Esmaspäev, 29. mai 2017

Kuu arhiivnovember 2016

0

Kooliõpilaste üle-eestilisel arhitektuurikonkursi said LAURA RESTOV ja ANNABEL HIIU Kehra gümnaasiumist 2. ja 3. koha.

Kolmandat aastat toimunud konkursi teema oli sel aastal „Minu unistuste kodutänav“. Linnalabori korraldatud võistlusele esitati 200 tööd,   parimad   valiti   eraldi   põhikooli ja gümnaasiumi arvestuses.
Põhikooli töid hinnanud žüriisse kuulusid arhitektid Toomas Paaver ja Karli Luik, disainer ja linnaaktivist Juho Kalberg. Teise koha pälvis Kehra gümnaasiumi 9. klassi õpilane Laura Restov töö „Puudeallee“. Kolmanda koha sai tema klassiõe Annabel Hiiu töö „Lähedamal loodusele“.
Laura Restovi tööl oli kodutänavana kujutatud vahtrapuudega ääristatud pargiteed, üks pool on jalakäijate, teine jalgratturite jaoks. Tee äärde planeeris ta mugavad toolid, puude külge kavandas parki valgustavad LED-lambid. „Sügisel lehti ei riisuta, see teeb maapinna värvilisemaks. Talvel on park lumine, kevadel tärkab, suvel on soe ja mõnus vabaajaveetmise paik,“ kirjeldas autor.
Žürii kiitis tema töö puhul ilusat visuaali, on üks kindel teema, täiendatud loodusliku disainiga, märgatud sesoonsust.
Annabel Hiiu pidas oma kodutänavat kavandades silmas eelkõige suurlinnu, kuid arvas, et sobib ka väiksematesse asulatesse. Tema võistlustöö keskmes on pikk kanal, mille kõrval saab jalutada ja aega veeta – kanali ääres on astmed istumiseks, keset jõge väikesed platvormid, kanalit saab ületada kividest rada mööda. Kanali äärde planeeris ta puhkamise koha, kus on raamatukujuline pink ning klaasustega raamaturiiulid.
Žürii tõstis esile, et autor oskab ruumi tajuda ja mõtestada, näeb sellel erinevaid kasutajaid. Võistlustööd iseloomustati sõnadega mitmekesisus, urbaansus, kvaliteet, teenused.
Parimatest konkursitöödest oli Tallinnas Kullo Lastegaleriis 14.-26. novembrini näitus. Võitjad kuulutati välja reedel, 25. novembril. Lisaks Laura Restovile ja Annabel Hiiule tänati nende juhendajat Anne Tannet.
Kehra kooli õpetaja ütles, et tegi võistlustöid kooli kõigi kolme 9. klassiga, kuid konkursist saadi teada  üsna  hilja,  kõik  tööd  ei  valminud tähtajaks, 31. oktoobriks. Konkursile saatis ta 6 tööd 9 õpilaselt, kolm tööd oli tehtud kahepeale.
„Seda suurem oli rõõm, et põhikooli kolmest auhinnalisest kohast kaks tulid meile. Autasustamisel öeldi, et see oli ka žüriile üllatus, sest töid hinnati anonüümsetena, nimed avalikustati hiljem,“ ütles Anne Tanne.
Kolm paremat mõlemas vanuseklassis saavad koos juhendajatega sõita ühepäevasele auhinnareisile Helsingisse, külastatakse arhitektuurimuuseumi ja osaletakse töötoas.

0

Kuusalu Soojuse endine juht postitab internetti kohalikest sündmustest videoid.

Tänavustel suurematel ettevõtmistel Kuusalu vallas on reeglina olnud näha, kuidas vallavolikogu liige Raul Valgiste liigub ringi filmikaameraga, filmib ja intervjueerib. Ning mõne aja pärast paneb ta Facebookis Kuusalu Kuulutajasse taas lingi – on internetikeskkonda Vimeo.com laadinud hiljutise sündmuse kohta kokkumonteeritud filmi koos selgitavate tekstidega. Neid linke jagatakse, filmiklippidel on sadu vaatajaid.
Kokku on Raul Valgiste avaldanud praeguseks 42 filmiklippi. Tema tehtud esimene video kajastas mailaata Kuusalus. Viimane on välja pandud paar päeva tagasi, ligi pooletunnises filmis näeb Kuusalu keskkoolis oktoobri lõpus 11. klassi korraldatud aastapäevaballi ning seal esitatud etendust „Tulilinnu hüüd“, mille noored ise kirjutasid, lavastasid, mängisid.

Kogukonnakroonikute kursused
Filmimisega hakkas Raul Valgiste tegelema kaheksa kuud tagasi, kui läks staažika režissööri Jüri Tallinna kroonikasüžeede loomise koolitusele, mis toimus Kolgas. Jüri Tallinn on valitud Kuusalu valla 2016. aasta kroonikafilmi tegijaks ning koos sellega käivitas ta kohalikele huvilistele filmikoolituse.
Raul Valgiste: „Et sattusin koolitusele, on peasüüdlane mu abikaasa Agnes Valgiste. Ta tegeleb genealoogiaga, kogub fotosid ja elulugusid ning plaan oli hakata salvestama mälestusi. Agnes kutsus mind kaasa, sellest sain filmipisiku. Filmin neid üritusi, mis pakuvad huvi ja kuhu läheksin muidu ka. Samas on see hobi, millega saan teistele kasulik olla. Viimasel ajal on hakatud mind filmima kutsuma, käisin üles võtmas Anija mõisas Pärtlipäeva laata ja Jõelähtme vallas mõisamängu. Viimasel kahel nädalavahetusel olen olnud seotud Kuusalurahva Teatri teatrimaratoni filmimisega, mind paluti appi jäädvustama.“
Nüüdseks tõdeb hobifilmimees, et kohapealne filmimine on kogu selle tegevuse juures üks lihtsamaid. Et kahetunnisest või pikemast salvestusest kokku panna kümnekonna minuti pikkune või lühemgi film, võtab aega 40-50 tundi. Montaažile on kulunud nädalavahetused, õhtu- ja öötunnid. Monteerimist ootavad veel paarkümmend salvestust ja neid tuleb juurde.
Kõige värskemad kaadrid on üles võetud selle nädala esmaspäevast, kui Raul Valgiste käis koos tütre Emiliaga Tallinnas ETV hommikusaates „Terevisioon“. Emilia Valgiste rääkis saates, kuidas on kahel korral osalenud VeniVidiVici projekti vahendusel õpilasvahetuses – olnud nädal aega Leisi ja Noarootsi koolis.
Üks viimaseid filme on Raul Valgistel Vimeo.com keskkonnas sellest, kuidas hiljuti toimus Kuusalu spordikeskuses Tallinna rull­uisutajate laager, õpetamas käis 11kordne maailmameister rull-iluuisutamises Patrick Veneruzzi.
Raul Valgiste kirjeldab, et käis spordikeskuses ujumas, nägi rull­uisutajaid ja kasutas võimalust, et tippsportlase külaskäik üles võtta. Rull-iluuisutajad on Kuusalu spordikeskuses treeninud tihti, nende juhendaja kiidab videos spordikeskuse väga head saali, toredaid töötajaid ja ilusat loodust.

Ujumiskilomeetrite võistluse võitja
Kuusalu spordikeskuses asuvas ujulas on Raul Valgiste sagedane külaline. Ta võitis mullu oktoobrist novembri lõpuni kestnud ujumiskilomeetrite kogumise võistluse 118 kilomeetriga, abikaasa Agnes oli naistest parim 107 kilomeetriga. Tuleval neljapäeval, 1. detsembril algab võistlus taas, seekord kestab kolm kuud, kuni veebruari lõpuni.
„Võtame kogu perega kindlasti osa. Korraga ujun kaks kuni kolm kilomeetrit. Mullune võit tuli tänu sellele, et olin sagedane ujuja. Viimane võistluspäev kujunes eriti pingsaks, siis läksin ujulasse hommikul kella 8 paiku, ära tulin õhtul kella 22 ajal. Appi võtsin massöörina Leo Siemanni, muidu ei oleks suutnud rekordit teha ja päevaga kokku 15 kilomeetrit ujuda,“ kirjeldab Raul Valgiste.
Ta kiidab, et ujumine aitas hooajaga kehakaalust 7-8 kilogrammi alla võtta ja end füüsiliselt vormis hoida. Lisaks motiveeris teda ka peresisene konkurents.

Koorilaulja, diakon, rahvakohtunik
Raul Valgiste jõuab peale filmimise ja ujumas käimise veel Kuusalu meeskoori proovidesse, osaleb abikaasa juhitava Ida-Harju Invaühingu tegemistes, on Valkla baptistikoguduse juhatuse esimees ja diakon, aastaid olnud ka Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse juhatuses, Kuusalu vallavolikogus juhib kahte komisjoni.
Eelmisel aastal esitas volikogu teda Harju maakohtu rahvakohtuniku kandidaadiks, ta osutus valituks ning osaleb Dikajevi protsessis, käib kohtus kolmel korral nädalas, päevad on kujunenud pikaks. „Olen selles protsessis asendusrahvakohtunik, aga pean pidevalt kohal olema. Kuna olen jätkanud õigusteaduse õpinguid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas, siis on sellise protsessi seestpoolt nägemine väga kasulik,“ lausub Raul Valgiste, kes on varasemalt lõpetanud sama teaduskonna politoloogia eriala. Lisaks on ta varem õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ärikorraldust ning Kõrgema Usuteadusliku Seminari Oleviste Piiblikoolis usuteadust.
Tööalaselt koordineerib ta projektijuhina praegu vee- ja keskkonnaprojekte, ent tuleviku kohta sõnab, et ei teagi, kas otsustada õigusteaduste valdkonna kasuks või valida hoopis kroonikafilmide tegemine. Viimase kohta lausub veel, et videoklipi kokkulõikamine on loominguliselt väga paeluv – tuleb otsustada, millega alustada, kuidas järjestada ning tunnetada, mismoodi kõik kokku vaatajale mõjub.

0

Harju maavanem kinnitas kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisvooru rahastuse.

Kokku jagatakse KOPi sügisvoorust toetusi 94 461,88 eurot 57 projektile.
Anija vallas saavad MTÜ Anija Mõis projektile „Sigin sagin jõulukojas“ 1995,30 eurot, MTÜ Kehra Raudteejaam raamatu „Anija vald ja Tallinna Reaalkool“ trükkimiseks 2000 eurot, MTÜ Anija Valla Mälumängu Selts valla mälumängude läbiviimiseks 837,59 eurot, MTÜ Alavere Külaarendamise Selts tänavakorvpalli väljaku jaoks 975 eurot.
Aegviidu Päästeseltsile antakse 1793,73 eurot päästeseltsi hoone piirdeaia ehituseks.
Kuusalu vallas tegutsevatest MTÜdest eraldatakse toetusi 5-le: MTÜ-le Ökokuller 1915,35 eurot Viru raba matkaraja 40. juubeli tähistamiseks, Joaveski Külaseltsile 1440 eurot projektile „Muusika paneb jala tatsuma“, Kasispea Külaseltsile 1967,50 eurot külaplatsi jaoks, Pärispea Vabatahtlike Päästeseltsile    2000    eurot    multifunktsionaalse   päästekaatri   soetamiseks,  Kuusalu Filmiklubile 1872,90 eurot helitehnika jaoks.
Raasiku vallas saab MTÜ Perekeskus Männikäbi 2000 eurot projektile „Võimalusterohke perekeskus“, plaanis on remontida  ruum, kus oli kaltsukas, hakata korraldama seal nõustamisi, ringitegevust, massaaže ja teraapiaid.

0

Eesti meeste meistrivõistlustel käsipallis avas Aruküla SK teisipäeval, 22. novembril kodusaalis võiduarve – HC Tallas alistati 33:32.
Avapoolaja võitis Aruküla koguni 19:11, kui teisel poolaja hakkas vahe kiiresti vähenema. Lõpuminutitel jõudis Tallas viigini, kuid Timo Raukase kaks tabamust tõid Arukülale siiski hooaja esimese võidu. Aruküla edukaim oli Andre Sild 8 väravaga, Timo Raukas ja Rauno Esop lisasid 7.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võõrustas kolmapäeval, 23. novembril Viljandi HCd. Avapoolaja võitsid kehralased 15:8, kuid teisel poolajal vähendasid viljandlased vahet.
Poolaja keskel lõi Viljandi mängija Robert Lõpp tahtlikult Uku-Tanel Laastu ning kohtunikud andsid mõlemale algul punase, seejärel ka sinise kaardi, mis tähendab, et koostatakse raport. Kehra peatreener Indrek Lillsoo selgitas, et juhtum peaks minema distsiplinaarkomisjoni, seetõttu anti igaks juhuks mõlemale mängijale kaart, mis tähendab meistrivõistluste järgmisest mängust eemale jäämist. Nii ebasportlikku käitumist, nagu näitas viljandlane Kehras, pole Indrek Lillsoo varem näinud.
Mängu võitis HC Kehra 24:20 ja sai revanši avaringis saadud kaotuse eest. Marko Slastinovski viskas Kehra kasuks 5 väravat, Uku-Tanel Laast ja Kaspar Lees 4.
Päev hiljem kaotas liider Põlva Serviti üllatuslikult Viimsi/Tööriistamarkertile. Põlval ja Viimsi on võrdselt 16 punkti, Kehra on 14 punktiga kolmas.

0

Pühapäeval, 27. novembril tähistati 1. adventi.

ÜLLE TAMM
KÜLLI KOPPELMAA
ERE UIBO

Jõuluküünlad süüdati pidulikult Loksa linnaplatsil, Anija mõisas, Kuusalu kirikaias, Kolga keskel platsil, Arukülas ja Pikaveres. Meisterdamised olid Kuusalu rahvamajas ja Aruküla perekeskuses.
Anija vallas süüdati laupäeva südaööl vastu pühapäeva Kehras Keskuse tänava äärde püstitatud jõulukuuse küünlad. Vallavanem Arvi Karotam kuulutas Anija mõisas välja jõulurahu, järgnes Laura Põldvere ja Raivo Tafenau, Kehra kooli õpilaste ja Anija naisansambli kontsert. Nii Kehras kui Anijal süütas Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga esimese advendiküünla. Tuledes kuusk särab ka Anija mõisa ees.
Kuusalu vallas on jõuluküünlad taas Kiiu Arenduse eestvedamisel Kiiu mõisa ette seatud kuusel. Pidulik küünalde süütamine oli Kolgas, korraldas Kolga  Arendus. Küünlasäras on ka Kuusalu spordikeskuse juures asuv kuusk ja Kuusalu kirikuaia kuusk, 1. advendi jumalateenistuse viis Kuusalus läbi Peeter Paenurm. Kuusalu rahvamajas laupäeval toimunud traditsioonilisel „Jõulu­ootuse” perepäeval oli osalenuid üle 230. Käis noori peresid ja vanavanemaid lapselastega. Korraldas Tormise-selts, abis olid noortekeskuse päkapikud. Olid meisterdamise töötoad, heategevuskohvikut pidasid Kuusalu kooli rahvatantsijad.
Raasiku vallas on jõuluehteis rahvamaja tagune kuusk. Pakuti glögi ja piparkooke, tervitussõnad laususid Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga ja vallavanem Raivo Uukkivi. Esinesid Lapulised. Arukülas perekeskuses olid 27. detsembril jõuluootuse töötoad. Pikaveres süüdati küünlad mõisapargi kuusel, esines Patika külakoor ja oli jõuluturg.

0

„Niipea, kui tee sai asfaldi, hakati seda kasutama,“ rõõmustas Anija vallavanem ARVI KAROTAM.

Paar  nädalat  tagasi  valminud Kaunissaare-Kehra kergliiklustee ametlik avamine oli laupäeval, 26. novembril. Vallavalitsus kutsus sel puhul kohaliku rahva uue kergtee ja Hoolekande tee ristumiskohta. Tulijaid oli umbes poolsada.
Avapidu algas kergliikleja hea tuju võimlemisega Kehra gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Piret Urmeti juhendamisel. Siis tervitas rahvast Anija vallavanem Arvi Karotam. Ta rääkis, et kergliiklustee ehitusele eelnes pikk ja keerukas ettevalmistusperiood ning tänas mõistva suhtumise eest neid, kelle maad uus tee läbib.
„Selle tee rajamisega ei ole võitnud ainult maaomanikud, vaid kogu Kehra rahvas. Tee teeb meie liikumise palju turvalisemaks, keskkonna avaramaks, on tõeline tervisespordi rada,“ ütles vallavanem.
Ta tänas kergliiklustee ehitajaid OÜst Verston Ehitus ning kinnitas, et tegu oli väga hea koostööpartneriga. Töö käigus tuli projekti muuta ja ehitaja suhtus vallavalitsuse ettepanekutesse väga loominguliselt, lausus Arvi Karotam.
Vallavalitsuse tänukirja said Verston Eesti juhatuse liige, Kehra mees Tarmo Lillsoo ja objektijuht Olavi Pukk. Vallavanem tänas ka ehituse järelevalvet teinud OÜd P.P.Ehitusjärelevalve, projekteerijat, OÜd Klotoid, Telia Eesti ASi, kolleege vallavalitsusest ning EASi, kelle kaudu saadi riigilt ligi 400 000 eurot.
Pensionär Mare Männik esitas luulevormis tänu vallavalitsusele ja ehitajaile tee eest, kus saab turgutada tervist ja virgutada vaimu.
Kergliiklustee avati traditsiooniliselt. Lindi lõikasid läbi vallavanem ja Verston Ehituse projektijuht Olaf Jaaska. Enne ühist jalutuskäiku Kaunissaare poole viis kultuurikeskuse juhataja Elvis Hrupa läbi viktoriini uue tee kohta.
Verston Ehituse juht Tarmo Lillsoo ütles Sõnumitoojale, et maaomanikega probleeme polnud, küll aga tuli muudatusi teha projektis, kuna projekteerija oli aluseks võtnud vana geoaluse, mis ei olnud päris täpne. Suvel puude ja võsaraiumisega alanud töö andis ehitaja tellijale üle 15. novembril. Viimased lõigud asfalteeriti 1. novembril, lõpetati õhtul kell 21, mõned tunnid hiljem hakkas sadama lund.
„Meie jaoks on pikad tööpäevad tavalised, siin oleksime teinud ühe päeva veel, kui olnuks võimalik. Kuid ilmateade ennustas, et kohe tuleb lumi. Ütlesin meestele, et peame valmis saama,“ jutustas Tarmo Lillsoo.
Ehitusse kaasati ka kohalikke ettevõtteid: „Marek Suik Katkerast oli kopaga abiks ja hõlbustas meie tööd palju. Kohalikest kasutasime ka Hannes Hapsalo ettevõtet OÜ Hanari Kivimeister.“

0

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, PÄÄSTEAMET 

27. novembril teatati, et Loksa linnas Posti tänava korteris tungis 37aastane alkoholi tarvitanud mees kallale oma elukaaslasele, 33aastasele naisele.

0

Loksa kirik sai advendiaja alguseks uue valgustuse, see süüdati katsetuseks pühapäeval, kui kirikus oli Pille Lille Fondi korraldatud kontsert ja pidulik jumalateenistus. EELK Loksa koguduse hooldajaõpetaja, Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ütles, et Loksa kiriku valgustus läks maksma 2400 eurot, valgustus pandi linnavalitsuse algatusel, raha eraldati Loksa linna reservfondist. Pidulikult on plaanis kiriku valgustus süüdata jõulude ajal. Ta lisas, et ka Kuusalu kirikule tahetakse panna valgustus, LED-tuled tuleksid akende peale. See on võimalik juhul, kui leitakse toetajad, kes aitavad rahaga. Ka Kuusalu kiriku tuled on võiks pidulikult süüdata jõuluajal.

0

Raasiku vallavolikogu võttis novembri istungil vastu rongisõidu soodustuse korra – 7-19aastased Raasiku valla õpilased saavad 1.-4. tsoonis rongiga tasuta sõita, kui nad ise ning nende vanemad või üksikvanem on Raasiku valla kodanikud. Tasuta sõidu saamiseks on vaja esitada avaldus. Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et esmaspäeva, 28. novembri seisuga on avalduse esitajaid 32. 7-19aastaseid õpilasi on Raasiku vallas üle 700.

0

Raasiku endine vallavanem ANDRE SEPP, pärast valitsuse vahetust oli teil möödunud nädalal viimane tööpäev riigikogus, kuhu läksite 5 ja pool aastat tagasi vallavanema toolilt. Kuidas riigikogus oldud  aega kokku võtate ja iseloomustate?
„Olen valimistel kandideerinud kümme korda, neist kolmel korral riigikogusse ja kahel korral osutunud asendusliikmena valituks. Vallavanema täidesaatev võim ning riigikogu seadusandlik roll on erinevad. Kohalikus omavalitsuses kandideerides ja vallavanemana saab ellu viia oma programmi ning tulemused on kiiremini ja selgemalt näha. Saadikutöö riigikogus on pikem ning mõistsin, et mitte kõik algatused ei realiseeru, ka need, milles alguses on kokku lepitud. Seaduseloome sünd on palju raskem. Demokraatlikus riigis aga peabki see nii olema. Kui 25 aasta jooksul oleks riigikogu liikmed saanud oma ideid läbi suruda, meil praegust riiki ilmselt poleks. Riigikogu komisjonides võtab suure aja osapoolte ära kuulamine. Töö on kuivem, kui valimiskampaania sel välja paista laseb.
Kõik, kes kandideerivad, ei pruugi  mõista  riigikoguliikme  töö tegelikku sisu. Kui valimised läbi, algab tõsine töö – nädala kavas on menetluses üle 20 seaduse eelnõud. Nendes orienteerumine ja mõistmine  võib olla  keeruline. Oleme ka üks väheseid riike, kus parlamendi liikmetel pole nõunikke. Me valime  riigikogusse  seaduseloojaid, kes tegelikult on esindajad erinevatelt elualadelt – kultuuri-, spordi-, majandusvaldkonnast.
Usun, et omavalitsuse kogemusega oli mul eelis saadiku igapäevatöös orienteerumiseks. Muidugi oli see mulle kui omavalitsusjuhile lajatus, et arutelu võib kesta kuid ja nädalaid, kuid otsust ei sünni. Vallavanemana sain olla inimestele oluliselt lähemal.”
Kuulusite riigikogus mitmetesse komisjonidesse. Kas midagi jääb volituste lõppemisega pooleli?
„Riigikogus on eelnõudel juhtivmenetlejad. Mina juhtisin viimased viis kuud hädaolukorra seadust, mis võtab üksipulgi lahti ja reguleerib meie kaitsevõimekust, eriolukordade väljakuulutamist, lahendamist. Südamelähedased olid ka põhiseaduskomisjon ning Läänemeremaade innovatsiooni töörühm, kus olin aseesimees. Nendes valdkondades võtab minu töö üle keegi teine.
Väga sisukas ja huvitav oli töö ka esimese koosseisu ajal väliskomisjonis. Seal kestavad arutelud seni, kuni saavutatakse konsensus, poliitilisi liine seal tavaliselt läbi ei jookse. Tulemused ei pruugi olla silmale nähtavad – küll aga tunneb tavainimene komisjoni töö tulemusel, et ta on oma riigis hoitud ja kaitstud.”
Kogusite möödunud aasta riigikogu valimistel Harjumaal Reformierakonna nimekirjas 679 häält. Kui palju võtsid teie valijad teiega saadikutöö ajal ühendust, andsid soovitusi?
„Suhtlesin valijatega tihti. Olin ise selleks avatud ning sageli kirjutati, helistati. Paluti abi sotsiaalvaldkonnas, planeeringutes, kus võisid olla vastuolud ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Olen aidanud inimestel ka lihtsalt seadustes orienteeruda, otsida vastuseid küsimustele.
Elan Arukülas ning igapäevaelu on Raasiku vallaga tihedalt seotud. Koolis, lasteaias, jaanipäeval tullakse juttu ajama. Mul on hea meel, et mind usaldatakse ja mõistetakse. Tunnen ka ise väga huvi, kuidas kodukandi rahval läheb.”
2013. aastal valiti teid Raasiku vallavolikogusse. Nüüd on teil võimalus sinna naasta. Kas lähete?
„Jah, minu volitused taastuvad ja soovin jätkata. Minu asendusliikmena langeb välja Kaido Kirsip. Kas ja mis komisjonides ma osalema hakkan, veel selgub, arutan oma inimestega läbi. Mulle on olnud läbi aegade südamelähedased finantsteemad, praegu on käimas järgmise aasta vallaeelarve koostamine.”
Kui palju jõudsite saadikutöö kõrvalt hoida silma peal kohalikul elul, vallajuhtimisel. Kas ja mida sooviksite muuta?
„Olen märganud, et suur mure on lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palgad. Valdkond on alarahastatud, kuid tegu on töötajatega , kes on vahetult meie kodanike teenistuses ja kujundavad omavalitsusest oma valitsuse. Omavalitsus on väga emotsionaalne organ, inimlik suhtlemine on väga oluline ning just haridus- ja kultuuritöötajad on oma inimestele väga lähedal.
Olulised on ka teed-tänavad. Käisin hiljuti ühes Norra omavalitsuses, selgus, et nende põhiprobleem on ikkagi teed. Niiöelda kõvades valdkondades ei saavuta kunagi täielikku rahulolu, seega tuleb panna rõhku sellele, et vallas oleks hästi korraldatud sotsiaalhoolekanne, kvaliteetne haridus- ja kultuuriteenus.
Hoian end kohaliku eluga aktiivselt kursis, kuna olen võtnud kõiki valimisi südamega. Suhtlen oma nimekirja inimestega, kellega valimistel osalesime. Eelmiste valimiste ajal valimisliiduga, alates viimastest valimistest Reformierakonna nimekirja rahvaga, oleme regulaarselt kohtunud. Kohalikul tasandil on meie jaoks ju uus seis – võitsime  küll  2013.  aastal  valimised, kuid koalitsiooni ei saanud, pole pääsenud võimu teostamise juurde. See on uus olukord mulle ja mu mõttekaaslastele.
Mõistan, et Raasiku valla suuruses omavalitsuses suure poliitikaga midagi ära ei tee, kohalik võim põhineb pigem usaldusel. Olen pidanud oma seltskonnaga juhtimisalaseid arutelusid. Koalitsioon, mille moodustasid valimisliidud Kodukoha Eest ja Üheskoos, on ju tegelikult lagunenud. Tundub, et volikogu juhtimine on juhuslik. Reformierakonnal oli viimastel valimistel oma selge programm, milles olulisemad valimislubadused Raasiku põhikooli ehitus ja valla iseseisvana jätkamine. Hea, et koolimaja juurdeehitus ja vallakodanike kampaania käivad. Olen liitunud aktiivse kampaania meeskonnaga, osalen aktiivselt värbamiskampaanias.”
Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse, kus kodanike miinimumkriteerium on 5000. Raasiku vald jääb sellest allapoole. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletasite ka Teie?
„Suuremas vaates on Raasiku vallas räägitud haldusreformist kogu aeg. Miinimumsuuruse kehtestamiseta pole suudetud kusagil Euroopas reformi täielikult läbi viia. Eksperdid pakkusid omavalitsuste jätkusuutlikuks piiriks 3500, 5000 või 11 000 kodanikku. Vaadates Harjumaad on 5000 kodanikku täiesti reaalne, see oli minu arvates põhjendatud number, mille on andnud praeguseks need läbirääkimised, mis praegu kogu Eestis toimuvad ning väärtust loovad.
Jah, Raasikul on praegu kodanikke puudu. Olen rääkinud volikoguliikmetega, kõik me soovime tugevamat Raasiku valda. Naabritele kirjutati küll kirjad, kuid mina oleksin vallavanemana püüdnud käivitada reaalsed läbirääkimised väiksema ja efektiivsema komisjoniga, läinud näost näkku kohtuma ning arutanud tegelikke võimalusi. See oleks andnud ka teadmise, mida piiriäärsed elanikud tegelikult külade liitmisest arvavad. Seda oleks tulnud teha ka Rae ja Jõelähtme valla külades, nende seisukohti ei tea me praegu üldse. Tulemus sõltub läbirääkimiste pidamise oskusest.
Mina oleksin alustanud juba aasta alguses aktiivsemalt volikogu seisukoha selgitamist. Vähemalt on nüüd käima läinud ulatuslik kampaania, kuid palju aega on kaotsi läinud. Tulemus oleks parem, kui oleksime esimesel poolaastal toonud esile oma tugevaid külgi, töötanud Raasiku valla kaubamärgiga, mida aasta lõpus paremini müüa.
Siiski on mul hea meel, et riigikogu on andnud seadusliku võimaluse taotleda erisust, see annab võimaluse ja lootust. Usun sellesse, et Raasiku vald jääb iseseisvaks, meil tuleb teha selle nimel kõik. Meie vallas on rohkem head, kui välja paistab. Saadikutöö on mind kurssi viinud Harju teiste omavalitsute käekäiguga ning julgen öelda, et Raasiku vald on nende hulgas tubli, saab hästi hakkama.”
Järgmisel aastal on uued kohalikud valimised. 2019 on taas riigikogu valimised. Kas plaanite nendel valimistel osaleda?
„Jah, plaanin. Mul täitus sügisel 20 aastat kohalikus omavalitsuses töötamise algusest. Sellest on saanud minu kutsumus ja töö. Mulle meeldib töö inimestega ning soovin sellesse valdkonda jääda. Praegu mul ühtegi töölepingut pole, aeg annab selles osas selgust. Kavatsen pühenduda volikoguliikme tööle. Juhin Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni, olen Harju Tarbijate Ühistu nõukogu liige, ka nendes rollides saan nüüd aktiivsemalt kaasa lüüa.”