Esmaspäev, 24. juuli 2017

Kuu arhiivjuuni 2016

0
  • Kuusalu tehas valmistab treilereid Volvole ja Scaniale;
  • „Suvenaabrite” salvestus käis Valklas lausvihmas;
  • Pikselöögi saanud Kolga mõisas oli palju rahvast;
  • Kolimisautod sõidavad Kiiu mõisa ja Kuusalu köstrimaja vahet;
  • Keskkoolide ja põhikoolide lõpetajate nimekirjad;
  • Vana-Loksa Selts sai 20aastaseks;
  • Lahemaa sünnipäevaüritused Pärispeal, Viinistul, Suurpeal, Leesil;
  • Raasikule rajatakse kanalisatsiooni;
  • Vald taotleb riigilt Raasiku aiamaade jaoks maad;
  • Raasiku jäätmepunkt pannakse kinni;
  • Raasikul mälestati juuniküüditamise ohvreid;
  • Anija vallavanem käis Salos sõprussuhteid uuendamas;
  • Korraldatud jäätmeveo algus Anija vallas venib;
  • Anija valla uude üldplaneeringusse saab teha ettepanekuid;
  • Kohvikutepäev Anija mõisas.
.
,
,
Ostke värsket ajalehte!
.
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 6. juulil.

0

Kanalisatsiooniga liitujad saavad võimaluse liituda ka ühise veevärgiga.

Üle-eelmisel nädalal algasid Raasiku alevikus tööd kanalisatsioonitorustiku rajamiseks.
„See on esimene osa aleviku uuest kanalisatsioonitorustikust, viimati pandi torusid siin 1960ndatel,“ sõnas OÜ Raven tegevjuht Tiit Reeder.
Ta selgitas, et Raven alustas eelmiste projektidega ÜVK ehitamist Raasikul alusbaasi loomisest – et pakutav joogivesi oleks kvaliteetne ja reovesi saaks puhastatud, ehitati möödunud aastatel vee- ja reoveepumplad. Nüüd on võimalik hakata võtma uusi kliente ning selleks alustati torustiku rajamist.
Ühiskanalisatsiooni ehitamiseks korraldatud riigihankele esitati 16 pakkumist, võitis Vändra MP, kes palkas alltöövõtjaks OÜ Santeks Infra.
Tööd alustati torustiku lõpuosast ehk aleviku keskel endise reoveepuhasti alal asuvast reoveepumplast, kuhu hakkab reovesi voolama.  Toru viiakse väikese tõusuga Tallinna maanteele, sealt Meierei tänavale ja nii edasi. Reovesi pumbatakse Tehase tee lõpus asuvasse viis aastat tagasi rajatud uude reoveepuhastisse.
Kanalisatsiooniga ühinemise võimaluse saavad pärast torustiku valmimist kinnistud, mis asuvad Tallinna maanteel Apteegi ja Kooli tänava vahelisel alal, Meierei tänaval alates Apteegi tänavast ning Vahtra tänaval Tallinna maantee ja Meierei tänava vahelisel alal. Kokku pannakse maasse üle 2 kilomeetri isevoolseid kanalisatsioonitorusid ning umbes kilomeeter puhta vee torusid. Teemeistri teele tehakse reoveepumpla, rajatakse ka 3 tuletõrje hüdranti. Tööde lõpptähtaeg on 30. november. Projekti kogumaksumus on 365 645 eurot. Sellest andis Keskkonnainvesteeringute Keskus 310 798 eurot, 15protsendilise omaosaluse ehk 54 847 eurot tasuvad Raven ja Raasiku vald.

Liitumisvõimaluse saab umbes 70 majapidamist
Pärast tänavuste tööde lõppu saab ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse ligikaudu 70 majapidamist. See on umbes kolmandik Raasiku eramajadest. Liitumispunktid tehakse kinnistu piirile, sealt edasi peavad inimesed oma kulul vedama torustiku majja. Tiit Reeder viis eelnevalt – siis, kui tehti projekti – kõigile potentsiaalsetele klientidele kirjad postkastidesse ning nädal hiljem käis inimestelt üle küsimas, kas nad soovivad ühiskanalisatsiooniga liituda.
„KIKist toetuse saamiseks oli vaja, et neist 60 protsenti oleksid soovijad, mina sain kokku isegi 75-80 protsenti. Selgitasin inimestele, et see pole kohustuslik, aga kui huvilisi pole, siis ei saa me kanalisatsiooni üldse. Nad said aru. Saime küll nõusolekud, aga ega me  kedagi  liituma kohustada  siiski saa,“ rääkis Raveni tegevjuht.
Rohtla uusarenduse omanik rajas ehituse käigus ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning andis selle Ravenile üle, kuid rahvamaja kõrval asuvatel uutel eramutel on ühine puurkaev, reovee jaoks igal majapidamise oma kogumispaak: „Siis, kui seal alustati ehitamist, ei olnud meil veel midagi plaanis ning nad said kaevupuurimisloa. Aastapäevad hiljem selgus, et meie hakkame tegema ühisveevärki, kuid nemad ühendasid veetorud siiski oma kaevu külge. Kanalisatsiooni nad ilmselt küll sooviksid, kuid praeguse projektiga see nende majadeni ei ulatu.“
Neil majapidamistel, kes saavad tänavu liituda ühiskanalisatsiooniga, on võimalik liituda ka ühise veevärgiga. Tallinna maantee ääres on veetoru olemas, sinna tehakse tänavuse töö käigus liitumiskohad, Meierei tänaval pannakse koos kanalisatsioonitoruga maasse ka veetorud. Nii ühisveevärgi kui kanalisatsiooniga liitumine on tasuta.
„Mõistlik on saada kliendid toru otsa, selle asemel, et küsida neilt raha,“ sõnas Tiit Reeder.
Ta lisas, et vee- ja kanalisatsioonitorude kinnistu piirilt majja vedamine on nagunii kulukas, eriti kuivkäimlaga majapidamistes, kus tuleb ka majasiseselt teha ümberehitusi.
Majaühendusi võivad inimesed hakata rajama kohe, kui ühenduspunkt nende aia taga olemas, kuid ÜVKga liituda saab reaalselt siis, kui kogu töö ehitajalt vastu võetud ehk novembrikuu lõpust. Raveni tegevjuht kinnitas, et oma kinnistul torustiku paigaldamiseks projekti ei nõuta, kuid soovitas projekti siiski tellida, siis on kindel, et kõik tehakse õigesti – näiteks ei tea inimesed enamasti, kui suure kaldega tuleb kanalisatsioonitoru paigaldada.

Kanalisatsioon ka Arukülla?
Raven on esitanud KIKile taotluse ka Aruküla kanaliseerimise alustamiseks. Septembriks peaks selguma, kas raha saadakse.
„Meie esimest taotlust ei rahuldatud. Otseselt küll ei keeldutud, kuid võtsime pärast läbirääkimisi oma taotluse tagasi, sest selgus, et KIK soovib näha rohkem uue torustiku rajamist, kuid meie soovisime rekonstrueerida vana – torustiku ots läheb puhastisse ja ilma seda rekonstrueerimata ei saa. Kui saame toetust, hakkame Arukülas paralleelselt rajama uut torustikku ja rekonstrueerima vana,“ lausus Tiit Reeder.
Selle projektiga peaks Arukülas saama kanalisatsioonivõimaluse üle 100 majapidamise.

0

Hoolimata kehvast ilmast jagus Anija mõisa kohvikutepäevale külastajaid.

Kuna kogu laupäevaks ennustati vihmasadu, otsustasid korraldajad Alge Kiiup ja Elen Sõnajalg teha Anija teise kohvikutepäeva mõisa peahoone esimesel korrusel. Kokku oli müügikohti 9, lisaks veel mõisas statsionaarselt tegutsev kohvik Peaproov.
Endises Piibe butiigis müüs mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa endaküpsetatud suitsulihaga võileibu, Margit Kuusiku küpsetatud leiba ja palju muud. Fuajees pakkus Katrin Roomere Kehrast sushit ning kooke-küpsiseid. Salongis müüsid oma toodangut Vildivilla naised Arukülast ning kodutehtud kooke-pirukaid Liivi Loik Soodlast. Kunstitoas sai valida nii soolast kui magusat Kuusalu koka Anceelika Leesalu tehtust, verandal pakkus kodukokk Ülle Niinemets Viimsist lisaks kalasupile ja itaaliapärastele suupistetele ka erinevaid kooke. Saalis, kus musitseerisid Harfihaldjad, müüsid Tallinnast tulnud lapsed, harfimängija Triin Hio 6aastane poeg Kudmuntur koos sõbranna Mia-Elora ja tema ema Elo Trofimoviga, juustupirukaid morssi.
Kaks kohvikut oli ka väljas. Anija valla naised Mari-Liis Tüvi ja Anu Talver tegid mõisamaja taha üles pandud telgis suppi ja pannkooke. Ka Carmen Meikar, kelle kodumaja on mõisa kõrval, plaanis kohvikut pidada välitelgis, kuid tuul lõhkus selle ning viimasel hetkel kohandati koos abikaasa Endry Tõeväljaga kohvikuks ehitusjärgus saun.

Kohvikupidajatele meeldis
„Ma pole kunagi kohvikus töötanud, aga tütar Ethel sattus sellest mõttest vaimustusse,“ sõnas Carmen Meikar.
Eelmisel õhtul pandi koduõue üles telk, sätiti paika toolid-lauad ja lillepotid, ta küpsetas peaaegu kella kolmeni öösel, kuid hommikul selgus, et tuul oli õues kõik valmispandu lõhkunud. Pere kohvilauas tehti kiire koosolek, jagati tööülesandeid ning pereisa ehitustandrist sai täpselt kella 11ks mugav kodukohvik.
„Kuigi hommikul oli korraks mõte, et lööme käega, oli väga vahva päev. Meie juurde tulid peamiselt Tallinna inimesed, Nad kiitsid Anija mõisa ja selle ümbrust,“ ütles Carmen Meikar.
Ka Aruküla Vildivilla naised Maia Raudkivi ja Tuuli Maastik alustasid ettevalmistusi eelmisel päeval ning laupäeva hommikul ärkasid naised juba viie paiku, et hakata saiakesi küpsetama. Nad märkisid, et väga suurt trügimist Anijal ei olnud, inimesi oli parajalt. Paljud ostsid neilt algul kohapeal söömiseks, siis kaasa: „Oleme ka ise saanud siin ringi käia ja maitsta igasugu häid asju: marineeritud baklažaani, trühvlitorti, maasuitsusinki, maasikarullbiskviiti.“
Viimsi kodukokk Ülle Niinemets, kes leidisinfo kohvikutepäeva kohta Anija mõisa Facebooki lehelt, rõõmustas: „Kartsin, et ilm peletab inimesed ära, kuid läks üllatavalt hästi. Tulen kindlasti ka järgmisel aastal, sõidan meeleldi mööda Eesti mõisaid meeleldi.“
Anceelika Leesalu Kuusalust pakkus Anijal salatit ja võileiba tema enda väljamõeldud retsepti järgi tehtud kotletiga, millega ta võitis neli aastat tagasi kotletivõistluse, peale selle beseerulle ja 7 erinevat kooki-torti.
„Tahtsin siia tulla, mõisahõng on mõnus ja nostalgiline. Müük läks päris hästi, paljud ostsid kooke karbiga kaasa,“ sõnas ta.
Liivi Loik käis eelmisel aastal külastajana, sel korral otsustas ise kohvikupidamist proovida ning tegi müügiks viineripirukad, kodukanade munadest tehtud rull­biskviiti ja juustukooki.
Mari-Liis Tüvi ja Anu Talver arvasid, et edaspidi võiks kohvikutepäev olla juulis, nagu mullu, siis on ka koduaiast söögilauale rohkem võtta. Sel aastal rõhusid nad rohkem soolasele, kuna magusat pakutakse kohvikutepäeval niigi palju: „Sooja suppi süüakse iga ilmaga.“

Ka külastajad kiitsid
Raasikul elav Toomas, kes oli kohvikutepäeval koos abikaasa ja tütrega, tuli, et kodus poleks vaja süüa teha. Ta kiitis Ülle Niinemetsa kalasuppi ning Katrin Roomere maiustusi.
„Oleme Raasikul uued inimesed, kohvikutepäevadele pole varem juhtunud, kuid käime peaaegu alati OTTidel nii Arukülas kui Raasikul,“ sõnas külastaja.
Kunstnik Aivar Juhanson Saunjast tuli Anijale nii sööma kui uudistama ning sai juba esimeses kohvikus kõhu täis: „Jannel on vägev lihavõileib ja Margiti kook on alati imeline. Kui kõht täis, on hea minna teisi kohvikuid uudistama.“
Tallinnast perega Anijale sõitnud Ingrid Polis sai info Facebookist: „Pole siin varem käinud ning kohvikutepäev andis võimaluse tulla vaatama mõisa, mille olemasolust teavad kõik eestlased. Muljed on väga head, harfimuusika oli imeline, ka kõik, mida maitsesime, oli suurepärane, ostame ka koju kaasa. Tuleme ka järgmisel aastal ning juba augustis laadale.“

0

Anija vallavolikogu kinnitas maikuus valla uue üldplaneeringu lähteseisukohad.

Volikogu algatas üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) möödunud augustis. Planeeringut koostab OÜ Hendrikson & Ko, lähteseisukohtade põhimõtted pani koostöös koostajaga kirja vallavalitsuse moodustatud 15liikmeline komisjon.
„Üldplaneering on valla üldine plaan ehituslikus kontekstis – uus üldplaneering peaks andma ehitamiseks tingimused, millest kõik peavad kinni,“ sõnas Anija valla arhitekt Inga Vainu.
Lähteseisukohtadena said kirja teemad, mis tuleb üldplaneeringuga lahendada: „Näiteks transpordivõrgustikus tuleb üle vaadata maanteedega seonduv. Maanteeamet on huvitatud, et teekaitsevööndis poleks hooneid. See on vajalik, et tagada nähtavus, oleks võimalik teid hooldada ja laiendada, rajada kergliiklusteid. Varem oli teekaitsevöönd maanteest 50 meetrit, uue seadusega on 30 meetrit. Meie vallas on enamik riigimaanteid suhteliselt vähese kasutusega, seega vaatame üle, millistel tingimustel saaks teekaitsevööndisse jäävat ala siiski kasutada.“
Maakasutuses suuri muutusi ei kavandata. Kui kellelgi on ettepanekuid, kuhu oleks üldplaneeringuga vaja planeerida juurde näiteks tootmismaad, võiks anda vallaarhitektile meilitsi teada.
Üldplaneeringuga on kavas vähendada jõgede ja ojade ehituskeeluvööndeid: „Jõgede ehituskeeluvöönd on praegu 50 meetrit ja kaldal metsamaal 100 meetrit. See tuleb looduskaitseseadusest. Kui kogu kinnistu jääb jõest 50 meetri ala sisse, ei ole võimalik oma krundile ilma detailplaneeringut koostamata midagi ehitada.“
Kõige tähtsam, millele uus üldplaneering peab andma vastuse, on Inga Vainu hinnangul, kuhu ja kuidas ehitada: „Kõige säästlikum on ehitada piirkondade järgi: eraldi elamualad, tootmispiirkonnad ja rohealade tsoonid, sest näiteks tootmismaad eeldavad teistsuguseid teid kui on elamupiirkonnas. Vaid linnakeskusesse planeerime niiöelda segaalasid, kus on koos nii elumajad kui töökohad ehk ettevõtted.“
Kehras plaanitakse uute elamualadena Põhja tänava äärset, Lille ja Tulbi tänava piirkonda. Tehase poole raudteed uusi elamupiirkondi ei tehta, sinna jääb tootmismaa. Samamoodi nähakse ette Alavere arengut – tootmine laieneb sinna, kus juba on tootmispiirkond, elamuala praeguste elamute lähistele.
„Ettepanekuid tehes tuleb mõelda realistlikult – kusagile põllule ei ole mõtet uusi elurajoone teha. Inimesed eelistavad ikka looduskauneid kohti, samas peavad ka trassid olema lähedal,“ lausus vallaarhitekt.

Elamukrundid väiksemaks?
Inga Vainu arvates võiksid ideaalis külades olla maaüksused sama suured nagu vanad talud, kuid tegelikkuses enam nii suuri krunte ei osteta: „Praegu on hajaasustuses krundi minimaalne suurus 2 hektarit, arvatakse, et võiks lubada väiksemaid. Üks ettepanek on, et uue üldplaneeringuga ei määra enam krundi minimaalset suurust, vaid näiteks: hoonete vahekaugus peab olema vähemalt 100 meetrit.“
Üldplaneeringu eskiisi tutvustamisel on plaan külaelanikega arutada, mis oleks kõige mõistlikum variant, et ei tehtaks liigseid takistusi uutele inimestele, kes soovivad sinna elama tulla, kuid samas jääks praegustele elanikele piisavalt privaatsust.
„See võimaldab ka looduskeskkonna säilimist. Meie valla uhkus ja turistide tõmbenumber on suur rohevõrgustik. Suuremahulist hoonestust Kõrvemaale ei tule, vaid see, mis on seotud loodusturismi või looduskeskkonnaga,“ kinnitas Inga Vainu.
Et soodustada väike-ettevõtlust, on plaan lubada hajaasustuses lihtsamalt muuta maakasutusotstarvet: „Kui näiteks mõni külaelanik soovib oma kodu juurde teha turismi- või tootmistalu, tuleb mõelda, kuidas on see kergem. Toetuste taotlemine on lihtsam, kui äritegevus on elamisest selgelt eraldatav.“

Elanikud saavad kaasa rääkida
Praegu teeb planeerija eskiisi, paralleelselt koostatakse KSH aruannet. Kui valla komisjon on eskiisiga tutvunud, toimuvad avalikud arutelud, mis kestavad ajagraafiku järgi 2017. aasta sügiseni.
Inga Vainu kutsus inimesi üldplaneeringu koostamisel aktiivselt osalema: „Ettepanekuid võib teha kogu planeeringuprotsessi ajal. Mulle võib saata igasuguseid ettepanekuid, mis puudutavad maakasutust ja ehitamist, siis saame analüüsida, millised on inimeste vajadused, millised takistused ehitustegevusel. Ootame ka ettepanekuid, kas ja kus on vajadus kavandada jõgede kallasradadele avalikke juurdepääsusid.“
Külavanematel ja külaseltsidel soovitas arhitekt anda teada, kas ja kuhu soovivad edaspidi teha külaplatsi: „Kui see on üldplaneeringus kirjas, on hiljem lihtsam ka toetusi taotleda. Kuid soov peaks olema kindel, lihtsalt igaks juhuks ei ole mõtet seda planeeringusse kirja panna.“
Orienteeruva ajakava järgi peaks Anija valla uus üldplaneering volikogus vastuvõtmiseks olema valmis suvel 2018, järgneb avalik väljapanek ja arutelu, kehtestamise tähtaeg on 2019. aasta sügis. Kui Anija ja Aegviidu vald on ühinenud, lisatakse üld­planeeringule eraldi osaüldplaneering Aegviidu kohta.

0

Laupäeval, 18. juunil toimusid Kiiu discgolfipargis hoolimata vihmasest ja tormisest ilmast Kuusalu valla meistrivõistlused. Esimest korda selgitati Kuusalu valla meistrid discgolfis möödunud aasta septembris. Tookord oli osavõtjaid 17, nüüd 22.

Naistest sai teist aastat järjest esikoha Karin Vaimla, järgnesid Kristel Paunel ja Tiina Salusaar. Meestest võitis Siim Arras, järgnesid Kris Oliver Maiberg ja Janno Tammekivi. Noortest (sündinud 2001 ja hiljem) tuli Kuusalu valla meistriks Madis Hurt Karl Salusaare ees.
Võistluste korraldaja Heinar Hurt kinnitas, et valla meistrivõistlused toimuvad kindlasti ka tuleval aastal, kuid enne seda on Kiius kavas läbi viia lauritsapäevaturniir, jõuluturniir ning heatahtemäng, mille tulu läheb Nõmme lastekodule.

0

Raasiku põhikooli rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitustööde riigihankele esitati 5 pakkumist. Vallavalitsus tunnistas edukaks OÜ Nordlin Ehituse pakkumise, mis on 2,06 miljonit eurot. „Võib arvata, et hind on üsna reaalne, kuna kolm esimest pakkumist olid suhteliselt võrdsed,“ sõnas vallavanem Raivo Uukkivi. Kallim pakkumine oli 2,6 miljonit eurot. Valla tänavuses eelarves on Raasiku kooli rekonstrueerimiseks ja juurde­ehituse tegemiseks 2 465 632 eurot. Ehitamisest ülejääv raha kulub sisustusele. Vallavalitsus saab ehitajaga lepingu sõlmida pärast hanke 14päevast vaidlustamisaega, koolimaja remont algab tõenäoliselt juulis.

0

Teisipäeval, 14. juunil möödus 1941. aasta juuniküüditamisest 75 aastat.

Raasiku raudteejaama kõrval asuva mälestuskivi juures oli 14. juuni õhtul leinamiiting, kus osales üle 30 inimese. Traditsiooniliselt loeti ette ühe küüditatu lugu. Sel aastal käisid rahvamaja juhataja Helle Vaga ning ettekande autor Marianne Loik eelnevalt Parasmäel asuvas suvekodus külas 84aastasel Allan Seppingul, kes viidi külmale maale, kui oli 9aastane. Marianne Loik pani meenutused kirja ning luges ka ette.
Allan Seppingu pere elas 1941. aastal Lõuna-Eestis. Ukse taha tulid püssimehed, pere viidi rongi peale Elvast. Eesti-Vene piiril lahutati perest Vabadussõjas osalenud isa. Alles pärast Eesti taasiseseisvumist selgus, et isa lasti 1942. aastal maha. Ema kolme lapsega läks Tomski oblastisse Kolpaševosse, kust varem olid paljud vene perekonnad ära küüditatud. Kuna ema jäi mitmeks kuuks haiglavoodisse, viidi lapsed algul lastekodusse. Kui ema paranes ja läks seatalitajaks, saadi laudas nurgake elamiseks. Ka söök on suuresti sama, mida anti sigadele. Pärast sõja lõppu õnnestus Põlvamaal elanud vanaisal kaks last tagasi Eestise viia, Allan Sepping jäi Venemaale põllubrigadirist emale appi. Keskkooli järel sai ka temast põllubrigadir. Koju tagasi õnnestus tulla tänu amnestiale 1957. aastal.
Marianne Loik tõdes, et inimesi, kes on nõus oma mälestusi küüditamise kohta jagama, ei ole kerge leida: „See on ikkagi traagiline ja kurva alatooniga teema, meenutamine kisub haavad lahti.“
Eelmisel aastal luges ta leinapäeval ette oma vanaisa mälestusi ning arvas, et just lapsed ja lapselapsed võiksid talletada oma vanemate meenutusi sellest ränkraskest ajast. Helle Vagal on soov küüditatute mälestustest edaspidi koostada trükis.
Raasiku leinamiitingul kõnelesid volikogu esimees Ants Kivimäe ja vallavanem Raivo Uukkivi, Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga, Marin Möllits mängis plokkflööti, laulis Pikavere ansambel. Mälestuskivi juurde pandi pärgi ja lilli, süüdati küünlaid.
Mälestushetkel Kehra jaama juures laulis lauluklubi Helin, kõnelesid vallavanem Arvi Karotam ja Jaan Nuga. Vallavanem pani mälestuskivi juurde lillepärja. Seejärel läksid inimesed, neid oli mälestuskivi juurde tulnud üle 30, Kehra sotsiaalkeskusesse kohvilauda.
Kuusalus kutsuti inimesi leinapäeva hommikul kalmistule küüditatute mälestuskivi juurde. Vallavanem Urmas Kirsti ja abivallavanem Aare Ets ning Murtud Rukkilille Ühingu juht Enno Uibo panid kivi juurde lilled ja süütasid küünlad. Kohal oli kümmekond inimest. Sealt mindi Kuusalu keskväljakul asuva telefoni juurde. Ka Loksa kirikuaia mälestuskivi juures mälestati sel päeval küüditatuid.

0

Valgejõe sild on reede, 17. juuni õhtust liiklusele avatud. Rekonstrueerimistööd jätkuvad, silda ületavatele sõidukitele kehtestatakse kiirusepiirangud – tööde teostamise ajal 30 kilomeetrit tunnis, muul ajal 50 kilomeetrit tunnis. Maanteeameti tellimusel silda remontiva OÜ Nordpont projektijuht Janar Paimre ütles, et tööd kulgesid plaanipäraselt, kuigi vana silla lammutamisel tuli teha rohkem tööd, kui esialgu arvati. Veel valatakse silla alla kaared, tehakse hooldustrepid ja veerennid, renoveeritakse maakividest maa- ja jõesambad. Valmima peaks sild oktoobri alguseks.

0

Laupäeval, 4. juunil selgitati Kosel Harjumaa tänavused meistrid kergejõustikus.
C-klassi (sündinud 2003 ja hiljem) tüdrukutest tuli kahekordseks maakonna meistriks Aleksandra Kortšenova Loksalt. Ta võitis 100 meetri jooksu (13,69 sekundit) ning kuulitõuke (10.10 meetrit). 12aastane Aleksandra Kortšenova võistles ka B-klassis endast 2-3 aastat vanemate neidudega ning sai seal kettaheites 4. koha (25.77 meetrit) ja 300 meetri jooksus 7. koha (54,83 sekundit).
Anija vallas elav Gizela Gunin, kes treenib Kuusalu Spordi­klubis, sai 800 meetri jooksus 3. koha (2.46,25).
C-klassi tüdrukutest jõudsid Kuusalu vallast esikümnesse veel Melani Maria Maiberg, kes sai kuulitõukes 5. (8.72) ja 100 meetri jooksus 6. koha (14,98), Carmen Pajuste, kes sai kaugushüppes 4. koha (4.30) ja kõrgushüppes 6. koha (1.30 meetrit) ning Mariella Soom, kes sai kaugushüppes 6. koha (4.24 meetrit), 100 meetri jooksus (eeljooksuaeg 14,66 sekundit, finaalis diskvalifitseeriti) 8. koha ning kõrgushüppes 10. koha (12.5). Marianne Laas Raasiku vallast sai 800 meetri jooksus 8. koha (3.03,79 minutit).
C-klassi poistest tuli kuulitõukes 11.60 meetriga maakonna meistriks Kolga kooli õpilane Tanel Kurg Kuusalu vallast. Neli 2. kohta saavutas Andrei Bekker Loksalt: 100 meetri jooksus (13,92 sekundit), 1500 meetri jooksus (5.13,95 minutit), kaugushüppes (4.66 meetrit) ja kõrgushüppes (1.40 meetrit).
B-klassi tüdrukutest (sündinud 2001-2002) saavutas Kuusalu SK esindaja Liisu Gerassimov Jõelähtme vallast kettaheites 3. koha (25.87 meetrit). 100 meetri jooksus tuli Anija valla piigad, Raasiku kooli õpilane Marianna Verpson ja Kerelin Mänd, kes treenib Kuusalu SK-s, vastavalt 5. ja 6. kohale (ajad 14,26 ja 14,85 sekundit). 300 meetri jooksus tuli Kerelin Mänd viiendaks (53,58 sekundit). Kuulitõukes sai 5. koha Kertu Saagpakk Kolga koolist (8.58 meetrit).
B-klassi poistest tuli maakonna meistriks loksalane Pjotr Sankin, kes treenib Kuusalu SKs. Ta võitis esikoha teivashüppes (3.20 meetrit) ning sai teise koha 110 meetri tõkkejooksus (16,38 sekundit) ja kaugushüppes (5.50 meetrit). 100 meetri jooksus tuli Pjotr Sankin kuuendaks (12,51 sekundit). Teivashüppes sai endast vanemate poistega võistelnud Andrei Bekker Loksalt 2.40 meetri alistamisega 3. koha, Kuusalu SK esindaja Ken Pruul Jõelähtme vallast oli 2.20 meetriga neljas. 4. koha sai Ken Pruul ka kõrgushüppes (1.50 meetrit) ja kettaheites (28.36), kaugushüppes sai ta 7. koha (4.95 meetrit). Kettaheites sai 3. koha Martin Meistermann Loksalt (30.65). Kuulitõukes tuli ta viiendaks (10 meetrit), 300 meetri jooksus sai 6. (45,16 sekundit) ja100 meetri jooksus 10. koha (13,02). Teine Loksa gümnaasiumi õpilane Kristjan Tarning sai kettaheites 6. (22.08) ja kuulitõukes 7. koha (9.09).
Neidude A-klassis (sündinud 1999-2000) tuli kahekordseks Harjumaa meistriks Kuusalu SK sportlane Marite Ennuste, kes võitis odaviske tulemusega 44.20 meetrit ning kaugushüppe 5.56 meetriga. Kuulitõukes sai Marite Ennuste hõbemedali (13.14). Anija vallas elav Cristlin Kuldmaa, kes treenib samuti Kuusalu spordiklubis, võitis kuldmedali kettaheites, tema võidutulemus oli 28.13 meetrit. Kaugushüppes võitis 3. koha tema klubikaaslane Anastasia Vandysh Loksalt (4.85). 100 meetri jooksus tuli Anastasia Vandysh viiendaks (13,78). Kuulitõukes võitis pronksmedali Irina Kniazeva Loksalt (9.30) ning kettaheites sai ta 4. koha (18.66).
A-klassi noormeeste kaugushüppe võitis Joonas Laanpere Kuusalust (5.55), 3. koha sai Andres Rass (5.18), mõlemad Kuusalu SKst. 100 meetri jooksus sai Andres Rass hõbemedali (12,06). Teivashüppe võitis German Gulyakov Loksalt (2.80), kaugushüppes sai ta 4. koha (4.97). 400 meetri jooksus sai pronksmedali Hendrik Ehatäht Raasikult (1.03,30), 100 meetri jooksus oli ta seitsmes (12,92). Joonas Laanpere lõpetas 100 meetri jooksu üheksandana (12,77).
Naiste seas võitis kolm eri värvi medalit Epp Paalberg Loksalt (SK Suusavägi). 400 meetri jooksus sai ta esikoha (1.13,07), 800 meetri jooksus hõbemedali (2.41,12) ning 100 meetri jooksus pronksi (13,60). 800 meetri jooksu võitis Kätlin Pillart Kuusalust (Kuusalu SK) ajaga 2.38,34.
Meeste 1500 meetri jooksu võitis Marko Laanemets (4.48,09) ja kettaheite Mihkel Muinasmaa (43.75), nad mõlemad on Kuusalu Spordiklubist. Kolmas Kuusalu valla kergejõustiklane Sören Jõõras sai kaugushüppes 2. koha (7.23) ja 100 meetri jooksus 3. koha (11,23). Heiko Kraubner Raasiku vallast sai 400 meetri jooksus 5. koha (58,84), odaviskes 6. koha (41.61) ja kettaheites 7. koha (32.14).

0

Vana-Loksa Selts tähistas 20. sünnipäeva Loksa kooli koduloonurgas, kus omal ajal oli korter koolijuhile. Kutsutud olid seltsi liikmed ja koostööpartnerid. Seltsi juht Reet Vaher rääkis, et liikmeskond järjest vananeb, hiilgeajal oli liikmeid 75, jäänud on 50, neist 22-l on eluaastaid üle 80: „Leppisime kokku, et võtame kohustuseks, igaüks leiab seltsi nooremaid ja aktiivsemaid liikmeid.“ Seltsi viimase suurema tööna kaardistati ja nummerdati Loksa surnuaiale maetud tuntud inimeste hauaplatsid. Kaarte on paljundatud, kes tunneb huvi, saab Vana-Loksa Seltsi liikmetelt. Sünnipäevapidu pühendati Loksa kooli 175. sünnipäevale, mis tuleb järgmisel aastal, nüüd tähistati Loksa legendaarse koolijuhi Arnold Mikiveri 120. ja tema abikaasa Hilda Mikiveri 110. sünniaastapäeva. Räägiti mõlema eluloost. Osalesid nende tütred Mai Mikiver ja Virve Rõigas. Oli ka väike kontsert, Riina Paartalu esines viiulil, Lauri Metus laulis ja mängis kitarri, lauldi ühislaule.