Neljapäev, 25. mai 2017

Aasta arhiiv2015

0
  • Kehra raudteejaama arendamiseks toetus 784 508 eurot;
  • USA õhuväelased külastasid Kehra Lepatriinu lasteaeda;
  • Vallakodaniku kampaania tõi 26 uut elanikku;
  • Anija volikogu moodustas haldusreformi komisjoni;
  • Pikva uues peomajas esinevad koos staaridega kohalikud laululapsed;
  • REELIKA LOOTUS Kuusalust võitis bestselleri konkursi;
  • Kolga Tasakaalukodu esimene roost ridamaja on valmis;
  • Invaujuja BRENDA TILK Kiiust läheb paraolümpiamängudele;
  • KADRI JAANITS Muuksist sai Soome maineka auhinna;
  • JANNE KERDO: “Kolgas teeme simman-laata.”;
  • Loksa haiglahoone on müügis;
  • Loksa Linnahooldus ühendatakse Loksa Haljastusega;
  • Mistra-Autex tähistas 30. sünnipäeva;
  • Raasiku valla soojamajanduse arengukava on valmis;
  • Raasiku valla laste joonistustest valmis kalender;
  • Aruküla terviserada lõplikult valgustatud;
  • Aruküla ja Raasiku raudteejaama arendamiseks toetus 331 036 eurot.

 

Ostke värsket ajalehte!

 

 

Selle lehe artiklid internetis saadaval 6. jaanuaril.

 

0
Mistra-Autexi kompleks on Raasiku aleviku servas Jõelähtme valla piiril.

Mistra-Autexi kompleks on Raasiku aleviku servas Jõelähtme valla piiril.

Raasiku ettevõte Mistra-Autex kogus oma 30. sünnipäeva peol kingituste asemel annetusi – kohaliku elu edendamiseks saadi 4000 eurot.

Mistra-Autex valmistab Raasikul maailma autotööstusele interjööri- ja pagasimaterjali, automatte ja rullvaipu. Raasiku valla suurim ettevõte Mistra-Autex tutvustas  30. sünnipäeva peol, 12. detsembril vaadet minevikku, olevikku ja tulevikku. Neist viimane oli esitatud huumorivõtmes. Aastaks 2025 on kadunud kõik teeaugud, sest maanteed kaetud vaibaga. Aastal 2050 pole enam liiklusummikuid, sest kasutatakse lendavaid vaipu.
Mistra-Autexi sünnipäevapeol said  tänukirja 31 töötajat, kes on olnud Mistra-Autexis rohkem kui 20 aastat. Ettvõtte juhi Priit Tamme sõnul on staažikate arv meeldivalt suur ning näitab, et kehtib vastastikune usaldus. Kokku on ettevõttes praegu töötajaid üle 300.
Peokutsel oli kirjas: „Juubelikingitusest rohkemgi rõõmu teeks meile kinkija jaoks sobiv annetus Mistra-Autexi eriarvele. Koos MTÜga Tuulekell toetame Raasiku vähekindlustatud peresid.”
Pidulised annetasid kokku umbes 4000 eurot. „Meie juubel on oluline ka Raasiku alevikule. Sünnipäeva puhul tahame kinkida midagi kohalikele ning oleme seda teinud ka varem,” ütles Mistra-Autexi juht.
Ettevõte pakkus välja ideed, mida võiks rahaga alevikus korda saata, appi kutsuti pikaaegne koostööpartner MTÜ Tuulekell, kes aitas mõtteid ellu viia.
Priit Tamm sõnas, et plaanis on esimest korda välja anda Raasiku kooli noore õpetaja stipendium: „Koolil on kandidaadid olemas, kuid nimedest veel rääkida ei saa. Sõltub koolist, millal tuleb info avalikuks.”
Ta lausus, et teine plaan on panna Raasikule Konsumi ette korralik pink, kuna istekohti alevikus napib: „Praegu polegi kusagil jalgu puhata ning õigel asulal peab ikka poe juures pink olema.”
Lisaks on ettevõtte juhi kinnitusel plaanis toetada kohalikke noori, kes on aktiivsed ja andekad, kuid kellel võib-olla ei jätku alati raha, et minna oma unistuste radal.
Toetada soovitakse ka kirikut: „Harju-Jaani kirik on Raasiku ikoon, meie toetus on neile tähtis, oleme neid aidanud ka varem.“
4000 eurot on Priit Tamme sõnul korralik summa: „Tegi rõõmu, et lisaks koostööpartneritele oli eraannetajaid päris palju. See näitab, et peetakse lugu kohalikust elust ja selle toetamisest seal, kus on kõige otstarbekam.”
Ettevõte on osalenud 30 aasta jooksul pidevalt kohalikus elus. Priit Tamm rõhutas, et see on nende jaoks äärmiselt oluline: „Väikesele kohale nagu Raasiku on vajalik, et kohapeal oleksid stabiilne töökoht ning tugiteenused – kool, lasteaed, pood, kirik, spordiseltsid-klubid, kultuurimaja. See on komplekt asjadest, mida inimesed igal päeval tarbivad. Kui saadakse siin palka, tahetakse siia ka tulla ning elama jääda. Muidugi on alati vajadus suurem kui reaalne elu ning meie kohus on olla abiks seal, kus vähegi suudame ja saame.”
Saabuva aasta alguses algab Priit Tammel 3. aasta Raasiku kooli majandusõpetajana, seda tööd teeb ta vabatahtlikult ning palka ei saa: „Soovin, et õpilased saaksid pildi majandusmaailmas toimuvast. Vanad tõed on pea peale kukkunud, uued pole välja kujunenud. Igal aastal on jutt, mida lastele räägin, pisut erinev. Mitmed asjad, mida paar aastat tagasi rääkisin, enam ei toimu. Samas pole praegustes õpikutes sõnagi juttu näiteks deflatsioonist. Uut õpikut oleks tegelikult vaja igal aastal, peab aga mõistma, et õpik pole dogma, sealt saab selgeks vaid põhitõed.”
Koolitöö eesmärk saab tema sõnul täidetud, kui Raasiku noored asutavad õpilasfirma: „Just lõpetasime Mistra-Autexis Tartu noorte projekti abistamise, see on jõudnud nüüd ka „Ajujahi” saatesse.”
Ta lisas, et rõõmu teeks ka igasugune tagasiside – kui noor tuleb 5 aasta pärast ettevõttesse ning sõnab, et majandustundides kuulamisest oli kasu ja ta on loonud oma firma.
Priit Tamm rääkis, et üle poole töötajatest on kohalikud: „Raasikule elama kolimist takistab vabade elamispindade olemasolu. Maju küll kerkib, kuid noored ei suuda osta maja või korterit, rendipindu aga pole. See on koht, kus meie palju aidata ei saa.”
Ettevõtte suurenemise taga on uued tooted ja projektid: „Järelikult meid usaldatakse. Aasta alguses tulid turule uued Volvod, uusi marke on tulemas ka järgmisel aastal. Nendes autodes on rohkem tooteid kui vanasti, need nõuavad ka uusi tehnoloogiaid.”
Mistra-Autexi  käive  on  käes­oleval aastal 21 miljonit eurot, mis on peaaegu 40 protsenti suurem kui eelmisel aastal. Ka 2016. aastal on oodata käibe kasvu umbes 15 protsenti. Ettevõte on investeerinud mitmeid miljoneid uutesse seadmetesse, ehitanud juurde ladusid, laiendanud tootmispindu.
„Oleme oma ajaloo käibe, kasumi, investeeringute ja töötajaskonna poolest praegu suuremad ja paremad kui kunagi varem,” lausus Priit Tamm.
Rääkides lähitulevikust, tuleks ettevõtte juhi sõnul laiendada Paju tänavat ehk Mistra-Autexisse viivat teed, mis on ammu kitsaks jäänud: „Kui kasvab ettevõte, tuleb rohkem veomasinaid ja koormust. Saame aru, et vald ei saa teha kõike korraga, kuid loodame, et järgmisel aastal võiks valmis saada tänava rekonstrueerimisprojekt ning 2017 läheks lahti ehitus. Valla tulubaas on väike, selliseid asju pole kerge teha, küsimus on valikutes.”
Ettevõtte edukuse pandiks peab ta töötajaid, meeskonda, kes on tema ümber: „Muidugi on olnud ka kriise, kuid nende vastu keegi ei saa. Rasketel aegadel tuleb teha otsuseid, kuid mitmed töötajad on pärast kriisi uuesti tööle võetud. Toimib vastastikune usaldus – töötajad on meile väärtuslikud ning meie oleme omakorda suutnud hoida nende huvi.”
„Töötajate väärtust kinnitab see, et kui mina tahaks teha ettevõtet ja nemad mitte, poleks siin midagi – kui aga mina ei tahaks ja nemad soovivad, oleks ettevõte siiski olemas,” märkis Priit Tamm.
Staažikad töötajad kommenteerisid, et Mistra-Autexis on neid nii kaua hoidnud meeldiv töökeskkond, kodulähedus ning töö, millega ollakse harjunud.

0

„TARVO REE on ehe näide inimesest, kes teeb oma unistused teoks,“ ütleb lauluõpetaja HELI KARU, kelle õpilaste unistuste täitumisele püüab Pikva peomaja omanik samuti kaasa aidata.

Noored lauljad KEIJO-JOHANN NORDEN, LIIS ÕUNPUU, CARMEN KAALO ja ELIS LOOS koos MAARJA-LIIS ILUSA, oma lauluõpetaja HELI KARU (taga) ning peomaja omaniku TARVO REE ja tema abikaasa KAIRE REEGA.

Noored lauljad KEIJO-JOHANN NORDEN, LIIS ÕUNPUU, CARMEN KAALO ja ELIS LOOS koos MAARJA-LIIS ILUSA, oma lauluõpetaja HELI KARU (taga) ning peomaja omaniku TARVO REE ja tema abikaasa KAIRE REEGA.

„Mulle helistatakse linnast, et teil esineb koos Tõnis Mäega veel keegi, kes ta on. Või siis: kes on Carmen Kaalo, kes laulab koos Maarja-Liisiga,“ muigab pisut üle kuu aja tagasi Pikva külas endises viljakuivatis Vana-Tõlla Peomaja avanud ettevõtja Tarvo Ree.
Helistajad ei tule selle peale, et Eesti tuntud lauljatega esinevad koos kohalikud laululapsed. Tarvo Ree on võtnud endale südameasjaks kohalikke noori lauluhuvilisi tutvustada ka laiemale publikule ning anda noortele võimalus esineda ühel kontserdil koos tuntud lauljatega.
„Nägin üht videot, kus Ivetta Uustalu laulis oma tütrega. See oli nii võrratu, et helistasin Heli Karule ja küsisin – kas saaks nii, et kui meile tuleb esinema mõni täht, laulavad ka kohalikud lapsed,“ ütleb Tarvo Ree.
Muusikaõpetaja Heli Karu oli kohe nõus ning Vana-Tõlla Peomaja avamisel 13. novembril esinesid seal Alen Veziko kõrval ka tema õpilased Liis Õunpuu ja Elis Loos Raasikult. Pärast seda on Pikval olnud veel kaks avalikku kontserti ja mõned kinnised peod. Neil on esinenud Courmet Duo, Tanja ja Swingers ning teised. Viimati käis Vana-Tõlla Peomajas laulmas Nele-Liis Vaiksoo, kelle saatebändis olid teiste seas Olav Ehala ja Lembit Saarsalu, möödunud laupäeval esines Vana-Tõlla Peomajas Maarja-Liis. Kõigil õhtutel on seal laulnud ka Heli laulustuudio noored lauljad, peale Raasiku neidude veel Kristi Traagel, Keijo-Johann Norden ja Carmen Kaalo Anija vallast.
„Olen püüdnud arvestada Tarvo sooviga, et esineksid just kohalikud lapsed ning esialgu valinud need, kellel on rohkem esinemiskogemusi, näiteks Liis ja Elis andsid suvel koos neli täispikka kontserti,“ lausub Heli Karu.
Ta lisab, et tuntud lauljad on lapsi väga kiitnud ning olnud rahul, et saavad koos esineda: „Ka lapsed lähevad sinna laulma suure heameelega. Need kontserdid annavad palju esinemiskogemusi, nad saavad nautida head muusikat ning veeta aega mõnusas seltskonnas.“
Tarvo Ree kinnitusel jaganud Eesti tuntuim saksofonimängija Lembit Saarsalu kõige rohkem kiidusõnu Liis Õunpuu kohta. Raasiku noor laulja tunnistab, et esimesel korral oli nii uhkes kohas laulmise ees veidi hirm, kuid vastuvõtt oli soe ning nüüd ta naudib seal esinemist: „Publik vaatab meid algul küll eestlastlikult umbusklikult, et lapsed tulevad laulma, aga kui oleme ära esinenud, on mõned päris sillas.“
Ta lisab, et tuntud lauljate ees mingit suurt aukartust nad ei tunne pigem on nad seal nagu kolleegid.
Heli Karu ütleb, et temalt on mitu korda küsitud, kas neile makstakse selle eest, et nad käivad Pikval esinemas: „Ei, milleks seda vaja? See on meile võimalus esineda ning Tarvo Ree võiks jätta meid ju kutsumata, siis seda võimalust lihtsalt poleks.“
Need, kes sattuvad Vana-Tõlla Peomajja esimest korda, on enamasti väga üllatunud. Vanast korralikult restaureeritud maakividest hoone on seest väga suursugune – lagedes massiivsed lühtrid, peeglitega sambad, seintel vanad maalid, ümmargused lauad, mis on kaetud toolidega samast riidest linadega, värvilised vitraažaknad. Kõik on omaniku enda maitse järgi tehtud.
Peomaja omanik tõdeb, et Eestis pole enam eriti kohti, kuhu naised saaksid minna õhtukleitides ning mehed frakis või smokingus: „Käisime hiljuti Estonia teatris. Lausa uskumatu, aga pool saali oli purjus soomlasi täis.“
Ta märgib, et vanaaja inimesena mäletab aega, mil kõrtsu ilma lipsuta mehi ei lastud. Tema ise võtab igal Vana-Tõlla Peomaja kontserdil külalisi vastu frakis.
„Üks naine tuli esimest korda siia miniseelikus. Hiljem ütles, et pidi silmad peast häbenema. Kaks meeserahvast ostsid endale siia tulemiseks ülikonna,“ jutustab ta.
Omaniku soov on vähemalt kord kuus korraldada peomajas üks avalik kontsert. Esinejad valib ta alati ise oma muusikalise maitse järgi. See tähendab, et näiteks Meie Meest seal kuulda ei saa, küll aga on uueks aastaks kokku lepitud Ott Leplandi, Smilersi ja Tanel Padari kontserdid.
Piletid on tavapärasest kontserdipiletist kallimad, kuna publik istub laudade taga ning neile pakutakse kohapeal valmistatud õhtusööki.

0

Kehra pagarifirma OÜ Neio kingib ka sel aastal Anija valla 20 vähekindlustatud perele magusa jõulupakiga. „Pakin nende jaoks kringleid ja piparkooke, et jõuluõhtul oleks kõigil hea tuju ning magus laual,“ ütles Tiia Neio. Pakid viivad kohale valla sotsiaaltöötajad hiljemalt jõululaupäevaks. OÜ Neio on vähekindlustatud inimestele jõulurõõmu valmistanud üle kümne aasta.

0

E.W. Ponkala fond määras 2015. aasta auhinna Soome kirjanduse mitmekülgsele ja viljakale eestindajale.

2015. aasta tõi Kuusalu vallas Muuksi külas elavale Kadri Jaanitsale suure üllatuse. Kevadel teatati, et Soome hõimurahvaste kultuurisuhteid edendav E.W. Ponkala fond on valinud ta tänavuseks auhinnasaajaks – tunnustuseks töö eest eriti tänapäeva soome kirjanduse vahendamisel.
Esialgu pidi auhinna üleandmine toimuma kevadel, kuid lükati augustikuusse. Preemia suurus on 5000 eurot.
Kadri Jaanits: „Uudis auhinnast oli suur rõõm ja üllatus, väga meeldiv tunnustus. Ma ei teadnudki, et selline organisatsioon on olemas. Fondi nõukogusse kuuluvad soome-ugri hõimurahvaste kultuuriga seotud inimesed, juhatuse esimees on estofiil Juhani Salokannel. Mul on kahju, et ei õnnestunud augustis auhinna üleandmisele minna.“
Kadri Jaanits on tõlkinud soome autorite Katja Kettu, Tuomas Kyrö, Rosa Liksomi, Hannu Mäkelä, Salla Simukka ilukirjanduslikke teoseid, aga ka Erkki Tuomioja ja Seppo Zetterbergi ajalooteemalisi raamatuid.
Kokku on tema tõlgitud raamatuid ilmunud 40 ringis. Praegu tõlgib ta Sofi Oksaneni uut romaani „Norma“, mis tuli Soomes müüki septembris.
Hiljaaegu lõpetas Kadri Jaanits Katja Kettu romaani „Ööliblikas“ tõlkimise, Soomes on seda teost palju kiidetud. Sündmused leiavad aset tänapäeva Marimaal ning Vorkutas sõjaaegses ja -järgses vangilaagris.
„Katja Kettu tekste on raske tõlkida. See sai selgeks juba tema eelmise romaani, „Ämmaemand“ kallal töötades.  „Ämmaemanda“ tegevustik toimub Lapimaal, kasutatud on murret ja vanaaegset soome keelt. Küsisin mõnda asja otse kirjanikult, otsisin internetist, päris palju tuli uurida ja mõelda. Kuna korraga tõlgiti seda romaani mitmesse keelde, korraldati tõlkijatele seminar, minul oli siis juba tõlge valmis, osalesin koordineerijana. Ka kirjanik oli kohal ja jagas selgitusi. Tänapäeva kirjanduse tõlkimisega on hea, et saab vajadusel autoriga kontakti võtta ning Kettu puhul on see igati õigustatud – oleks kahju, kui tema isikupärasest ja lopsakast keelest midagi kaotsi läheks,“ kõneleb tõlkija.
Tõlkima hakkas Kadri Jaanits Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna läänemeresoome keelte õppetooli tudengina, põhiainena õppis ta soome keelt ja kultuuri. Kindlam plaan tõlkijaks saada tekkis 3. kursusel, kui kirjutas tõlketeemalise seminaritöö ja juhendaja julgustas ka ise kätt proovima. Poolteist aastat õppis ta vahetusüliõpilasena Helsingis.
„Tõlkija jaoks on kõige parem, kui tunned tõlgitavat keelekeskkonda – kultuurikonteksti, inimeste mõttemaailma. Pealtnäha ei pruugi Eesti ja Soome vahel olla suuri erinevusi, aga mõnes valdkonnas võib tekkida vääritimõistmist. Näiteks räägivad eestlased kiiresti ja on normaalne, et elatakse teiste jutule aktiivselt kaasa, sekkutakse, võetakse jutulõng üle. Soomlane kuulab vaikselt, laseb teisel jutu ära rääkida. Eestlased ei oska small talk`i ehk viisakusvestlust, minnakse kohe asja juurde,“ kirjeldab ta.
Kadri Jaanits lõpetas Kolgas kooli 1994. aastal, oli keskkooli esimene lend. Tartu Ülikooli teadusmagistrikraadi sai 2004. aastal. Mõnda aega töötas reklaamibüroos reklaamitekstide kirjutaja ja toimetajana, ent tõlkimine meeldis rohkem.
„Kui tahad maal elada, siis annab tõlkimine võimaluse teha tööd kodus. Elan Muuksis, meie koha nimi on Ristiku. Mulle sobis kojujäämine hästi, meeldib üksi nokerdamine ja pusimine. Töötan piltlikult öeldes nii, et üks silm vaatab arvutit, teine raamatut. Teen koostööd Soome Instituudiga, kes toetab ja täiendkoolitab tõlkijaid ja soome keele õpetajaid. Ponkala fondi auhinnast läheb osa kindlasti arvutiga kaasnevasse ning sõnaraamatute ja raamatute soetamiseks.“
Kadri Jaanits kuulub Eesti Kirjanike Liidu juurde loodud tõlkijate sektsiooni, mis korraldab suvekoole ja teemaseminare. Soome Kirjanduse Teabekeskus koondab soome keelest tõlkijaid üle maailma, neil on internetis oma foorum.
Erkki Wilho Ponkala oli Soome rahvakooliõpetaja ja äritegelane, fondi asutas ta 1924. aastal, et toetada hõimurahvaste kultuure ja kultuurisidemeid. Varem on eestlastest saanud Ponkala fondi auhinna Lennart Meri, Viivi Luik, Debora Vaarandi, Märt Väljataga, Tõnu Õnnepalu, Linda Viiding, Piret Saluri, Jan Kaus, Joel Sang, Jaak Prozes.

0

Alavere põhikooli direktori Renna Reisi taotluse põhjal lühendas Anija vallavalitsus talvevaheaega Alavere koolis kahe päeva võrra ning kehtestas veebruaris lisavaheaaja. Kuna talvine vaheaeg on sel õppeaastal tavapärasest pikem ning kolmas õppeveerand on koolis kõige pikem, pidas direktor mõistlikuks, et talvevaheaeg kestab 23. detsembrist 6. jaanuarini ning 25.-26. veebruaril on lisavaheaeg. Kuna 24. veebruar on riigipüha ja vaheajapäevadele järgneb nädalavahetus, kujuneb vaheaja pikkuseks viis kalendripäeva. Ettepanekuga oli nõus ka kooli hoolekogu.

0

Raasiku vallavalitsuse teenistujad ning hallatavate asutuste juhid saavad jõulupreemiat 200 eurot. Rahandusosakonna juht Evelyn Velberk ütles, et preemiate maksmiseks on raha olemas, puudu jääb ainult Aruküla põhikooli ja Aruküla raamatukogu eelarves, puuduolev summa otsustas vallavalitsus eraldada reservfondist. Vallavanem ja vallavalitsuse liikmed jõulupreemiat sel aastal ei saa. Vallavalitsuse teenistujate jõulupreemiateks kulub 4500 eurot, allasutuse juhtide preemiateks 2329 eurot. Allasutused otsutavad ise, kellele ja kui palju preemiat maksta.

0

Kuusalu valla invaujuja täitis olümpianormi kolmel alal.

Invaujuja Brenda Tilk läheb 2016. septembris Eestit esindama Brasiiliasse Rio de Janeirosse paraolümpiamängudele. Ta on täitnud paraolümpia normid kolmel alal: 100 meetrit selili-, 100 meetrit vabalt- ja 50 meetrit liblikujumist.
Ujuja ütles, et on väga rõõmus: „Olümpiale võistlema pääseda on iga sportlase unistus. Tuleval aastal sõidan aprilli lõpus Euroopa meistrivõistlustele ja augusti lõpus Brasiiliasse, paraolümpia avatakse 7. septembril.“ Olümpiaks valmistumine algab kohe pärast aastavahetust, 8. jaanuaril sõidab ta treeninglaagrisse Tenerifele.
Brenda Tilk elab Kiius, kuulub Tallinna spordiklubisse Meduus, tema treener on Õnne Pollisinski. Lõppenud nädalavahetusel sai Brenda Tilk Eesti meistrivõistlustelt ujumises kaks hõbe- ja ühe pronksmedali.

0

Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste aasta viimases mängus alistas HC Kehra/Horizon Pulp & Paper pearivaali Põlva Serviti.
Kolmapäeval, 16. detsembril Kehras toimunud mängus alistas kodumeeskond põlvakad 26:24 (14:13). Kogu mängu domineerisid väljakuperemehed, kuid lõpus vähendas Serviti vahe vaid ühepunktiliseks. Viimasel mänguminutil kindlustas võidu Marko Slastinovski tabav vise.
Marko Slastinovski oli 9 väravaga ka kehralaste resultatiivseim. Dmytro Jankovski viskas 6 väravat.
„Kuigi medaleid jagatakse kevadel ja kõik on veel lahtine, oli meie jaoks oluline lõpetada aasta liidrina,“ kommenteeris Kehra meeskonna peatreener Indrek Lillsoo.
Ta lisas, et pärast edukat karikafinaali tehti videoanalüüsi ning sellest oli kasu: „Meeskond näitas nüüdki Serviti vastu sisu, vaatamata sellele, et pidime läbi ajama haigestunud Uku-Tanel Laastu ja vigastatud Kaupo Liivata. Kuigi kuu aja pikkuse raske tsükli tõttu tundsid mehed väsimust.“
Treener kiitis ka väravavaht Mikola Naumi.
Meistriliiga mängudes on nüüd kolmenädalane paus. Jõulupuhkusele läks HC Kehra liidrina – 12st mänguga on saadud 22 punkti. Järgnevad Põlva Serviti 20 punktiga, Viljandi HC 16, HC Viimsi/Tööriistamarket 12, Aruküla SK 9, Audentes SK 3  ja SK Tapa 2 punktiga.
Meistrivõistluste järgmine voor algab 6. jaanuaril, Kehra meeskond mängib siis koduväljakul Viljandiga.
Aruküla kohtub 10. jaanuaril võõrsil Tapaga.

0

Margus Molok22. detsembrist töötab Anija vallavalitsuses majandus­spetsialistina Margus Molok (pildil). Ta on pärit Raasikult, lõpetanud Raasiku põhikooli ja 1981. aastal Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi. On töötanud mehhaanikuna autobaasis, ehitusega seotud ettevõtetes ning reisijateveoosakonna juhatajana Harjumaa Liinides. Alates 2007. aastast on ta pojaga kahasse loodud ehitusfirma Raikomar üks omanik. Algul tegutses firma Eestis, viimased viis aastat elas ja töötas Margus Molok Soomes, nüüd elab Aegviidus. „Plaanisin veel aastaks Soome jääda, kuid hakkasin ka Eestis töökohta vaatama ning kandideerisin siia,“ lausus ta. Esmalt kandideeris Margus Molok vallavalitsuse majandusteenistuse juhi kohale, detsembri alguses, kui vabanes majandusspetsialisti ametikoht, sõlmiti temaga esialgu töövõtuleping. Majandusspetsialisti kohale tehti konkurss ning nüüd on Margus Molok selles ametis.