Esmaspäev, 20. veebruar 2017

Kuu arhiivjuuli 2016

0
  • Kuusalu Grossi-poe juurdeehitus peaks valmima märtsiks;
  • Lauritsakivi juures tuleb ohvririitus;
  • Salmistu sadam jäi EASi rahastuseta;
  • Punnvõrrid kihutavad Kuusalus kogu ööpäeva;
  • Lauritsapäeva rongkäigule oodatakse kogu Kuusalu kihelkonna rahvast;
  • Lahemaa rannakalurid hakkavad taotlema eriõigusi;
  • Noorte videofilm, miks kalatraaler Klara viia Leesi rahvamaja ette;
  • Loksa linn paneb sauna ja endise Ramo poe taas oksjonile;
  • Kehra esimene folkloorifestival: Anija valla elanikke on 50 eri rahvusest;
  • Kehras avati ANTS MIIDLA 80. Sünnipäevaks õlle- ja raamatunäitus;
  • Kehra staadioni ehitus täies hoos: augustis valmivad kunstmurukate ja tartaanrajad;
  • Anija mõisa külastas omanike Ungern-Sternbergide järeltulija;
  • Pikavere lavastus „Kõrboja” tuleb Anija mõisa;
  • Raasiku vallas läheb augustis pindamisele 3 teed;
  • Riiklik haldusreformi komisjon soovitab Raasikul liituda eelkõige Rae vallaga;
  • Raasiku vallas said hajaasustuse programmist toetust 6 projekti;
  • Raasiku õlletehases avatud uste päeval üle 1000 külalise;
  • Leitud ajalooline foto Raasiku vallavolikogust – kas tunned pildilolijaid.
.
.
.
Ostke värsket ajalehte!
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 3. augustil.

0

Ida-Harjust toetab EAS ainsana Kose ja Kose-Uuemõisa vahelise kergliiklustee rajamist.

ÜLLE TAMM
ERE UIBO

EASi nõukogu kinnitas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetused Harjumaale. Kokku jagati 4,77 miljonit eurot 6 projektile. Ida-Harjusse antakse 630 000 eurot, et kergliiklustee abil ühendada Kose-Uuemõisa Kose alevikuga.
Anija vallavalitsus taotles Anija mõisa baltisaksa pärandi ja mõisakultuuri keskuse arendamiseks 2,6 miljonit eurot, valla omaosalus olnuks 15 protsenti ehk 400 000 eurot.
Anija vallavanem Arvi Karotam tõdes, et kahjuks rahastust seekord ei tulnud: „Katki ei jää kindlasti midagi, läheme mõttega edasi ning esitame taotluse tuleva aasta alguses järgmises taotlusvoorus uuesti. Seni kogume ideid juurde, mõisa arendamisel on tehtud tublit tööd.”
Kuusalu vallavalitsus esitas EASile rahataotluse Salmistu sadamahoone, sildumis-ja kaitserajatiste ning parkla ehitamiseks. Koos ehitusjärelevalvega läheks Salmistu sadama väljaehitus maksma 2,4 miljonit eurot, EASilt loodeti saada 2 miljonit eurot.
Vallavanem Urmas Kirtsi: „Tegime põhjaliku eeltöö, esitasime eelprojekti, mis sisuliselt oli otsekui põhiprojekt ning lisatud oli põhjalik analüüs. Olen veendunud, et sadam aitab piirkonna konkurentsivõimet tõsta oluliselt rohkem kui jupp kergliiklusteed – sadam annaks uusi töökohti ja kõike muud, mida töötava sadama olemasolu võimaldaks. Esitame Salmistu sadama arendamise rahataotluse kindlasti ka EASi järgmisesse vooru.”
Raasiku vallavalitsus lootis EASilt saada 200 000 eurot toetust Raasiku aleviku kergliiklustee rajamiseks Tallinna maantee ja Tehase tee äärde Raasiku vana kalmistu juurest Tehase tee bussipeatuseni.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi: „Osaleme järgmisel aastal uuesti. Meie projekt oli igati korralik ja ilmselt oleks saanud esimeses voorus toetuse, kuid EASile ei sobinud projekti kooskõlastamine maaomanikega, kelle maid tee läbib. Viimasel hetkel esitati nõue servituudilepingute sõlmimiseks. Kuna esialgu seda nõuet polnud, jäi ajast puudu. Nüüd on meil aega, et need kokkulepped sõlmida. Selle projektiga projekteerisime aga viie tee ristmiku Raasikul ja palusime maanteeametil selle ümberehituse oma plaani võtta. Maanteeamet tegi seda ja ilmselt saame esimese etapina käesoleval aastal selle ohtliku ristmiku tehtud.”
Lääne-Harjust toetas EAS veel Padise kloostrikompleksis asuva valitsejamaja ümberehitust turismiinfo- ja külastuskeskuseks, Keila-Joa-Laulasmaa-Treppoja kergliiklustee rajamist, Padise vallas ASi M.V.Wool kalatehaseni viiva tee, Paldiski Põhjasadama tee  ja Keila Ringtee tänava rekonstrueerimist.

0

Põhja-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon kiirustab Raasiku valda alustama ühinemisläbirääkimisi Rae või Anija vallaga, eelistatult Raega.

Raasiku vallas on haldusreformi seadusega nõutud 5000 kodanikust puudu paarsada ning praeguse seisuga on viimane aeg vabatahtlikuks ühinemiseks samme astuda või ootab ees sundliitmine. Riigihalduse minister Arto Aas moodustas aprillis haldusreformi piirkondlikud komisjonid, mille ülesanne on esitada ettepanekuid, soovitusi ja hinnanguid haldusreformiks ning volikogudele kokkulepete sõlmimiseks.
Ministri sõnavõttude ja komisjoniga suhtlemise põhjal tõdeb Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, et nõutud elanikekvoodi mittetäitmisel pole jäetud alternatiivset võimalust Raasiku vallale jätkata iseseisvalt: „Mõtlemise ja tegutsemise all on mõeldud suunavalikut kas Rae või Anija.”
Kirjavahetus riikliku komisjoniga algas 13. mail, kui Põhja-Eesti piirkondliku komisjon esimees Kaia Sarnet saatis Raasiku vallavanemale Raivo Uukkivile ja volikogu esimehele Ants Kivimäele kirja, milles soovitab alustada ühinemisläbirääkimistega hiljemalt maikuu jooksul ning juhib tähelepanu, et haldusreformi jõustudes on omavalitsustel kõigest pool aastat ühinemistoimingute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, et esitada haldusterritoriaalse muudatuse taotlus hiljemalt tuleva aasta 1. jaanuariks.
Vallavanem Raivo Uukkivi vastas, et teemal on silma peal hoitud 2015. aasta juunist ning arutatud kõikidel vahepealsetel volikoguistungitel: „Raasiku vallavolikogu on esitanud naabritele Anijale ja Jõelähtmele ametliku ettepaneku muuta piiri nii, et enne nõukogude okupatsiooni Raasiku valla haldusterritooriumil olnud külad saaksid tagasi Raasiku valla osaks. Paraku on mõlemad naaber­omavalitsuste volikogud vastanud eitavalt.”
Ta lisas, et Raasiku valla initsiatiivil on toimunud ühiskohtumine kõikide naabervaldade juhtidega: „Keegi naabritest pole valmis Raasiku vallaga vabatahtlikult ühinema. Seega ei vasta tõele, et Raasiku vald pole teinud midagi vabatahtlikuks ühinemiseks. Pole ühtegi naabrit, kellel oleks soovi läbirääkimisi pidada. Ka pole neil vajadust, sest iseseisvana jätkamise kriteeriumid on täidetud.”
Vallavanem on seisukohal, et registrist puuduvad paarsada kodanikku pole Raasiku vallale probleem, kuna valla rahvaarv on olnud kerges kasvus viimase 24 aasta jooksul ning iive on positiivne, seega on jätkusuutlik ja pole vahet, kas registris on 5000 või 4750 kodanikku.
Kirjavahetust arutas ka Raasiku vallavolikogu haldusreformi komisjon – seisukoht oli, et Raasiku valla eesmärk on jätkata iseseisvana.
Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu 1. juulil. Järgmise kirja saatis Kaia Sarnet 15. juulil Raasiku ja Rae ning Anija ja Aegviidu vallajuhtidele soovitusega alustada ühinemisläbirääkimisi. Ta märkis, et Põhja-Eesti piirkondlik komisjon võttis 11. juulil vastu otsuse soovitada Raasiku vallale algatada ühinemisläbirääkimisi Rae või Anija ja Aegviidu vallaga: „Lähtudes haldusreformi eesmärkidest ning uuringutest, moodustavad Rae ja Raasiku vald ühtse toimepiirkonna. Alternatiivse lahendusena soovitab komisjon kaaluda ühinemisläbirääkimiste alustamist Anja ja Aegviidu vallaga.”
Rae valla kasuks räägib komisjoni sõnul elanike liikumissuund ja tööränne: „Jürisse on kavandatud riigigümnaasium, mistõttu on ette näha olulist õpilasrännet Jürisse. Raasiku ja Rae valla ühinemine võimaldaks kujundada tugeva eeslinnalise kohaliku omavalitsusüksuse, kus elaks üle 20 000 elaniku ning mis suudaks tagada piisava teenusekvaliteedi ka Raasiku piirkonnas.”
Anija ja Aegviiduga ühinemise tugevus on komisjoni hinnangul ajalooline sidusus: „Valdav osa praegusest Raasiku vallast kuulus Harju-Jaani kihelkonda, mis haaras ka Anija valla alasid. Raasiku valla ühinemine Anija ja Aegviiduga võimaldaks luua tugeva elanike arvu kriteeriumile vastava omavalitsuse, mille läbiv telg on raudtee, kuid samas ei vastaks ühinemine elanike tegelikule liikumissuunale – keskus jääks Raasikule niiöelda selja taha.”
Raivo Uukkivi vastas riiklikule komisjonile, et Raega liitumise variant on loogiline ja kui jätta kõrvale iseseisvana jätkamise soov, Raasiku vallavolikogus ka kõige enam toetust leidnud. Ta lisas, et vallavalitsus   teeb   ettepaneku   lisada   volikogu augustikuu istungi päevakorda komisjoni soovituste arutelu.
Vallavanem rõhutas oma vastuses, et erinevad uuringud näitavad Raasiku valla võimekust: „Suudame täita nii seadusega pandud üles­andeid kui korraldada ja juhtida kohalikku elu mitte kehvemini kui naabrid. Pole vahet, kas rahvastikuregistris on kodanikke viis tuhat või veidi vähem.”
Raivo Uukkivi ütles, et sunniviisilisel liitmisel tekib ebaloogiline olukord, sest sel juhul ei maksa riik ühinemistoetust ja sellega karistatakse valda, kellel ühinemissund puudub, kuid kelle külge liidetakse väiksem: „Kuna meie volikogu on võtnud eesmärgiks jätkata iseseisvalt ja teinud ettepaneku Jõelähtme ja Anija vallale ajalooliste külade tagasisaamiseks, pole tehtud ühinemisettepanekut ühelegi vallale. Ettepanekud piirikülade osas lükkasid naabrid tagasi. Demokraatlikus, seadustega reguleeritud õigusruumis mingeid muid võimalusi piiride muutmiseks pole. On veel võimalus jätkata iseseisva vallana, aga see pole meie kätes, vaid riigikohtu laual. Mitmed vallad on taotlenud riigikohtult haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse kontrolli.”

0

Rannakülade harrastuskalamehed istuvad detsembri esimese tööpäeva hommikul kell 9 arvuti taha ja hakkavad üksteise võidu taotlema järgmise aasta kalapüügiks võrgulube. Võisteldakse kalapüügihuvilistega üle kogu Eesti, kui neil on samuti soov kalastada Harjumaa lahtedes. Kiiremad, kel hea internetiühendus, saavad võimaluse merel kala püüda soovitud ajal. Kel pole olnud õnne, see jääb võimalusest ilma.
Nüüd on hakatud Lahemaa rahvuspargis rääkima piirkonna rannakalandusest kui kultuuripärandi osast, traditsioonilisest elulaadist, mida tuleks säilitada. Viinistul toimunud mõttekojas arutati koos kohalike kaluritega Lahemaa rannakalanduse tulevikku ja leiti üksmeelselt, et Lahemaa rannakülade kaluritele tuleks anda samasugune eriõigus, nagu on Eesti väikesaartel.
Loodetavasti viib algatus selleni, et kalapüügiseadus hakkab kaitsma kohalike rannakalurite huve.

0

Külastusmänguks „Unustatud mõisad” valmis saanud ning 16. juulil Pikavere mõisapargis esietendunud „Kõrboja” mängitakse teisipäeval, 9. augustil Anija mõisahoovis. „Kõrboja” lavastas Vaino Napp, mängisid Pikavere elanikud. Anija mõisa projektiassistent, Pikavere küla elanik Elen Sõnajalg ütles, et lavastus tundus nii mõnus ning ta otsustas näitlejad ka Anijale kutsuda: „Käisin Pikaveres lavastust vaatamas ning tuli Vaino Napiga jutuks, et mängida võiks Anija mõisas, ka mõisarahvale idee väga meeldis.” Lavastaja Vaino Napp: „Läheme Anijale hea meelega, oleme ammu tahtnud mängida Pikaverest väljaspool, kuid pole olnud tuttavaid, kes esinema kutsuks.” Vabaõhulavastusega samal õhtul on mõisas giidituur ning Kärt Karjatse maalinäitus.

0

Kolmapäeval, 20. juulil selgitati Kuusalu staadionil valla tänavused meistrid kergejõustikus.
Naiste 100 meetri jooksus võitis meistritiitli Jaana Kirs, kelle aeg oli 15,5 sekundit. 800 meetri jooksus võitis Jaana Kirsi ees meistritiitli Reesi Kuslap (2.53,4 minutit). Kõrgushüppes sai 1.60 meetriga Kuusalu SK võistleja Marite Ennuste, kes võitis veel 3 meistritiitlit: kaugushüppes (5.18 meetrit), kuulitõukes (10.62 meetrit) ja kettaheites (30.19 meetrit). Kaugushüppes järgnesid talle Reesi Kuslap (3.95) ja Jaana Kirs (3.56), kuulitõukes ja kettaheites Pille Plakk (tulemused vastavalt 8.36 ja 24.94) ja Reesiku Kuslap (8.18 ja 22.17). Odaviskes võitis kuldmedali Reesi Kuslap (26.77) Pille Plaki (25.78) ja Jaana Kirsi (23.03) ees.
Meeste 100 meetri jooksus meistritiitel läks Rain Haabsaarele (12,3 sekundit) Joonas Laanpere (12,6) ees. 800 meetri jooksus võitis esikoha Sergo Treufeld (2.09,7 minutit), 2. koha sai Rain Haabsaar (2.41,2). Kõrgushüppe kulla sai 1.80 meetri alistamisega Timmo Lilium, hõbemedali Mattias Idavain (1.65). Kaugushüpe medalikolmik oli: Sören Jõõras (7.00 meetrit),  Rain Haabsaar (5.64) ja Mattias Idavain (5,43). Kuulitõuge võitis Rando Kapralov (11.33 meetrit) Sören Jõõrase (11.00) ja Timmo Liliumi (10.37) ees. Rando Kapralov sai esikoha ka kettaheites tulemusega 39.84 meetrit. Järgnesid Kaspar Raudla (38.83) ja Sören Jõõras (34.00).   Odaviske   võitis   Timmo Lilium (45.19 meetrit), teiseks tuli Sören Jõõras (43.85) ning kolmandaks Rando Kapralov (41.09).
Kuusalu valla sportlastele pakkusid konkurentsi väljaspool arvestust võistelnud Audentese SK, Nõmme KJK, SK Fortise ja teiste klubide kergejõustiklased.

0

OÜ Üle teeb teetöid Järsi teel ning Arukülas Võidu ja Talve teel.

OÜ Üle teeb augustis Raasiku vallas teede pindamistöid. Koos aluste rajamisega lähevad teetööd vallale  maksma 56 498 eurot.
Järsi tee remondiks on kavandatud 37 387 eurot, plaanis on olemasoleva kõvakatte tasandusfreesimine ja pindamine ning tolmuvaba katte pikendamine asfalteeritud osast edasi umbes 400 meetrit.
Võidu teele kulub 16 316 eurot, selle eest paigaldatakse tolmuvaba kate. Talve tee pindamiseks on 2793 eurot ning tolmuvaba kate paigaldatakse sinna Männiku teest Võidu teeni. Tolmuvaba teekate on freespuru, mis on üle pinnatud.
Raasiku vallavalitsus leidis tööde tegija lihthankega. Tähtajaks esitati kolm pakkumist, millest valiti välja odavaim, OÜ Üle oma.
Raasiku haldusosakonna juht Ando Liiv ütles, et tolmutõrjet pole plaanis käesoleval aastal enam teha, kuna eelarves pole selleks raha: „Tolmutõrjeks ei olnud käesoleva aasta teehoiukavas üldse raha eraldatud, kuid arvestades kuiva kevadet, teatud teedel transiitliikluse osakaalu ning asjaolu, et autojuhid ei pea kinni kiirust piiravast liikluskorraldusest, otsustati leida lisaraha ning teha teega vahetult piirnevate elamute elanike olukorra leevendamiseks tolmutõrjet.”
Ta lisas, et pikas perspektiivis on mõistlik kõik teed tolmuvaba katte alla panna: „Seda ka järkjärgult tehakse. Elanike kriitika, et 150meetrisele lõigule pole mõtet tolmutõrjet teha, on emotsioonidel põhinev ja küüniline. Tolmutõrjet võiks ja peaks tegema veel rohkem, kuid selleks ei jätku raha.”
Raasiku vallas on kokku üle 80 kilomeetri kruusateid. Ühekordne tolmutõrje kõigile kruusateedele maksab keskmiselt 100 000 eurot. Raasiku valla eelarves on 2016. aaastal teede remondiks ja hoolduseks 225 000 eurot, millest valdav osa kulub teede igapäevaseks korrashoiuks ja lumetõrjeks.
Ando Liiv: „2009. aastal vähendas riik teedetoetust neli korda, see pole pärast masu taastunud. Teede koormus ja remondivajadus ei muutunud masust lähtuvalt.”

0

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel esiliiga B-s alistas Raasiku FC Joker pühapäeval, 24. juulil koduväljakul Tartu JK Welco 2:0.
Mõlemad väravad löödi avapoolajal. Skoori avas 34. mänguminutil Jokeri kapten Rauno Reiman, poolaja esimesel lisaminutil suurendas mängiv treener Andres Ilves Raasiku meeskonna eduseisu 2:0 peale.
Joker tõusis nüüd liigatabelis 7. kohale, 20 mänguga on kogutud 29 punkti. Järgmine  mäng on laupäeval, 30. juulil taas koduväljakul, kus minnakse vastamisi tabelis koha võrra kõrgemal asuva JK Sillamäe Kalev II võistkonnaga. Enne seda naaseb suvepuhkuselt Raasiku Jokeri duubelvõiskond, kes mängib 4. liigas kolmapäeval, 27. juulil Tallinna FC TransferWisega. Ka see mäng toimub Raasikul.
Suvepuhkus on läbi ka Raasiku FC Jokeri ja Kuusalu ühisnaiskonnal, kes kohtus pühapäeval, 24. juulil Paide Linnanaiskond Tapaga ja sai liigatabelisse kirja esimese võidu 1:0. Värava lõi mängu esimestel minutitel Eeva-Maria Jõesalu. Raasiku-Kuusalu ühisnaiskond on tabelis endiselt viimasel, 9. kohal, kuid nüüd on neid 3 punkti. Järgmine mäng on pühapäeval, 31. juulil Rakveres sealse JK Tarvasega.

0

MTÜ Tantsuratas korraldas Kehras esimese folkloorifestivali „Tunne rahva(u)st enda ümber” – laulu, tantsu, rahvussööke ja -mänge oli hommikust
hilisõhtuni.

Anija valla esimese folkloorifestivali peakorraldaja, Kehra ja Alavere noortekeskuse noortejuht Inga Koitla sõnas pärast festivalipäeva laupäeval, 23. juulil, et pidu oli emotsionaalne: rahvast palju ning kuulis erinevaid keelt. Oma kultuuri tutvustasid grusiinid, ingerisoomlased, valgevenelased, ukrainlased, venelased ja eestlased.
Pidu toimus Kehra jõe ääres tervisekeskuse taga muruplatsil tammede all. Kollektiivid esinesid kordamööda laulu-tantsuga, festivalialal pakuti erinevate rahvuste sööke – kõige pikem järjekord oli Kehra kohalike grusiinide leti ääres, kus kõige populaarsem söök oli hatšapuri ehk juustupirukas. Oma oskusi sai proovile panna töötubades. Õhtu lõppes Eesti pärimuskultuuri mängude õppimise ning katsetamisega. Tantsuks mängis ansambel Tuulebant Vihasoost Kuusalu vallast. Publikut oli palju, pingid olid täis, istuti ka murul tekkidel.
Folkloorifestivali korraldamine oli Inga Koitla idee. Ta rääkis, et esialgu seedis mõtet üksi, ei tahtnud teisi koormata. Appi kutsus  oma sõbrad, sõbrannad ning naistantsurühma Päikeseratas liikmed MTÜst Tantsuratas.
Anija vallast ühtegi rahvuskollektiivi korraldajad esinema ei leidnud, kuna neid seal ei tegutse. Küll aga aitasid kohalikud leida esinejaid üle Eesti. Kehra grusiinid leidsid esinejad Tallinnast, teiste rahvuste isetegevuslasi aitas leida Maardu kultuurikeskus, venelased saabusid Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast, ingerisoomlased Tallinnast, eestlasi esindasid Pühalepa Lustilised Hiiumaalt ning Anija valla Päikeseratas, Alavere Annid, Kadrel ja segakoor Hannijöggi.
Vallavanem Arvi Karotam teatas pidulistele, et Anija vallas elab ligi 50 eri rahvuse esindajat: „Iga rahvus on omaette ning oma  kultuuri  üksteisele  ei  näidata. Rahvuste arvukuselt oleme aga Eestis kindlasti unikaalne vald.”
Inga Koitla sõnas, et kuigi mõne rahvuse esindajat on Anija vallas vaid üks-kaks, on see siiski muljetavaldav arv: „Peo idee sündis uudishimust. Elame kõik kõrvuti, kellegi naaber on ukrainlane, keegi tunneb mõnda valgevenelast. Sageli kipume rääkima neist kõigist kui venelastest. Kui ütlen eestlane, ei teki halba tunnet, ometi on venelastest rääkimisel veidi halb või paha maik juures, kuigi nad on täpselt samamoodi rahvus oma kultuuri ja tavadega. Oleks vaja eelarvamustest lahti saada.”
Ta rõõmustas, et pidu oli suurepärane: „Oli väga lahe vaadata, kuidas vanaprouad tulid oma käimistoolidega ning istusid õhtuni välja. Rahvast oli palju ning kuulis erinevaid keeli. Kuigi mul endal pole kunagi olnud rahvuse põhjal konflikti, oli väike hirm küll, kuidas omavahel läbi saadakse, on ju mõned temperamentsemad kui teised. Kõik olid aga sõbralikult koos, kultuur ühendab.”
Korraldaja märkis, et loodetavasti andis pidu ka Anija vallas elavatele eri rahvuste esindajatele ideid ja julgust osaleda aktiivsemalt kohalikus kultuurielus.
Kui esinemised läbi, läksid rühmad koju. Peole eelneva öö veetsid Kehras ainult hiidlased. Inga Koitla ütles, et oli väga südantsoojendav, kuidas ingerisoomlased võtsid enne lahkumist tema ümber ringi ning laulsid tänuks: „Kindlasti  saime  sõprussuhted  sisse ning saame  minnavastukülaskäigule.”
Eesti Rahvuspärimuse Kooli mängude ajaks jäid platsile seega vaid kohalikud ning külalised lähiümbrusest. Võisteldi köieveos ning tutvuti vanade rahvamängudega.
Peo korraldamist toetasid Anija vallavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, kohaliku omaalgatuse programm ning Kultuurkapital. Õla panid alla ka mitmed kohalikud ettevõtted ning vallaelanikud.
Inga Koitla lausus, et eelarve oli kenasti kaetud. Toitlustajad panid välja auhinnad, mis loositi toetuspileti ostjate vahel.
Korraldaja ütles, et kuna tagasiside peole oli väga positiivne, tuleks korraldada järgmisel aastal uuesti. Kas seda teeb Tantsuratas, mõni teine MTÜ või kultuurimaja, ta veel öelda ei osanud. Kiidusõnu oli tal ka peoplatsi kohta – folkloorifestival oli seal üle hulga aja 2. üritus, viimati toimus juuni alguses Kehra päev. Enne seda seisis park tükk aega kasutuseta.
Peol publiku hulgas olnud kehrakas Nadežda Kaasik lausus, et on uhkusega venelane, kes armastab oma kodu Kehrat: „Olen sündinud Eestis, kuid mu mõlemad vanemad on venelased. Kunagi ei tea, kuhu saatus meid viib. Oleme õnnelikud seal, kus on meile olulised inimesed. Rahvustunnet tavaliselt südamest välja ei juuri, ei peagi. Küll aga ei tohi end isoleerida ühiskonnast, kus sa elad ning iga päev toimetad.”
Ta lisas, et kuigi jõuab töö tõttu Anija vallas toimuvatest üritustest vähe osa võtta, oli folkloorifestival tal ammu kalendris: „Suhtlen Kehras nii eestlaste kui venelastega, neid on mu tutvusringkonnas enam-vähem võrdselt. On tõsi, et elame suhteliselt erinevates inforuumides, kuid tore oli näha peol ka neid, kes sõnagi eesti keelt ei räägi.”

0

MIHKEL KUUSE

Laupäeval, 23. juulil toimus 4. korda spordiklubi Anija Unitedi korraldatud jalgpalliturniir Sohvik Cup. Seekord oli rahvaliiga võistkondadele ja sõpruskondadele suunatud võistlus Kehra staadioni ehituse tõttu Raasiku põhikooli kunstmuruväljakul. Osales 10 võistkonda, kes loositi kahte alagruppi. Mõlema alagrupi kaks paremat pääsesid poolfinaali ning 3.-5. koha omanikud selgitasid välja 5.-10. koha.
A-alagrupis võistlesid FC Kehra, JK Kabala, Raasiku FC Joker III, KLR ning Differ, B-alagrupis FC Puhkus Mehhikos, Anija United, Nabala Kohalikud Koprad, Alavere ning Raasiku FC Joker Legendid. A-alagrupis said JK Kabala ning FC Kehra mõlemad 10 punkti, kuid parem väravate vahe andis esikoha Kabalale. Ka 3.-4. koha meeskonnad kogusid võrdselt punkte (4), kuid parem väravate vahe andis eelise Jokerile võistkonna KRL ees. Viimaseks jäi Differ. B-alagrupi võitis täiseduga FC Puhkus Mehhikos, järgnesid Anija United 9, Nabala 6, Legendid 3 ning Alavere 0 punktiga.
Esimesest poolfinaalist pääses 0:0 lõppenud mänguaja järel penaltitega edasi FC Kehra, kes lõi sisse kolm lööki FC Puhkus Mehhikos kahe vastu. Teine poolfinaal oli märksa ühepoolsem – JK Kabala oli Anija Unitedist üle 3:0. Finaalmäng FC Kehra ja JK Kabala vahel sai lõpplahenduse samuti penaltite abil, kuna mängu jooksul väravaid ei löödud. Ainsa värava sisse  löönud  Kabala  tagas  sellega  turniirivõidu.  Lääne-Viru võistkonna  järel  teise  koha  saanud FC Kehra meeskonnas mängisid Igor Drozdik, Anatoli Nagornõi, Aleksandr Levin, Denis Petrov, Andrei Kašuba, Sergei Kopossov, Andrei Fedossejev, Pavel Hartšuk ning Sergei Ziedjalis.
Kolmanda koha peale heitlesid Anija United ning FC Puhkus Mehhikos. Võõrustajad olid seekord 1:0 paremad ja teenisid pronksmedali. Anija Unitedi eest mängisid Kristian Käbi, Mihkel Kuuse, Martti Klaus, Priit Taalmann, Antti Everst, Mart Raudsepp, Siim Urva, Kardo Talvik, Anton Beljajev, Roland Aguraiuja, Owe Hallik, Rene Loog ning Edvin Härgin. 5. koha said Nabala Kohalikud Koprad, 6. Raasiku FC Joker III, 7. KLR, 8. Raasiku FC Joker Legendid, 9. Alavere ning 10. Differ.
Turniiril enim silmapaistnud mängijatest pandi kokku sümboolne koosseis, kuhu kuulusid Marek Puieräst, Dima Baikov (mõlemad JK Kabala), Aleksandr Levin, Denis Petrov (mõlemad FC Kehra), Priit Taalmann (Anija United), Taso Toomik (FC Puhkus Mehhikos) ning Evgeny Rebotunov (KLR).
Esikolmikut autasustati karika ning medalitega. Turniiri sümboolne koosseis sai kasti spordijooki ning kinkepileti Eesti jalgpallikoondise kodumängule. Iga meeskonna parim mängija läks koju uue jalgpallisaabaste kotiga. Viies Sohvik Cup toimub järgmisel aastal Kehra renoveeritud staadionil.