Laupäev, 27. mai 2017

Kuu arhiivmai 2016

0
  • Minister LIISA OVIIR kohtus Arukülas ettevõtjate ja õpilastega;
  • Raasiku raamatukogus kohtub beebiklubi Päikesejänkud;
  • Raasiku kooli olümpiamängud võitis Kanada;
  • Põlvkondade pidu muudab Arukülas liikluskorraldust;
  • Loksa tehas Marsalis avab reedel ümbruskonna rahvale uksed;
  • Raasiku, Kuusalu valla potentsiaal kasvanud, Anijal ja Loksal langenud;
  • Kuusalu ja Loksa teenivad Magdaleena 4 kinnistu müügist 39 682 eurot;
  • Kiiu lasteaia kokk IIVI ROOL tegi süüa Eesti ja Soome presidendile;
  • Kuusalu keskkool lõpetas Näkiallika talus õpirände hooaja;
  • Vihasoos on elatud 5000 aastat enne meie aja arvamist;
  • Külaliikumine Kodukant Harjumaa korraldab haldusreformifoorumi;
  • Vallavanem RIIVO NOOR: „Aegviidu on mõnus väike vald.”;
  • Anija volikogu kinnitas õpilaste tunnustamise korra;
  • Mida arvavad Aegviidu inimesed Anija vallaga ühinemisest;
  • Aiamaad antakse Anija vallas Velko AV hallata;
  • Anija volikogu juurde lairiba interneti komisjon.

.

.

Ostke värsket ajalehte!
.
.
.
Selle lehe artiklid meie kodulehel saadaval 1. juunil.

0

Anija vallavolikogu nõustus garanteerima MTÜ Kehra Raudteejaam Leader-programmi esitatud projekti 69,45protsendilise omaosaluse.

Vallavanem Arvi Karotam rääkis, et MTÜ Kehra Raudteejaam esitas jaamahoone kordategemiseks rahataotluse Leader-programmi, kust on võimalik maksimaalselt saada 80 000 eurot toetust, kuid esialgse hinnapakkumise järgi lähevad ehitustööd maksma 260 000 eurot.
„On oluline, et volikogu annaks nõusoleku kaasrahastamiseks, vastasel juhul ei pruugi Leader-projekt õnnestuda,“ sõnas vallavanem.
Volikogu liige Andrus Nilisk arvas, et pärast rekonstrueerimist saab jaamahoonest valla allasutus ning kahtles, kas vald jaksab seda üleval pidada: „Kui garanteerime 180 000eurose omaosaluse, kas meil jääb ka muudele objektidele raha, või ongi ainult Anija mõis, Kehra raudteejaam, veel midagi ja kõik?“
Ka Aare Nurm küsis, mida tähendab nii suure omaosaluse garanteerimine teiste investeeringuid ootavate objektide jaoks.
Arvi Karotam vastas, et kõik tänavused hanked on olnud kavandatust odavamad ning oletas, et ka jaamahoone rekonstrueerimine tuleb 260 000 eurost soodsam: „On otsustamise koht, kas teha see valmis või mitte.“
Urmo Sitsi soovis teada, kas oleks võimalik garanteerida vaid kohustuslik omaosalus, mis tavaliselt on 10-20 protsenti: „Kui teeme pretsedendi, et anname omaosaluseks 70 protsenti, on ka teistel MTÜdel alus tulla meilt küsima projektidele sama suurt omaosalust.“
Volikogu otsustas 5 poolthäälega perioodil 2016-2017 garanteerida Leader-programmi esitatud Kehra jaamahoone rekonstrueerimise II etappi ning Kehra ühistranspordi teeninduskeskuse ja Vabadussõja murdelahingute muuseumi rajamise omafinantseeringut, mis on 69,45 protsenti projekti maksumusest, kuid mitte rohkem kui 181 808 eurot. Vastu polnud keegi, 6 liiget jäid erapooletuks.
Kehra vanasse jaamahoonesse on pärast rekonstrueerimist kavas luua Vabadussõja murdelahingute muuseum, ühistranspordi ooteruum koos kohvikuga, interneti- ja  infopunkt, kooskäimiskoht kodanikeühendustele ja avalik WC.

0

Kuusalu valla ühekordsetele toetustele esitati taotlusi 15. maini. Sotsiaalvaldkonna abivallavanema Aare Etsi sõnul on taotluste kogumaht suurem, kui vallaeelarves kavandatud summad ning tuleb teha valik. Kogukonnaprojekte esitati 13 kogusummaga 10 160,10 eurot, toetusteks on jagada 2275 eurot. Kultuuri­projektidele laekus taotlusi 13 kogusummaga 6418 eurot, toetusteks on planeeritud 2721 eurot. Spordiprojektide läbiviimiseks on 14 taotlust, mille kogusumma on 5045 eurot, jagada on 2800 eurot. Taotlusi hakkavad arutama kogukonnakomisjon ning kultuuri- ja spordikomisjon.

0

Sel aastal premeeritakse esmakordselt huvikoolide kiitusega lõpetajaid ning kutsekoolide edukaid õpilasi.

Volikogu aprillikuu istungile esitas vallavalitsus eelnõu, millega täpsustati õpilaste tunnustamise korda ning sooviti hakata tunnustama ka huvikoolide kiituskirjaga lõpetanud õpilasi. Volikogu mitu liiget leidsid, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleks lisaks üldhariduskoolide õpilastele tunnustada ka kutsekoolide edukaid õpilasi. Möödunud nädalal kinnitaski volikogu uue korra, mille alusel tunnustatakse Anija valda sissekirjutatud üldharidus-, huvi- ja kutsekoolide 7-19aastaseid õpilasi õppetoetuse või tänukingitusega. Suurendatud on medaliga lõpetajatele makstavat summat.
Toetus määratakse põhikooli või gümnaasiumi, kutsekooli kutsekeskhariduse õppekava või 3. taseme ehk põhihariduse baasil kutseõppe lõpetamisel neljade-viitega ning huvikooli kiituskirjaga lõpetamisel. Põhikooli lõpetajaid tunnustatakse kiituskirjaga lõpetamise puhul 65 euroga, neljade-viitega lõpetamise puhul 35 euroga. Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetajaid premeeritakse nüüd 300, hõbemedaliga lõpetajaid 200 ning neljade-viitega lõpetanud õpilasi 35 euroga. Kutsekooli õpilane saab kiitusega lõpetamisel 300 eurot ja neljade-viitega lõpetamisel 35 eurot. Huvikooli lõpetaja saab toetust 65 eurot, kui lõpetab huvikooli põhiõppekava kiituskirjaga.
Üldhariduskooli 5.-8. klassi ja 10.-11. klassi lõpetamisel kiituskirjaga või kutsekooli õppeaasta lõpetamisel ainult viitega määratakse kingitus 20 euro väärtuses. Maakondlikul või vabariiklikul olümpiaadil saavutatud 1.-3. koha eest saavad õpilased vastavalt kohale 10-50eurose kingituse.
Oma valla koolide edukate lõpetajate kohta saab vallavalitsus andmed koolidest, teiste kohta oodatakse õpilaste või lapsevanema avaldust.
Abivallavanem Marge Raja sõnas, et huvikoolidena arvestatakse peale Kehra Kunstidekooli ka teisi huvikooliseaduse alusel tegutsevaid koole, kellele haridus- ja teadusministeerium on väljastanud tegevusloa.
Kui palju võib uue korraga kaasneda vallaeelarvele lisakulu, ei osanud ta öelda: „Nii palju teame, et kutsekoolides õpib meie vallast praegu 72 last. Aga kui palju neist lõpetab ja milliste tulemustega, ei tea. Kuna soovime oma õpilasi võrdselt kohelda, tuleb vajadusel leida toetusteks lisaraha.“

0

Anija vallavolikogu vaidles eelmisel nädalal vallale kuuluva OÜ Velko AV põhikirjamuudatuse üle.

Vallavalitsus oli volikogule esitanud eelnõu muuta Velko AV põhikirja. Enim eriarvamusi tekitas see, et osaühingu tegevusalade hulka sooviti lisada: „… heakorratööde, haljastööde, kinnisvara haldus- ja hooldusteenuse osutamine Anija vallale valla huvides ja valla territooriumil.“.
Vallavanem Arvi Karotam selgitas, miks on muudatust vaja. Ta tõi välja kaks põhjust: esiteks on soov koondada edaspidi valla ja allasutuste haldamine ühte kohta, teiseks anda Kehra ja Alavere aiamaad Velko AV hallata. Vallavanema sõnul on leitud ka inimene, kes hakkab aiamaade kasutajatega sõlmima lepinguid.
Volikogu esimees Jaanus Kalev tõdes – Velko jäi Kehra soojahankes kaotajaks, kuna pakkus kallimat hinda: „Kuidas garanteeritakse, et Velko pakutud haldusteenuse hind on turul kõige parem? Võib-olla keegi teeks riigihanke kaudu seda teenust tunduvalt odavamalt?“
Vallavanem vastas, et selle teadasaamiseks on võimalik võtta alternatiivseid pakkumisi. Ta kinnitas, et hind peab olema läbipaistev.
„See pole kellelegi otsustuskorras lihtsalt tööde kättemängimine, vaid ikka valla huvides,“ lausus ta.
Jaanus Kalev ütles, et muudatustega tuleb anda inimestele kindlustunne – nad saavad teenuseid parima hinnaga: „Käisime Lihulas ja sealne kogemus oli: oma munitsipaalettevõte tegi neidsamu väikeseid töid ja lõpuks selgus, et ettevõtte küljes on väike puukfirma, kuhu jooksis kogu kasum. Meil on vaja kindlust, et hinnakontroll on volikogu ja vallavalitsuse käes.“
Ka Urmo Sitsi märkis: „Velkol on võimalik osaleda kõigil hangetel. Kui Velko osales üle-eelmisel korral muruniitmise hangetel, oli nende pakkumine hinnalt alles kolmas-viies. On teada, et Velkol on konkurendid, kes tahaksid teha pakkumise ka aiamaade haldamisele.“
Arvi Karotam lausus, et suuremaid töid on võimalik teha hankekorras, Velko ei pea saama edaspidi automaatselt kõiki heakorra- ja haljastuse- ning hooldustöid, kuid muudatus võimaldaks lihtsamaid töid anda Velkole ilma riigihanget korraldamata: „Usaldage vallavalitsust, vallavalitsus suudab teha mõistliku ja põhjendatud otsuse, milline teenus anda Velkole, mille jaoks teha avalik hange.“
Vallavanem lisas, et aiamaade haldamine ei ole kindlasti kasumit teeniv projekt, pigem hakkab haldaja seda tegema kulu-tulupõhiselt: „Eesmärk pole teenida kasumit, vaid osutada head teenust, et inimesed saaksid maad harida. Ei tahaks, et aiamaid tuleks haldama suvaline firma, kes ei tunne meie kogukonda.“
Urmo Sitsi küsis veel, miks soovib vallavalitsus hoonete haldamise käest anda, kas selle kohta on tehtud analüüs, mis läheb Anija valla jaoks soodsamaks, kui koolimaju, lasteaedasid ja teisi allasutusi hakkab haldama Velko AV.
Majandusteenistuse juht Toomas Reisi vastas, et vallavalitsus ei pea tegelema hoonete haldamisega, selleks ongi haldusfirmad, kus on suurem professionaalsus. Ta rääkis, et enamikus valla allasutustest pole majandusjuhatajaid ning pedagoogilise haridusega juhtidel on raske oma töö kõrvalt tegelda veel hoone haldamisega.
Jaan Oruaas lisas, et ühegi kaubanduskeskuse põhirentnik ei ole hoone omanik, kõik on haldusfirmade käes: „Nii ongi professionaalne.“
Arvi Karotam kinnitas, et vallavalitsus ei karda võtta vastutust ning kui Velko AVle antakse mõni teenus, peab vallavalitsus olema kindel, et see on hinna ja kvaliteedi osas vastuvõetav.
Velko AV põhikirjamuudatuste poolt oli 10, vastu 2 volikoguliiget.

0

Rahandusministeerium avalikustas piirkonna potentsiaali indeksi, mis võrdleb omavalitsusi inim-, sotsiaalse ja majandusliku kapitali põhjal.

lk 8Omavalitsuste potentsiaali indeksi koostajad rahandusministeeriumist ütlesid, et eesmärk pole koostada  liigatabelit  ega  häbimärgistada madalama skooriga omavalitsusi.
Rahandusministeerium esitles kolmapäeval, 18. mail Harju omavalitsusjuhtidele Eesti piirkondliku potentsiaali indeksit, mis sai valmis käesoleva aasta alguses.
Omavalitsusi on võrreldud ka varem, kuid seekord kasutas ministeerium võrdlemisel ja iga omavalitsuse eraldi analüüsimisel indeksit, mis on põhjalikum kui varasem hindamissüsteem. Indeksit tutvustas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Pirgit Lohk, kes sõnas, et hindamistulemuste saamiseks on indikaatorid täpsemalt määratletud, pole nii asukohapõhised kui varem ja lähtuvad rohkem sellest, millised on omavalitsuse juhtimise sisulised kvaliteedinäitajad, seega on ka saadud andmed usaldusväärsemad.
Analüüsiti Eesti kõiki omavalitsusi, mida on 213. Ida-Harju omavalitsustest saavutas parima koha Kuusalu vald,. Suurima kasvu kogupunktisummas on teinud Raasiku vald.
Pirgit Lohk selgitas, et indeksi arvutamisel kasutati 19 näitajat, mis on jaotatud valdkondlikku kuuluvust arvestades kolme kategooriasse: inimkapital, mille näitajad on rahvastik, alla 65aastaste osatähtsus elanikkonnast, rahvastiku taastootmispotentsiaal, kõrgharitute osatähtsus üle 20aastastest elanikest, töövabastuspäevade arv tööealise elaniku kohta; majanduslik kapital – näitajad maa väärtus,füüsiliste isikute maksustatud brutotulu, keskmine kuine brutotulu füüsilise isiku kohta, elamu- ja ärimaa väärtus ühe hektari kohta, töötuse määr, rahuldatud toimetulekutoetuste taotluste arv elaniku kohta, tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus, ettevõtlusega tegelejate osatähtsus üle 18aastastest elanikest, dividenditulu saajate osatähtsus üle 18aastastest elanikest; sotsiaalne kapital – näitajad kodanikuühenduste arv, spordiharrastajate osatähtsus elanikkonnast, kuritegude arv elaniku kohta, valimisaktiivsus kohalikel valimistel, kohalikel valimistel kandideerijaid volikogu ühe mandaadi kohta.
Kõigis kolmes kategoorias on näitajad jaotatud kahte rühma: põhinäitaja ja lisanäitajad. Põhinäitajad on suuruse näitajad, mis kirjeldavad piirkonnas olemasolevat kapitali mahtu. Lisanäitajad on ühikunäitajad, mis kirjeldavad piirkonnas olemasolevat kapitali mahtu ühiku kohta.
Pirgit Lohk rääkis, et indeks aitab kirjeldada taustsüsteemi, milles omavalitsused praegu tegutsevad ning mis näitajad nende tegevust mõjutavad: „Indeks peaks koondama olulise taustainfo, mis on vajalik juhtimisotsuste tegemiseks ja aitama omavalitsustel paremini mõista eesseisvaid väljakutseid ja potentsiaalseid arenemisvõimalusi.”
Ta lisas, et valdav osa piirkondlikust potentsiaalist tuleneb omavalitsuse suurusest, mis loob eeldused piirkonna arenemiseks ning võimaldab saavutada tugevamat positisiooni mastaabiefektiga.

Omavalitsusjuhid kommenteerivad
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et igasuguste edetabelitega on nii, et neile, kel läheb hästi, metoodika sobib, kel nii hästi ei lähe, räägivad, et metoodika ei kõlba kuhugi: „Seega mina olen rõõmus, et Kuusalu vald on endiselt hästi toimetulev nii sotsiaalse- kui ka majandusüksusena.”
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et kuna Raasiku valla olukord 2014. aastal on võrreldes 2011. aastaga tugevasti paranenud, võiks öelda, et olukord on tore: „Teisalt ei jätnud indeks erilist muljet. Enne oli võimekuse indeks, nüüd potentsiaali oma, teed ei lapi kummagagi. Statistilisi informatsioone muidugi saab, aga kas sellest on kasu ka mingite juhtimisotsuste tegemiseks, ei julge väita.”
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev lausus, et tema arvates on töö indeksiga veel pooleli: „Nende andmete järgi, mida meile näidati, on Anija vald küll väga kehvas seisus ning Lõuna-Eesti väikevallad väga arenenud. Töö peaks olema lõplik ja valmis, siis oskaks kommenteerida tervikut, praegu paneb ainult õlgu kehitama.”
Loksa linnapea Värner Lootsmann nimetab seda analüüsi belletristikaks: „Riigiametnikud on tegelenud mõttetu tegevusega, peaksid hakkama tööle sellega, mida tegelikult on vaja. Mind liigutab rohkem see, et Loksal hakkavad asjad hästi minema.“

0

Anija vallavolikogu juurde moodustati kuni 2017. aasta valimisteni ajutine lairiba interneti komisjon.

Volikogu aseesimees Jaan Oruaas, kes on ka uue komisjoni esimees, ütles, et lairiba interneti komisjoni loomine on otsene jätk Anija Lülitile: „Sel päeval istus üks seltskond koos ja arutas, kuidas lairiba internet jõuaks meie valla majapidamiste ja ettevõteteni. Kõik plaanitud baasvõrgu kaablid on meil maas, põhimure on lairiba interneti jõudmine majadeni.“
Anija Lüliti tegevuspäeval maale lairiba interneti saamise võimalusi arutanud tegevusgrupp tegi vallavalitsusele ja volikogule ettepaneku koostada IT ja lairiba arengukava ning moodustada selle koostamiseks töögrupp. Nad pakkusid ka omapoolset abi töögrupi moodustamisel ja arengukava koostamisel.
Volikogu juurde loodud ajutine lairiba interneti komisjon hakkabki välja töötama Anija valla lairiba interneti kava. Selle jaoks kaasatakse vallaelanikke, kaardistatakse, kuidas viia lairiba internet kõigi majapidamiste ja ettevõteteni. Komisjon teeb ka volikogule ettepanekuid analüüside ja uuringute tellimiseks.
Komisjoni aseesimeheks kinnitati volikogu liige Aare Nurm, liikmeteks Anija Lüliti lairiba interneti töögrupi algatanud Margo Külv, Proomet Torga ja Vahur Veere Linnakse külast, riigikogu liige Tanel Talve ning Toomas Reisi ja Ingeldrin Aug vallavalitsusest.

0
Vilja Toomast, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond

VILJA TOOMAST, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond

Kuigi kehvad hambad on tavaliselt puuduliku suuhügieeni süü, siis riiklik tugi peaks julgustama hambaarsti külastama ka neid, kel rahakott siiani parandustöid välja poleks kannatanud.
Ravimata hambad kujutavad endast riski inimese kogu tervislikule seisundile ning mõjutavad oluliselt teiste haiguste ravi. Minu arvates pole ka vähem tähtis inimese väärikus, mis saab katkiste või puuduvate hammaste tõttu tugevasti riivatud.
Vabariigi Valitsuse tegevus­programmiski on see probleem eraldi tähelepanu all. Pole saladus, et hambaravi eest tasumine käib paljudele üle jõu. Samuti pole uudiseks, et eestlaste suutervisega on lood kehvasti. Haigekassa tagasiside põhjal tõi mullu neli inimest kümnest hambaarsti külastamisest loobumise põhjusena välja selle, et teenus on liiga kallis.
Selle olukorra taustal on igati rõõmustav valitsuse otsus taastada juba järgmiseks aastaks täiskasvanute hambaravihüvitis.
Hüvitis ise pole midagi uut ning on Eestis kehtinud varemgi. Haigekassa toetas veel loetud aastad tagasi täiskasvanute hambaravikulusid 300 krooni eest aastas ehk vähem kui 20 euro eest. See tugi kadus olude sunnil majanduskriisi alguses 2008. aastal.
Uus toetusskeem on plaanitud rakenduma 2017. aasta 1. juulist, riigieelarvesse on täiskasvanute hambaravihüvitise jaoks pooleks aastaks arvestatud kuus miljonit eurot, järgnevateks aastateks juba 12 miljonit eurot.
Sotsiaalministeerium on leidnud, et teatav omaosalus võiks toetuse puhul siiski säilida. On ju suuhügieengi suuresti enda teha ning hambaravi vajadus sõltub ka inimese enda käitumisest. Hambaravi kompenseerimine on teisteski riikides üsna piiratud, sest teenust vajavad paljud inimesed ning sajaprotsendiline toetus oleks väga kallis. Peamised arvutused on käinud variandi ümber, et hüvitis võiks olla 50 protsenti arvest ehk patsiendil endal tuleks hambaravi hinnast katta pool.
Koalitsioon toetab mõtet võimaldada vanadus- ja töövõimetuspensionäridel kasutada 255,65 euro suurust proteesihüvitist 3 aasta jooksul ka hambaraviteenuseks.
Haigekassa on teinud ettepaneku, et proteesihüvitise paindlikum kasutamine võiks võimalik olla alates 2019. aastast. Valitsus leiab siiski, et pensionäride hambaravi täiendav toetus peaks samamoodi jõustuma järgmise aasta teisest poolest ning otsib selleks eelarvevahendeid. Kuigi kontseptsioon on koostöös haigekassaga juba põhimõtteliselt läbi töötatud, siis viimased arvutused ja kokkulepped veel käivad. Suve alguseks peaks teema jõudma otsustamiseks valitsuse lauale ning sügisel peaks eelnõu jõudma juba riigikokku.
Korraliku suuhügieeni tähtsust tasub tegelikult rõhutada juba varases eas. Üks osa on siin ennetustööl hambaarsti juures või koolis, kuid suurem osa siiski vanemate endi eeskujul. Hambaarstid on tõdenud, et lastel on palju kaariest ning et lapsed kannatavad oma vanemate puuduliku tervisekäitumise pärast. Ehkki kuni 19. eluaastani on hambaravi riigi poolt kaetud, ei jõua noored täna hambaarsti juurde regulaarsesse kontrolli.
Minu hinnangul tuleks laste hambaravi veel eraldi üle vaadata:  millistel tingimustel ja kellega sõlmib haigekassa ravilepingud, kas need on jätkusuutlikud. Kuidas tagada, et lapsevanemad tegelikult kasutaksid riigi loodud võimalusi ja hoolitseksid oma laste hambaravi eest? Kui nad selle eest ei hoolitse, siis kas peaksid rakenduma mingid sanktsioonid?  Kuidas tõhustada ennetus- ja teavitustööd? Hambaravi korralduse teemaga tuleb kindlasti edasi minna.

0

Laupäeval, 21.mail toimusid Kuusalu tenniseväljakutel igaühe paarismänguvõistlused.
Osales 12 tennisisti, kes jagati paaridesse nii, et 6 tugevamat võistlejat võtsid endale loosiga paarilise. Võistlus toimus turniirisüsteemis. Täisedu 5 punktiga ehk ainsagi kaotuseta võitsid esikoha Vitali Kalinin-Juku Kalle Adrat. Teiseks tulid 4 punkti kogunud Kristjan Prüüs-Rico Lees, kes kaotasid vaid esikoha võitjale. 3 punktiga said 3. koha Tarmo Kiigske-Kalvi Tiik, kes võitsid kolm mängu, kuid kaotasid kahele eelmisele paarile.
Ülejäänud tennisepaarid kogusid kõik 1 punkti, otsustasid omavahelise mängud. 4. koha said Erkki Villems-Larissa Treiberg, 5. koha Kalev Uiboupin-Arko Gert Tuisk ning 6. koha Alexandr Kornienko-Moonika Rubisova.

0

MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige ANNELI KANA tutvustas Harju omavalitsusjuhtidele külaliikumist.

MTÜ Kodukant Harjumaa plaanib korraldada sügisel Harjumaal külade foorumi teemal „Mis juhtub Harjumaa küladega haldusreformi keerises?”. Juhatuse liige Anneli Kana lausus, et korraldajad annavad haldusreformile optimistliku, fatalistliku ja realistliku vaate ning seejärel arutakse, kuidas külakogukonnad saavad ise ostustada, kas reform on asja eest, niisama ärategemine või ülivõrdes kiidetav tulevikuvisioon.
Anneli Kana rääkis kolmapäeval, 18. mail Harjumaa omavalitsusjuhtidele, et haldusreformi teema liigub riigilt omavalitsusjuhtide poole: „Kui need lülid aga omavahelt kohe kiiresti suhtlema ei kipu, hakkavad levima kummalised kuuldused, hirmud ja legendid ja päris tõeni ei jõutagi.”
Igas maakonnas on oktoobris plaanis 1-3 foorumit erinevates piirkondades: „On vaja rääkida rahulikult sellest, mis on tulemas – kas see on ikka õudne, kui vallamaja ja vallavalitsus lähevad minust kaugemale ja mis siis juhtub. Õnneks on praegu palju näiteid, kuidas  külakogukonnad  ise  on  algatanud liitumisläbirääkimisi.”
Anneli Kana sõnul on oktoober foorumi jaoks hea aeg, kuna suvel on külades muud tegemised ning Harjumaal pole reformitegemine ka nii paaniline kui mujal. Kus täpsemalt foorumid aset leiavad, pole veel paika pandud.
Külaaktivist Anneli Kana, kes ise tegutseb Saku vallas Metsanurme külas, on olnud 3 aastat vabatahtlikuna üle-eestilise katuseorganisatsiooni MTÜ Külaliikumine Kodukant juhatuse liige. Kuna seal tema volitused lõppesid, on ta taas kodumaakonnas ning Kodukant Harjumaa juhatuses.
Ta lausus, et üle-eestilise külaliikumise üks viimase aja suurimaid töid on organisatsioonil külaliikumise kohta andmete kogumine. Eestis on 4438 küla ning 1200 külavanemat. Enam-vähem kõigi kohta on MTÜl andmed olemas külavanemate, -seltside, -majade kohta. Ta rõhutas omavalitsusjuhtidele, et oma valla kodulehekülg tuleks kriitiliselt ja võõra pilguga üle vaadata – kas seal on infot külade kohta.
Anneli Kana tõi näite, et mõnel kodulehel on külade info leitav kohe avalelehelt esimese klikiga, kuid on ka neid kodulehti, kus külad ja külavanemad on leitavad parimal juhul nelja klikiga. Mõne kodulehega jäid külaliikumise eestvedajad hätta, kuna on kodulehekülgi, mis räägivad ainult vallavalitsusest:  „Vald  ei  koosne  ainult vallavalitsusest, vaid ka küladest.”
Külaelu statistika on Anneli Kana sõnul küll olemas, kuid praegu on seal veel palju töötlemata andmeid, seega puudub täielik ülevaade: „Meil on oma tööversioonina tabel, kus kogutud andmed, kuid neid tuleb kindlasti veel kontrollida, sest need on pärit omavalitsuste kodulehekülgedelt ega pruugi anda terviklikku pilti.”
Plaanis on aga teha Kodukant Harjumaa rahvaga korralik ülevaade valdade kaupa hiljemalt sügiseks. Kokkuvõte sisaldab ka rahasummasid, mille on külaseltsid eelmise Leader-perioodi jooksul kohalikesse omavalitsustesse toonud, ning täpset ülevaadet Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektidest aastatel 2014-2016.
Külaliikumise organisatsioonil on koostöölepingud kolme ministeeriumiga. Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvale politsei- ja piirivalveametile koostab Kodukant praegu kogukondliku politseitöö juhendi juurde kogukondliku politseitöö hea tava juhendit. Lisaks kandideerib Kodukant Euroopa maaelu parlamendi kohtumise võõrustajamaaks. Sõelale on praegu jäänud Eesti ja Holland, mai lõpus saabub Eestisse hindamiskomisjon. Kui Eesti osutub valituks, toimub Euroopa maaelu parlamendi kohtumine järgmise aasta oktoobris Harjumaal.
Külaliikumise eestvedaja Anneli Kana ütles, et tuleb mõelda julgelt ning kõik saab toimuda tänu aktiivsetele külakogukondadele: „Lõuna-Euroopas vaadatakse, kuidas see üldse on võimalik, et külaelanikud tulevad kokku ja küsivad riigilt ja Euroopa Liidult raha. Neil sellist külakogukonnaaktiivsust ei ole.”