Neljapäev, 20. juuli 2017

Kuu arhiivaprill 2016

0

Kehras saab edaspidi aiamaid harida Jõe tänaval ja Lehtmetsas.

Anija vald taotles sügisel riigilt elanike kasutusse jäävate aiamaade jaoks munitsipaalomandisse Kehras Jõe tänav 4 ja Jõe tänav 5a, Lehtmetsa külas Kose maantee 42 ja Alaveres Kose maantee 26 maaüksuse. Jõe tänav 4 maaüksuse ligikaudne pindala on 38 661 ruutmeetrit, Jõe tänav 5a suurus 6953 ruutmeetrit, Lehtmetsa küla maaüksus ligi 8 hektarit ning Alaveres ligikaudu 22 915 ruutmeetrit. Anija vallavolikogu otsustas alates 1. aprillist anda need maaüksused rahvastikuregistris olevatele Anija valla elanikele viieks aastaks tasuta kasutada. Vallavalitsusele tehti ülesandeks korraldada maade kasutusse andmine ja lepingute sõlmimine koos maa kasutamisega seotud tasuliste teenuste osutamisega.
Vallavanem Arvi Karotam ütles Sõnumitoojale, et plaan on lähiajal aiamaapidajate esindajatega arutada, milliseid teenuseid nad vajavad ning kuidas hakatakse neid osutama. Vallavalitsuse esialgne plaan oli anda aimaadealune maa haldamiseks vallale kuuluvale OÜle Velko AV, kuid kuna tegu on elanikele avaliku teenuse osutamisega, tuleb teha avalik konkurss, mille võitja saab õiguse sõlmida maakasutuse ja teenuste osutamise lepingud. Teine võimalus on, et aiamaapidajad moodustavad ühistu, kes hakkab sealset tegevust korraldama.
Sügisel kaardistas vallavalitsus aiamaad ja pani kirja nende kasutajad, nüüd on plaan teha seda uuesti, et selgitada, kellega sõlmida maakasutuslepingud.
„Minu poole on pöördunud  Kehrast mitu inimest, kes on avaldanud soovi saada endale aiamaad. Olen neile soovitanud võtta ühendust Jõe tänava või Lehtmetsa aiamaade kasutajatega ning leida  sealt  endale  sobiv  hooldamata vaba tükk,“ sõnas Arvi Karotam.
Ka Põhja ja Tselluloosi tänava ääres aiasaadusi kasvatanud inimestel soovitab ta otsida endale asendusmaa, sest sealt aiamaad likvideeritakse, kuna sel kevadel algab Põhja tänava rekonstrueerimine. Tselluloosi tänavale on planeeritud uus tööstuspiirkond, seetõttu peaksid ka sealsed maaharijad, kes soovivad seda jätkata, leidma uue krundi Jõe tänaval või Lehtmetsas.
Vallavanem rääkis, et aiamaapidajatega sõlmitavas maakasutuse lepingus fikseeritakse vastastikused õigused ja kohustused ning ka heakorrareeglid: „Aiamaad peaksid olema jõukohaselt hooldatud ning et seal ei oleks naabreid häirivaid tegevusi. Aiamaadel on mitmeid ehitisi, need peavad vastama seadustele. Jõe ääres on 50meetrine ehituskeeluvöönd ja aiamaad ei saa olla veepiirile lähemal kui 10 meetrit. Jõe kallasrada peab olema kõigile liikumiseks vaba.“
Lepingud hakatakse vallavanema sõnul sõlmima hiljemalt maikuus, kui on teada, kes hakkab aiamaid haldama.
„Kõik, kes praegu Kehras Jõe tänaval, Lehtmetsas või Alaveres aiamaadel tegutsevad, võivad seemned-taimed panna julgesti mulda ja maaharimist jätkata,“ kinnitas Arvi Karotam.
Aiamaade suurustele praegu piiranguid seatud ei ole: „See on kokkuleppe küsimus. Praegu on kõige suuremad maatükid üle 700 ruutmeetri, enamus siiski vahemikus 150-300 ruutmeetrit. Kui vallavalitsus annab vallaelanikele maa tasuta kasutada, siis peame tagama, et suuremaid maatükke ei kasutataks ärilistel eesmärkidel.“
Kui aiamaid saavad vallaelanikud kasutada tasuta, siis tarbitud teenuste eest tuleb hakata maksma.
Vallavanem selgitas, et aiamaadel on vaja korraldada prügivedu ning leida lahendused kastmisvee saamiseks, ka tualeti kasutamise probleem vajab lahendust, praegu pole aiamaadel ühtegi WC-d.
„Oleme seadnud eesmärgiks, et sel kevadel sõlmime kõigi soovijatega aiamaade kasutuslepingud. Kui me sellega hakkama saame, siis oleme Eestis esimene vald, kus on valla maadel asuvate aiamaade kasutamine seaduslikult ära korraldanud. See annab inimestele kindluse, et keegi ei tule neilt hoole ja armastusega haritud aiamaid tulevikus ära võtma,“ rääkis Arvi Karotam.

0

KAIDO LAAS

Laupäeval, 16. aprillil sõideti Rakvere Palermo terviseradadel Team Rattapood Cup II etapp. Noormeeste M16 klassi 3 x 3,8 km distantsil sai Stefan Lootus Kuusalu Rattaklubist 3. koha (44.47), Pärtel Lahtvee lõpetas 10. kohaga. Tütarlaste N14 klassi 3,65 km sõidus tuli Aidi Gerde Tuisk ajaga 16.22 teiseks. Noormeeste M14 klassi 2 x 3,65 km sõidu lõpetasid Artur Kupp ja Rain Roos vastavalt 6. ja 12. kohaga. Poiste M10 klassi 3,65 km sõidus said Mauro Erik Saar ja Joonas Tristen Lootus 7. ja 10. koha. Poiste M8 klassi 4 x 400 m sõidu võitis Markus Aleksander Saar, 2. koha sai Simon Lootus, 3. koha Herlen Kajo ja Revo Käärst oli viies. Kokku osales Kuusalu Rattaklubist 12 õpilast.
Pühapäeval, 17. aprillil avati Eesti maanteesõidu hooaeg Tallinna meistrivõistlustega kriteeriumisõidus, mis oli ühtlasi Eesti meistrivõistluste avaetapp. Pirita 2,5 km pikkusel Lillepi pargi ringil võitis 4ringilise vahefinišitega tütarlaste N14 klassi sõidu Aidi Gerde Tuisk. Noormeeste M14 klassi 6 x 2,5 km sõidus sai Artur Kupp 6. koha 52 startinu seas, Rain Roos lõpetas 28. kohaga, olles 2003.aastal sündinud poistest samuti kuues. Noormeeste M16 klassi 8ringilisel punktisõidul sai Stefan Lootus 33 startinu seas pärast ebaõnnestunud eest ärasõitmise katset 7. koha.
Kokku sõidetakse Eesti MV arvestuses 6 etappi, millest nelja parema etapi punktisummas selguvad medalivõitjad.

0

Lapsevanemad leidsid online-poest firma Tiptiptap liumäe, vallavalitsus eraldas ostuks 1000 eurot.

Eelmisel neljapäeval oli Kuusalu vallavalitsuse istungi päevakorras Kuusalu mänguväljaku teema. Arutelul osalesid lapsevanemad Rasmus Merivoo ja Madis Jõgi, kes kuuluvad ärksate lapsevanemate algatusgruppi ja plaanivad Teeme Ära talgute raames uuendada Kuusalu aleviku keskel asuvat mänguväljakut.
Isad tutvustasid vallavalitsusele online-poest leitud liumäge, mille hind on 850 eurot. Liumägi asus Tallinnas. Lapsevanemate taotlus oli, et vallavalitsus eraldaks kasutatud liumäe ostmiseks raha, aitaks selle ära tuua ja paigaldada. Vallavalitsus otsustas eraldada liumäe ostuks-paigalduseks kuni tuhat eurot.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris, et nõutav sertifikaat on müükipandud liumäel olemas ning Rasmus Merivoo kinnitusel on liumägi korras ja kasutatav: „Loodan, et teisipäeval jõuame ostuni. Omanikuga on ühendust võetud ja suuliselt tehing sõlmitud. Kuna Tallinnast tuleb Kuusallu tuua tervikuna, lahti ei monteeri, siis uurime esmalt, kuidas selle korraldame. Ka liumäe Kuusalu mänguväljakule paigaldamise korraldab vallavalitsus. Edaspidisest niipalju, et kui tuleb valla lisaeelarve, siis teeme ettepaneku panna sinna summa  mänguväljakule atraktsioonide ostmiseks.“
Möödunud reedel jõudis Kuusalu vallavalitsusse tehnilise järelevalve ametist märgukiri, et amet sai teate Kuusalus Ahrensi tänava majade 2, 4 ja 6 ning Veetorni kinnistu vahelisel alal asuvast ohtlikust mänguväljakust, mida hooldab kohalik omavalitsus. Mänguväljakul asuvad atraktsioonid on katkised ja mädanenud, pinkidel ülespoole väljas teravad kruvid.  Kirjas paluti oht kõrvaldada, atraktsioonid korrastada või eemaldada. Valla remondimehed viisid  reedel mänguväljakult kõige katkisemad atraktsioonid.
Käesoleva nädala esmaspäeval töötas Kuusalus mänguväljakul traktor, ebatasased kohad kaeti mullaga. Abivallavanema kt, majandusspetsialist Madis Praks ütles, et lammutati lagunenud mängumaja ja üks kiik, kolmel pingil võeti ära puitosad, need asendatakse: „Vedrukiikede puitosad on amortiseerunud, plaanime need vahetada,  vedrud on tugevad. Karusellil asendame katkised puit-   osad.“
Ta lisas, et eelmisel suvel ehitasid töömehed vallavalitsuse tellimusel Kuusalu mänguväljakule liivakasti, sinna viidi liiva ning üks ühiskondlikult kasulikule tööle suunatud isik valmistas mängumaja: „On kritiseeritud, et miks grillmaja moodi mängumaja. Kui lapsevanemad seda Kuusallu ei taha, võime viia kusagile mujale, mõne rahvamaja juurde näiteks.“

Lapsevanemate plaanid
Kuusalu mänguväljaku korrastustalgute juht Triinu Pitk ütles, et Teeme Ära talguteks, mis toimuvad laupäeval, 7. mail, on koostatud juba pikk nimekiri ideedest: „Kui vallalt loa saame, siis sooviksime kindlasti talgud ära teha. Soovime anda uue elu kaalukiigele, ehitada mänguväljaku külgedele aia, teha haljastustöid, paigaldada suuremate laste jaoks pingpongilaud, muuta praegune puitmaja huvitavamaks ning mängulisemaks, ehitada lastele turnimiseks tasakaalupoom ja veel mõned pisemad tööd lisaks. Loodame, et saame ikka ellu viia oma ideed, millega oleme juba palju tööd teinud ning sponsoreid otsinud.“

0
  • Arukülas hariduse infopäeval kohtusid 6 kooli esindajad;
  • Huvikooli Pääsulind Raasiku filiaal sai 15aastaseks;
  • Pikavere memme-taadi klubist sai Mõisaprouad;
  • Raasiku haldusosakonna juht on ANDO LIIV;
  • Raasikul peeti 52. jüriööteatejooks tõrvikutega;
  • Kehra ja Alavere aiamaad antakse vallaelanikele tasuta kasutada;
  • MINNA MARIE TRUUS Anija vallast võitis Harjumaa Laululapse;
  • Kehra kool kutsub gümnasistidele külalisõpetajaid;
  • Voose küla vanim elanik HELMI VURMA sai 100aastaseks;
  • Vallavalitsus ostis Kuusalu mänguväljakule kasutatud liumäe;
  • Laugu külalistemaja on ööbimisvõimalus kuni 18 inimesele;
  • Kolga kooli Legopäevast võtsid osa 24 võistkonda;
  • USA suursaadik istutas Kuusalus ämbritäie männiistikuid;
  • Kas Kotkal taastatakse elektrijaam või pais lammutatakse;
  • KARLI LAMBOT sai Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali;
  • Pärispea poolsaare külade jüriööjooks Turbuneemes.

 

 

Ostke värsket ajalehte!

Selle lehe artiklid saadaval 4. mail.

0

Alates 16. aprillist on Raasiku rahvamajas Jaanika Leiteri näitus „Kritseldused”, mis on tehtud Raasiku põhikooli loovtööna. Jaanika Leiter on Raasiku põhikooli 8. klassi õpilane: „Otsustasin loovtöö ja näituse, et saada loovtöö käigus rohkem teada oma kunstiliigi kohta. Näitus on unistuse täitumine. Varem olen osalenud mõnel joonistusvõistlusel ning seal kas võitnud või saanud eripreemia.” Jaanika Leiteri juhendaja on kunstiõpetuse õpetaja Marju Kondratjev.

0

Eelmisel nädalal pidid Raasiku ja Kuusalu jalgpallivõistkonnad Eesti meistrivõistluste liigamängudes leppima kaotustega.
Esiliiga Bs jäi Raasiku FC Joker pühapäeval, 24. aprillil Saaremaal 1:4 alla FCle Kuressaare. 29. mänguminutil viis Kuldar Võsar Raasiku meeskonna küll 1:0 juhtima, kuid poolaja lõpuks oldi juba 1:2 kaotusseisus ning teisel poolajal suurendasid saarlased vahet veelgi. Liigatabelis on Joker endiselt 11 punktiga 7. kohal. Neljapäeval, 28. aprillil on FC Kuressaare meeskonnalt võtta revanš, kuna siis on järgmine omavaheline mäng Raasikul.
II liiga ida-põhjatsoonis kaotas Kuusalu JK Rada 24. aprillil suurelt 1:9 Tartu FC Merkuurile. Kuusalu meeskonna ainsa värava lõi 5 minutit enne mängu lõppu 0:8 kaotusseisust Aleksandr Levin. Järgmine mäng on laupäeval, 30. aprillil võõrsil Kiviõli FC Irbis vastu. Liigatabelis on Rada 1 punktiga eelviimasel, 13. kohal.
IV liiga ida-põhjatsoonis pidi Raasiku FC Joker II pärast kahte võitu jääma FC Soccernetile alla 1:2. Tallinnas Wismari staadionil toimunud mängu avapoolaega lõppes küll Janar Pragi väravast Jokeri 1:0 juhtimisel, kuid teisel poolajal anti edu käest. Joker II on endiselt 6 punktiga liigatabeli liider, järgmine mäng on 6. mail Raasikul Tallinna Depoo vastu.
Laupäeval, 23. aprillil mängis Raasikul oma hooaja teise mängu naiste II liigas võistlev FC Jokeri ja Kuusalu ühendnaiskond (ÜN). Nädalapäevad varem, 17. aprillil jäädi Paide Linnanaiskond Tapale alla 1:2. Vastased läksid esimesel poolajal juhtima 2:0, seejuures nende esimene oli Raasiku-Kuusalu naiskonna mängija Gitte Leesi omavärav, teisel poolajal vähendas vahet Pille Plakk. Esimeses kodumängus oli ÜN vastane Rakvere JK Tarvas, kellele kaotati 0:9. Kahe vooru järel on Jokeri-Kuusalu ÜN 9 naiskonna seas viimasel kohal. Järgmine mäng on 1. mail Sillamäel sealse Kaleviga.

0

Külavanem KARLI LAMBOT on ligi 30 aastat hooldanud ja laiendanud Juminda merelahingu mälestusmärki.

Eesti Muinsuskaitse Selts andis esmaspäeval, 18. aprillil muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel Tallinnas Paksus Margareetas üle teenetemärgid ja tänukirjad.
Teenetemärgi said muinsuskaitsjate 6 abilist, nende seas ka Juminda külavanem Karli Lambot kui Juminda merelahingu mälestusmärgi rajamise, hooldamise ja renoveerimise võtmeisik. Tema kandidatuuri esitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimees Priit Herodes.
Juminda miinilahinguga seotult sai teenetemärgi ka Lahemaa rahvuspargi endine juht Aarne Kaasik, kes Eesti Looduskaitse Seltsi kohaliku osakonna esimehena osales määravalt merelahingu esimese mälestuskivi paigaldamisel 1972. aastal, ümbruse heakorrastamisel ja hooldamisel.
Käesoleval aastal täitub Juminda miinilahingu toimumisest 75 aastat. Öösel vastu 28. augustit 1941. aastal sattusid Tallinnast ja Paldiskist Kroonlinna poole suundunud laevad põgenevate punaarmeelaste ning mobiliseeritud ja evakueeritavate inimestega Juminda poolsaare lähedal pommi- ja torpeedorünnaku alla. Sõjaajaloolaste andmetel jäi kadunuks 66 alust, hukkus umbes 15 000 inimest. Juminda lahingut hinnatakse 20. sajandi rängimaks merelahinguks.
Karli Lamboti eestvedamisel on Jumindal mere ääres korrastatud ja uuendatud-täiendatud miinilahingus hukkunute mälestusmärki. Seal on neljas keeles infotahvel 60 pildiga ning eestikeelsed plaadid põhja läinud laevade nimede ja hukkunute arvuga.
Karli Lambot rääkis, et tänavu 28. augustil on taas plaanis mälestada merelahingut suurejoonelisemalt, läbirääkimised käivad kaitseministeeriumi ja saatkondadega.
Ta lisas, et siis võiks korraldada samuti ajalookonverentsi, nagu oli Jumindal 2001. aasta augustis. Mereajaloolane Mati Õun on leidnud uusi andmeid.

0

AS Generaator tahab Kuusalu vallas Kotka külas toota elektrit. Ettevõte on Kotkale Valgejõele rajatud paisu omanik, ent remontida seda ei tohi ega tootmist alustada. Vee erikasutusloa taotlemisel läheb kuues aasta, jõutud on ökoloogilis-majandusliku hinnangu koostamiseni.
Oma sõna on öelda ka kohalikel elanikel, kellelt küsitakse arvamust, millisena tahaksid tulevikus Valgejõge näha – kas paisutatuna ja hüdroelektrijaamaga või paisuta. Kotkal on vesiveski olnud 150 aastat, vesiveskeid on olnud ka üles- ja allavoolu. Oletused on erinevad, mis saab jõest, kui paisu pole.
Küsimustikule on võimalik vastata Kotka piirkonna elanikel-maaomanikel, ehk kõigil ümberkaudsetel, kellele läheb Valgejõgi korda. Küsimustiku leiab Kolgaküla Seltsi Facebookist. Paberil saab vastata, kui võtta ühendust seltsi tegevjuhiga.

0

Möödunud nädalal pandi Piibe maantee äärde Vabadussõja Priske ausamba juurde infotahvel. „Muinsuskaitse suunaviit pandi üles märtsi algul. Oli täiesti juhuslik, et infotahvel sai paika vahetult enne veteranipäeva, kuid pühendame selle siis veteranidele,“ ütles Anne Oruaas MTÜ Kehra Raudteejaam juhatusest. KOP toetas infotahvli tegemist 1090,92 euroga, Anija vallaeelarvest saadi 140 eurot. MTÜ sõlmis maaomanikuga, Kaitseliiduga, lepingu stendialuse maa kasutamiseks. Suunaviida tegi OÜ Lemminkäinen Eesti ja infotahvli KiirWarren. KL OÜ.

0

Kolmapäeval, 20. aprillil toimus Kehras Harjumaa koolide kuni 5. klassi poistele-tüdrukutele ning 6.-7. klassi tüdrukutele mõeldud 5 alast koosnev teatevõistlus „Osavaim korvpallur“.
Kuni 5. klassi tüdrukute seas sai esikoha Kehra gümnaasiumi võistkond koosseisus Karoliine Vijard, Katriin Sirel, Maribel Salumägi, Lili-Marleen Püi, Milana Leoke-Bosenko ja Merilin Arumets, nende õpetaja on Piret Urmet. Aruküla põhikooli tüdrukud sai 7. ja Kuusalu keskkooli tüdrukud 10. koha. Kokku osalesid 10 kooli võistkonnad.
Kuni 5. klassi poiste võistkondi osales 14. Esikoht läks Keila koolile. Kuusalu keskkooli I võistkond sai 3. koha. Meeskonnas mängisid Markus Lind, Marten Põlluvee, Joonas Amer, Marten Mänd, Arman Kivisik ja Nils Erik Möller, nende õpetaja on Margus Keerma. Kuusalu kooli II võistkond lõpetas 4. kohaga, Aruküla põhikooli kaks võistkonda said 7. ja 9. koha, Raasiku põhikooli poisid said 12. koha.
6.-7. klassi tüdrukute esikoht läks 8 osaleja seas Vaida põhikoolile, järgnesid Kehra gümnaasium ja Kuusalu keskkool. Kehra kooli 2. koha võistkonnas mängisid Marili Alle, Marleen-Helen Koger, Anna Markin, Karoli Rusin, Kadi-Liis Soikka ja Anželika Dederer, nende õpetaja on Piret Urmet. Kolmandaks tulnud Kuusalu kooli eest võistlesid Carmen Pajuste, Anett Kirt, Kärt Kirsimaa, Kertu Peegel, Aidi Gerde Tuisk ja Melani Maria Maiberg, nende õpetaja on Margus Keerma.