Lahi ja Mari-Ly Rahuoja ning kolmandaks 34 punktiga Aruküla: Avo Möls, Monika Nuka, Joosep Loost ja Tarmo Arm. Järgnesid Tapurla 33 ning Ürgne Jõud ja Suvalised 31 punktiga.
Nelja vooru kokkuvõttes on liider Ma ja Sa 150 punktiga. Järgnevad Aruküla 127 ning seekord 11. kohaga lõpetanud Noor Juminda (Aive Mõttus, Anu Eek-Mägi, Tarmo Amer ja Andrus Volmer) 117 punktiga. Neljandat-viiendat kohta jagavad 112 punktiga Kvartett ja Ürgne Jõud (Kadri Idavain, Kertu Priilinn, Kaupo Rüüt­salu ja Katriin Rüüt­sa­lu), 6. kohal on võistkond Suvalised.
Kolgaküla mälumängusarja võitja selgub aprillis – viimane voor on 7. aprillil. Võistlust viis läbi Allar Viivik.

0

Eesti jalgpalli meistrivõistlustel esiliiga B-s kaotas Raasiku Joker teise mängu, mis oli ühtlasi meeskonna esimene kodumäng, Vändra JK Vaprusele jäädi pühapäeval, 12. märtsil alla 1:2.
Mängu kõik väravad löödi avapoolajal – 22. mänguminutil läks Vändra meeskond juhtima 1:0, 7 minutit hiljem suurendati eduseisu veel. 38. mänguminutil vähendas Rene Lill Raasiku meeskonna kaotuse taas üheväravaliseks, kuid rohkemat enam ei suudetud.
Kahe mängu järel on Raasiku Joker liigatabelis 10 meeskonna seas 3 punktiga 4. kohal, kuid sama palju punkte on veel kuuel meeskonnal. Jokeri järgmine mäng on kolmapäeval, 15. märtsil Tallinnas Kalevi staadioni kunstmuruväljakul. Vastane on JK Tallinna Kalev U21, kelle mõlemad senipeetud liigamängud on lõppenud viigiga.

0

Raa­si­ku abi­val­la­va­nem AR­DO NIIN­RE kut­sus Pe­nin­gi rah­va vest­lus­rin­gi.

Möö­du­nud nä­da­lal pi­di Raa­si­ku val­la kõi­ki­des­se post­kas­ti­des­se jõud­ma Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se koos­ta­tud juubeli­leht „Raa­si­ku vald 25”. Trü­ki­soo­ja aja­le­he võt­tis abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re kaa­sa Pe­nin­gi­le, kus oli juu­be­liü­ri­tus­te ka­lend­ri jär­gi pla­nee­ri­tud vest­lus­ring kü­lae­lu ja värs­ke ­le­he tee­mal.
Vest­lus­rin­gi tu­li kolm osa­le­jat – Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu Pe­nin­gi ha­ru raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Vir­gi Raud­la ning kaks kü­lae­la­nik­ku, kes asu­sid le­he­ga tut­vust te­ge­ma.
Ar­do Niin­re lau­sus, et sar­na­ne juu­be­li­leht il­mus ka viis aas­tat ta­ga­si, val­la 20. sün­ni­päe­vaks. Sel­le koos­ta­mi­ne oli te­ma sõ­nul pikk ja kee­ru­li­ne, kuid hu­vi­tav prot­sess, ku­na oli soov pan­na leh­te pi­du­päe­va­ter­vi­tu­si, ak­tuaal­seid tee­ma­sid, aga ka aja­loo­list ma­ter­ja­li ja mee­leo­lu­kat lu­ge­mist. Lood pla­nee­ri­sid ja kir­ju­ta­sid leh­te Ar­do Niin­re ja Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­na esin­da­ja Ali­ce Suur­kuusk. Vast­ne au­ko­da­nik ja muu­sik Ju­han Trump ning ko­du­loo­la­ne Vai­no Napp kir­ju­ta­sid kumb­ki ühe loo. Toi­me­ta­mi­se ja kül­jen­da­mi­se tel­lis val­la­va­lit­sus Sõ­nu­mi­too­jalt, trük­kis Prin­tall.
Leht jõu­dis esi­mes­tes­se post­kas­ti­des­se tei­si­päe­val, 7. märt­sil. Ar­do Niin­re sai li­saks ja­ga­mi­seks mõel­dud 200 ek­semp­la­ri kät­te tei­si­päe­va õh­tul.
Juu­be­liü­ri­tu­sed toi­mu­sid nä­da­la jook­sul üle ko­gu val­la suu­re­ma­tes asu­la­tes, Pe­nin­gi vest­lus­rin­gi aeg klap­pis Ar­do Niin­re sõ­nul häs­ti juubelile­he il­mu­mi­se aja­ga. Pe­nin­gi aja­loost on selles ka üks suu­ri­maid lu­gu­sid.
Abi­val­la­va­nem sõ­nas, et le­he foo­kus on hal­dus­re­for­mil, ku­na ko­da­ni­ku­kam­paa­nia ning rah­vaar­vu ker­ki­mi­ne üle 5000 oli möö­du­nud aas­ta üks suu­ri­maid rõõ­mu­sõ­nu­meid: „Ar­va­mu­si oli iga­su­gu­seid, nii mõ­ne naab­ri­ga lii­tu­mi­se kui ka ise­seis­va­na jät­ka­mi­se pool­da­jaid. Õn­neks sai­me tä­nu tu­ge­va­le ko­gu­kon­na­le numb­ri täis. Kui­gi võr­rel­des aas­ta al­gu­se­ga on rah­vaarv mõ­ne­võr­ra vä­he­ne­nud, ole­me me siis­ki jul­gelt üle viie tu­han­de.”
Ka vest­lus­rin­gis osa­le­jad lau­su­sid, et on rõõm­sad Raa­si­ku val­la se­ni­sel ku­jul jät­ka­mi­se üle ning ela­sid kam­paa­nia­le hoo­le­ga kaa­sa.
Ar­do Niin­re soo­vi­tas le­hest lu­ge­da veel, mi­da rää­gi­vad en­di­sed ja prae­gu­ne val­la­va­nem, vo­li­ko­gu­liik­med, mis vas­tu­sed on rah­va­kü­sit­lu­sel, kui­das lä­heb Aru­kü­la koo­li hu­vi­ju­hil Ma­ri Möl­sil, tut­vu­da Raa­si­ku val­la au­ko­da­ni­ke, in­ves­tee­rin­gu­te ja ee­lar­ve­ga, val­la süm­boo­li­ka ja ar­vu­de­ga, Pi­ka­ve­re uue raa­ma­tu, Pe­nin­gi aja­loo ja Lii­vaau­gu kü­la te­ge­mis­te koh­ta.
Kõi­ge kee­ru­li­sem oli abi­val­la­va­ne­ma sõ­nul kok­ku pan­na kroo­ni­kat, ku­hu tu­li ära ma­hu­ta­da vii­ma­se 25 aas­ta täht­sa­mad sünd­mu­sed aas­ta­te kau­pa.
Kui jutt läks Pe­nin­gi kü­la­elu­le, sõ­na­sid ko­ha­li­kud, et rõõ­mu val­mis­tab nei­le uh­ke Al­lek­si peo­ma­ja, kus toi­mub mi­da­gi peaae­gu igal nä­da­la­va­he­tu­sel – en­di­ne va­re­me­tes ho­bu­se­tall sai uue elu 2013. aas­tal.
Mu­ret val­mis­tab nais­te­le kor­ter­ma­ja­de kehv olu­kord. Ar­do Niin­re mär­kis, et ku­na tre­pi­ko­ja ühes kor­te­ris on val­la­le kuu­luv kü­la­tu­ba ja raa­ma­tu­ko­gu, on vald nõus võt­ma osa tre­pi­ko­ja re­mon­di­ku­lu­sid en­da kan­da. Üle­jää­nu eest peak­sid maks­ma tre­pi­ko­ja ela­ni­kud. Sel­leks aga tu­leb saa­vu­ta­da kok­ku­lepe.
Mee­le­här­mi põh­jus­tab nei­le ka see, et Pe­nin­gi noor­tel po­le ku­sa­gil va­ba ae­ga vee­ta, mõ­ned on läi­nud pät­ti te­ge­ma – rüüs­ta­nud mõi­sa, peks­nud pu­ruks mõi­sa­par­gi val­gus­tus­lam­bid.
Kui va­nas­ti veet­sid Pe­nin­gi noo­red kõik tal­ved ui­su­väl­ja­kul või keld­ri­mäel kel­gu­ta­des, siis nüüd ee­lis­ta­vad noo­red ar­vu­tis is­tu­da või nii­sa­ma rin­gi hul­ku­da – rääkisid kü­lae­la­ni­kud.
Siis­ki kiit­sid nad abi­val­la­va­ne­ma­le Pe­nin­git kui arm­sat ko­du­pai­ka, kus on nii pood, käib lav­ka ning lii­ni­buss. Ka raa­ma­tu­ko­gus käiak­se – lae­nu­tu­si on päe­vas kesk­mi­selt paar-kolm, ar­vu­tit käiak­se ka­su­ta­mas ena­mas­ti igal päe­val.

0

Kel­gu­juht ÜL­LE AAS­LAV-KAA­SIK ja kolm koe­ra lä­bi­sid Root­sis 160 ki­lo­meet­rit 26 tun­ni ja 17 mi­nu­ti­ga.

„Meie oma kel­gu­koer­te­ga lõ­bu­sõi­tu­sid ei tee, neid on sel­leks lii­ga vä­he. Kui­da­gi on­ ku­ju­ne­nud, et te­ge­le­me eel­kõi­ge koer­te tree­ni­mi­se ja nen­de­ga võist­le­mi­se­ga,“ üt­leb eel­mi­sel nä­da­lal Root­sis MMil Po­lar­dis­tant­sil esi­ko­ha ja maail­ma­meist­ri tiit­li saa­vu­ta­nud Ül­le Aas­lav-Kaa­sik, kes koos abi­kaa­sa Uku ning kol­me tüt­re­ga ko­lis 2010. aas­tal ela­ma Kuu­sa­lu val­da Ka­ha­la kü­las­se Uku tal­lu.
Pe­rel on prae­gu­seks 7 täis­kas­va­nud si­be­ri hus­kyt ning vii­ma­se pe­sa­kon­na kut­si­kad. Va­rem ela­sid Aas­lav-Kaa­si­kud Tal­lin­nas Nõm­mel, kaa­s­o­man­dis ol­nud ma­jas. Siis oli neil kaks si­be­ri hus­kyt. Ka­ha­las­se lei­ti ma­ja ju­hus­li­kult, kui ha­ka­ti ot­si­ma, ku­hu saaks os­ta omaet­te ko­du, et oleks või­ma­lik pi­da­da roh­kem koe­ri.
„Oleme oma prae­gu­se ko­du  va­li­ku­ga vä­ga ra­hul. Loo­dus on ilus, ümb­rus koer­te­ga tree­ni­mi­seks so­biv. Va­nem tü­tar lõ­pe­tas Kuu­sa­lu koo­lis güm­naa­siu­mio­sa ja õpib Tal­lin­nas Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mias, kesk­mi­ne tü­tar käib Kuu­sa­lu koo­lis, noo­rem laps Kuu­sa­lu las­teaias. Kuu­sa­lu kesk­kool ja las­teaed on suu­re­pä­ra­sed ko­had, lap­sed on ra­hul ja meie abi­kaa­sa­ga sa­mu­ti,“ kii­dab pe­re­nai­ne.
Ta on kõrg­ha­ri­du­se oman­da­nud sot­siaal­tea­dus­te vald­kon­nas, töö­tas pea­lin­nas per­so­na­li- ja bü­roo­ju­hi­na. Kui tul­di maa­le ela­ma, jäi ko­du­seks.
Neil on abi­kaa­sa­ga ka­he­pea­le OÜ Sook­rii­mud, et­te­võ­te val­mis­tab ja müüb koe­ra­rak­meid ja muud veo­va­rus­tust. Fir­mal on ka e-pood. Ül­le Aas­lav-Kaa­sik peab ko­du­kon­to­rit ja õmb­leb rak­meid, mi­da tel­li­tak­se Ees­tis­se ja Eu­roo­pa teis­tes­se rii­ki­des­se. Uku Aas­lav-Kaa­sik on eria­lalt lae­vae­hi­ta­ja, te­ma käib en­di­selt ka pal­ga­tööl, sõi­dab Tal­lin­na ja Saa­re­maa­le.
Kel­gus­por­di­ga te­ge­le­vad mõ­le­mad abi­kaa­sad, kuid Ül­le Aas­lav-Kaa­sik on koer­te kas­va­ta­mi­se­le ja tree­ni­mi­se­le pü­hen­da­nud vii­ma­sel ajal roh­kem ae­ga. Nad on Kel­gu­koer­te Klu­bi Bal­tos­port liik­med, Ül­le Aas­lav-Kaa­sik kuu­lub ju­ha­tus­se.
Klu­bi po­pu­la­ri­see­rib ja  or­ga­ni­see­rib kel­gu­koer­te­ga spor­ti­mist ja võist­lu­si. Ees­tis, Lä­tis ja Lee­dus kor­ral­da­tak­se Bal­ti ka­ri­ka­võist­lu­si lu­me­ta kel­gu­koe­ras­por­dia­la­del: koe­rak­ros­sis, jalg­rat­ta- ning tõu­ke­rat­ta­veos ja kä­ru­veos. Ees­tis on toi­mu­nud maail­ma­ka­ri­ka­võist­lu­si, meie rii­gi kel­gu­koe­ras­port­la­sed osa­le­vad MMi­del ja mit­me­tel muu­del rah­vus­va­he­lis­tel võist­lus­tel.

Har­ras­tus kas­vas koos koer­te­ga
Ül­le Aas­lav-Kaa­sik tõ­deb, et kui esi­me­sed hus­kyd said võe­tud, ei osa­nud ta ar­va­ta, kui tõ­si­selt edas­pi­di koer­te ning nen­de­ga spor­ti­mi­se­ga te­ge­le­ma hak­kab.
„Har­ras­tus kas­vas koos koer­te­ga. Soe­tad veo­rak­med ja hak­kad har­ju­ta­ma. Si­be­ri hus­ky­de eri­pä­ra on, et neid on alg­selt are­ta­tud töö­te­ge­mi­seks – et nad olek­sid val­mis kel­ku ve­da­ma. Liht­salt pe­re­koe­raks se­da tõu­gu koe­rad häs­ti ei so­bi, oma­nik peab ole­ma val­mis pa­nus­ta­ma sel­li­se koe­ra pi­da­mi­se­le vä­ga palju ae­ga,“ sel­gi­tab ta.

Tren­nid ümb­rus­kon­na met­sa­des
En­ne Root­sis Sär­nas eel­mi­sel nä­da­lal toi­mu­nud MMi te­gi Ül­le Aas­lav-Kaa­sik ko­du­kan­dis koos koer­te­ga kogu hooa­ja jook­sul hoo­le­ga tren­ni: „Üm­ber­kaud­sed on meid sa­ge­li näi­nud met­sa­ra­da­del. Meie ma­ja ta­gant lä­heb ra­da lä­bi ra­ba­met­sa, ka Ka­ha­la jär­ve jääl ole­me tree­ni­nud, kui lu­mi on jääl peal ja po­le lii­ga li­be. Tih­ti lii­gu­me Soo­rin­na met­sa­des­se või Bal­ti Spoo­ni met­sa. Head ra­jad on ka Nõm­me­ves­ki ümb­ru­se met­sa­des­, saab har­ju­ta­da mäk­ke­tõu­su ja al­la­tu­le­kut, sin­na mi­ne­kuks pa­nen koe­rad trei­le­ris­se.“
Ta kir­jel­dab, et põ­hi­li­selt tree­nib ATV­ga, mit­te kel­gu või kä­ru­ga. Koe­rad jak­sa­vad lü­he­ma­tel dis­tant­si­del ATVd eda­si ve­da­da. Et koer­te kä­pad olek­sid kaits­tud, tu­leb va­li­da teed, kus po­le kruu­sa, või ka­su­ta­da käp­pa­de kait­seks spet­siaal­seid pa­pu­sid.
Pi­ke­ma­tel dis­tant­si­del te­hak­se tren­ni ka sõit­va ATV­ga, koe­rad ai­ta­vad ma­si­nat ve­da­da.
En­ne Root­si sõit­mist käi­di tree­ni­mas po­lü­goo­nil, kõi­ge pi­kem dis­tants oli 135 ki­lo­meet­rit – Aru kü­last eda­si, siis üle Sood­la jõe Kõr­ve­maa­le, kus on tõu­se ja lan­gu­si.

Root­sis MM-il GPS ei töö­ta­nud
Root­sis 17. kor­da toimunud kel­gu­koer­te võist­lu­sel Po­lar­dis­tans pee­ti esi­mest kor­da 160 ki­lo­meet­ri pik­ku­sel dis­tant­sil ka puh­ta­tõu­lis­te kel­gu­koer­te maail­ma­meist­ri­võist­lu­si. Po­lar­dis­tan­sil oli võist­le­jaid eri­ne­va­tes klas­si­des kok­ku 97. Pul­ka võist­lusk­las­sis ehk 1-4 koe­ra­ga kel­gu­ra­ken­di­ga star­ti­sid 160ki­lo­meet­ri­se­le dis­tant­si­le 19 kel­gus­port­last.
Pul­ka klas­sis on ka­su­tu­sel ker­ge kelk. Sport­la­ne ei is­tu kel­gus, vaid on veo­lii­ni abil ja veo­vöö­ga kin­ni­ta­tud kel­gu ta­ha. Ta tu­leb suus­ka­de­ga jä­rel, püüab ai­da­ta, et koer­tel oleks või­ma­li­kult ker­gem joos­ta.
Va­ja­liku kraami peab kel­gu­le kaa­sa pak­ki­ma, ka koer­te ve­te­ri­naar­va­hen­did ja söögi. Sõi­de­tak­se öö­sel ja päe­val, et­te on näh­tud üks pi­kem va­he­pea­tus, kus koe­rad üle vaa­da­tak­se. Li­saks lü­hia­ja­li­se­mad pea­tu­sed, need ot­sus­tab iga kel­gu­juht ise. Sport­las­te­le an­tak­se kaa­sa GP­Sid, kuid need on koh­tu­ni­ke­le jäl­gi­mi­seks, sport­la­sed neilt oma asu­koh­ta ei näe.
„An­tak­se ka paa­ni­ka­nupp, ap­pi tul­lak­se 24 tun­ni jook­sul. En­dal peab ole­ma va­rus­tus sel­li­ne, et hak­ka­ma saa­da. Laa­di­sin te­le­fo­ni Root­si to­pog­raa­fi­li­se kaar­di, aga te­le­fon seal igal pool ei töö­ta­nud. Sõit­si­me lu­me­saa­ni­de ra­da­del, oli mä­ge­sid, met­sa ja jär­vi. Ra­jal olid saa­ni­mär­gis­tu­sed ja pöö­ran­gu­tel võist­lu­se tä­his­tus.“
Kaa­sas olid ne­li koe­ra, kuid ühel, ema­sel koe­ral ni­me­ga Es­me, mur­dus küüs ja Ül­le Aas­lav-Kaa­sik läks ra­ja­le kol­me koe­ra­ga. Uku Aas­lav-Kaa­sik kui tii­mi händ­ler ehk abi­li­ne jäi koe­ra­ga ma­ha, ta sai võist­le­jat abis­ta­da amet­li­kus puh­ke­pea­tu­ses, kus oma­va­hel  rää­ki­da  ei  toh­ti­nud.
Ül­le Aas­lav-Kaa­sik ju­tus­tab, et te­mal juh­tus GP­Si­ga äpar­dus, abi­kaa­sal ja ka koh­tu­ni­kel puu­dus dis­tant­si tei­ses poo­les ta koh­ta asu­ko­hain­fo: „Vaa­da­ti, et mi­nu GPS-i aku hak­kab tüh­je­ne­ma, puh­ke­pea­tu­ses an­ti uus, aga sel­gus, see ei töö­ta­nud. Abi­kaa­sal oli pin­ge­li­ne une­tu öö. Veel oli mul pea­lam­bi­ga prob­lee­me, va­ru­pa­ta­reid ai­ta­sid.“
Start an­ti tei­si­päe­va hi­li­sõh­tul kell 22.44, va­he­pea­tu­ses sai paar tun­di pu­ha­ta, siis ki­hu­ta­ti eda­si, nii ku­lus päev, saa­bus tei­ne öö. Kok­ku lä­bi­sid vast­ne maail­ma­meis­ter ja kolm koe­ra 160 ki­lo­meet­rit 26 tun­ni ja 17 mi­nu­ti­ga.
„Võit tu­li tä­nu sel­le­le, et meil on vä­ga head koe­rad. Ole­me nad too­nud Root­sist ja Soo­mest nen­de sa­ma­de kas­va­ta­ja­te käest, kes sel­lis­tel võist­lus­tel ise ak­tiiv­selt osa­le­vad. Me koer­tel oli võist­lu­seks kor­ra­lik et­te­val­mis­tus. Kui pä­rast va­he­pea­tust nä­gin, et tei­sed jä­re­le ei jõud­nud ja läk­sin eest ära, tek­kis loo­tus, et peaks saa­ma hea tu­le­mu­se.“
Au­hin­naks kin­gi­ti ko­ti­täis koe­ra­toi­tu ja klaa­sist mee­ned. Abi­kaa­sad jõud­sid Root­sist lae­va­ga ta­ga­si pü­ha­päe­va hom­mi­kul – Kap­pels­kää­rist Pal­dis­kis­se. Vas­tas olid klu­bi­liik­med ja „Ak­tuaal­se Kaa­me­ra“ võt­teg­rupp, uu­dis­lõi­ku või­du­kast saa­bu­mi­sest näi­da­ti pü­ha­päe­va õh­tul „Ak­tuaal­ses Kaa­me­ras“. Es­mas­päe­val sai Ül­le Aas­lav-Kaa­sik kut­se osa­le­da tei­si­päe­va õh­tul ETV saa­tes „Ring­vaa­de“.
Lae­va­sõi­du koh­ta sõ­nas koer­te pe­re­nai­ne, et au­tot­rei­le­ris oli iga­le koe­ra­le oma boks. Sõit kes­tis lae­va­ga li­gi 10 tun­di, koe­rad ta­lu­sid se­da ke­nas­ti, õn­neks oli min­nes ja ka ta­ga­si tul­les me­ri vaik­ne.

0

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel alustavad uut hooaega ka madalamate liigade võistkonnad.
IV liigast III liigasse tõusnud Raasiku FC Joker II peab, nagu pidas ka esindusmeeskond, oma liiga idatsoonis avamängu. See on 30. märtsil Raasikul ning mängitakse Paide Linnameeskond III vastu.
Jokeriga samas, idatsoonis, võistleb algaval hooajal ka Kuusalu JK Rada (treener Kristo Valdna), kes veel mullu mängis II liigas. Kuusalu meeskonna 1. vooru mäng FC Järva-Jaani meeskonna vastu on edasi lükatud augustisse, ka 2. vooru mäng peetakse suvel ning esimesena peab Rada hoopis 3. vooru mängu. See toimub 16. aprillil Paides JK Väätsa Vald vastu.
III liiga idatsoonis võistleb 12 meeskonda, hooaja jooksul peetakse kõigiga kaks mängu, viimased neist on oktoobris.
Aprillis algavad mängud ka IV liigas. Esmakordselt osaleb selles Anija JK võistkond, kes teeb kaasa IV liiga põhja-ida­tsoonis. Meeskonna treener on Mihkel Kuuse. Esimene mäng peetakse 19. aprillil Lool Tallina Depoo vastu. Esimene kodumäng Kehra uuel staadionil on 30. aprillil Tallinna JK Piraajaga.
IV liigas Ida-põhjatsoonis osaleb tänavu 9 meeskonda, kõigiga peetakse kaks mängu.

0

Ko­du­loo­la­se VAI­NO NA­PI uu­test raa­ma­tu­test poo­led said ot­sa esi­mes­te päe­va­de­ga.

„Vil­del oli üt­lus, et la­se mees aga tin­di­po­ti li­gi ja on­gi kir­ja­nik val­mis. See käib ilm­selt mi­nu koh­ta ka,” lau­sus ko­du­loo­la­ne, Raa­si­ku val­la au­ko­da­nik Vai­no Napp, kel­le raa­ma­tu „Pi­ka­ve­re kol­me ki­hel­kon­na pii­ril” esit­lus oli kol­ma­päe­val, 8. märt­sil Pi­ka­ve­re mõi­sas. See on te­ma 9. ko­du­loo­li­ne raa­mat.
Vai­no Napp sõ­nas, et Pi­ka­ve­re on te­ma ko­du­kant, see­ga on kir­ja­pan­du va­ra­se­ma­test raa­ma­tu­test emot­sio­naal­sem, vä­hem on aja­lu­gu ja fak­te: „See ei ole te­ge­li­kult ka Pi­ka­ve­re kü­la lu­gu, vaid 800 aas­ta va­nu­se Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­na lu­gu.”
Au­tor sel­gi­tas, et Pi­ka­ve­re kü­la ka­dus mõi­sa tek­ki­mi­se­ga: „Mõis võt­tis üle ka Pi­ka­ve­re ni­me. Mõi­sa val­dus sai küm­ne­kord­selt suu­rem ning koos­nes pal­ju­dest kü­la­dest. Ni­mi kin­nis­tus ko­gu­kon­na ni­me­na seits­me sa­jan­di­ga se­da­võrd, et pü­sib prae­gu­se­ni.”
Pi­ka­ve­re, Pe­ri­la ja Ki­vi­loo on Vai­no Na­pi sõ­nul ik­ka ol­nud pii­ria­lad: „Prae­gu­sel kaar­dil on Pi­ka­ve­re mõi­sa ümb­rus Ko­se ki­hel­kon­nas, Raa­si­kust kau­ge­ma­le jää­vad kü­lad hoo­pis Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas. Lää­nes ja loo­des piir­neb Pi­ka­ve­re Jü­ri ki­hel­kon­na­ga, mil­le­ga puu­dub iga­su­gu­ne si­de.”
Vai­no Napp ütles, et on taht­nud Pi­ka­ve­re raa­ma­tut kir­ju­ta­da ju­ba am­mu, kuid lõp­li­ku tõu­ke an­dis Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­na ak­ti­vist Ali­ce Suur­kuusk, kes trük­kis üm­ber Vai­no Na­pi kä­si­kir­ja, ai­tas ot­si­da pil­te, ku­jun­das ning kor­ral­das raa­ma­tu trük­ki­mi­se.
Au­tor märkis, mõ­ne­le võib ol­la pet­tu­mus, et raa­ma­tus on vä­he kir­jas Pi­ka­ve­re koo­list: „Olen kir­ju­ta­nud ju­ba va­rem kaks väik­se­mat raa­ma­tut koo­list. Üle­järg­mi­sel aas­tal saab kool 150aas­ta­seks, võib-ol­la sün­nib sel­leks ajaks mi­da­gi uut.”
Ko­ha­lu­gu­de kir­ju­ta­mi­ne tal­le meel­dib, ku­na saab fak­te ja aja­loo­kil­de si­du­da oma mä­les­tus­te­ga: „Tao­lis­te raa­ma­tu­te kir­ju­ta­mi­ne on prae­gu moes, neid tu­leb na­gu Vänd­rast sae­lau­du. Pai­ga­põ­hi­sed raa­ma­tud, mi­da olen lu­ge­nud, on sa­ge­li kva­li­tee­dilt vä­ga eri­ne­vad. Kui juh­tub kü­las ole­ma hea su­le­ga kir­ju­ta­ja, tu­leb jutt hea ja hu­vi­tav, aga kõik fak­tid ei pruu­gi pai­ka joos­ta. Sa­mas pro­fes­sio­naal­se aja­loo­la­se jutt ei jook­se ala­ti nii häs­ti.”
400 raa­ma­tut said val­mis Raa­si­ku juu­be­li­nä­da­laks, pi­du­lik esit­lus Mae ja Ju­han Trum­pi lau­lu­de saa­tel oli Pi­ka­ve­re mõi­sa saa­lis. Vai­no Napp on osa raa­ma­tu­test ära kin­ki­nud, kuid neid saab ka os­ta ning lae­nu­ta­da raa­ma­tu­ko­gu­dest.
„Oleks to­re, kui kee­gi noo­rem viit­siks võt­ta as­ja kä­si­le ja kir­ju­ta­da pa­re­ma raa­ma­tu. Loo­dan, et mi­nu kir­ja­pan­du an­nab tal­le sel­leks ees­ku­ju ja tu­ge,” sõ­nas Vai­no Napp.