Neljapäev, 25. mai 2017

Kuu arhiivoktoober 2016

0
  • Aruküla uues hambaravikabinetis näeb otsepilti hammastest;
  • Raasiku valla lasteaiatasu arutatakse üleriigilises (sotsiaal)medias;
  • SW Energia ehitab Raasikule uue katlamaja ja soojatrassi;
  • Arukülas algas raudteeparkla ja kergliiklustee rajamine;
  • Arukülas võistlesid Raasiku valla noored talendid;
  • Volikogud otsustasid panna ühinemislepingusse Anija valla nime;
  • Anija volikogu otsustas järgmise aasta teede investeeringud ;
  • Anija valla elanikud saavad Kehra staadionil sportida tasuta;
  • Anija valla arengukavale lisati unistuste-nimekiri;
  • Kehralase RENE KAALO ausus pälvis meedia tähelepanu;
  • Kuusalu vald keeldus kaevandamisloa andmisest õigusvastaselt;
  • Naabrid soovitavad Kuusalu erihoolekandemaja eskiisi muuta;
  • Külad pole rahul Kuusalu valla teedeäärte võsalõikusega;
  • SIGNE ROOS Kuusalust kirjutas ja andis välja lasteraamatu;
  • Kuusalu keskkool riigieksamite edetabelis 21. ja Loksa gümnaasium koolide edetabelis 37. kohal;
  • Kodukant Harjumaa haldusreformifoorum: Loksa ja Raasiku on Harjus omapärased;
  • Küsitlus: kellega peaks Loksa linn liituma;
  • Külad pole rahul Kuusalu valla teedeäärte võsalõikamisega.
 .
 ..
 .
Ostke värsket ajalehte!
 .
 .
 .
Selle lehe artiklid saadaval 2. novembril.

0

Kui RENE KAALO hakkas Facebooki kaudu otsima inimest, kelle raha ta leidis, ei osanud aimatagi, kui suure tähelepanu osaks ta sellega saab.

RENE KAALO.

RENE KAALO.

Eelmisel teisipäeva, 18. oktoobri tööpäeva lõpus postitas Kehra käsipalliklubi mänedžer Rene Kaalo oma Facebooki lehele teate selle kohta, et leidis samal hommikul Ülemiste City linnakust 520 eurot. Ta lubas – annab raha tagasi omanikule, kui see oskab öelda, mis on kirjas raha juures olnud kokkumurtud paberil.
Postitus levis kulutulena – seda jagas sotsiaalmeedias rohkem kui 5500 inimest. Järgmisel päeval kirjutasid Rene Kaalost Õhtuleht, Linnaleht, uudisteportaal Delfi, sellest kõneleti raadios. Tema teguviisi nimetati uskumatuks ja harukordseks aususeks, kommentaarides arutlesid inimesed, kuidas oleksid nad ise sarnases olukorras käitunud. Arvati, et enamik inimesi oleks raha jätnud endale, pakuti isegi, et Rene Kaalo tuleks esitada Eestimaa Uhkuse auhinnale. Osa kommenteerijaid leidis aga, et tegu on reklaamitrikiga, kuna postitusele oli lisatud leidja ettevõtte nimi ning leiuga ühel pildil oli firma pastakas.
Rahaleidja ütles Sõnumitoojale, et ei osanud sellist möllu, mis kaasnes tema spontaansele postitusele, ette näha. Rene Kaalo jutustas, et läks tol hommikul tööle Ülemiste Citysse ning nägi maas 500 ja 20 euro suurust rahatähte ning nende lähedal kokkumurtud ruudulist paberilehte. Oletas, et need olid kukkunud maha koos ja võttis kõik üles. Kontoris pani ta leiu pliiatsitopsi ja unustas. Tööpäeva lõpus, kui pidi kulleri toodud saadetise eest allkirja andma, avastas pliiatsitopsist sinna hommikul pandu.
„Tegin sellest pildi, juhtumisi jäi fotole ka Primendi pastakas, millega andsin kullerile allkirja. Panin selle spontaanselt Facebooki üles, tekstile lisasin oma ettevõtte nime, et raha kaotajal oleks selle järgi võimalik mind leida,“ rääkis ta.
Tema postitus hakkas kiiresti levima ning peagi hakkasid Rene Kaalo Facebooki postkasti laekuma ka sõnumid kõikvõimalikelt „rahakaotajatelt“: „See üllatas mind kõige rohkem, et inimesed nii julgelt valetasid. Sain selliseid sõnumeid vähemalt 20, kus väideti, et see on tema raha, kes kaotas Ülemiste keskuses söömas käies, kes lubas mulle 100 eurot, kui tema raha tagasi annan.“
Raha kaotajani jõudis leidja tema töökaaslase ja selle naise kaudu. Kui Rene Kaalo oli neid oma küsimustega testinud ning vastused olid samad, sai ta kindluse, et tegu on õige inimesega. Asi oli täiesti kindel, kui raha kaotanud noorem mees kirjeldas täpselt ruudulisel paberil olnud põrandajooniseid – kaotatud raha oli mõeldud ehitajana töötava mehe koju parketi ostmiseks. Järgmisel päeval rahal järel käies viis ta leidjale tänutäheks konjaki ja šokolaadi.
„Olen positiivselt üllatunud, et sotsiaalmeedial on tohutu jõud. Mulle kui IT-inimesele teeb rõõmu, et IT aitab ühiskonda parandada,“ lausus Rene Kaalo.
Raha endale jätmisele ta ei mõelnud: „500 euroga rikkaks ei saa. Kas oleksin läinud poodi ja ostnud selle eest ilusaid asju, kui teisel inimesel on seda raha äkki rohkem vaja? Oligi – noormees ütles, et tal oli pärast raha kadumist terve päev paha tunne, ei saanud töödki teha.“
Üks kommenteerija, kes arvas, et tema oleks raha endale jätnud, kirjutas: „Selline teguviis innustab kõiki ja ilmselt ka mind sellises olukorras teisiti talitama.“

0

MART RAJA,
MTÜ Kehra Kooli
Vilistlased liige

12. oktoobri Päevalehest loeme pealkirja: „Kehra paberivabrik paiskab õhku lubatust kuni kuus korda rohkem haisvat gaasi”. Järjekordne must plekk Kehra nime külge. Nii on see kestnud aastakümneid. Mõju on halb, sest peletab eemale potentsiaalseid elukohaotsijaid. Kes ikka tahab oma tulevikku siduda haisva õhuga. Sellest on väga kahju, sest tegelikult on Kehras hea elada, siin on kokkuhoidev kogukond ja tugev Kehra vaim. Siin elu keeb, kogu aeg toimub midagi. Mida ikkagi teha, et Kehra tõeline nägu tõuseks esi­plaanile?
Võib kindlalt väita, et kui ei oleks Kehra tehast, siis ei eksisteeriks Kehra linna. See on fakt. Samuti võib väita, et kui ei oleks Kehra linna, siis ei eksisteeriks Anija valda. Ka see on fakt. Ükski vald ei teki keset tühjust, ilma vallakeskuseta. Paradoksaalsel kombel – kui ei oleks Kehra tehast, ei eksisteeriks Anija valda. Fakt. Mõtleme tagurpidi. Kui Kehra tehas peaks kaduma, näiteks läheks pankrotti, oleks see Kehra linnale katastroof. Mitte homme ega 5 aasta pärast, aga 30 aasta pärast kindlasti. Alguses on kõrge tööpuudus ja asotsiaalsed inimesed, hiljem elanikkonna märkimisväärne kahanemine ja tondilossid. Koos noortega kaoksid pubid, gümnaasium, osa poode jms. Kehra linna katastroof oleks omakorda katastroof kogu Anija vallale. Pole korralikku keskust, ei saa olla ka valda.
Jah, nii see on, Kehra tehas on samaaegselt meie õnn ja õnnetus. Oleme nagu kokkukasvanud siiami kaksikud. Üks segab teist, aga ära kah ei saa lõigata, jagame ühist vereringet ja organeid. Ja kui see nii kord juba on, ärme siis näe ainult negatiivset. Hindame positiivset. Positiivne on see, et siin asub valla suurim tööandja ja vald saabki eksisteerida tänu sellele. Hoidkem siis oma väärtuseid. Isegi kui vahel haiseb.
Kui sõnastada valla probleem number üks, siis see on Kehra nime halb maine. Aastate jooksul on Kehra sünonüümiks saanud tööstusasula, hais, saaste ja nõukaaja venestamine. Pool vallast on halva mainega! See on tõsine probleem. Täna on näiteks nii, et „Anija vald ehitab“ linnas staadionit ja rajab teid. Jällegi saab Anija vald positiivse tähelepanu endale. Alati jääb Kehra positiivsest tähelepanust ilma, sest vallavalitsus tegutseb Anija nime all.
Mis siis imestada, et Kehrale jääbki ainult hais järele. Kui me täna ei tee midagi selle vastu, oleme vanamoodi harjunud, ei viitsi tegeleda, lööme käega, las olla – jah, siis nii jääbki.
Seoses kahe valla ühinemisega, on meil erakordne võimalus pöörata ajalugu teistpidi. Kehra vald viib nime laiale pinnale, kui „Kehra vald ehitab” ja toimetab Kuusalust Koseni, siis kaob tehase teema kõikide teiste uudiste taha, ei domineeri enam. Niimoodi kasvab Kehra nimi tehase varjust välja.
Kehrasse asutati tehas kolme teguri tõttu. Oli magevesi, raudteetransport ja see koht asub keset metsarikkaid piirkondi. Valla kuvandile pandi alus seega juba 1938. aastal. Sünnist saati on Kehra kavandatud teenindama Kõrvemaa ja Aegviidu metsaressurssi. Vald on majanduslik tervik, metsakasvatajad väärindavad toorme vallakeskuses Kehra paberiks.
Paber on keskkonnasäästlik ja taastuv tooraine. Paberkott vahetab kilekoti välja. Kehra aitab fossiilseid kütuseid kokku hoida. Kehra uueks sünonüümiks võiks saada hoopiski paberipealinn. See oleks positiivne kuvand kogu vallale. Keskus töötab ääremaa jaoks ja vastupidi. Kasulik kõigile. Ja aastate pärast hakkaks siinmail tundma raha lõhna, mitte Kehra haisu. Raha lõhn ei peleta elanikke eemale, vastupidi, pakub võimalusi. Täna on see valik nii vallaelanike kui volikogu kätes.

0

Anija volikogu võttis vastu Kõrvemaa suusa- ja matkakeskuse territooriumil asuva Ojaallika maaüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Endisesse ojasängi on kavas rajada liivakaldaga tiik. Vallaarhitekt Inga Vainu sõnul tuleb sinna puhkekoht, kus supelda võib omal vastutusel, avalikule supluskohale kehtestatud spetsiifilisi nõudeid pole võimalik täita. Puhkekoht rajatakse tulevaks suveks. Planeeringus on ka hoonestusala kuni 25le matkajale mõeldud puhkemaja rajamiseks. Vastuvõetud detailplaneering on võimalik kehtestada pärast avalikku väljapanekut.

0

SA Innove avalikustas riigieksamite tulemused ja koolide edetabeli panuse järgi.

Eelmisel teisipäeval, 18. oktoobril toimus Sa Innove pressikonverents, kus tutvustati 2016. aasta riigieksamite tulemusi ning esmakordselt ka gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse.
Haridus- ja teadusministeerium töötas välja uue metoodika, mille järgi uuriti gümnaasiumide panust õppeaasta lõpetanud lennu edasijõudmisse matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena. Tulemuste põhjal jagati koolid viiesele skaalale (-2, -1, 0, 1, 2). Null näitab, et panus õpilase edasijõudmisse on ootuspärane. Sellest väiksem tulemus, et panus on ootusest madalam ja suurem tulemus, et panus oli oodatust suurem.
Postimees arvutas kolme aasta lennu panuste keskmise ja pani koolid edetabelisse selle alusel.
Selgus, et nii jõudis järjestuse etteotsa Loksa gümnaasium: panusesse matemaatikas jagab 10.-26. kohta, eesti keeles 3.-7. kohta ja eesti keeles teise keelena 1.-7. kohta.
Kuusalu keskkool jagab panuse poolest matemaatikas 106.-138. kohta, eesti keeles 8.-40. kohta.
Kehra gümnaasium jagab matemaatikas 163.-181. kohta, eesti keeles 53.-87. kohta ning eesti keeles teise keelena 18.-24. kohta.
Postimees reastas koolis ka eesti keele, laia matemaatika ja inglise keele riigieksamite keskmiste tulemuste järgi. Kuusalu keskkool on üldarvestuses 21., Loksa gümnaasium 36. ja Kehra gümnaasium 117. kohal.
Loksa gümnaasiumi õppealajuhataja Valvi Joaväli ütles, et tulemused olid üllatavad, kuid samas ka mõistetavad: „Eesti keele teise keelena riigieksami tegid viis õpilast, neist kolm lõpetasid gümnaasiumi medaliga, keskmine tulemus kujunes väga heaks. Ka eesti keele riigieksami tegid me õpilased hästi, nad olid motiveeritud ja püüdlikud, töötasid hoolega koos õpetaja Urve Toompuuga. Panus kujunes suureks ilmselt tänu sellele, et kolm aastat tagasi põhikooli lõpetanud vene klassi keskmised tulemused olid oluliselt nõrgemad, kui kujunesid neil, kes jäid gümnaasiumi ja õppisid kolm aastat koos eesti noortega.“
Kuusalu keskkooli õppealajuhataja Aili Kontus rääkis, et Postimehe edetabeli kõrge koht on rõõmustav: „Eesti keele eksami keskmise tulemusega oleme Harjumaa parimad, üldarvestuses 13. koht. Ka riigieksamite üldarvestuse 21. koht teeb rõõmu. Meil oli hea lend, võimekad ja motiveeritud noored. Õpetajad on tublid, teeme tööd. Inglise keele keskmiselt tulemuselt oleksime olnud veel kõrgemal kohal, kui oleks arvestatud punktide keskmist, mitte keeletasemete norme.“
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal kommenteeris, et esialgu ei lähe Kehra koolil veel kõige paremini: „Gümnaasiumi võeti kõik vastu, valikut ei tehtud. Tänavune kümnes klass on juba vastu võetud katsetega, gümnaasiumi saavad positiivsete hinnetega õpilased. See annab lootust, et tulemused hakkavad minema paremaks.“

0

Mistra-Autexilt Raasikul rahvale kingitud puidust pingil vahetati ettevõtte tellimusel seljatoe plaat, kuna sellele ei olnud kirjutatud täpne tekst, ka aastaarv oli vale. Nüüd on pingil kiri: „See pink on kingitus Raasiku rahvale Mistralt 30. sünnipäeva puhul. 2015“. „Soovisime panna just nimelt aastaarvu 2015, kuna siis oli meie juubel,“ selgitas ettevõtte sekretär Sirley Mägi. Pink avati pidulikult 15. septembril Raasiku tervisekeskuse ees.

0

Eesti meistrivõistluste esiliiga Bs kaotas Raasiku FC Joker 30. septembril koduväljakul 0:1 Tallinna Kalevi II meeskonnale. Mängu ainus värav löödi 11. minutil. Viimasel mänguminutil sai Raasiku jalgpallur Ergo Teino järjest kaks kollast kaarti ning seejärel ka punase. Pühapäeval, 16. oktoobril kaotas Joker taas koduväljakul mängides FCle Elva 2:3. Kuigi avapoolajal viisid Egert Heintare ja Kuldar Võsar Raasiku meeskonna 2:0 juhtima, õnnestus vastastel esimese poolaja teisel lisaminutil penaltist vähendada kaotust 1:2le. Teisel poolajal seis viigistati ning taas lisaminutil löödud värav kindlustas Elvale võidu. Pühapäeval. 23. oktoober mängis Raasiku Joker Sillamäel sealse Kalev II vastu. Kuigi avapoolajal viisid Janar Pragi ja Rauno Esop Jokeri 2:0 juhtima, lõppes kogu mäng viigiga 2:2. Kaks  vooru  enne  lõppu  on  Raasiku meeskond liigatabelis 7. kohal.
II liiga ida-põhjatsoonis on mängud lõppenud, Kuusalu JK Rada kaotas 5 mängu järjest, neist esimesed neli kodustaadionil. 25. septembril kaotati Jõgeva SK Noorus-96le 0:7. Mängu 71. minutil pidi punase kaardi tõttu väljakult lahkuma Siim Tamm. 2. oktoobril õnnestus Radal Tartu FC Santos II vastu välja mängida 2:2 viik, Kuusalu meeskonna mõlemad väravad lõi Keio Kivistik. 8. oktoobril jäädi suurelt 3:12 alla Võru JKle. Kuigi 8. mänguminutil viis Kris Oliver Maiberg Rada meeskonna juhtima, viigistas ta minut hiljem omaväravaga seisu. Seejärel korraldasid Võru jalgpallurid Kuusalu väravale turmtule, millele vastas Keio Kivistik alles teise poolaja alguses – siis oli seis 2:5. Vastaste väravasadu jätkus, kuni 10 minutit enne lõppu õnnestus Kristo Remmelgasel realiseerida penalti ning vähendada Rada kaotusseisu 3:9-le. Vastased sellega ei leppinud, nad lõid veel kaks väravat. Viimase värava autoriks loeti Kuusalu meeskonna mängija Siim Tamm, paraku lõi ta palli oma väravasse. 14. oktoobril jäi Rada meeskond 0:4 alla Tabasalu Charmale. Hooaja viimane liigamäng oli pühapäeval, 23. oktoobril võõrsil Narva Unitedi vastu, Rada kaotas 1:12, Kuusalu meeskonna ainsa värava lõi Rainer Blond. Rada lõpetas hooaja 21 punkti ja eelviimase, 13. kohaga. 26st mängust võideti 6, kaotati 17, 3 jäid viiki.
IV liiga ida-põhjatsoonis lõpetas hooaja võidukalt juba liigavõidu kindlustanud Raasiku FC Joker II. 1. oktoobril oldi koduväljakul 3:1 üle Tallinna Reaalist. Pärast väravateta lõppenud avapoolaega lõid Raasiku mängijad Siim Urva, Markko Kudu ja Rando Tamm järjest 3 väravat. Hooaja viimases mängus, mis toimus 9. oktoobril Männikul, alistas Jokeri duubelmeeskond Tallinna Twisteri 5:3. Rando Tamm lõi Raasiku meeskonna kasuks 3, Markko Kudu ja Siim Urva kumbki ühe värava. See oli Jokerile 10. järjestikune võit.
Joker II lõpetas IV liiga oma tsoonis 45 punkti ja esikohaga – 18st mängust võideti 15, kaotati 3. IV liiga üldvõitja selgitamiseks loositi, kes kolmest piirkondlikust võitjast mängivad poolfinaalis, kes pääseb otse finaali. Loosiõnn naeratas Raasiku meeskonnale, kes pääses otse finaali. Finaalivastane pidi selguma põhja-lääne tsooni võitja Trummi SK Kohila ning lõunatsooni võitja Tartu JK Tammeka U19 vahelises poolfinaalis. Kuna tartlased loobusid, mängib Joker finaalis Kohila võistkonnaga. Mäng toimub laupäeval, 29. oktoobril Tallinnas Sportland Arenal.
Naiste II liigas pidas Raasiku FC Joker ja Kuusalu ühisnaiskond viimase liigamängu 2. oktoobril Lasnamäe staadionil Tallinna Infonetiga. Mäng lõppes 2:2 viigiga, ühisnaiskonna väravad lõid Katrina Narusk ja Kelli Kink. Raasiku-Kuusalu naiskond lõpetas hooaja 9 naiskonna seas 8. kohaga, koguti 12 punkti – 16st mängust võideti 3, 3 viigistati ja 10 kaotati.

0

Laupäeval, 22. oktoobril Sohvikus toimunud Anija valla 7. küladevahelise karaokevõistlusel „Naabrist parem“ osales tänavu 3 kolmeliikmelist võistkonda. Esikoha võitis Kiviloo küla naabervallast Raasikult. Nende võistkonnas laulsid Aivo Virma, Eve-Liis Remmelgas ja Reelika Virma. Teine oli Kehra sõpruskond Kae Õudu ja kolmas Härmakosu küla esindanud perekond Vilimäe. Žüriis olid muusikaõpetaja Heli Karu, laulja Artjom Savitski ning kohalike inimeste esindajana Paul Luškov. Publiku lemmikuks said Kehra võistkonna duett „Nõia elu“, mida esitasid Piret Urmet ja Peep Kask. Tänavuse võistluse korraldaja, mulluse võitjatiimi liige Sirle Sirel ütles, et kaks võistkonda hüppasid alt ära viimasel päeval. Kuigi osavõtjaid oli vähe, oli Sohvik puupüsti täis ja pidu äge, kinnitas ta. Kas Anija valla külade järgmine lauluvõistlus on oma või naabervallas, ei osanud ta öelda, kuid rändkarikas viidi seekord Raasiku valda.

0
HANNES HANSO, kaitseminister

HANNES HANSO,
kaitseminister

Riigikaitse on valdkond, millega tuleb kogu aeg tegeleda. Selleks peame nägema ühiskonda tervikuna. Noor naine, kes kaitseväe vormis laskeharjutusi teeb või koos meestega metsarännakul kilomeetreid mõõdab, ei tekita avalikkuses enam üllatust või suuremat elevust. Juba neljandat aastat saavad 18-27aastased Eesti kodakondsusega noored naised läbida ajateenistuse omal soovil. Aastatel 2013-2015 tegi meestega võrdsetel alustel teenistuse läbi 39 neiut. Naistele kehtivad vaid üldfüüsilises testis erinevad normid, tänavu on astunud vabatahtlikult kaitsejõudude ridadesse 33 naist. Siiski arvan, et need arvud peavad tulevikus oluliselt kasvama.
Naisi, nagu ka noori mehi, kannustab kaitseväkke tulema soov ning vajadus anda oma panus Eesti kaitsmisse ja turvalisusse. Oluline on tahe ennast proovile panna, omandada uusi oskusi ja kogemusi. Avalikkuse hoiakud on suuremat kaasamist toetavad. Sel kevadel viis Turu-Uuringute AS kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu — 68 protsenti eestlastest suhtub naiste kaitseväes teenimisse pooldavalt. Samas moodustavad naised meil ajateenijatest alla ühe protsendi ja mitmed tütarlapsed, kes on soovinud kaitseväkke tulla, pole sinna jõudnud või esimestel kuudel teenistuse pooleli jätnud. On rida mõttelisi ning tegelikke takistusi,  miks sisuliselt pool ühiskonna potentsiaalist on jäänud kaitseväes kasutamata.
Naiste seas läbi viidud küsitluses selgus, et päris tihti on plaanile saada sõjaväeline karastus või teha kaitsejõududes karjääri, tõmmanud kriipsu peale sugulaste, sõprade või poiss-sõbra vastuseis. Kui muidu ei nähta aega teenivates naistes probleemi, siis suhtumine muutub tõrjuvamaks, kui see puudutab otseselt kas oma perekonna liiget või tuttavat. Arvestatav osa Eesti elanikest leiab jätkuvalt, et militaarvaldkond on puhtalt meeste rida, millest naised tuleb eemal hoida. Taolisi hoiakuid leiab ka kaitseväes ja ohvitseride hulgas.
Naiste motivatsiooni uurinud kaitseliitlasest teadlane Silvia Kiili on toonud välja, et kaitsejõududega liitumine nõuab naistelt topeltjulgust, kuna neil tuleb end tõestada ennekõike meestele. Ja kui peaks veel puuduma lähedaste moraalne toetus, on sellist elupööret veelgi raskem ette võtta. Vahel pärsib naiste huvi ka kartus olmetingimuste pärast ja asjaolu, et neile ei anta sobivat vormi ega muud varustust.
Sõjalisse riigikaitsesse kaasatud naised on igati normaalne ja loomulik  nähtus ja naistel peavad olema meestega võrdsed võimalused kaitsta oma maad ja kodu, teha kaitseväes karjääri. Ei ole mingit põhjust vaadata ajateenijaid ja tegevväelasi kui mehi ja naisi – neid tuleb vaadata kui motiveeritud, hea väljaõppe ja korraliku varustusega sõdureid. Norra, Rootsi, Soome, USA ja Suurbritannia, aga ka Eesti kaitseväe kogemus näitab, et naised suudavad meestega võrdväärselt teenistust kanda ka välismissioonidel.
Et rohkem naisi leiaks relvajõududesse tee, tuleb iganenud mõttemallidest lõplikult lahti saada. Samuti peab paranema kaitseväe valmisolek naisi teenistusse värvata, väljaõpet läbi viia ning ka instruktorite tase. Allkirjastasin oktoobri keskel määruse, mis avab naistele edaspidi kõigi väeosade uksed. Seni võtsid naisajateenijaid vastu vaid Tapa ja Võru väeosad, nüüd avanevad naistele uksed ka Viru ja Kalevi jalaväepataljonidesse, mereväkke, vahipataljoni ning logistikapataljoni.
Kui latti kõrgele ei sea, pole võimalik kõrgemale hüppama hakata. Seetõttu oleme seadnud eesmärgiks, et aastal 2018 läbib kaitseväeteenistuse üle saja naise, edaspidi veelgi rohkem. Jõudkem koos 21. sajandisse ka kaitsevaldkonnas.

0

Kümmekond aastat tagasi korraldasid Kuusalus liivakarjääride küsimuses rahvakoosolekuid kohalikud elanikud, nüüd kutsub liivakaevandamise teemal korraldatavale kohtumisele vallavalitsus.
Põhjus on kohtuotsuses – vallavalitsus ei olnud kaevandamisloa andmisega nõus, Tallinna kontoriga firma vaidlustas otsuse ja sai kohtus võidu.
Kui kunagistel rahvakoosolekutel osales tuntud geoloog ja maapõuevara asjatundja, tõdes ta, et liivakaevandamisega tuleb alevikurahval leppida, sest Kuusalu on rajatud kvaliteetse liivaga maardlale ning varem või hiljem läheb seda liiva Eestimaa ehitustel vaja.