Laupäev, 27. mai 2017

Kuu arhiivseptember 2016

0
  • Kuusalu mehed said NL-i aegsete kartidega Rootsist MMilt karikad;
  • Hispaanlasest vabatahtlik ALBERTO GONZALEZ DELAFE otsib Kuusalus kodu;
  • Entusiastid kavandavad Kuusalu taha metsa terviseradade kompleksi;
  • Kolgaküla teelõigu avamine seisab kohtuotsuse taga;
  • Kuusalu vallast taotlevad Leader-toetust 5 firmat, Loksalt taotlejaid pole;
  • Aruküla õpetaja KRISTA KUUSK tõi rahvusvahelise konverentsi Eestisse;
  • Rae volikogu keeldus Raasiku liitumisettepanekust – mis edasi?;
  • Mistra-Autexi uues kontorihoones on saun töötajatele;
  • Raasiku raamatukogu 110. sünnipäevaks valmis film;
  • Raasiku põhikool pidas sarikapidu;
  • Rahvaküsitlus Anija-Aegviidu ühinemise kohta algab 10. oktoobril;
  • Kehra kooli vilistlaste meelest oli valla nimekonkurss eksitav;
  • Kehrasse ja Loksale tehakse ELi toel esmatasandi tervisekeskused;
  • Alavere meeste ehitatud mängumaja on lasteaias valmis.

..

Ostke värsket ajalehte!
.
.
.
Selle lehe artiklid saadaval 5. oktoobril.

0

Palkidest mängumaja hakati Alavere lasteaia õue ehitama kevadel, Anija Lüliti tegevuspäeval.

Alavere lasteaia uus mängumaja avati pidulikult esmaspäeval, 26. septembril. Kohal olid peale lasteaiapere Anija vallavanem Arvi Karotam, ehitajad ning palkmaja koolitaja Raivo Perandi, kelle juhendamisel ehitamist alustati. Lindi lõikasid läbi idee autor ja eestvedaja, Alavere Külaseltsi juht Valdo Sööt koos oma tütre Mia-Lee ning tema lasteaiakaaslase Tom Johann Volmersoniga, kelle isa Tiit Volmerson oli samuti üks mängumaja tegijatest.
Valdo Sööt ütles Sõnumitoojale, et kõik sai alguse Anija Lülitist: „Kui Lüliti välja kuulutati, mõtlesin, et see on võimalus siinseid inimesi uuesti koondada. Seitse-kaheksa aastat, mil olen külaseltsi juhtinud, on näidanud, et Alavere elanike aktiivsus on küla suurust arvestades madal.“
Kuna talgutel osalevad enamasti ühed-samad elanikud, otsustas ta Anija Lüliti päeval kutsuda mõne ärksa inimese neid õpetama, kuidas rahvast kaasata: „Kuid siis sain teada, et ka Alavere lasteaia direktor plaanib Lülitis osalemist ning loobusin oma mõttest kiiresti, sest kahte kohta meil inimesi kindlasti ei jagu.“
Anija Lülitil soovis Valdo Sööt siiski osaleda ja pakkus direktorile välja – lasteaia vana mängumaja asemele võiks teha uue, samuti palkidest ning koos koolitusega.
„Eeldasin, et maal on inimesi, keda see huvitab ning ka linnast on noori hakanud maale tulema, kelle jaoks palkmaja tegemine võiks olla vajalik oskus,“ lausus Valdo Sööt.
Anija Lüliti tegevuspäeval töötati Raivo Perandi juhendamisel õhtuni, kuid paika saadi poolteist palgirida: „Mina arvasin, et paneme palgiosa ühe päevaga ära, ei kujutanud ette, et sellega läheb nii kaua aega. Töö on ajamahukas, kuna korraga saab panna vaid kahte palki.“
Suve jooksul käisid 12 meest kordamööda õhtuti või nädalavahetustel veel 5-6 korda palke tappimas, enne jaanipäeva oli palkidest osa valmis.
„Kerge ei olnud, suvel tahaks nädalavahetusel olla kusagil mujal, kui lasteaiaõues saagi käristada. Entusiasm oli tegelikult juba esimeseks õhtuks raugenud, aga saime aru, et alustatu tuleb ka lõpule viia,“ sõnas Valdo Sööt.
Ta jutustas, et kõige raskem oli mängumaja ehitajatel leida igapäevatöö ja tegemiste kõrval ühist aega, millal ehitama minna, vahel oldi ka üksnes kahe-kolme mehega: „Iga kord, kui koju tulin, küsis laps: kas nüüd sai valmis? Kui vastasin, ei, veel mitte, ohkas ta sügavalt – te ei saagi seda valmis. Aga lõpuks saime palgid pandud ja ka katuse peale.“
Valdo Sööt on kindel, et uus mängumaja kestab aastakümneid, kui selle eest hoolitseda – aeg-ajalt katta puidukaitsevahendiga ning minimaalselt kümne aasta tagant vahetada laudkatus uue vastu.
Alavere lasteaia direktor Eda-Mai Tammiste kiitis abilisi ja sponsoreid, kes annetasid mängumaja ehitamiseks materjali või toetasid rahaliselt: „Kõik saime sümboolse tasu eest, peale selle andsid sponsorid meile ligi 700 eurot, ilmselt tänu Anija Lüliti nimele.“
Ta kinnitas, et lastele meeldib uus mängumaja, nad mängisid seal juba siis, kui katust polnud peal.

0

Terviskeskused peaksid valmima hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

KÜLLI KOPPELMAA
ÜLLE TAMM

Vabariigi valitsus kinnitas septembri alguses esmatasandi tervisekeskuste investeeringute kava. 59 projekti seas, mis esitati tänavu maiks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks, on ka Anija vallavalitsuse ning ASi Tapa Haigla esitatud projektid – tervisekeskuste rajamiseks Kehrasse ja Loksale. Toetust saab kuni 75 protsenti, taotleja omaosalus peab olema vähemalt 25 protsenti.
Esmatasandi tervisekeskuses peavad üldarstiabiteenust osutama vähemalt kolm nimistuga perearsti kokku vähemalt 4500 inimesele. Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on peale üldarstiabi veel koduõendus, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ning füsioteraapiateenus, osutada võib ka teisi tervishoiuteenuseid.
Kõik investeeringu kavva kinnitatud projektid saavad toetuse, kuid peavad kuue kuu jooksul ehk hiljemalt järgmise aasta 8. märtsiks esitama rahandusministeeriumile põhitaotluse. Iga taotleja otsustab ise, millal töödega alustatakse, kõik 59 esmatasandi tervisekeskust peavad valmis olema hiljemalt 2023. aastal.

38-kehra-tervisekeskus2

Kehra tervisekeskus F. R. Kreutzwaldi tänaval.

Kehra tervisekeskusele ligi 430 000 eurot
Anija vallavalitsus taotles Kehra tervisekeskuse renoveerimiseks ja sinna esmatasandi tervisekeskuse tegemiseks 429 035 eurot. See on 75 protsenti projekti kogumaksumusest, mis on 705 210 eurot.
Kuna Kehra tervisekeskuse hoone on 1970ndatel ehitatud ambulatooriumiks, ei ole Anija abivallavanema Marge Raja sõnul vaja sees väga palju ümber ehitada, ruumide põhipaigutus jääb enam-vähem samaks, peamiselt muutuvad kabinettide suurused. Tervisekeskusega kokku ehitatud parempoolses ühekordses tiivas on apteek ja pagaritöökoda ning vasakpoolset tiiba kasutavad sotsiaalkeskus ja kultuurikeskus.
„Selle projekti raames hakkame renoveerima ainult keskmist osa, mida kasutab meie perearstikeskus. Kuid mõtleme veel, kas oleme võimelised väljast tegema korda kogu hoonekompleksi,“ ütles abivallavanem.
Tervisekeskuse välisküljele tuleb invalift, millega pääseb õuest nii esimesele kui teisele korrusele: „Praegu võtavad perearstid ratastooliga patsiente vastu vaid esimesel korrusel, kuhu pääseb mööda kaldteed. Edaspidi peaksid nad saama vabalt liikuda erinevate spetsialistide juurde.“
Peale Kehra tervisekeskuse hoone kordategemise saab selle projekti raames uue katuse ka Raasiku tervisekeskus, mis on edaspidi Kehra esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht. Marge Raja rääkis, et Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE andmete järgi on Raasiku inimeste jaoks tervishoiuteenuste tõmbekeskus Kehra – kuigi perearstiteenus jääb Raasikule alles, siis eriarsti vastuvõtule saab tulla Kehrasse.
Raasiku tervisekeskuse hoone selles osas, mis on perearsti kasutuses, asendatakse senine lamekatus viilkatusega. Nii otsustati koostöös Raasiku vallavalitsuse ja sealse perearstiga.
Kehra senise perearstikeskusena tegutsev arstiabikeskus muutub sisuliselt esmatasandi tervisekeskuseks. Juurde tuleb uusi teenuseid – laiendatakse koduõendusteenust, lisanduvad füsioteraapia, ämmaemandateenus ja psühholoogiline nõustamine. Lisateenused ei ole üksnes Anija valla elanikele, vaid muudetakse kättesaadavamaks ka Aegviidu ja Raasiku inimestele, kes enamasti sõidavad praegu nende teenuste saamiseks Tallinnasse.
„Kuna teame nüüd, et meil on reaalne võimalus saada tervisekeskuse renoveerimiseks 75 protsenti toetust, saame hakata projekteerima,“ ütles Marge Raja.
Kehra TK renoveerimisprojekt on kavas tellida sellel aastal, et põhitaotluse esitamise ajaks oleks ehitustööde maksumus enam-vähem teada. Ehitushanget ei korraldata enne, kui põhitaotlusele on tulnud kindel vastus. Abivallavanem prognoosis, et ehitamist saab parimal juhul alustada järgmisel suvel, loodame lõpetada 2018. aasta alguses.

Loksa tervisekeskusele 583 000 eurot

Loksa saunamaja Posti tn 11 lammutatakse. Asemele tuleb tervisekeskus.

Loksa tervisekeskuse jaoks antakse 583 000 eurot – toetus on 69,58 protsenti kogumaksumusest, mis on 1 077 053 eurost.
Toetusraha taotlenud AS Tapa Haigla on augusti algusest muudetud ASiks Viru Haigla. Firma ostis paar kuud tagasi Loksa linnalt Posti tänaval asuva saunamaja, kuna ravikeskuse hoonet ei õnnestunud Ida-Tallinna Keskhaiglalt ära osta. Saunamaja omandati eesmärgiga teha esmatasandi perekeskus sinna.
Tegevjuht Meelis Kukk teatas nüüd, et saunahoone on kavas lammutada ja ehitada kinnistule täiesti uus maja: „Ehitusspetsialistid käisid sauna vaatamas ja leidsid, see on nii kehvas seisus, et ei ole mõistlik rekonstrueerida. Lammutame hoone veel sel sügisel, valime praegu arhitekti, kes hakkab tervisekeskust projekteerima. Tuleb kahekorruseline liftiga maja, kuhu ehitame tööruumid kolmele perearstile, lisaks ruumid lisateenustele – rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenused, ämmaemand. Otsime võimalusi, et uude majja saaksid koha ka hambaarstid ja kiirabi.“

Kuusalu tervisekeskusele toetust ei taotletud
Toetuse saamiseks pidid kohalikud omavalitsused kinnitama esmatasandi arstiabi arengukava. Loksa linnavolikogus vastu võetud arengukava järgi moodustavad teeninduspiirkonna Loksa linn, Kuusalu valla põhjaosa ja Vihula valla Võsu piirkond.
Meelis Kukk märkis, et Võsu piirkond on nüüd rahastuse saanud projektist väljas: „Pakkusin koostööd Võsu perearstile, kuid ta ei soovinud.“
Ta lisas, et tegi koostööks ettepaneku ka Kuusalu tervisekeskuses töötavatele perearstidele ja vallavanemale: „Helistasin aprillis, et oleks veel võimalik liituda, teeksime Kuusalu tervisekeskusest filiaali,  aga  ka  Kuusalu  perearstid ja  vallavanem  ei  olnud  huvitatud.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi selgitas, et selleks ajaks oli jõutud Kuusalu hooldekodu rajamise ideed edasi arendada, lisateenuste jaoks vabanevad edaspidi praeguse eakate kodu ruumid, neis tehakse sanitaarremont.
Urmas Kirtsi: „Selgitasin, et tervisekeskus on värskelt remonditud, tegemata on vaid sanitaarremont, sellega saab vald ise hakkama . Põhipõhjus on aga see, et meil ei ole Loksa linnaga ühist esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Tegime Loksale eelmisel aastal ettepaneku koostada ühine arengukava, Kuusalus olnuks Loksa tervisekeskuse filiaal. Olime leidnud koostaja ja hinnapakkumise, kuid ootamatult kinnitas Loksa volikogu arengukava, teeninduspiirkonda oli lülitatud hoopis osa Vihula vallast.“

Arukülas on uus tervisekeskus
Raasiku valla tervisekeskuste jaoks ei esitatud samuti eraldi taotlust. Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et Raasiku vald ei kvalifitseerunud, esmatasandi tervisekeskused tulevad Raasiku valla elanike jaoks Jürisse ja Kehrasse. Koos Anija vallaga osaletakse  Kehra taotluses, et saaks ka Raasiku tervisekeskusesse väikese investeeringu.
„Olen kindel, et sõltumata, kas Raasiku vald jätkab iseseisvana või kaob, ja pole ilmselt ka vahet, kes Raasiku vallas võimu teostab, perearstikeskusi hoitakse ikka töös,“ sõnas ta.

0

Mistra-Autex ehitab ümber oma kontorihoonet: uus ventilatsiooni- ja jahutussüsteem, 12 uut kabinetti, saunad.

Alates käesoleva aasta kevadest on Raasiku alevikus OÜ Mistra-Autexi territooriumil käinud ehitus. Kollaste seintega kontorihoone asemele on kerkinud hallid. Pool maja on seest veel remontimata, ettevõtte juht Priit Tamm lausus, et tööd lõpevad loodetavasti järgmise aasta kevadeks.
Mistra kontorihoone on ehitatud 1984.-1986. aastal, 30 aasta jooksul on seal tehtud vahepeal vaid veidi renoveerimist ning ettevõtte juhi sõnul oli hädasti tarvis tänapäevasemaid töötingimusi.
Enim muret valmistas palavus – kontoriaknad on hoone päiksepoolses küljes ning kevadel ja suvel oli keeruline töötada, sest päike paistis otse tuppa, ei aidanud ka kardinad. Jahutussüsteemi hoones polnud. Pärast remonti saab iga töötaja ise oma toa temperatuuri reguleerida.
Priit Tamm sõnas, et Mistra igapäevatöö pole ümberehituse käigus seisma jäänud, remonti on tehtud järk-järgult. Praeguseks on valmis pool maja ning kõik kontoritöötajad kolinud sinna, töömehed askeldavad teise poole kallal.
Kuna ruumid on ajutised ning ollakse mitmekesi toas, tekitab see juhataja sõnul omajagu segadust, sest üksteist on keeruline üles leida: „See on nagu kodus remondi tegemine – üks suur segadus ning aina on vaja midagi teha. Vahel külm, siis palav. Töötajad aga teavad, et peagi on kõik valmis ning tuleb ära kannatada, sest lõpptulemus on seda väärt.”
Uue kuue on saanud teise korruse fuajee – seinad on värvitud heledaks ning avara ruumi asemel on uued kabinetid, kokku on neid 12. Uus väljanägemine on ka sööklal ning trepikojal, mille seintele tulevad Mistra au- ja tänukirjad, diplomid.
Järge ootavad töötajate riietusruumid allkorrusel, sinna on plaanis teha lisaks kaks saunaruumi, meestele ja naistele. Sauna pole Mistra-Autexi töötajatel kunagi varem olnud ning Priit Tamme sõnul aitab see töötingimuste parandamisele kõvasti kaasa. Teise korruse suurt saali saab edaspidi teha lükandustega kolmeks.
Juhataja sõnas, et ümberehitus läheb maksma umbes miljon eurot ning majja midagi vana ei jäänud.
Möödunud aasta detsembris 30. tegutsemisaastat tähistanud Mistra-Autexis on praegu töötajaid üle 300. Priit Tamm lausus, et töötajate arv tegi hiljuti suure kasvu ning lähiajal pole plaanis uusi inimesi juurde võtta. Ka pole plaanis uuendada tööstusparki – mullu ostis ettevõte 4 miljoni euro eest uusi seadmeid.
Priit Tamm sõnas, et juubel oli ühe ajaperioodi lõpp – selle puhul olid ettevõttes uuendused, valla allasutustele annetati ligi 4000 eurot ning Raasiku rahvale kinkis ettevõte puidust pingi, mis pandi ülemöödunud nädalal Raasiku tervisekeskuse ette: „Uut kümnendit alustame oluliselt paremate töötingimuste ning töötajate heaolule keskendumisega.”
Mistra-Autex kandideerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse auhinnale piirkonna ettevõtte kategoorias. Võitja selgub 13. oktoobril.
Ettevõte on saanud tunnustusi, Priit Tamm on Raasiku valla aukodanik ning Harju aasta hariduse sõber 2015. Ta on viimased kolm aastat õpetanud vabatahtlikuna Raasiku koolis majandust, plaanis on seda teha ka tänavu.

0

Kes jälgisid ETV otseülekandest laupäeval Estonias Eesti Vabariigile uue presidendi valimisi, said teleekraani vahendusel näha, et Ida-Harju volikogude esindajad olid valimiskogus kohal.
President jäi valimata, tuleval nädalal hakkab presidenti valima taas riigikogu.
Palusime volikogude esindajatelt kommentaari, mis mõtetega valimiskogust ära tulid ja mida toimunust arvavad.
Anija valda esindanud vallavolikogu esimees Jaanus Kalev: „Eesti Vabariigis on demokraatia, muidu oleks meil autoritaarne režiim. Mida valijamehed oleksid siis pidanud tegema, kui presidendivalimiste viimasesse vooru jõudnud kumbki kandidaat ei sobinud? Miks oleks pidanud oma tahte vastaselt valima? Mina valisin teises voorus Allar Jõksi, kaalusin plussid ja miinused ning tegin sellise valiku. Midagi hullu ei ole, et president jäi valimata, elu läheb ju edasi. Peab olema optimist ja mõtlema, mille jaoks see olukord on kasulik ja õpetlik.“
Kuusalu valla esindaja, vallavolikogu esimees Enn Kirsman: „Andsin mõlemas voorus hääle Allar Jõksile. Mu Facebooki-sõprade vahel käis laupäeval-pühapäeval tõsine arvamuste vahetus, rahvas ei ole eriti õnnelik, et president jäi valimata. Postitasin kohe, kui selgus, et me presidenti ära ei valinud, et olen pettunud. Üldisem meelsus valijameeste seas oligi pettumus, kui Estoniast hakkasime ära tulema. 134 pluss 138 ehk 272 valijameest läksid Estoniasse kindla tahtega, aga 60 inimese tõttu presidenti ära ei valitud. Tegin valimiste puhuks Twitteri konto, andsin päeva jooksul edasi oma mõtteid. Delfi korjas päris mitu mu tviiti üles. Mina ütlen, et politikaanid võitsid, rikuti 272 inimese laupäev. Kui aprillikuust saadik ei ole suudetud kõikidele parteidele sobivat presidendikandidaati leida, siis nüüd tuleb leida ühe nädalaga. Üks mu tuttav kirjutas Facebookis, et praegu istub kodus inimene, kes saab presidendiks, aga ta ise veel ei tea seda. Tõenäoliselt saab uueks presidendiks praegune või endine poliitik. Ta peaks olema, nagu oli Eri Klas – kui ütled ta nime, kõik kohe  teavad, kellega tegu ning tunnistavad teda kui autoriteeti.“
Raasiku valla esindaja, vallavolikogu liige Tiina Rühka: „Valisin, nagu olin lubanud – mõlemas voorus andsin hääle Siim Kallasele. Valimiskogu ei ole naljatamise koht, minul on kurb ja piinlik, et president jäi valimata. Oleksin suutnud teha teises voorus ka siis valiku, kui Siim Kallas ei oleks edasi pääsenud – valinud kahe naise või ka Allar Jõksi ja Mailis Repsi vahel. Oma teoreetilises analüüsis välistasin Mart Helme. Me ei valinud ju jumalat, me ise ei ole samuti ideaalsed. Peab oskama valikuid teha, mõelda üldistatult. Kui otsustusvõime puudub, ära lase ennast valijameheks valida. Läksin Estoniasse eesmärgiga, et Eesti saaks presidendi, see jäi täitmata. Kui pühapäeva hommikul käisin  traditsiooniliselt  jooksmas, tuldi  juurde, küsiti, et kes jätsid valimata, miks  jätsid, mis  saab.“
Rae valla esindaja, Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi: „Esimeses voorus valisin Repsi, teises Jõksi. Kuna Jõks oli mõistlik valik, ma talle lubasin, kui teises voorus on Reformierakonna kandidaat  ja tema, siis on hääl talle ja nii ka tegin. Aga see ongi demokraatia, kui 60 valijameest ei leidnud endale sobilikku kandidaati. Kui teise vooru oleksid jäänud kaks Reformierakonna kandidaati, oleksin teinud samamoodi, pannud valimiskasti rikutud sedeli. Samas on see suhteliselt ebaaus, vähem kui kahe nädalaga leitakse nüüd mujalt presidendikandidaat. Kaldun arvama, et pigem võiks kehtestada presidendi otsevalimise.“
Loksa esindaja, linnavolikogu aseesimees Helle Lootsmann: „See, mis toimus, tähendab, et erakonnad ei ole olnud võimelised omavahel rääkima. Küsimusele, kellele  oma  hääle andsin, ei ole ma kunagi vastanud.“

0

Kuusalus on korraldatud terviseradade teemal kaks avalikku arutelu.

Kuusalu elanikud tõstatasid sotsiaalmeedias küsimuse, kes hooldab aleviku taga männimetsas olevaid jooksuradu ja miks pole sealt ära koristatud augusti alguses seoses lauritsajooksuga pandud rajamärgistust.
Radade algusesse, metsa serva on paigaldatud stend, mis praegu on veel tühi. Vallaarhitekt, Kuusalu elanik Kadi Raudla ütles Sõnumitoojale, et seni ei ole sel metsaalal ametlikke jooksuradasid, tegu on RMK-le kuuluva metsaga, millel asub ka Rehatse kaitseala: „Valla heakorratöötajad vaatavad aeg-ajalt rajad üle, kuid igapäevast koristust ei toimu. Radadel liikujad on olnud tublid ja suurt prahti maha ei visata. Pigem on probleem nendes, kes autodega siia-sinna ikkagi veel prügi toovad.“
Vallavalitsus on asunud RMKga läbi rääkima, mis tingimustel saaks võtta sealsed rajad avalikku kasutusse, märgistada rajad ning ala edasi arendada.
Kadi Raudla: „Kuusalu taguses metsas on juba ajalooliselt olnud toredad teed ja rajad sporditegemiseks ning niisama jalutamiseks. Kuusalu kolhoosi ajal olid männimetsas spordivõistlused, koht oli spordiürituste paigana kasutuses aktiivsemalt, kui on olnud viimasel ajal. Nii tekkis mõte tegutseda ja tore seltskond, kellega koos teemat arutada ning arendada. Algatusgrupis olime neljakesi: Kerli Palu, Pille Plakk, Külli Rahu ja mina.“
Ta kirjeldas, kuidas tänavu kevadel sai korraldatud Kuusalu Kunstide Kooli saalis arutelu, lisaks algatusgrupile tuli kaasa rääkima üks huviline. Suvel tegeleti materjalide kokku otsimisega ja kujundamisega, et panna infotahvlile põhiliste radade skeem, fotoseeria spordiradade kasutamise ajaloost ning ülevaade Rehatse kaitsealast. Kaitseala tutvustava jutu juurde on plaanis panna kohaliku elaniku Kaupo Rahu loodusfotod. Materjalid on printimisvalmis ja ootavad RMK kooskõlastust, ala kasutuse lepingut.
„Sügisel korraldasime teise koosoleku, mis samuti ei kujunenud rahvarohkeks, lisaks algatusgrupile tuli kohale üks huviline. Koosolekule kutsusime Helges Mändmetsa Kolgakülast, kes tutvustas oma kogemusi terviseradade haldamisel ja rajamisel. Arutasime Eesti Terviseradade programmis osalemise võimalust. Peale terviseradade märgistamise ning infotahvlile teabe paigaldamise soovime terviseradade algusesse rajada niiöelda välivõimla. Tegeleme rahastusvõimaluste leidmisega. Vallavalitsus on olnud valmis omaosaluse osas aitama,“ rääkis Kadi Raudla.
Kerli Palu lisas, et lauritsajooksu rajamärgistus võikski esialgu metsa jääda: „Seal on lühemaid ja pikemaid radu, tänu praegusele märgistusele ei eksi ära. Olen jooksnud seal teistpidises suunas ja sattunud karjääri juurde, sest on mitmeid sihte ja radu. Kui lint on lahti tulnud, siis kerige puu külge tagasi. Püsiva märgistuse paneme, kui RMKga on jõutud kokkuleppele.“
Ta sõnas veel, kui on ettepanekuid ja ideid, võiks suhelda algatusgrupiga.

0

Kolmapäeval, 28. septembril avatakse Kehra gümnaasiumi fuajees näitus MTÜ Kehra Kooli Vilistlased algatusel toimunud kooli õueala ideekonkursile esitatud kavanditest. Näitusele pannakse kõik 7 tööd, mis konkursile esitati, ka võidutöö edasiarendatud variant. „Need on huvitavad, pakuti palju ägedaid ideid, sellepärast otsustasime panna kõik tööd näitusele,“ sõnas kooli direktor Kaido Kreintaal. Näitusel on ka kuus aastat tagasi Kehra linna planeeringu konkursile esitatud kaks tööd. Vaatama on oodatud kõik huvilised, näitus on avatud kuu aega.

0

Kuusalu valla hariduspreemia saajateks esitati vallavalitsusele 15 kandidaati. Kõigile kandidaatidele antakse õpetajate päevale pühendatud tänupeol Joaveski rahvamajas üle tänumeene – Triin Põllmaa keraamika, sõnas abivallavanem Aare Ets. Haridus­preemia saaja otsustab komisjon aasta lõpus ja kuulutatakse välja jaanuaris Kuusalu valla tänuüritusel.

0

Toetusi soovitakse 225 000 eurot rohkem, kui on jagada.

MTÜ Arenduskoda sügisvoor oli avatud 12.-21. septembrini, taotlusi Leader-toetustele sai esitada kahte ettevõtlusmeetmesse.
Kokku esitati 15 rahataotlust. Meetmest 1.1 (elulaadiettevõtluse toetus) soovivad toetust 5 firmat, neist üks Kuusalu vallast, kaks Vihula ja kaks Kadrina vallast. Meetmesse 1.2 (mikro- ja väikeettevõtete arendamine) on laekunud 10 projekti, neist kaks Kuusalu, kolm Vihula ja viis Kadrina vallast. Loksa linnast ja Tapa vallast seekord toetusi ei taotleta.
Arenduskoja projektide konsultant-spetsialist Tiina Vilu: „Esmalt tuleb taotlused tehniliselt üle kontrollida, siis selgub, millised lähevad hindamisele. Hindamistulemuste põhjal kokku pandud pingerida on kavas PRIAsse edastada 1. novembriks.“
Hindajad sõidavad 6. oktoobril tutvuma taotlustega seotud objektidega, 25. oktoobril on võimalik taotlejatel hindamiskomisjoni koos­olekul projekte tutvustada.
Tiina Vilu lisas, et kevadvooru taotluste hindamisel moodustunud pingeridu Arenduskoda ei avalikustanud, kuid Eestis umbes pooled grupid tegid seda. Kas nüüd avalikustatakse, pole otsustatud.

0

15. septembril lõppes taotluste esitamine ühekordsete toetuste saamiseks kultuuri-, spordi- ja kogukonnaürituste korraldamiseks Kuusalu vallas 2017. aastal. Kõige rohkem esitati taotlusi kultuuriürituste jaoks – kokku 25 taotlust kogusummaga 15 236 eurot. Spordiüritustega seotud taotlusi on 23 kogusummaga 10 898 eurot. Kogukonnatoetuse saamiseks laekus 9 taotlust kogusummaga 9525,59 eurot. Taotlusi hakkavad hindama Kuusalu vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjon ning kogukonnakomisjon. Kui palju 2017. aasta vallaeelarvest saab toetusi eraldada, selgub edaspidi, ütles abivallavanem Aare Ets. 2016. aasta vallaeelarvest sai sügisvooru kultuuri- ja ka spordi­projektidele jagada mõlemas valdkonnas 5200 eurot, kogukonnaprojektidele 4225 eurot.