Esmaspäev, 29. mai 2017

Kuu arhiivaugust 2016

0

26.-28. augustini toimus Talinnas rahvusvaheline klubimeeskondade käsipalliturniir, kus osales kokku seitse meeskonda, ka HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ning Aruküla SK. Reedel ja laupäeval mängiti alagrupimänge ning pühapäeval kohamänge.
HC Kehra oli esimeses voorus reedel mänguvaba, Aruküla kaotas Soome meeskonnale BK-46 tulemusega 27:44 (11:22). Laupäeval kaotas ka Kehra meeskond BK-46 võistkonnale 27:40 (12:22), kuid alistas omavahelisel mängus Aruküla 39:23 (19:11).
Finaalis alistas Soome meeskond pärast viigiliselt lõppenud mängu 7meetri karistusvisetega 32:21 (10:11) Viljandi HC ning HC Kehra oli 24:18 (10:9) üle Viimsi/Tööriistamarketist. Kehra meeskonnas mängisid Siim Normak, Mikola Naum, Jaan Kauge, Antti Rogenbaum, Mikita Yermashevitch, Siimo Tänavots, Martin Nerut, Jorma Käsper, Kaspar Lees, Ingmar Kasuk, Jarmo Vikat, Dmytro Jankovsky ja Viktor Skrypak, meeskonna peatreener on Indrek Lillsoo.
Aruküla kaotas 5.-6. koha mängus Tallasele 31:38 (17:17).

0

Eelmised osad ilmusid Sõnumitoojas nr 32 ja 33. Koostatud Mati Õuna kirjutiste põhjal.

BORIS GORBUNOV

Üldmobilisatsioon kuulutati välja juba 22. juunil Saksa-NSV Liidu sõja alguse päeval. Eestis hakati mehi Punaarmeesse võtma juuli-augusti jooksul. Mobilisatsioon Eestis toimus etappidena eri maakondades eri päevadel. Sõjaväekohuslased pidid kindlaksmääratud ajal ilmuma kogunemispunkti. Käsust kõrvalehoidjat ähvardas mahalaskmine. Sõjaväekohuslased vältisid kutsete vastuvõtmist, hakkasid end varjama, liitusid metsavendlusega, põgenesid kogunemispunktidest. Enamik mobiliseerituid saadeti paari päeva jooksul raudteel või mereteel Tallinnast Leningradi. Kuna 8. augustist oli raudtee juba Saksa vägede kontrolli all, koguti Eesti kutsealused Tallinna sadamatesse, et saata Venemaale.
Tallinnast evakueerimisel 28.-29. augustil hävis Soome lahe voogudes inimeste ja laevade kõrval enamik mobilisatsiooni korraldanud ja juhtinud ENSV Vabariikliku Sõjakomissariaadi dokumentidest. Venemaal hakati Eesti kutsealuseid registreerima alles Eesti Laskurkorpuse loomisel. Nii polegi täpselt teada, palju Eesti mehi mobiliseeriti ja kui palju neist nõukogude tagalasse jõudis. Võib arvata, et mobilisatsioonipunktidesse ilmus 45 000 meest, neist 10 000 põgenes, 3000 hukkus Juminda miiniväljadel ja Venemaale jõud­sid 32 000 meest.
Üks Tallinnast mobiliseeritud kutsealune Väino Laasnurm meenutab: „27. augusti õhtul hakkasime pikas kolonnis, neli meest reas, sadama poole astuma, kus meid paigutati Venemaa laevadele. Kogu tee Tallinna kogunemispunktist hipodroomist sadamani oli palistatud tiheda rahvahulgaga, kes olid tulnud Eesti mehi ära saatma. Valitses nukker meeleolu. Meid pandi laevale Alev. Kui laev mehi täis, hakkasime liikuma. Öö veetsime reidil, õhtul asusime teele. Jälle kõlas kõigilt laevadelt, kus Eesti mehed, Eesti hümn, millega ühinesid tuhanded kaldalolijad. Laul lõpuks vaikis ja tulekahjudes kodulinn Tallinn kaugenes suveõhtu hämarusse.”
28.-29. augustil sattusid paljud laevad Eestist mobiliseeritud meestega Juminda miiniväljale. Mati Õunal õnnestus saada Valentin Villemsoo kui ühe vähestest ellujäänutest mälestused sellest traagilisest ööst merel. Ta on praegu 93aastane ja elab Tallinnas. Valentin sattus Läti kaubalaevale Kalpaks, mille lastiks 1800 inimest.
Valentin meenutab: „Ilm oli 27. augustil vaikne, pilvine, tibutas uduvihma, Tallinn paistis silmapiiril tulekahjude punasel taustal. Mul jäid maha isa, ema, õde, vend. Järgmisel päeval keskhommikul hakkasid Saksa lennukid meie laeva pommitama. Laev rappus ja kõikus, surmahirm tuli peale. Lennukite rünnakud laevale kordusid veel ja veel. Ootamatult oli kuulda laevakeres tugevat plahvatust, laev kaldus vööri poole kaldu. Laeva jõumasinad seiskusid. Oli käsk tegutsemiseks, oma elu päästmiseks. Üksteist trügides tormati väljapääsu poole, maksis tugevama jõud, paaniline rüselemine. Oma noore mehe jõudu kokku võttes õnnestus mul haarata lauajupp ja vette hüpata. Vaist ütles – eemale uppuvast laevast, sest laev tõmbab koos veekeerisega kaasa ka inimesed.
Laevalt hüppasid vette kõik, kes suutsid. Laev keeras end järsult vertikaalsesse asendisse ja sekundite vältel, vööriga ees, vajus põhja. Pääseseid need, kes suutsid end vee peal hoida ja oskasid ujuda, hoidsid kinni laevalt vettejäänud ja vee peal püsinud esemetest, laudadest. Laevahukust vee peale jäänud esemetest tehti gruppide kaupa päästeparve-taolisi moodustusi. Viimane lootus ellu jääda oli meie parveks suur kastitaoline laeva abiehitis. Ronisime sellele viiekesi. Veel tuli 2 Saksa lennukit ja asusid pommitama siiani vee peal olnud laevu. Lähedal­ olnud laev läks kohe põhja, teine jäi põlevana vee peale. Kes vees ei taibanud ühineda gruppidesse, jäidki veepinnale üksi ulpima. Õhtune punane päike vajus silmapiiri taha, saabus augustiöö pimedus, ees ootas pime öö oma ohtudega.
Jätkub järgmises lehes.

0

Eesti meistrivõistluste esiliiga Bs sai Raasiku FC Joker järjest kaks võitu. Kolmapäeval, 24. augustil alistati koduväljakul pärast kaotatud avapoolaega Viimsi JK 3:1. Raasiku meeskonnast tegid skoori Ergo Teino, Andre Ilves ja Madis Lange.
Esmaspäeval, 29. augustil kohtuti Tallinnas Sportland Arenal Tallinna FC Flora U19 meeskonnaga ja saavutati 1:0 võit, värava lõi mängu 54. minutil Rauno Esop.
Joker on liigatabelis 41 punktiga 6. kohal, 27 mängust on võidetud 11, kaotatud ja viiki mängitud 8. Järgmine mäng on 7. septembril Raasikul taas Tallinna Flora noortevõistkonna vastu, ühtlasi algab sellega hooaja viimane mängudevoor.
II liiga ida-põhjatsoonis kaotas Kuusalu JK Rada reedel, 26. augustil kodustaadionil Tartu FC Merkuurile 1:3. Mängu kõik väravad löödi esimesel poolajal, Rada meeskonna ainsa värava lõi Kris Oliver Maiberg. Kuusalu meeskonna järgmine mäng oleks pidanud toimuma sel reedel, 2. septembril taas koduväljakul Kiviõli FC Irbisega, kuid vastased andsid loobumisvõidu. Nüüd on liigatabelis 11. kohal oleval Rada meeskonnal 19 mänguga kogutud 20 punkti. Järgmine mäng on 9. septembril Jõhvi FC Lokomotiv vastu. Ka see mäng toimub Kuusalu staadionil.
IV liiga ida-põhjatsoonis alistas Raasiku FC Joker II reedel, 26. augustil Lool liiga liidri Tallinna Depoo 6:2. Avapoolajal läks Joker II Rene Lille, Markko Kudu ja Jaan Jalase väravatest 3: 0 juhtima, teise poolaja esimene värav lubati lüüa vastastel, seejärel realiseeris Rando Randjõe penalti ning pärast Fred Metsmaa väravat juhtis Raasiku meeskond 10 minutit enne mängu lõppu 5:1. Mängu viimasel minutil vähendas pealinna meeskond vahe 5:2-le, kuid teisel lisaminutil vormistas Rando Randjõe mängu lõpptulemuseks 6:2.
Nii Raasiku Joker II võistkonnal kui Tallinna Depool on nüüd 30 punkti – 13st mängust on mõlemad võitnud 10 ja kaotanud 3, kuid parem väravate vahe tõstis Raasiku meeskonna liigatabeli liidriks. Järgmise mängu peab Joker 9. augustil koduväljakul viimasel kohal oleva Tallinna Jalgpalliseltsiga.
Naiste II liigas mängis Raasiku FC Joker ja Kuusalu ühisnaiskond pühapäeval, 28. augustil Kuusalus FC Elva vastu välja 2:2 viigi. Ühisnaiskonna mõlemad väravad lõi Pille Plakk. Jokeri-Kuusalu naiskond on liigatabelis 8 punktiga endiselt viimasel kohal. Järgmine mäng on 4. septembril pealinnas JK Tallinna Kalev II vastu.

0

Anija vallavolikogu otsustas tasuta võõrandada sihtasutusele Anija Mõisa Haldus Anija mõisapargi osa, mille pindala on 88 113 ruutmeetrit. Vallavanem Arvi Karotam selgitas, otsus on vajalik, et sihtasutusel oleks võimalik taotleda pargi korrastamiseks Euroopa Liidu toetusraha. Veebruarikuus otsustas volikogu samal põhjusel anda sihtasutusele üle Anija vallale kuulunud mõisahooned koos maaga. Anija mõisa pargi tagumine osa on eraldi kinnistu, sinna on planeeritud rajada loodusõpperada.

0

Eesti jalgpalli noorteliigas U-12 vanusele on JK Kuusalu Kalev pärast 11. mänguvooru 8 meeskonna seas 18 punktiga 4. ja Raasiku FC Joker 6 punktiga 7. kohal.
Raasiku meeskond kaotas 6. augustil JKle Tallinna Kalev 9:2, Jokeri mõlemad väravad lõi Egert Otsalt. 14. augustil pidid Jokeri noored vastu võtma 4väravalise kaotuse Maardu LM meeskonnalt, kuna Raasiku meeskonna koosseisus tegi kaasa mänguõigust mitteomav mängija. 19. augustil kaotas Joker FCle Kose 2:3, Raasiku meeskonna mõlemad väravad lõi Egert Otsalt, seejuures esimese penaltist.
JK Kuusalu Kalev alistas 15. augustil ülekaalukalt 9:0 FC Kose. Kolm väravat lõid Marten Mänd ja Ian Järve, kaks Arman Cedrik Kivisik ja ühe Rikhard Juhani Vatunen. 20. augustil kaotas Kuusalu meeskond 1:0 Viimsi MRJK II-le.
11. mänguvoorus 19. augustil kohtusid Raasiku ja Kuusalu noormehed omavahel. Raasikul toimunud mängu võitis Kuusalu 4:2. Skoori avas Marten Mänd, Danila Jašin suurendas Kuusalu eduseisu 2:0le, seejärel vahe vähenes Kuusalu mängija Arti Heinmaa omaväravast. Kuusalu meeskonna kasuks lõid väravaid veel Rikhard Juhani Vatunen, Raasiku poistest sain ainsana palli vastaste väravasse Egert Otsalt.
U-14 vanuse II liiga põhja-idatsoonis kaotas Kuusalu Kalev 7. augustil Tallinna Levadiale suurelt 0:11 ning 14. augustil Jõhvi Lokomotivile 0:8 ning on 3 punktiga viimasel, 11. kohal.
U-17 tüdrukute liigas on JK Tallinna Kalev/Raasiku Joker 12 naiskonna seas endiselt 3 punktiga viimasel, 12. kohal.

0

Laupäeval, 27. augustil toimus Kehra jaamahoone juures 3. paberipäev.

Paberipäeval tänati Kuusalu keskkooli abiturienti Annemari Aamani, kes ainsana reageeris korraldajate mullusele üleskutsele osaleda paberipäeva logo-konkursil. Tema esitatud kavandil on lahtikeeratud paberirull, millele gooti tähtedega kirjutatud „Kehra paberipäev“. Seda ümbritseb lehtede ja õite põimik ning taustal on tehase siluett.
„Idee tekkis juba eelmisel aastal, nüüd lõpuks panin selle paberile ja saatsin Kehrasse,“ ütles eelmisel aastal sõbranna kutsel paberipäeva sõul modellina esinenud Annemari Aaman.
Paberipäeva korraldajad otsustasid logokonkurssi pikendada.
„Kutsume ka Kehra inimesi üles kavandeid tegema. Soovime edaspidi autasude ja meenete kinkimiseks teha Kehra paberist kinkekoti, millel on paberipäeva logo,“ ütles üks korraldajatest, Henda Veske MTÜst Kehra Raudteejaam.
Kehra 3. paberipäev algas loenguga raudteejaamahoones, kus Tallinna Ülikooli professor Tiiu Reimo tegi ülevaate sellest, kuidas jõudis raamatutrükkimise kunst Eestisse. Jaamahoones oli kogu päeva avatud ruumiliste raamatute näitus. Selle panid üles Tartu Paberimuuseumi töötajad. Lähiajal saavad näitust näha ka Kehra raamatukogu külastajad.
Jaamahoone ees olid viie tunni jooksul avatud töötoad, kus sai Tartu Paberimuuseumi kunstnike Anne Rudanovski ja Evelyn Reemanni juhendamisel voltida vanadest raamatutest fotode või visiitkaartide hoidjaid. Helina Lillsoo ja Laura Lass Harjumaa Noorteinfo Keskusest õpetasid peamiselt taaskasutatud materjalidest märkmike valmistamist. Origami töötoas näitas Sirje Voolmaa koos Alissa Kišenja ja Viktoria Ivanovaga, kuidas voltida konna, Ott Oja juhendamisel valmistati paberlaevukesi. Koos Mare Villemsooga sai ka sel aastal joonistada. Lastel oli võimalus osaleda papirallil – jooksuvõistlusel papist autodega.
Kõik, kes käisid vähemalt neljas töötas, osalesid päeva lõpus loosimises. Peaauhindadena jagati kinkekomplekte kohalike ettevõtete ja käsitöömeistrite toodanguga.
„Otsustasime osalejate vahel teha loosimise, et inimestel oleks motivatsiooni kõiki asju katsetada ning oleksid päeva lõpuni kohal,“ ütles Henda Veske.
Teist aastat oli paberipäeval moesõu, kus näidati Kehra gümnaasiumi õpilaste valmistatud paberist rõivakomplekte ja kostüüme. Need tehti 8. ja 6. klasside rühmatööna, juhendasid õpetajad Anne Tanne ja Juta Mölder. Esitleti 18 komplekti, mis olid valmistatud peamiselt Kehra paberitehase toodangust: jõupaberist, salvrättidest, tualettpaberist. Komplekte tutvustas Triin Forss.
„Tehti grupitööna, neljaliikmelistes gruppides, lapsed mõtlesid välja ideed ja teemad, tegid joonised, määrasid materjalid – töö kestis jaanuarist aprillini. Esitlesime neid esimest korda kevadkontserdil lapsevanematele,“ rääkis Anne Tanne.
Paberipäeval oli ka laat ja raamatuvahetus, esinesid rahvatantsijad Lääne-Virumaalt ning Heli laulustuudio laululapsed, õhtul oli simman ansambliga Smile.
Korraldaja Anne Oruaas MTÜst Kehra Raudteejaam arvas, et kuigi tuleval aastal algab jaamahoone  rekonstrueerimine,  siis   paberipäev   ära   ei   jää:   „Võib-olla teeme selle lihtsalt teises kohas.“

0

MTÜ Polis korraldas Raasiku vallas Arukülas suvekonverentsi „Kohalik omavalitsus – kas ka muudatuste mootor.”

MTÜ Polis eestvedamisel on korraldatud suvekonverentse varemgi ning arutatud ka kohalike omavalitsustega seonduvat. Tänavune konverents keskendus reedel, 25. augustil Raasiku vallas Aruküla rahvamajas peaaegu igas ettekandes haldusreformile.
Konverentsi esimene pool oli ajalooline, pealkirjaga „Ajalugu kui tuleviku teerajaja” – kõnelesid president Arnold Rüütel, ajaloolased, riigikogu liige Aadu Must, Aruküla elanik Anne Eenpalu.
Teine plokk tõi saali rahvast täiesti täis – kõne all oli „Kohalik omavalitsus ja reformid – kas vallad ja linnad saavad muudatuste mootoriks”. Kuulamas olid kohalikud volikoguliikmed ja elanikud ning teadlased, omavalitsusjuhid ja ametnikud üle Eesti.
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder rääkis, et haldusreformiseadusel on praktilisi probleeme ning vastuseta jääb palju omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi: „Küsimärgi all on ka ühinemislepingud. Kaks-kolm omavalitsust lepivad vabatahtlikult kokku ühinemise detailid – investeeringud ja koolivõrgu. Kui sundliitmisel lisab riik neile veel ühe omavalitsuse, pole võimalik esialgset lepingut enam rakendada ning tuleb otsast alustada.”
Ta lisas, et emotsionaalne, kuid oluline on nimeküsimus: „Mul on kahju, kui kuulen, kuidas ühinemisel kompromisside tulemusel kaotatakse ajaloolised nimed, mis olnud kasutusel sajandeid ning kannavad piirkonna identiteeti. Omavalitsusele leitakse uus nimetus, mis pole kunagi eksisteerinud. Loodan, et valitsus ja nimekomisjon suudavad vastu seista ega tekiks põhi-, lõuna-, ida-, lääs liitega nimesid, jääksid näiteks Helme, Tõrva.”
Helir-Valdor Seeder märkis, ta näeb tõsist ohtu ka selles, kui 5000 elaniku kriteeriumi täitmisel ühinevad vallad-linnad, kellel pole ajalooliselt midagi ühist.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet rääkis, et muutuva eluga peab täiendama riigivalitsemise keskkonda: „Eesti toimib üldjuhul hästi, oleme 25 aastaga teinud palju edusamme. Ometi oodatakse aga veel paremat elu, avalike teenuste paremat kättesaadavust ja kvaliteeti. Haldusreformi seadus saab olema väljakutse. Seadus on küll vastu võetud, kuid see on alles algus riigireformiks. 100. sünnipäevaks peaks olema selge, milliseks kujuneb Eesti järgmisteks kümnenditeks.”
Emeriitprofessor, vandeadvokaat Paul Varul, kelle büroo on omavalitsuste tellimusel haldusreformi seadust analüüsinud, leiab, et põhiseadusele vastavuse analüüs oleks tulnud teha valitsusel juba varem, aga seda ei tehtud: „Kui vald või linn leiab, et sundliitmine on ebamõistlik ning nad saavad ise hakkama, saab ta pöörduda abi saamiseks ainult riigikohtusse. Ainult nemad saavad sekkuda ja panna riigikogu välja pakkuma uusi lahendusi. Põhiseaduslik garantii annab omavalitsusele õiguse olemas olla. Kui seadusandja ütleb, et vaatamata sellele, et te seda ei soovi, tuleb teid kellegagi sundliita, on see põhiseaduse riive. Kuid kas selline riive on põhimõtteliselt lubatud? Põhiseadus ei anna garantiid, et omavalitsused, mis praegu eksisteerivad, on kinnistatud. Põhimõtteliselt on sunniviisiline ühendamine seaduse alusel lubatud. Küsimus on, mis põhjustel ja eesmärgil seda tehakse.”
Ta täpsustas, et hindamise mõõdupuu on reformi eesmärk: „Kahjuks on see puudulikult sõnastatud. Pole teada, kas riive on eesmärki arvestades proportsionaalne. On põhjendamata, kas Eesti elu läheb nii palju paremaks, et sundliitmise kohapealsed ebameeldivused tuleb ära kannatada.”
Vandeadvokaat märkis, et sundliitmine pole piisav, et tagada parem haldussuutlikkus: „On mindud  lihtsustatud teed ja seatud viie tuhande piir. Elu pole aga nii lihtne. Täiseea saabumisega saab 18aastane noor teatud õigused. Mille poolest ta aga erineb päev enne  või  pärast  oma  sünnipäeva?”
Kriitline oli ta ka ühinemistoetuste suhtes: „Riik ei tohiks aga käituda nii, et kes liidetakse sunniviisiliselt, ei saa ühinemistoetust, ei vääri kohaliku elu arendamist riigi rahaga. On ahvatlus teha suuri reforme väga lihtsalt. Oli periood, kus kirjutati palju reformiseadusi. Kogu aeg mõeldi, et need võiks toimida. Reformi on vaja eluliste olukordade lahendamiseks ning seal nii lihtsalt läbi ei saa.”
Ta lisas, et riigikohus hakkab haldusreformi seadust menetlema oktoobris, otsus põhiseaduse võimaliku riive kohta peaks tulema novembri alguseks.
Tallinna Ülikooli doktorant Kersten Kattai lausus, et  hästi toimetulevad omavalitsused ei taha vabatahtlikult neid, kes nii hästi toime ei tule: „Riik peaks võtma tugevama rolli, uued omavalitsused ei saa kujuneda omasoodu.”
Ta lisas, et ühinejad peaks tähelepanu pöörama, mis neid ühendab: „Loomulikku kujunemist takistavad ka maakonnapiirid. Vaadata tuleks sidemeid, identiteeti ja tõdeda,  et  mitmel  pool  on  loomulik maakonnapiire korrigeerida.”

0

Kuusalu valla Virve küla tähistas esmamainimise 430. aastapäev.

Kui külavanem Maila Velström kõneles Virve ajaloost, mainis ta, et meri on olnud virvekate teine põld: „Me pole siiani saanud vastust, kust meie esivanemad tulid – Soomest, Rootsist või mööda randa Pärispealt. Ajaloo uurimine on pikk  töö  ja  on  kindel  –  see  ei  lõpe.”
Virve asub Juminda poolsaarel mere ääres ning on külapäevi pidanud igal aastal. Tänavu, 27. augustil oli pidu suurejoonelisem kui varem – küla tähistas esmamainimise 430. aastapäeva.
Maila Velström rääkis, et arhiivi järgi tulid esivanemad Voorekivi juurde ning otsustasid, et jäävadki sinna. Kus Voorekivi täpsemalt asub, pole teada. Perede arv hakkas vaikselt kasvama, 1939. aastaks oli majapidamisi 40, see oli küla õitseaeg. Järgnevatel kümnenditel algas noorte lahkumine külast, kuid Virve jäi ellu – praeguseks on Virves püsielanikke paarikümne ringis, suviti on rahvast kordades rohkem.
Maila Velström: „Uue aastatuhandega saabus isetegemise aeg. Tegime korda külatee, tantsuplatsi, joogiveeprojekti. Küla sai isegi tänavavalgustuse. Aeg on näidanud, et virvekad mõtlevad kogu aeg midagi uut välja ning teevad selle ka ära.”
Juubeli puhuks andsid virvekad Ene Velström ja Veronika Nuter välja Virve preksu kalendri 2017. aastaks. Preks tähendab rannakeeles parimat pala ning kalendrisse on kogutud Virve küla elanike esivanemate retseptid. Kalendrit on Virvel välja antud ka kahel varasemal aastal – 2015. aasta oma oli kiviteemaline, 2016. meremeestest.
Ene Velström: „Mõtlesime, et võiks otsida retseptid, mis sajandeid Virvel olnud. Need kattuvad Juminda ja Pärispea poolsaare küladega, mis on olnud samas keskkonnas. Külaelanikud mõtlesid, mis olid nende lapsepõlve parimad palad, juurde lisasid fotod esivanematest, kellelt retseptid pärit.”
Ta lisas, et retseptide valimine ja kalendri kujundamine algas juba talvel, käesoleva aasta augustis jõudis kalender trükikotta, esitlus tehti küla juubelipeol: „Kalendri koostamine oli muude tööde ja tegemiste kõrval hea võimalis ühte teemat süvitsi uurida ning vormistada. Kindlasti saaks uurida veel põhjalikumalt, loodetavasti on kellelegi  teisel  selleks  rohkem  aega.”
Pärast kalendri esitlemist kutsus külavanem pidulisi platsinurka puidust välikäimla avamisele. Ehitus­tööde projektijuht oli Jaan Velström. Peldiku uks avaneb mere poole ning ajaviiteks on seal lugemiseks raamatuid.
Küla sünnipäeval esietendus muusikal „Virve küla juhtumised läbi ajaloo”. Lavastuse toimumisaeg oli üks suvepäev Virve külas aastal 1966. Libreto kirjutasid Maila Velström ja Ene Velström. Muusikajuht oli Heli Kendra. Osatäitjaid  oli  üle  20  ning  kui  algas esietendus, oli publikut lavalolijatega peaaegu sama palju.
Korraldajate sõnul oli pealtvaatajate tagasiside positiivne – oldi uhked, et väike küla suudab teha nii loomutruu lavatüki ning panna kogu peoseltskonna kaasa laulma Virve regilaulu.

0

ENN KIRSMAN,
Kuusalu vallavolikogu esimees

Kuulsin ajakirjaniku käest Loksa linnajuhtide kommentaare ning ei jõua ära imestada, millises reaalsuses nemad küll elavad.
Loksa linn on kahel korral tei-nud Kuusalu vallale ettepaneku valla tükeldamises. Kuusalu vald on Loksale kahel korral vastanud, et pole tükeldamisega nõus, vaid sooviksime algatada ühinemisläbirääkimised olemasolevates piirides.
Oleme neid vastuseid/ettepanekuid Loksa poole teele saatnud, alla neelanud Loksa poolt tulnud mõnitused ja sõimu ning valmis ulatama neile sõbralikult käe, et jõuda ühe omavalitsuse sünnini.
On absurdne kuulata inimestelt, kes on aastatega viinud Loksa finantskatastroofi äärele, jälle ja jälle süüdistust, et Kuusalu vallavolikogu meile kuuluvasse kinnisvarasse investeerib. Kordan siinkohal veel kord – Kuusalu vald on aastatega teinud enam-vähem korda kõik meile kuuluvad ja aktiiv-ses kasutuses olevad hooned ja taristu-objektid. Ainus, kuhu polnud sentigi investeeritud, oli vallamaja. Selle remondiks laenuna võetav miljon ei halvenda meie finantsvõimekust ning vajadusel oleme suutelised näiteks europrojektide kaasrahastamiseks veel samas suurusjärgus laenama, ilma, et seadusega vastuollu läheksime.
Sama hästi võinuks Kuusalu vallavolikogu oma otsuses seada Loksale mingeid eeltingimusi. Aga me ei teinud seda, sest see ei ole hea toon ning näitab, et otsuse tegijad pole oma soovides siirad.
Kui Loksa või teistel miinimumtingimustele mittevastavatel volikogudel on soovi kulutada oma maksumaksjate raha ja seadusandjaga vaielda, siis on see nende valik. Riigikogu on väljendanud oma selget tahet kauaräägitud ja -oodatud haldusreform ära teha. Seda on võimalik kohtuskäimisega venitada, aga lõpuni ära hoida seda enam ilmselt ei õnnestu.
Kes sellest venitamisest võidavad? Kindlasti mitte nende väikeste ning haldussuutmatute linnakeste-vallakeste elanikud. Võidavad vaid sealsed võimulistuvad juhid, kes püüavad meeleheitlikult, kümne küünega oma kohast kinni hoida. Muud põhjust haldusreformile vastupunnimises mina küll näha ei suuda. Või on tõesti nende kabineti kappides luukered, mille väljatulemist ühinemise käigus kardetakse?
Meie Kuusalu valla juhtidena ei ole seatud selleks, et oma toolist küünte ja hammastega kinni hoida. Samuti ei kavatse me olla haldusreformile piduriteks. Kindlasti ei soovi me ka haldusreformi, nagu mõnedes parteiliselt juhitud omavalitsustes on juhtunud, iga hinnaga  ning  elanike  soovidele vilistades  ära  teha,  vaid  tahame ära kuulata ka vallarahva arvamuse.
Samas enne, kui küsida, tuleb inimestele selgitada, millised on liitumise plussid ja miinused, samuti millised on liitumata jätmise plussid ja miinused. Just nende plusside ja miinuste väljaselgitamiseks ongi vaja sisulisi ja avatud läbirääkimisi, mitte läbirääkimiste soovi mängimist.
Usun, et Kuusalu valla inimesed on targad ning aitavad volikogul langetada pikaajalises perspektiivis õige ja targa otsuse.

0

Voosel oli ellujäämislaager, Alaveres 4H piirkonna kokkusaamine ning Kehras tervislike eluviise tutvustav noortelaager.

Alaveres Taku talus olid 24.-25. augustil 4H noorteliikumise Harju- ja Järvamaa piirkonna suvelaagris 37 Anija ja Kose valla, Saue ning Jäneda noort koos kuue juhendajaga. Kahepäevase laagri jooksul õppisid 8-17aastased noored tegema talutöid: valmistasid õunamahla, puhastasid jänesepuure, korjasid kanalas mune. Peale selle ehitati lõkkeplats.
„Õunamahla said noored teha algusest lõpuni: korjasid koos õunu, pesid need, purustasid, pressisid mahlapressiga mahla ja villisid pudelisse,“ jutustas Taku talu perenaine, Alavere 4H noorterühma juhendaja Kätlin Takk.
Laagrikavas olid ka tutvumis- ja spordimängud, playbox, öökino. Ööbiti telkides. Oli võimalus ratsutada. Rooküla-Nõmbra matkarajal õpetati suurematele , kuidas metsas ellu jääda ning käidi matkal, väiksematele tehti maalimise õpituba.
„Kehra ja Alavere 4H noored on varem ühisüritusi teinud, teistega kohtusime esimest korda. Lapsed hakkasid omavahel kohe suhtlema ning aitasid vastastikku üksteist. Kõik jäid väga rahule ja pakuti, et järgmisel aastal võiks suvelaagri teha samas kohas,“ lausus Kätlin Takk.
Kehras oli möödunud nädalal viiepäevane laager, kus osalesid Kehra ja Iisaku gümnaasiumi ning Kohtla-Järve Tammiku põhikooli noored. Rahastas sihtasutuse Archimedes noorteagentuur. Projekti „Kvaliteetsem elu: tervis ja sport“ kirjutasid Iisaku kooli noored. Esimene viiepäevane ühislaager oli juunis Iisakul. Kehra laagris õpiti oskusi tervislikust toitumisest ja liikumisest. Kuna pooled osalenud olid vene noored, praktiseeriti ka keeleoskust.
Laagri Kehra-poolse juhi Piret Urmeti sõnul olid kavas töötoad, mängud, spordivõistlused: „Näiteks õppisime tegema terviklikke snäkke. Olid ka füüsilised tegevused, treeningud.“
Laagri tegevused toimusid Kehra koolis, spordihoones, noortekeskuses, Aegviidus, palju oldi õues. Ida-Virumaa noored ööbisid Kehra koguduses.
Voosel oli eelmisel nädalal kahepäevane metsalaager Anija valla 10-14aastastele noortele. Osales 14 last, rahastas alaealiste asjade komisjon. Anija valla noorsootööspetsialisti Tuuliki Rohtla sõnul suunas ühe noore laagrisse alaealiste asjade komisjon, ülejäänud soovisid ise osaleda. Laagrit korraldas isamaalise kasvatuse ning seiklus-kasvatusürituste korraldamisega tegelev MTÜ Tore Aeg eesotsas päästeametis töötava Toomas Kutsariga.
Laager oli Voose karjääris, ööbiti kahes suures telgis. Õpetati, kuidas katelokiga süüa valmistada, lõket teha ja palju muud. Tehti meeskonnatöömänge,  olid paintpalli võistlused, käidi matkal.