Kolmapäev, 29. märts 2017

Kuu arhiivdetsember 2016

0

Harju maavalitsus tunnustas silmapaistvaid noorsootöötajaid.

Harju maavanem Ülle Rajasalu tänas reedel, 16. detsembril Tallinnas Gloria restoranis aasta edukamaid noorsootöötajaid ja noortega tegelevad asutusi. Esmakordselt anti välja Harjumaa 2016. aasta noorsootööd toetava omavalitsuse tiitel, selle pälvis Anija vald.
Anija valla esitas noorsootöö toetajaks Kehra gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Reesi Kuslap. Ta põhjendas, et Anija vald on väga innovaatiline ja avatud muutusteks, loonud noortele väga head vaba aja veetmise võimalused ning panustab jätkuvalt nende loomisse.
„Anija vald on noorte elu parandamisse väga palju investeerinud ning usun, et väärib selle eest tunnustust. Vallavanem Arvi Karotam on suurte eesmärkide ning visiooniga inimene, kuid siiski kahe jalaga maa peal, viib oma plaanid ellu ning näitab tegudega, et kui midagi väga tahta, on kõik võimalik – selline suhtumine on suurepärane eeskuju noortele. Noored oskavad tänu suurtele muutustele ka vallavalitsuse tööd ning oma kodukohta paremini hinnata,“ oli tunnustusesildises.
Tänuüritusel esitas Reesi Kuslap oma tehtud räpi sellest, kuidas Anija vald noortest hoolib. Anija vallavanemale Arvi Karotamile, nagu ka teistele tunnustatutele, andis maavanem tänukirja koos Harjumaa balli kutse, klaasist meene ning helkur-seljakotiga.
Kokku tunnustati parimaid üheksas kategoorias, valiti veel Harjumaa aas­ta noorsootöötaja, huvikool, noortekeskus, osaluskogu, noortelaager, noorsootöö sõber ja algatus noorsootöös ning tunnustus pikaajalise panuse eest noorsootöösse.
Anija vallast olid nominendid ka Harjumaa Noorteinfo Keskus ja valla õpilasmalev. Noorteinfokeskus, kus töötavad Helina Lillsoo ja Laura Lass, esitas kategoorias pikaajalise panuse eest noortevaldkonda valla noorsootööspetsialist Tuuliki Rohtla. Laagrite ja malevate kategoorias kandideeris Anija valla noortemalev, esitasid noortejuhid Inga Koitla ja Veronika Silivask. Kuusalu vallast esitas abivallavanem Aare Ets aasta noorsootöötaja tiitlile Kiiu noorsootöötaja Heleri Paiste. Maavalitsus tänas meenetega kõiki nominente ja ka nende esitajaid.
Maavalitsuse noorsootöö nõunik Anne Martin rääkis Sõnumitoojale, et noortevaldkonna üle-eestilist tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), kelle kodulehe kaudu sai kandidaate esitada 1. novembrini: „ENTK tunnustab üle-eestiliselt. Meie oleme seisukohal, et peame Harjumaal omasid ka eraldi tunnustama, muidu jääksid väga paljud väga head asjad tähelepanuta.“
Üle-eestiliselt sai noortevaldkonna tegijaid ja ettevõtmisi tunnustamiseks esitada 11 kategoorias. Harjumaa kohta täideti 39 ankeeti. Valiku tegi komisjon, kuhu kuuluvad avatud noortekeskuste projektide hindamiskomisjoni liikmed, lisaks kaasati Tallinna noorsooameti, Viimsi vallavalitsusse ja skautide ühingu liikmeid. Vabariikliku konkursi parimad selguvad uuel aastal.

0

TV 10 olümpiastarti Harjumaa 2017. aasta võistluse avaetapp toimus 6. detsembril Lasnamäe kergejõustikuhallis.
Vanemate poiste seas võitis 2 esikohta Loksa gümnaasiumi õpilane Andrei Bekker, kes oli esimene kaugushüppes (5.17 meetrit) ja teivashüppes (2.90). Markus Marten Filatov Kuusalu keskkoolist tuli 60 meetri jooksus 4. kohale (8,56 sekundit) ja kaugushüppes 5. kohale (4.32). 60 meetri jooksus oli tema koolikaaslane Karl Jaco Daniel kuues (8,62). Teiavshüppes sai 8. koha 1.40 meetrit hüpanud Risto Udusaar samuti Kuusalu keskkoolist.
Nooremate poiste kuulitõukes tuli kolmandaks Arman Cedrik Kivisik (7.89), Marten Mänd sai 6. koha (7.37). Nad mõlemad õpivad Kuusalu keskkoolis. 60 meetri jooksus tuli Marten Mänd 5. kohale (9,10) ja kõrgushüppes 7. kohale (1.25).
Vanemate tütarlaste teivashüppes jagasid esikohta võrdselt 2 meetrit alistanud Melani Maria Maiberg Kuusalu keskkoolist ja Anni Jõe Loksa gümnaasiumist. Kaugushüppes sai Carmen Pajuste Kuu­salu koolist 7. koha (4.31) ning 60 meetri jooksus Karita Raid Aruküla põhikoolist 10. koha (8,96). Nooremate tüdrukute 60 meetri jooksu lõpetas Mariann Luise Trilljärv Kolga koolist seitsmendana (9,44).
Koolide arvestuses on avaetapi järel 6397 punktiga liider Peetri kool. Kuusalu keskkoolil on neljandana 5883 punkti. Lisaks nimetatutele tõid koolile punkte ka nooremate tüdrukute arvestuses võistelnud Mia Maria Lipsmäe, kes sai 60 meetri jooksus 16. koha (9,75), Hanna-Liisa Kaarmann 13. koha eest 60 meetri tõkkejooksus (12,11), Liisbel Almet 13. koha eest kõrgushüppes (1.15) ning Melani Maria Maiberg vanemate tüdrukute 60 meetri jooksus saadud 13. kohaga (9.00).
Loksa gümnaasium on pärast I etappi 4774 punktiga kaheksas, Aruküla põhikool 1352 punktiga 22. ja Kolga kool 1169 punktiga 23. kohal.

0

Anija vallas maksti vallavalitsuse ja allasutuse töötajaile kokkuhoitud palgafondi arvelt kuni 100 eurot jõulupree­miat, allasutuste juhid said 300 eurot, vallavalitsuse liikmed 400 eurot. Kuu­salu vallas ja Lok­sa linnas jõulupreemiaid valla-lin­navalitsuse teenistujatele ega volikogu liikmetele ei maksta. Raasiku val­las saavad vallavalitsuse teenistujad ning hallatavate asutuste juhid jõulu­preemiat 200 eurot, vallavanemale ja vallava­lit­suse liikmetele preemiat ei maksta.

0

Teisipäeva, 20. detsembri hommiku seisuga oli Raasiku vallas iseseisvana jätkamise nõutud 5000 piirist puudu 7 kodanikku. Kaks kuud kestnud aktiivne kodanikukampaania OÜ Midfield eestvedamisel lõpeb 31. detsembril. Kui 5000 kodanikku täitub, lähevad jaanuaris kõikide kodanike vahel loosi puhkusereisid ning kinkekaardid.

0

Jõulutükki „Kolm soovi“ mängis Kehra Nukk ka 8 aastat tagasi.

Tänavune esietendus oli 28. novembril Lepatriinu lasteaias, kokku mängitakse „Kolme soovi“ 12 korda. Etendusi on eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt vähem, kuna sel aastal ei mängita Vanamõisa jõulumaal, kus näiteks mullu anti kokku 17 etendust.
Kehra nukuteatri „Kolme soovi“ üks keskne tegelane on päkapikk Pääru, kes saab hea töö eest jõulumemmelt kolm soovipähklit. Võlusõnade abil muudab ta kingikarbist leitud Sipsiku suureks. Järgnevad nende kahe erinevad seiklused. 35minutilises etenduses mängivad Kehra Nuku juhendaja ja lavastaja Sirje Põlendik, Kairi Rikko, Kelli Põlendik ning Maige Ojavee või Annely Pakkane. Osatäitmised vahelduvad vastavalt sellele, kes parasjagu mängib.
„Kui hakkame õppima uut näidendit, soovitan alati, et õppige terve näidend pähe, sest kunagi ei tea, mis osa teil tuleb mängida,“ ütles lavastaja.
Ta rääkis, et mõte see näitemäng taaselustada tekkis kevadel, proove hakati tegema oktoobris. Kuna proove ei olnud palju, pidid näitlejad päris palju teksti ka iseseisvalt õppima.
„Sel aastal tuli see kuidagi väga lihtsalt,“ sõnas Kelli Põlendik.
Maige Ojavee lisas, et tema on sama tükki kunagi mänginud ning tekst hakkas harjutamise käigus meelde tulema, kuigi ei mäleta, keda ta varem selles on mänginud: „See on ka lühema tekstiga näidend, kui varasemad.“
Sel korral soovis lavastaja teha uutmoodi, katsetada tavaliste pulkkäpiknukkude asemel Muppet-stiilis nukke, mis on osaliselt käpik-, osaliselt marionett­nukud. Ta otsis internetist taoliste nukkude tegemise õpetusi, võttis eeskujuks leitud lõiked ning tegi viis suurt nukku. Näitleja käsi läheb nuku sisse ja saab sedasi teksti esitamise ajal liigutada tegelase suud. Viie taolise nuku tegemiseks kulus Sirje Põlendikul paar kuud: „Ainuke häda on, et meie näitlejad on väga erineva pikkusega, mina ja Kelli oleme pikad ning sirm peab olema nii kõrgel, et meie sellest üle ei paistaks. Lühematel on nüüd keeruline – pulga otsas saad nukku tõsta ükskõik kui kõrgele, kuid neil nukkudel peab olema käsi sees. Meisterdasin seetõttu lühemate näitlejate jaoks alused.“
Kehra Nuku jõulu­lavastuse dekoratsioonid kaunistas kunstiõpetaja Mare Villemsoo, muusikalise kujunduse tegi Annely Pakkane.
Peale Kehra mängiti „Kolme soovi“ ka Ravilas, Kosel, Laulasmaal, Loksal, Aegviidus, Lehtses, Voosel ja Alaveres.

0

Raasiku volikogu kinnitas detsembri istungil järgmise aasta maamaksumäära. Maamaks jääb samale tasemele kui 2016. aastal. Raasiku vallas on haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumäär 2 protsenti maa maksustamise hinnast aastas, elamu-, metsa- ja muu maa puhul 2,5 protsenti. 2017. aasta eelarvesse on kavandatud maamaksu 142 000 eurot.

0

Raasiku ettevõtte Mistra-Autex juht PRIIT TAMM ja Harju-Jaani koguduse õpetaja JAAN NUGA arutasid koostööplaane.

Raasiku ettevõte Mistra-Autex on sageli panustanud kohaliku elu arengusse. Tuge on saanud valla allasutused, spordi- ja kultuuritegijad, Harju-Jaani kogudus. Tänutäheks hea koostöö eest kogudusega kutsus õpetaja Jaan Nuga ettevõtte juhi Priit Tamme külla, et tänada viimaste kingituste – printeri, kiriku krohvimise materjalide ja pastoraadihoone uue ukse eest ning anda üle koguduse tänukiri.
Raasiku kirikusse on Mistra kinkinud soojenduseks vaibarulle, soojakiirgurid, andnud raha kiriku välisseinte krohvimiseks, siseseinte värvimiseks. Oktoobris sai kogudus kätte Mistra kingitud uue ukse pastoraadihoonele. Uks on puidust ning meenutab originaalust, mis enam sooja kinni ei pidanud. Ostu toetas Mistra 600 euroga, Aade Lõng ja Raasiku Elekter kumbki 200 euroga, 250 euroga Skvaier OÜ, soodushinnaga paigaldas ukse H&P Trepp OÜ. Möödunud nädalal katsetas Jaan Nuga ära Mistra viimase kingituse – printeri kuulutuste, kutsete ja paberitöö jaoks.
Priit Tamm: „Kirik on kogukonnale sama oluline, kui kool ja lasteaed. Kirikule tehtud kingituste summad pole olnud suured, kuid kirik on meile tähtis, kuna ka äri on kinni pisiasjades – ettevõtjad pakuvad sama hinda ja kvaliteeti ning valik tehakse pisiasjade põhjal. Tuleb osata hästi suhelda. Kui äripartner tuleb külla, tutvustame talle Eestit, Raasikut. Tahame, et ta tunneks end koduselt, siis on lootust, et nad soovivad teha meiega koostööd.”
Ta sõnas, et välismaalased külastavad Raasikut ja Mistrat vähemalt kord kuus: „Kui külalised saabuvad ja näevad, et siin on kirik, muutub Raasiku neile tunduvalt suuremaks ja tähtsamaks. Muidu on 1300 elanikuga asula neile suur tühjus.”
Jaan Nuga ja koguduse juhatuse esimees, pühapäevakooli õpetaja Kersti Paenurm andsid Priit Tammele kingituste eest tänukirja üle möödunud nädala teisipäeval, tutvustasid kirikut, arutasid, mida oleks kogudusele veel vaja.
Priit Tamm soovitas, et pilgud tuleks pöörata fondide poole, Mistra oleks nõus toetama omaosaluse eest tasumisega: „Fondide toetusrahad võivad olla suured, kuid nõutakse ka omaosalust. Tasub aga vaadata, kuhu kogudus oma projektidega sobituks, mõelda välja, millele raha küsida.”
Ta lisas, et on vabatahtlik päästja Kaberneemes: „Pole olnud vist ühtegi projekti, millele poleks toetust saanud.”
Jaan Nuga lausus, et sobivate toetusprogrammide leidmine on keeruline, raske on leida ka häid projektikirjutajaid: „Raasikul oldud paari aastaga olen küsinud eri kohtadest toetust pastoraadi katuse vahetuseks, kiriku uste restaureerimiseks, pastoraati keskkütte ehitamiseks, kiriku altaririistade restaureerimiseks. Siiani pole midagi antud. Küllap on neid, kes tunnevad võimalusi paremini, oskavad tulemuslikult küsida.”

Annetused tooksid soojuse

Harju-Jaani kihelkonnas elab 10 000 inimest, kellest koguduse liikmeid ehk ristituid on 1650. Kord aastas regulaarseid annetajaid on 140.
Priit Tamm ütles, et see on mõttekoht: „Koguduse liikmete arv on suur, kõigil neil peaks olema side kirikuga. Kui igaüks annaks kas või ühe euro aastas, on see väga suur ja oluline osa. Tõsi, kui midagi peab kord aastas tegema, võib see kergest meelst minna. Seega mina soovitaksin teha püsimaksekorralduse. See ei tohiks käia kellelegi üle jõu, ainult kättevõtmise asi.”
Jaan Nuga lausus, et kirikule oleks hädasti vaja uusi aknaid ja uksi, et hoida kinni soojust: „Vanad aknad, tinaraamidega trapetsid, hävisid sõjas pommirahega. Asemele pandi siiani püsivad ajutised aknad, mida ei saa pesta ega vahetada. Uurime, kas muinsuskaitse lubaks panna asemele siledad pakettaknad. Taastada tinaraamidega vitraaž­aknad on unistus tulevikuks. Ka uute uste raha ootame väga kaua.”
Ta lisas, et kirikus on talvel nii külm, et pärast aastavahetust tuleb teenistuste ajaks kolida käärkambrisse, kus annab sooja raud­ahi.
Ta loodab, et kirik võiks abi saada vana pastoraadi müügist: „Oli plaanis teha sinna vanadekodu, kuid seda kogudus ei suuda. Nüüd on uus lootus, et keegi ostab pastoraadi koos projektiga ära ja me saaksime saadud rahaga uut pastoraati koguduse jaoks suuremaks ehitada ning paremini kasutusse võtta.””

0

Raasiku Lions klubi kingib valla suurperedele jõuludeks kasti mandariine. Klubi liige Andre Sepp: „Raha mandariinideks kogutakse klubi liikmemaksudest. Kui paljud pered mandariinikasti saavad, selgitavad välja valla sotsiaaltöötajad, kellega koostöös mandariinid ka peredeni toimetatakse.”

0

MTÜ Tuulekell tähistas 10. sünnipäeva Raasiku rahvamajas GUSTAV ERNESAKSALE pühendatud kontserdiga.

Veidi üle 10 aasta tagasi otsustasid Raasiku elanikud, kultuuri- ja kunstihuvilised Margit ja Mait Eerik, Maire ja Lembit Karind ning Jaanika Toome, et kultuurielu elavdamiseks on ideid piisavalt palju, tuleb teha MTÜ, et saada nende elluviimiseks toetust. 2006. aasta lõpus sündis MTÜ Tuulekell. Esimene tuleproov oli Enn Vetemaa lavastuse „Roosiaed” korraldamine Kiviloo mõisas.
Kümne aasta jooksul on Tuulekella tegevuste rida aina pikenenud – peamiselt teatakse neid kui Raasiku kunstikeldri ja rakupõletuskeraamika õpetamise eestvedajaid, Harju-Jaani kihelkonnapäevade korraldajat, kohaliku ajaloo tutvustajat. Aastate taha jäävad vabaõhulavastused ning muusikaprojekt „Tornid helisema”.
Raasiku rahvamaja endine juhataja, praegu Kose valla kultuurinõunik Margit Eerik meenutas, et just „Tornid helisema” 2013. aastal oli projekt, mis andis talle märku – see on tulemus, mille nimel tasub vaeva näha: „See oli nii ilus ja ehe, kui Raasiku kolm ajaloolist torni – kiriku, raudteejaama veetorni ja pritsukuuri uksed – olid korraga avatud ning seal toimusid koorilaulukontserdid. Neist kahes viimases polnud koorilaul kunagi varem kõlanud. Tegime veetornis talgupäeva, koristasime, panime sisse lõhnaküünlad.”
Tema abikaasa, kunstnik Mait Eerik rääkis, et talle on eredalt meelde jäänud Ivar Põllu lavastus „Ernesaks ja Oamats”, mida Tuulekella eestvedamisel mängiti 2008. aastal, Raasiku vallast pärit helilooja Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva puhul Raasikul Harju-Jaani kirikumõisas.
Mait Eerik: „Oli erakordselt vihmane suvi, sadas lakkamatult mitu etenduse päeva. Lavastusse oli kaasatud üks hobune, kes tõmbas end lahti, hüppas armuhoos peale ühe näitleja autole, näris ja näksis seda.”
Tänavu suvest on tal meeles Harju-Jaani kihelkonna jalgrattamatk Raasiku ja Anija valla teedel: „Otsustasime, et mööda suuri teid minna oleks igav. Palju põnevam on läbida väiksemaid kõrvalteid ja minna üle põllu. Vahel tuli tassida jalgrattaid mitusada meetrit, läbida sügav kraav.”
Ta lausus, et Tuulekella tegevusi on täpselt nii palju, kui hobikorras teha viitsib: „Kui teed vabast ajast, valid, mida teed. Oluline pole, kui palju asju teha. Kümne aasta jooksul võib teha ka ühe suure ja korraliku asja, järelikult meil on olnud mõtteid rohkem.”

Harju-Jaani pärandi hoidjad

Maire Karind jutustas, et tema juhtimisel korraldas Tuulekell kevadel Anija mõisas rahvuste õhtu kontserdi: „See oli alles sissejuhatus, mõtteid on veel, kuidas sügavuti minna. Idee sai alguse, kui käisin Olustvere mõisas vaatamas Tšehhovi „Onu Vanjat”. Vaheaeg oli kaminaruumis, kus esitati vanu vene romansse. Poleks iial uskunud, et mind need niimoodi lummavad, ihukarvad tõusid püsti. Otsustasin, et sellist asja on vaja korrata. Sain ühendust Jõhvi kontserdimajas tegutseva Tuuleveski teatriga, kes esitavad ka vene romansse. Anija mõisa saal sai puupüsti rahvast täis.”
Margit Eerik lausus, et 10 aastat on pakkunud kohtumisi paljude tublide ja toredate inimestega, Raasikul on tekkinud sõpruskond naisi, kes käivad Tuulekella peaaegu igal üritusel, suured sõbrad ja toetajad on ka kohalikud koduloo-uurijad: „Meid ühendab idee ja usk projekti sündimisse. Meil pole algkapitali, igat üritust peab hakkama müüma nullist. Birkenruh’ mõisa kohta öeldi, et see on ju prügimägi, lõpuks aga lummav mänguplats, kus esietendus „Birkenruh episood. Kurb armulugu”.”
Kui enamik Tuulekella üritusi on Harju-Jaani kihelkonnas ehk Raasiku, Anija, Jõelähtme vallas, siis kaugemale on jõudnud saarematkad ning rakupõletus, millega on käidud Karulas ja Haapsalus muinastulede ööl. Rakutehnikas keraamikapõletusele meeldib Tuulekellale kutsuda erinevaid inimesi, muusikuid, siduda keraamika valmistamine sumeda seltskonnaõhtuga.
Tuulekella kasutuses on
ka Raasiku rahvamaja kelder, mis on muudetud kunstikeldriks. Seal teeb Raasiku kooli kunstiõpetaja Marju Kondratjev igal kolmapäeval lastele keraamikaringi. Ka täiskasvanud kohtuvad korra nädalas.
Tuulekell tähistas oma 10. sünnipäeva 9. detsembril Raasiku rahvamajas, esines Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor.
Margit Eerik: „Käisin välja mõtte, et sünnipäeva võiks siduda Ernesaksaga. Anija vallavanem, koori laulja ja meestelauluseltsi endine esimees Arvi Karotam haaras mõttest kinni ning pakkus, et kogukonnale võiks kinkida kontserdi koorilt, kelle üks eesmärke on hoida Ernesaksa mälestust. Hea meel, et tasuta kontsert tõi saali rahvast väga täis.”
Tuulekell on ürituste korraldamiseks raha saanud Raasiku ja Anija vallavalitsuselt, kohalikelt ettevõtetelt Raasiku Elektrist ja Mistra-Autexist, Kultuurkapitalist ning Kohaliku Omaalgatuse Programmist.
Mis järgmisena plaanis, Tuulekella eestvedajad veel öelda ei taha, kuid lausuvad, et ideid on küll, inspiratsiooni tuleb juurde ning küllap sünnivad ka uued projektid.

0

Jussikese lasteaia päkapikunukkude põhiseadjad on õppealajuhataja ÜLLE REKK ja majandusjuhataja MERLE KOPPEL.

Kuusalu lasteaia lapsed teavad, et jõulude eel ilmub peosaali päkapikumaa, kus suuremad ja väiksemad päkapikunukud askeldavad jõulumeeleolus. Kompositsioon hõlmab saa­li ühe seina ja rohkemgi.
Kui lasteaiapäev lõpeb, siis ärkavad nukud ja loomad ellu ning hakkavad jõulutoimetusi tegema – nii selgitavad õpetajad lastele. Tänavusel päkapikumaal on päkapikukodu, jõulukontor, kingipakkide pood, piparkookide küpsetamise koda, köök ja pesuköök, pudrusöömine, lõkkeplats, lumekoobas, spordinurk, jõulupõtrade farm, surimuripuu sussipäkapikkudega ja palju muud.
Puder on päkapikkude mängulaua taldrikutel ehtne ja piim tassides samuti. Aegajalt tuleb muusikaõpetaja Anneli Rummul putru ja piima uuesti panna, sest kiputakse mekkima. Mõni laps vahel imestab, et hommikusöögiks pakuti sama maitsega putru.
Majandusjuhataja Merle Koppel ütleb, et päkapikumaa on tema ning õppealajuhataja Ülle Rekki mõtetes kogu aasta – kui käiakse kauplustes, siis vaadatakse, mida põnevat võiks selle jaoks veel saada: „Räägime ikka, et kui jõulud lõpevad, algavad meil uued jõulud juba jaanuaris, sest siis hinnatakse paljud jõulukaubad alla, on soodsam osta.“
Päkapikke, jõuluvanasid ja -eitesid, põhjapõtru on kümne aastaga kogunenud sadakond, päris õiget arvu päkapikumaa iga-aastased ülesseadjad ei oskagi öelda. Lasteaia keldris on nukke mitu kastitäit. Lisaks aastast aastasse kasutatavad uhked puujuurikad ja hulk jõuluteemalist pudipadi.
Ülle Rekk kurdab, et viimasel ajal on kauplustest harva leida tõelisi päkapikunukke, tundub, et ring hakkab täis saama, alles on sellised, mis Kuusalu Jussikeses juba olemas.
Sobivat kraami leitakse peamiselt JYSKist, Tige­rist, Koduekstrast, Magasini poest. On ka üllatusi, näiteks saadi rauapoest väike tõukekelk, mis on tehtud küünlaalusest. Päkapikumaa jõulupoe riiulite puu- ja juurviljadena on kasutatud väikeseid külmkapimagneteid. Päkapikuköögi praemunad on tegelikult kummikommid, nagu ka piparkoogikoja hamburgerid.
Kui jõuluaeg hakkab kätte jõudma, arutatakse, mida seekord teha teisiti. Teinekord tekib idee sellest, kui kaupluses märgatakse huvitavat eset või mänguasja.
Lasteaia direktor Astrid Meister kirjeldab, kuidas päkapikumaa ehitamine kestab kaks-kolm päeva, protsess on loominguline ja kirglik. Lisaks kahele põhitegijale aitavad nukke seada liikumisõpetaja Klaarika Kuslap ja muusikaõpetaja Anneli Rumm.
Astrid Meister: „Koostöös hoolekoguga on meil lasteaia saalis juba 9 aastat ka jõulukohvik, Päkapikumaa ja hämar valgus tekitavad tõelise kohvikumiljöö, emad-isad, vanaemad-vanaisad tulevad koos lastega, istutakse, aetakse juttu.“
Merle Koppel ja Ülle Rekk meenutavad päkapikumaa algust: „Kümme aastat tagasi oli hilissügisel äge torm, mis murdis lasteaia lähedal asuvast männist suure oksa. Tekkis mõte kasutada oksa dekoratsioonina, sellele seatud esimene väike päkapikukompositsioon oli tehnikatoas. Kuna väljapanek aastatega kasvas, kolisime ümber saali. Nüüd on see meie jõuluaja põhidekoratsioon.“
Kümnenda väljapaneku puhul on seekord saalis stend fotode-juttudega varasemate päkapikumaade kohta. Kõrvale on seatud lauakellade näitus koos lasteaia töötaja Eve Sitsi uuride koguga.