Laupäev, 27. mai 2017

Kuu arhiivmärts 2016

0
  • Raasiku lasteaed kogus teatripäeval üle 200 euro pilliosturaha;
  • Aruküla noorsootöötaja MAARJA-LY TEINO: “Noortekeskusel võiks kunagi olla oma maja.”;
  • Ajalookonverents: Harju-Jaani kirikindad ja leivatootmine;
  • Igavere-Suursoo teelõik suletud;
  • Trump Conceptioni debüütalbum valmis;
  • Anija valla haridusfoorum on erivajadusega lastest;
  • Anija valla uus finantsjuht on LIIVI KOMP;
  • Anija Valla Spordimaailma tegevjuht on MIHKEL KUUSE;
  • Kehras oli kahe kooli õigekirjaolümpiaad;
  • Kuusalu volikogu lükkas Loksa ettepaneku tagasi;
  • Opositsioon algatas Kuusalu volikogu esimehe umbusaldamise;
  • Kolga kool võitis Harju kooliteatrite festivali Grand Prix’;
  • Kiiu mõisa küsimust hakkavad arutama komisjonid;
  • LEAANIKA PARRA tegi vanaema TIIU AASA tööjuubeliks diplomietenduse;
  • Märtsiküüditamist meenutati Loksal ja Kuusalus.
 .
.
.
Ostke värsket ajalehte!
 ..
.
.
Selle lehe artiklid internetis saadaval 6. aprillil.

0

Loksa linnapea teatas istungil Kuusalu vallavolikogu liikmena, et on Kuusalu valla ja Loksa linna liitmise poolt.

Kuusalu vallavolikogu otsustas 9 poolt- ja 6 vastuhäälega mitte nõustuda Loksa linnavolikogu ettepanekuga algatada ühinemisläbirääkimised haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
Loksa tegi jaanuaris ühinemisläbirääkimiste alustamiseks ettepaneku Haljala, Kadrina ja Vihula vallale. Sama ettepanek esitati ka Kuusalu vallale, kuid tingimusega, et loovutataks külad, kus asub Lahemaa rahvuspark. Lisatud oli, et Kuusalu vallaga ollakse valmis liituma ka tervikuna, kui vald loobub Kiiu mõisa renoveerimisest.
Kuusalu vallavolikogu otsustas esimese ettepaneku kohta, et sellega ei saa nõustuda, kuna kogu Lahemaa rahvusparki hõlmava omavalitsuse moodustamise idee pole leidnud toetust Lahemaa teistelt omavalitsustelt.
Kadrina volikogu arutas Loksa ettepanekut 17. veebruaril ja lükkas selle tagasi, sest ühisosa puudub Loksa linnaga. Vihula vallavolikogu otsustas 10. märtsil, et alustab läbirääkimisi pärast seda, kui on vastu võetud uus haldusreformiseadus. Haljala volikogu otsustas 15. märtsi istungil keelduda Loksa linnavolikogu ühinemisettepanekust.
Kuusalu volikogu ei nõustunud ka Loksa linnavolikogu ettepaneku teise poolega, mis puudutas Kiiu mõisa renoveerimisest loobumist. Kuusalu volikogu otsuses on kirjas, et selle ettepanekuga seatakse kahtluse alla Kuusalu vallavolikogu kui demokraatlikult moodustatud võimuorgani õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman ütles otsuse-eelnõu tutvustuseks, et seda arutati volikogu mitmes komisjonis, Loksa ettepanekuid oli tutvustatud kahel rahvakoosolekul ja külavanemate koosolekul.
„Lahemaa valla idee ei ole sellisel kujul realiseerunud, nagu Loksa linnavolikogu pakkus. Loksa ettepaneku teine osa on lihtsalt kohatu sekkumine Kuusalu valla kui iseseisva institutsiooni tegemistesse. Mina ja ilmsesti ka paljud teised lugesid sellest välja soovi Kuusalu volikogu omavahel tülli pöörata,“ lausus ta.
„Kas ühineda Loksaga või mitte, seda arutati koosolekutel ja leiti, et tuleks püüda leida ühisosa Loksaga, jõuda sisuliste läbirääkimiste ja kokkulepeteni pariteetsetel alustel. Oli ka seisukoht, et oodata ära haldusreformiseaduse vastuvõtmine ja siis vabatahtliku ühinemisega edasi minna.“
Kuusalu vallavolikogu liige, Loksa linnapea Värner Lootsmann kommenteeris Vihula vallavolikogu otsust Loksa ettepaneku kohta, et ühinemisläbirääkimisi ollakse valmis alustama pärast seda, kui seadus on vastu võetud.
Enn Kirsman sõnas, et kehtiv seadus annab võimaluse ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanek kas vastu võtta või tagasi lükata, edasilükkamist ette ei näe.

Opositsiooni küsimused
Margus Soom teatas, et ka tema luges Vihula otsustest välja sama, mis Värner Lootsmann, ning palus komisjonide esimeestelt seisukohta Loksa ettepaneku kohta.
Kogukonnakomisjoni esimees Andres Allmägi ütles, komisjon ei olnud Kuusalu valla poolitamisega nõus. Loksa ettepaneku teise osa kohta leiti, et teine volikogu ei saa otsustada naabervalla asju.
Arengukomisjoni esimees Mart Reimann lisas, Loksa ettepanek oligi esitatud stiilis, et ükski volikogu sellega nõustuda ei saaks.
Mait Kröönström ütles, et külavanemate koosolekul jäi kõlama mõte – me pole nii rikkad, et ühinemise kompensatsiooniks makstavast 800 000 eurost loobuda. Kui isikud ei sobi omavahel läbi rääkima, siis leida teised, kes räägivad, ja edasi minna.
Ta küsis, kas möödunud aasta lõpus loodud komisjon on ühinemisküsimusega tegelenud.
Enn Kirsman vastas, et saatis Loksa linnavolikogule kirja kohe, kui töörühm moodustati: „Selle töörühma töö lõppes enne algust, sest Loksalt tuli vastus, et ühise töörühma loomisel ei ole mõtet. Vallavolikogu moodustas töörühma 2008. aasta otsuste edasiviimiseks, nüüd tuleks tühistada nii see otsus kui ka töörühm.“
Loksa linnavolikogu tegi 2008 novembris Kuusalu volikogule ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, Kuusalu volikogu võttis detsembris ettepaneku vastu, kuid Loksa linnajuhtide väitel ei jõudnud Kuusalu vastus nendeni. Ühinemisläbirääkimisi ei alustatud.
Värner Lootsmann: „2008. aasta otsus puudutas 2009. aasta kohalikke valimisi, ärge pange pead liiva alla. Kuusalu vallavolikogu liikmena mulle meeldiks, et Loksa linn ja Kuusalu vald liituksid. Kui uued ettevõtted alustavad Loksal lähiajal, nagu on plaanis, saaks vald Loksa näol arvestatava maksubaasi. Loksa ettepanek pole tehtud kellelegi ärategemiseks. Kiiu mõisa on vaja remontida, aga olukorras, kus haldusreform tuleb aasta-pooleteise pärast, on mõistlik, et arutatakse enne läbi, kui selleks laenu võetakse. Kuusalu valla laenukoormus pole aastatega vähenenud.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Kui tulin vallavanemaks, oli valla laenukoormus üle 70 protsendi eelarve kogumahust, praegu on 40 protsenti.“
Margus Soom: „Loksa linnavolikogu otsus seostada haldusreformi Kiiu mõisa renoveerimisega oli ääretult tark ja ettenägev. Liitumine tuleb ning hea oleks, kui Kuusalu vald ei oleks siis mõisa renoveerimiseks võetud 800 000eurose laenu võrra vaesem. Haldusreform on olnud arutuse all väikeses ringkonnas. Meil on hooneid, kuhu võiks minna vallamaja. Loksalt tuleksid liitunud valla bilanssi linnavalitsuse hooned. Teemade ring on lai, on plusse ja miinuseid, mis vajavad läbi arutamist.“
Ta viitas ettepanekule, mille luges ette juba istungi alguses: „Riigimehelikult mõtlevad omavalitsused on mõistnud haldusreformi vajalikkust. Paraku Kuusalu vallas on haldusreformi küsimustega tegeletud pealiskaudselt ja mitte tulevikku suunatud visiooni kujundamisega. Tulenevalt seadusandlusest teen ettepaneku moodustada Kuusalu volikogu juurde laiapõhjaline haldusreformikomisjon kõigist soovi avaldavatest volikoguliikmetest.“

Üksi jalgpalli mängida ei saa
Sulev Valdmaa avaldas arvamust, et Kuusalu vastus Loksa linnale ei ole soliidne: „Eri orkestrid mängivad praegu eri pille, tuleks moodustada orkester, kes suudab koos mängida.“
Andres Kaarmann märkis, et võiks võtta suuna Loksaga ühinemiseks: „Kunstlikult vastandada ei ole mõtet, suur hulk vallainimesi käib Loksal tööl ja koolis.“
Andres Allmägi: „Külavanemate koosolekul jäi kõlama mõte – jalgpalli ei saa mängida, kui reeglid ei ole paigas. Ootame ära uue haldusreformiseaduse.“

0

Eesti jalgpallimeistrivõistluste teise liiga ida-põhjatsoonis pidas Kuusalu  JK  Rada  reedel,  25. märtsil uue hooaja esimese mängu.
Kuusalu meeskonna esimene vastane oli Tallinna JK Legion. Tallinnas Wismari staadionil toimunud mängu 3. minutil läks pealinna meeskond juhtima ning pool­ajaks oli nende mängija Kirill Vinogradov löönud palli Rada väravasse kolm korda.
Teisel poolajal kasvatas Legion eduseisu 4:0le, seejärel õnnestus Kuusalu meestel Keio Kivistiku resultatiivsest pealelöögist vähendada vahe 1:4le. Mõned minutid enne mängu lõppu lennutas Tallinna meeskond veel ühe korra palli Rada väravasse ning Kuusalu meeskond pidi vastu võtma 1:5 kaotuse.
Teise liiga ida-põhjatsoonis osaleb sel aastal 14 meeskonda.
Kuusalu JK Rada järgmine vastane on Tallinna JK Dünamo, mäng toimub pühapäeval, 3. aprillil taas Tallinnas Wismari staadionil.

0

Reedel, 25. märtsil toimunud Kolga tennisehalli 5. aastapäeva puhul korraldatud paarismänguturniiril osales 8 võistluspaari, kes selgitati loosi teel.
Mängiti kahes alagrupis, seejärel olid poolfinaalid, kus esimese alagrupi võitja mängis teise ala­grupi teisega ja vastupidi. Esimese alagrupi võitsid Natalia Kalinina ja Urmas Osila, teiseks tulid Kalev Uiboupin ja Oliver Varek. Teise alagrupi võitsid Monika Rubzova ja Kristjan Prüüs, järgnesid tulid Juku Kalle Adrat ja Erki Proos.
Poolfinaalis alistasid Natalia Kalinina-Urmas Osila 7:5, 2:7, 7:5 Juku Kalle Adrati-Erki Proosi ning Monika Rubzova-Kristjan Prüüs 8:6, 7:4 Kalev Uiboupini-Oliver Vareki.
Turniiri võitjaks tulid Monika Rubzova ja Kristjan Prüüs, kes olid finaalis 7:3, 4:7, 7:5 üle Natalia Kalininast ja Urmas Osilast. 3.-4. koha mängus alistasid Oliver Varek ja Kalev Uiboupin Juku Kalle  Adrati  ja  Erki  Proosi  7:0, 7:0.

0

Raasiku vallavalitsus otsustas paigaldada Igavere-Suursoo tee 700 meetri pikkusele lõigule ajutise keelumärgi, millest võib mööduda vaid Raasiku vallavalitsuse loal. Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et keelumärgi paigaldamise põhjus on teelõigu väga halb seisukord, mis ei võimalda seal mootorsõidukitega liigelda: „Teelõik on sisuliselt soos. See on nii amortiseerunud, et seal on raske sõita. Seda remonditi veidi eelmisel aastal, kuid kasu vähe. Seega on praegu tee sulgemine ainus võimalus.” Alternatiivne juurdepääs Suursoo külla on läbi Pikavere.

0

Umbusaldusavalduse luges volikogu istungil ette VÄRNER LOOTSMANN.

Kuusalu vallavolikogu 23. märtsi istungi alguses esitas Värner Lootsmann Keskerakonna nimekirjast umbusaldusavalduse volikogu esimehele Enn Kirsmanile,  alla on kirjutanud 7 volikoguliiget: Sulev Valdmaa, Andres Kaarmann, Mait Kröönström ja Kunnar Vahtras IRLi nimekirjast, Margus Soom Reformierakonna nimekirjast, Emil Rutiku valimisliidust Ühine Kodu ja Värner Lootsmann.
Nad palusid umbusaldusavalduse lülitada volikogu järgmise istungi päevakorda. Järgmine istung tuleb kolmapäeval, 6. aprillil.
Umbusaldusavalduses on kirjeldatud, kuidas 27. jaanuaril esitasid 5 volikoguliiget umbusaldusavalduse vallavanem Urmas Kirtsile. Volikogu esimees saatis samal päeval kutse 1. veebruari istungile, algusajaks määras kella 19, Kuusalu valla põhimääruse järgi ei alga istung hiljem kui kell 18. (Põhimääruses on lisatud eritingimusena „kui volikogu ei ole otsustanud teisiti“ – toim.)
1. veebruari istungil hääletasid 10 volikoguliiget vallavanema umbusaldamise vastu.
Harju maavanem Ülle Rajasalu soovitas järelevalve tulemusena 1. veebruari istungil otsustatud küsimuse uuesti läbi vaadata valla põhimääruse järgi kokku kutsutud volikoguistungil. Sulev Valdmaa palus maavanema seisukohale viidates lülitada vallavanema umbusaldamine istungi päevakorda, kuid volikogu esimees keeldus vallavanema umbusaldamise avalduse uuest menetlemisest.
Umbusaldajad leiavad: „Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman on tahtlikult või tulenevalt kompetentsi puudumisest ületanud seadustega ja Kuusalu valla põhimäärusega volikogu esimehele antud pädevuse.“
Kuusalu vallavolikogusse kuuluvad 19 rahvaesindajat: 11 valimisliidust Ühine Kodu,  3 Reformierakonna nimekirjast, 4 IRLi nimekirjast ja 1 Keskerakonnast. Koalitsiooni moodustasid pärast 2013. sügisel toimunud kohalikke valimisi Ühine Kodu ja Reformierakond, sinna kuuluvad 12 volikoguliiget: 10 Ühisest Kodust, 2 Reformierakonnast. Emil Rutiku ja Margus Soom on koalitsioonist välja arvatud.

Arupärimine
Andres Kaarmann esitas istungil arupärimise Enn Kirsmanile. Ta küsis, kas, kes ja millal andis volikogu esimehele volituse korraldada sotsioloogiline küsitlus, millega selgitati rahva arvamust haldusreformi kohta. Pealkiri veebis  küsitluse juures viitas, et seda tegid vallavolikogu ja -valitsus, arupärija teada volikogu, komisjon ega töörühm pole otsustanud küsitlust korraldada. Või otsustas volikogu enamus seda volikogu, komisjone ja töörühma informeerimata? Arupärija palub vastust kirjalikult.

0

Kuusalu vallavolikogu 23. märtsi istungil oli päevakorras 26 teemat. Valla põhimääruse järgi saab volikogu istung toimuda 3 tundi, istungit võib pikendada volikogu nõusolekul. Kolme tunni jooksul jõuti läbi arutada 10 päevakorrapunkti. Volikogu esimees tegi ettepaneku arutada ja läbi hääletada veel sotsiaaltoetuste taotlemise ja maksmise ning koduteenuste osutamise kordade muutmine seoses uuenenud seadusandlusega, ülejäänud teemad lülitada 6. aprilli istungi päevakorda. Selle poolt olid 9 volikoguliiget, 4 olid vastu. Opositsioon lahkus istungilt, sotsiaaltoetusi puudutavaid kordasid jäi koos koalitsiooniga hääletama Kunnar Vahtras.

0

Anija vallavolikogu kinnitas 17. märtsil valla tänavuse teise lisaeelarve. Eelarvesse lisati 122 127 euro eest sihtotstarbelisi laekumisi – riigilt sotsiaaltoetuste maksmiseks, teede-tänavate korrashoiuks ja muuks saadud täpsustatud summad, koolipiima ja -puuvilja toetuseks saadud 7000 eurot ning 6300 eurot vallavalitsuse autode kasutusrendi maksete katteks.

0
  • Laupäeval,  19.märtsil toimunud Kuusalu valla meistrivõistlustel piljardi paarismängus tulid esikohale Argo Linkvist ja Oliver Vares. Neile järgnesid Mati Torop ja Mait Meigas ning Getter Väits ja Veiko Väits.
  • Eesti juunioride rahvuskoondis käsipallis lõpetas Leedus Panevezise Cup´i 3. kohaga. Eesti 1996 ja hiljem sündinud juunioride rahvuskoondis osales turniiril  koos Leedu U20, Leedu U18 ja Läti U18 rahvuskoondistega. Eesti meeskonda kuulusid teiste hulgas Andrei Kunavits Arukülast ning Rainer Seermann ja Ingmar Kasuk Kehrast. Meeskonna pea­treener on Riho-Bruno Bramanis.
  • Aprillis alustab Eesti jalg­pallimeistrivõistluste 4. liiga ja naiste 2. liiga. Meeste 4. liiga ida-põhjatsoonis osaleb tänavu Raasiku FC Joker II, mis on esiliiga Bs võistleva Raasiku FC Joker I duubelmeeskond. Esimene mäng on 10. aprillil Tallinna FC TransferWisega. Naiste 2. liigas osaleb esmakordselt FC Jokeri ja Kuusalu ühendvõistkond, kes peab esimese mängu 17. aprillil Paide Linnanaiskond Tapaga.

0

Kuusalu vallavalitsus otsustas toetada 750 euroga invaujuja Brenda Tilga osalemist treeninglaagrites. Brenda Tilk on täitnud paraolümpia normid kolmel alal – 100 meetrit selili-, 100 meetrit vabalt- ja 50 meetrit liblikujumises – ning taotles vallalt toetust. Kokku kulub ettevalmistuseks ja paraolümpial osalemiseks 12 000 eurot. Ühe treeninglaagri maksumus on keskmiselt 1500 eurot. Treeninglaager Tenerifel kestab 24. märtsist aprilli lõpuni. Seejärel plaanib Brenda Tilk osaleda Euroopa MMil Madeiral. Juuli lõpus tahab ta minna laagrisse Calellasse. „Laagrites osalemine on puudega inimestele väga vajalik, sest Eesti  niiske  kliima  talvisel-kevadisel ajal mõjutab väga meie liikumisaparaadi tööd,“ põhjendab ta. Paraolümpiamängud toimuvad Rio de Janeiros tänavu 7.-18. septembrini.