Esmaspäev, 20. veebruar 2017

Aasta arhiiv2017

0
  • Aruküla Jaama tänava ristmikel parandatakse liikluskorraldust;
  • MAIT EERIK ja OLARI LASS Raasikult osalesid Rehepapi-filmi tegemises;
  • OÜl Tüdrukud on Tallinnas populaarne lihapood;
  • MARIS VIIRES Raasiku vallast korraldas Kehras “HaridusIDU”;
  • MART LAANPERE Soorinnast saab Valgetähe V klassi ordeni;
  • Valitsuse soovitus: Loksa linn ühendada Kuusalu vallaga;
  • Lahemaa Mereklubi plaanib Kahala järvel tutvustada jääpurjetamist;
  • Kolga mõisa pargis käib sanitaarraie;
  • ARTUR TALVIKU arvamuslugu: “Pakun katust!”;
  • Ehedad Elamused Lahemaal oli turismimessil Lääne-Viru boksis;
  • ANNE ORUAAS saab Valgetähe V klassi ordeni;
  • Vanemad ei ole rahul Kehra lasteaedade toiduraha vähendamisega eelarves;
  • OÜl Tüdrukud on populaarne lihapood;
  • Anija volikogu istungeid saab veebist otse ja järele vaadata.
..
.
 
 
Otke värsket ajalehte!
.
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 22. veebruaril.

0
  • Anija valla tegijatele andsid hääle 539 inimest;
  • Kehrasse planeeritakse 5 korter- ja 4 ridaelamut;
  • Hannijöggi võitis tuljaku võistulaulmisel 3 eripreemiat;
  • Kehra linnale tehakse keskkonnasäästlikku näidisplaneeringut;
  • REIN KIPPAR sai Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia;
  • Ekströmi marsi kolmel rajal käis Kolgas 1650 matkajat;
  • Valkla Ranna pidajad koguvad pioneerilaagri lugusid;
  • Rummu külavanemaks valiti PRIIT PIKKOJA;
  • Kuusalu kihelkonna looduslikest pühapaikadest on 110 pärimusteksti;
  • Volikogu nimetas VÄRNER LOOTSMANNI Loksa aukodanikuks;
  • Loksa teenetemärk VALVI JOAVÄLJALE, HILLERI TREISALTILE ja VIKTOR FJODOROVILE;
  • Õpilased kasutasid tasuta rongisõitu jaanuaris 2252 korral;
  • Võitjad said kätte Raasiku valla kodanikukampaania reisipaberid;
  • Noor muusikaõpetaja ootab Raasiku inimesi laulma;
  • URVE REETAMM Peningilt on Eesti koroonameister.
.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
,
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 15. veebruaril.

0

Pi­lootp­la­nee­rin­gut koos­tab EA­Si toel klas­ter, mil­le üks lii­ge on Hend­rik­son ja Ko.

Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja Hend­rik­son ja Ko osa­leb 2016. aas­ta al­gu­ses alus­ta­nud jät­ku­suut­li­ku ja ener­gia­tõ­hu­sa kin­nis­va­ra ning ener­gia­va­rus­tu­se klast­ris (KEN-klas­ter). Klas­ter on pea­mi­selt et­te­võt­ja­te ja tea­dus­a­su­tus­te va­he­li­ne koos­lus, mil­le liik­med tee­vad koos­tööd rah­vus­va­he­li­se kon­ku­rent­si­või­me tõst­mi­seks. KEN-klast­ris on 17 lii­get, kes töö­ta­vad väl­ja jät­ku­suut­lik­ke, ener­gia­tõ­hu­said, ter­vi­se­le ohu­tuid ja öko­noom­seid la­hen­du­si kin­nis­va­ra aren­da­mi­sel. Ko­gu KEN-klast­ri te­ge­vus on saa­nud EAS-i toe­tu­se­na  297 500 eu­rot, ra­ha tu­leb Eu­roo­pa Lii­du Re­gio­naa­la­ren­gu Fon­dist, igaks te­ge­vu­seks saab taot­le­da abi­kõlb­li­kest ku­lu­dest 50 prot­sen­ti te­ge­vus­toe­tust.
Keh­ra lin­na näi­disp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se töö­rüh­ma ju­hib KEN klast­ri raa­mes Hend­rik­son ja Ko. Se­da ra­has­ta­vad EAS ja et­te­võ­te ise, Ani­ja vald sel­le eest maks­ma ei pea, val­la ku­lul teeb Hend­rik­son ja Ko Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gut.
„Püüa­me te­ha vei­di uut­moo­di, loo­de­ta­vas­ti pa­re­mi­ni – võ­ta­me roh­kem ar­ves­se jät­ku­suut­li­ku aren­gu ja ener­gia­sääs­tu põ­hi­mõt­teid, see­tõt­tu ole­me ni­me­ta­nud pi­lootp­ro­jek­tiks,“ üt­les Hend­rik­son ja Ko üld- ja re­gio­naalp­la­nee­ri­mi­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Pil­le Mets­pa­lu.
Keh­ra va­li­ti te­ma sõ­nul näi­disp­la­nee­rin­gu te­ge­mi­seks osa­li­selt seepä­rast, et Hend­rik­son ja Ko koos­tab Ani­ja val­la üldp­la­nee­rin­gut. Pea­põh­jus oli, et Keh­ra on pla­nee­ri­mi­seks põ­nev koht: „Ühelt poolt on seal vä­ga hea raud­teeü­hen­dus – kesk­kon­na­sõb­ra­lik trans­por­di­viis on häs­ti kae­tud, tei­salt on Keh­ras ka kesk­kon­nap­rob­lee­me, näi­teks pa­be­ri­vab­rik.“
Kui­gi näi­disp­la­nee­rin­gu foo­kus on Ani­ja val­la kes­ku­s­a­lal ehk Keh­ra lin­nal, ra­ken­da­tak­se uu­si sääst­lik­ke pla­nee­ri­mis­põ­hi­mõt­teid ka val­la üldp­la­nee­rin­gus.
Vä­ga kar­di­naal­selt uus pla­nee­ring Pil­le Mets­pa­lu kin­ni­tu­sel se­nis­test ei eri­ne, kuid võr­rel­des ta­va­pä­ras­te üld­pla­nee­rin­gu­te­ga ar­ves­ta­tak­se näi­teks, kui­das oleks või­ma­lik ka­su­ta­da al­ter­na­tiiv­seid taas­tu­ve­ner­giaal­li­kaid, kas hoo­ne­te pai­gu­tus il­ma­kaar­te osas on sel­li­ne, et saaks ka­su­ta­da päi­ke­see­ner­giat, mil­li­ne oleks pa­rim kerg­liik­lus­tee­de võr­gus­tik, et ini­mes­tel oleks mu­gav au­to­de­ga liik­le­mi­se ase­mel käia ja­la või ka­su­ta­da ühist­rans­por­ti: „Ole­me vaa­da­nud maail­ma eri­ne­vaid stan­dar­deid, ro­he­mär­gi­seid, püüd­nud ana­lüü­si­da, kui­das saaks neid Ees­tis üldp­la­nee­rin­gu­te juu­res ka­su­ta­da.“
Ta sel­gi­tas – pla­nee­rin­gu­ga ei kir­ju­ta et­te kar­me tin­gi­mu­si, näi­teks et ko­gu Keh­ra linn peaks edas­pi­di mi­ne­ma üle päi­ke­see­ner­gia ka­su­ta­mi­se­le, vaid an­tak­se et­te ül­di­sed suu­nad, kui­das on see või­ma­lik.
„Sa­mas too­me pla­nee­rin­gus väl­ja ka täp­seid tin­gi­mu­si näi­teks Keh­ra mil­jöö­väär­tus­li­ke hoo­nes­tu­sa­la­de koh­ta. On pä­ris to­re 1950-1960nda­te aas­ta­te sta­li­nist­lik an­sam­bel, pa­be­ri­vab­ri­ku juu­res vä­ga oma­näo­li­ne va­na asu­la piir­kond. Neis on häs­ti­säi­li­nud ajast­utruud hoo­ne­tean­samb­lid, mi­da on vä­ga liht­ne ära rik­ku­da, kui neid väl­jast­poolt soo­jus­ta­da ja te­ki­ta­da visuaalselt hal­bu la­hen­du­si,“ rää­kis Pil­le Mets­pa­lu.
Pea­le sel­le ka­van­da­tak­se Keh­ra kes­ku­se ti­hen­da­mist ehk sin­na täien­da­va­te funkt­sioo­ni­de juur­detoo­mist: „See tä­hen­dab, et hoia­me kok­ku sund­lii­ku­mis­te pealt – ini­me­sed ei pea käi­ma Tal­lin­nas ega mu­jal, vaid saa­vad või­ma­li­kult pal­ju tee­nu­seid kät­te ko­ha­peal. Ka Keh­ra kes­ku­sa­la ruu­mi­li­se aren­gu vi­sioo­nis, kus on meie tu­le­vi­ku­nä­ge­mus, on väl­ja pa­ku­tud näi­teks ki­no-rah­va­ma­ja ja hos­tel.“
Keh­ra pla­nee­ring on Pil­le Mets­pa­lu tea­da Ees­tis esi­me­ne ja ai­nus tao­li­ne. Koos­ta­mis­se on Hend­rik­son ja Ko kaa­sa­nud tei­si et­te­võt­teid ja ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo­sid. Koos val­la üldp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­du­se­ga on see ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul veeb­rua­ri lõ­pust märt­si lõ­pu­ni, ava­li­kud aru­te­lud Keh­ras, Ala­ve­res ja Ani­jal on ka­van­da­tud ap­ril­li al­gu­ses­se. Pä­ris val­mis saab pla­nee­ring um­bes aas­ta pä­rast ning siis an­tak­se üle Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le: „Me ei soo­vi se­da te­ha nii­sa­ma sei­na­le pa­ne­mi­seks, vaid seos­ta­da val­la üldp­la­nee­rin­gu­ga.“

0

Valk­la puh­ke­kes­ku­se pöö­nin­gult tu­lid väl­ja pio­nee­ri­laag­ri­te päe­vi­kud, mil­lest esi­me­sed on 1950nda­test aas­ta­test.

Su­vel sat­tus Valk­la ran­na­res­to­ra­ni pal­ju kü­la­li­si, kes tea­ta­sid, et tu­lid vaa­ta­ma, mil­li­ne näeb väl­ja ku­na­gi­ne pio­nee­ri­laa­ger ning rää­ki­sid sel­lest lu­gu­sid, mee­nu­tab puh­ke­kes­ku­se Valk­la Rand tu­run­dus­juht Liis Jü­ri­mäe.
Kui pöö­nin­gult il­mu­sid väl­ja aas­ta­kü­men­te kau­pa laag­ri­päe­vi­kuid roh­ke­te fo­to­de, lu­gu­de ja ni­me­kir­ja­de­ga, ot­sus­tas Liis Jü­ri­mäe te­ha Fa­ce­boo­ki Valk­la pio­nee­ri­laag­ri­te gru­pi ning li­sas üles­kut­se ja­ga­da, tal­le­ta­da ja juur­de ko­gu­da mä­les­tu­si, viia kok­ku ku­na­gi­sed laag­ri­kas­van­di­kud.
Ta sõ­nas, et gru­pi­ga on lii­tu­nuid, kuid prae­gu on seal veel üs­na vaik­ne: „Loo­da­me, et ini­me­sed veel är­ka­vad. Kui jõuan päe­vi­kud lä­bi uu­ri­da, saab pos­ti­ta­da sealt är­gi­tu­seks ehk veel põ­ne­vaid sei­ku. Plaa­ni­me jät­ta laag­ri­päe­vi­kud res­to­ra­ni ning kel hu­vi, saab neid sir­vi­da. Ka koo­li­di­rek­tor Hend­rik Agur, kel­lel on Sal­mis­tul su­vi­la, soo­vi­tas meil te­ha nos­tal­gia­nur­ga.”
Liis Jü­ri­mäe üt­les, et res­to­ra­ni sei­nal on mõ­ned pil­did ühelt daa­milt, kes oli laag­ris 1953. aas­tal: „Oo­ta­me kõi­ki jul­gelt pil­te ja jut­te ja­ga­ma, lu­ba­me, et need, kel­le pi­ldid Valk­la ran­na­res­torani sei­na­le ri­pu­ta­me, saa­vad meilt ka vää­ri­li­se ta­su.”
Ta li­sas, et sa­ma daam ju­tus­tas, kui­das oli laag­ris koos Eri Kla­si­ga: „Ta rää­kis, et Eri Klas män­gis nii häs­ti kla­ve­rit, tüd­ru­kud jook­sid tal­le jä­re­le ning pa­lu­sid, et ta ai­na män­giks. Peaae­gu kõik, kes on mee­nu­tu­si ja­ga­nud, mai­ni­vad mõn­da kuul­sust, ni­me­kir­ja­dest võib lei­da ka Raul Re­ba­se ja Vil­lu Tam­me. Aas­taid oli siin Tal­lin­na kul­tuu­ri­töö­ta­ja­te laa­ger. Rah­vast käis Valk­last lä­bi mee­le­tult, näi­teks 1971. aas­tal oli su­ve jook­sul kolm va­he­tust, igas mi­tu rüh­ma mit­me­küm­ne lap­se­ga. Sa­mas ko­ha­li­kud ei pää­se­nud laag­ri­le li­gi, kur­vis oli tõk­ke­puu ees.”
Oma laag­ri­mul­jeid ja­ga­nud daam kir­jel­da­nud ka, et pii­ri­val­vu­rid rii­su­sid õh­tu­ti lii­va ära, ja­la­jäl­gi ei toh­ti­nud sin­na öö­sel te­ha. „Lap­sed käi­sid ik­ka sa­la­ja jäl­gi te­ge­mas, et pii­ri­val­vu­reid när­vi aja­da. Päe­vi­kus on ka ju­tu­ke­sed koh­tu­mis­test kom­mu­nis­ti­de ja fil­mi­mees­te­ga,” kom­men­tee­rib Valk­la Ran­na tu­run­dus­juht.
Esi­me­ne pio­nee­ri­laa­ger oli Valk­las 1951. aas­tal, mil­lal oli vii­ma­ne laag­ri­va­he­tus, se­da Liis Jü­ri­mäe veel öel­da ei os­ka. In­fo ko­gu­mi­ne on al­les al­gus­jär­gus, viiak­se end fak­ti­de­ga kurss­si. Esi­me­sed ma­ter­ja­lid puh­ke­kes­ku­sest on 1994. aas­tast. Komp­lek­si ma­jad olid ai­nult pio­nee­ri­laag­ri­te ka­su­tu­ses. Seal, kus on prae­gu res­to­ran, oli ku­na­gi laag­ri söök­la.
Veeb­rua­rist pa­ni ran­na­res­to­ran Valkla Rand kuuks ajaks uk­sed kin­ni, päe­vi­ku­te­ga saab uues­ti tutvuda ala­tes 4. märt­sist.

0

Vabariigi valitsus kinnitas möödunud nädalal Vihula ja Haljala valla ühinemisotsuse, valla nimeks saab Halajala vald. Kuigi ühinemislepingus kavandati uueks nimeks Lahemaa vald, ei olnud vabariigi valitsus sellega nõus. Üle poole Lahemaa rahvuspargist asub Kuusalu vallas Harjumaal, ülejäänu valdavalt Vihula vallas ning veidi ka Kadrina vallas Lääne-Virumaal. Lahemaa rahvuspargi pindala on 750 km2, uue Haljala valla pindala kokku 548 km2.

0

Jaa­nua­ri­kuu ron­gi­sõi­du eest mak­sab Raa­si­ku vald El­ro­ni­le 3257,50 eu­rot.

Ala­tes 9. jaa­nua­rist saa­vad Raa­si­ku val­las ela­vad 7-19aas­ta­sed õpi­la­sed sõi­ta ron­gi­ga ta­su­ta Tal­lin­nast ku­ni Aeg­vii­du­ni – tsoo­ni­des I-IV. Tin­gi­mus on, et nii õpi­la­ne kui ka te­ma va­ne­mad pea­vad ole­ma Raa­si­ku val­la rah­vas­ti­ku re­gist­ris 31. det­semb­ri 2016 sei­su­ga. Lap­se­le tu­leb soe­ta­da Tal­lin­na ja Har­ju­maa ro­he­li­ne ühis­sõi­du­ki kaart ning esi­ta­da val­la­va­lit­su­se­le taot­lus ta­su­ta sõi­du vor­mis­ta­mi­seks.
Raa­si­ku val­la ra­han­du­s­osa­kon­na juht Eve­lyn Vel­berk üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et eel­mi­sel nä­da­lal jõu­dis El­ro­nilt val­la­maj­ja ar­ve jaa­nua­ri­kuu sõit­ja­te koh­ta. Val­la­va­lit­su­sel tu­leb jaa­nua­ri ron­gi­sõi­tu­de eest ta­su­da 3257,50 eu­rot. Kok­ku sõit­sid val­la õpi­la­sed jaa­nua­ri­kuus ron­gi­ga ta­su­ta 2252 kor­da. Tal­lin­na ja ta­ga­si ehk kol­mes tsoo­nis sõi­de­ti 1863 kor­da, ühe tsoo­ni sees sõi­de­ti 107 ja ka­hes tsoo­nis 223 kor­da. Kõi­ge vä­hem re­gist­ree­ri­ti sõi­te, mis olid teh­tud nel­jas tsoo­nis – 59.
Eve­lyn Vel­berk sel­gi­tas, et El­ro­ni­ga on kok­ku­le­pe, kui õpi­la­ne sõi­dab ühes kuus vä­hem, kui on pe­rioo­di­kaar­di kuu­li­miit, siis mak­sab vald iga sõi­du eest eral­di. Kui sõi­de­tak­se roh­kem, siis jääb õpi­la­se eest maks­tav sum­ma võrd­seks kuu­kaar­di mak­su­mu­se­ga.
Ta nen­tis, et esi­me­se kuu koh­ta ei ole ni­me­li­si aruan­deid saa­bu­nud ja po­le veel või­ma­lik ana­lüü­si­da, mil­li­se ale­vi­ku või kü­la õpi­la­sed ka­su­ta­vad ta­su­ta ron­gi­sõi­du või­ma­lust kõi­ge enam.
Taot­le­ja­te ni­me­kir­jast on nä­ha, et jaa­nua­ri­kuu­ga on kõi­ge rohkem taot­lu­si esi­ta­tud Kul­li kü­last, aga ka Iga­ve­rest ja Rät­last, mis ei asu raud­tee­pea­tu­se va­he­tus lä­he­du­ses.
Jaa­nua­ri lõ­pu sei­su­ga oli ta­su­ta ron­gi­sõi­du taot­lus esi­ta­tud 446 õpi­la­se koh­ta. Taot­lu­si tu­leb Eve­lyn Vel­ber­ki sõ­nul jär­jest juur­de, val­la­va­lit­sus kont­rol­lib, kas õpi­la­ne vas­tab vo­li­ko­gu keh­tes­ta­tud tin­gi­mus­te­le, edas­tab and­med El­ro­ni­le ja et­te­võ­te lü­li­tab oma and­me­baa­si.
Taot­le­jaid on val­la kõi­gist koo­li­dest – Aru­kü­la ja Raa­si­ku põ­hi­koo­list, Pi­ka­ve­re alg­koo­list ja Aru­kü­la wal­dorf­koo­list ning ka mit­me­test Tal­lin­na koo­li­dest. Kok­ku elab Raa­si­ku val­las 7-19aas­ta­seid õpi­la­si 812.
Ta­su­ta ron­gi­sõi­du ees­mär­ki ei kont­rol­li­ta, eel­dus­li­kult sõi­da­vad noo­red ron­gi­ga koo­li ja ta­ga­si või tree­nin­gu­te­le-proo­vi­des­se, aga või­vad sõi­ta ka va­nae­ma juur­de, pii­ran­gut po­le, mär­kis ra­han­du­s­osa­kon­na juht.
Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi kom­men­tee­ris, et ta­su­ta ron­gi­sõi­du või­ma­lust on ha­ka­tud häs­ti ka­su­ta­ma, roh­kem kui pool­te val­las ela­va­te õpi­las­te koh­ta on ju­ba esi­ta­tud aval­dus: „Kind­las­ti on ta­su­ta ron­gi­sõit õpi­las­te­le Raa­si­ku val­la pü­si­ma­jää­mi­se üks te­gur. Aga se­da on ka las­teaia­ta­su soo­dus­tus. Raa­si­ku val­la tä­na­vus­se ee­lar­ves­se ka­van­da­tak­se õpi­las­te ta­su­ta ron­gi­sõi­du ta­su­mi­seks kesk­mi­selt 3000-4000 eu­rot kuus.“
Val­la 2017. aas­ta ee­lar­ve pro­jek­tis on ta­su­ta ron­gi­sõi­du ku­lu­de kat­teks 150 000 eu­rot, li­saks õpi­las­te sõi­du­ku­lu­de­le ta­su­tak­se El­ro­ni­le ka Raa­si­ku val­la tar­vis teh­tud pi­le­ti­süs­tee­mi and­me­baa­si aren­da­mi­se eest.

0
6 Teili Piiskoppel, MV

TEI­LI PIIS­KOP­PEL, Ida-Har­ju noor­soo­po­lit­sei­nik

Lap­se­va­ne­ma üle­san­ne on ta­ga­da oma las­te ohu­tust igas olu­kor­ras nii pal­ju, kui on te­ma või­mu­ses. Ar­va­me, et os­ka­me suu­re­pä­ra­selt juh­ti­da au­tot ja õn­ne­tu­sed ei juh­tu meie­ga. Loo­de­ta­vas­ti ei juh­tu­gi. Kuid kah­juks ei või ku­na­gi tea­da, mi­da toob et­te järg­mi­ne liik­lu­so­lu­kord ja kui osav või et­te­vaat­lik on vas­tu­tu­lev sõi­du­ki­juht .
Lap­se tur­vais­te ei saa ol­la vaid ko­hus­tus­lik ese au­tos, et po­lit­sei trah­vi ei teeks, vaid on hä­da­va­ja­lik, kaits­maks lap­se elu ja ter­vist.
So­bi­va tur­va­va­rus­tu­se­ta on laps au­tos kait­se­tu. Sa­ma keh­tib ka lap­se koh­ta, kes on kin­ni­ta­tud vaid täis­kas­va­nu tur­va­vöö­ga või kui ka­su­ta­tak­se lap­se mõõt­me­te­le mit­tevas­ta­vat või ebak­va­li­teet­set tur­va­va­rus­tust. Sa­mad ohud või­vad kaas­ne­da tur­va­va­rus­tu­se va­lest ka­su­ta­mi­sest.Väi­ke­sed lap­sed peak­sid au­tos sõit­ma sel­ja­ga sõi­du­suu­nas nii kaua ku­ni see on või­ma­lik – 4.-5. eluaas­ta­ni.
Sel­ja­ga sõi­du­suu­nas sõit­mi­ne on kaks kor­da ohu­tum, sest lap­se pea on võr­rel­des te­ma ke­ha­ga ras­ke, moo­dus­tab nel­jan­di­ku ko­gu ke­hast, täis­kas­va­nul 6 prot­sen­ti. Väikeste laste selg­rood ja kae­la­lü­lid on väl­ja are­ne­ma­ta, aset­se­des näo­ga sõi­du­suu­nas on oht neid vi­gas­ta­da. Ava­rii kor­ral põr­kub sel­ja­ga sõi­du­suu­nas is­tu­va lap­se ke­ha vas­tu too­li sel­ja­tu­ge, kah­jus­tu­sed kae­la­le ja pea­piir­kon­na­le on tun­du­valt väik­se­mad kui näo­ga sõi­du­suu­nas is­tu­val lap­sel. Lap­se sõi­du­ta­mi­sel esiist­mel sel­ja­ga sõi­du suu­nas tu­leb väl­ja lü­li­ta­da tur­va­pa­di. Vas­ta­sel ju­hul võib see saa­da kok­ku­põr­kel saa­tus­li­kuks.
Kaa­lu­le ja pik­ku­se­le vas­ta­vast tur­va­too­list või häl­list ei ole ka­su, kui see pole kor­rekt­selt kin­ni­ta­tud või laps po­le kor­ra­li­kult kin­ni­ta­tud rih­ma­de­ga. Mi­da tu­ge­va­malt rih­mi pin­gu­ta­da, se­da väik­sem on oht, et kok­ku­põr­kel laps sealt väl­ja len­dab.
Ka­su­ta­ge kva­li­teet­seid too­teid. Tur­va­häl­li ja -too­li soe­ta­mi­sel uu­ri­ge and­meid toot­ja koh­ta ja ka­su­ta­ja­te ta­ga­si­si­det. Pä­rast traa­gi­list liik­lu­sõn­ne­tust on hil­ja mõel­da, mis saa­nuks, kui olek­s tur­va­too­li­le ku­lu­ta­nud 25eu­rot roh­kem ja ost­nud kva­li­teet­se­ma too­te.
Kind­las­ti ei to­hi ka­su­ta­da nii­ni­me­ta­tud san­ga­de­ta pe­pua­lust. Sel­li­ne kaob kok­ku­põr­ke het­kel sil­ma­pilk lap­se alt ja sel­le jä­rel len­dab laps rih­ma­de alt jä­re­le. Sel­li­sest sead­mest on sa­ma pal­ju ka­su, kui ta­va­li­sest pad­jast, mis ase­tatk­se lap­se ist­mi­ku al­la.
Liik­lus­sea­du­se jär­gi ei ole al­la kol­meaas­ta­se lap­se tak­so ta­gaist­mel sõi­du­ta­mi­sel tur­va­sead­me ka­su­ta­mi­ne ko­hus­tus­lik. Al­la kol­meaas­tast last to­hib tak­so ta­gaist­mel sõi­du­ta­da täis­kas­va­nud sõit­ja sü­les tin­gi­mu­sel, et last sü­les hoi­dev sõit­ja on tur­va­vöö­ga nõue­te­ko­ha­selt kin­ni­ta­tud ja te­ma sü­les on üks laps. Va­ne­ma­te kui kol­meaas­tas­te las­te sõi­du­ta­mi­sel tak­so ta­gaist­mel tu­leb vä­he­malt üks laps kin­ni­ta­da tur­va­vöö pad­ja ja sõl­tu­valt lap­se kas­vust kas täis­kas­va­nu tur­va­vöö või ai­nult sel­le vöö­rih­ma­ga või muu nõue­te­ko­ha­se tur­va­sead­me­ga. Üle­jää­nud las­te sõi­du­ta­mi­sel tak­so ta­gaist­mel tu­leb ka­su­ta­da vä­he­malt täis­kas­va­nu tur­va­vöö rih­ma.
Pange tä­he­le, ka­he­ punk­ti tur­va­vöö­ga ei to­hiks last sõi­du­ta­da. Kok­ku­põr­kel võib mur­du­da selg­roog ka­heks, ta­ga­jär­jed või­vad ol­la traa­gi­li­sed. Ohu­tut liik­le­mist!

0

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kin­­ni­tas Rum­mu kü­la­va­ne­maks Priit Pik­ko­ja. Koos­o­lek kü­la­va­ne­ma va­li­mi­seks toi­mus 21. jaa­nua­ril kü­la kii­gep­lat­sil. Osa­le­sid 28 kü­lae­la­nik­ku ning val­la­va­lit­su­se esin­da­ja­na Kau­po Par­ve. Se­ni­ne kü­la­va­nem Hei­no Sei­no­ja sel­gi­tas, miks soo­vib ame­tist lah­ku­da. Kü­la­va­ne­ma kan­di­daa­ti­deks esi­ta­ti Cris­tel Sild ja Priit Pik­ko­ja. Va­li­tuks osu­tus Priit Pik­ko­ja, kel­le poolt an­ti 15 häält, Cris­tel Sild sai 13 poolt­häält.

0

„Ekst­rö­mi matk Kol­gas ku­ju­neb aja jook­sul sa­ma rah­va­roh­keks, na­gu on Tar­tu ma­ra­ton,“ en­nus­tab Nä­kial­li­ka ta­lu pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe, kes kan­dis lau­päe­val sõ­du­ri­si­ne­lit ja osa­les näi­dis­la­hin­gus. Kol­ga rah­va­mat­ka ee­lis on, et toi­mub ole­ne­ma­ta sel­lest, kas on lu­mi maas või mit­te – kui kor­ral­da­jad jak­sa­vad jät­ka­ta.
Ka tä­na­vu te­gi mat­ka kaa­sa Kait­se­lii­du pea­lik Mee­lis Kii­li. Ta tun­nus­tab, et sel­li­se et­te­võt­mi­se kau­du väär­tus­ta­vad Ees­ti ini­me­sed ter­vis­lik­ke elu­vii­se, taa­se­lus­ta­vad aja­lu­gu: „Va­ba­dus­sõ­da oli, eri­ne­valt teis­test me rii­gi pin­nal toi­mu­nud konf­lik­ti­dest, õig­la­ne ja õi­gus­ta­tud sõ­da, ta­ga­si­me rah­va­na pü­si­ma jää­mi­se. On olu­li­ne, et tol­leaeg­seid kan­ge­la­si ja nen­de te­gu­sid tead­vus­ta­tak­se. See on ka tä­nu meie hõim­las­te­le – Soo­me va­ba­taht­li­ke­le.“
Kuu­sa­lu val­las on teo­tah­te­ga ja isa­maa­li­selt mee­les­ta­tud mat­ka­kor­ral­da­jad-üri­tus­te eest­ve­da­jad ning Va­ba­dus­sõ­ja­ga seo­tud olu­li­sed pai­gad. Ehk saab­ki Ekst­rö­mi rah­va­matk edas­pi­di val­la üheks ni­mi­sünd­mu­seks.

0

Lok­sa vo­li­ko­gu ot­su­se­ga ni­me­ta­tak­se Tal­lin­na Reaal­koo­li 11. klas­si õpi­la­ne Epp Paal­berg Lok­sa aas­ta sport­la­seks. Ta on Lok­sa aas­ta sport­la­se au­ni­me­tu­se päl­vi­nud ka ka­hel kor­ral va­rem. Lok­sal põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­nud Epp Paal­berg on saa­vu­ta­nud 2016. aas­tal au­hin­na­li­si koh­ti Ees­tis mit­me­tel meist­ri­võist­lus­tel ker­ge­jõus­ti­kus, orien­tee­ru­mi­ses, suu­sa­ta­mi­ses ja Vi­ru ma­ra­to­nil.