Esmaspäev, 20. veebruar 2017

Aasta arhiiv2014

0

Kuusalust alguse saanud talukaupade otsemüük käib kord nädalas ka pimedatel talveõhuttel.

Eestis on viie aasta jooksul tööle hakanud 12 OTTi (Otse Tootjalt Tarbijale) kaubakohtumist. MTÜ Raasiku Valla OTT on viinud tootjaid ja tarbijaid kokku alates jaanuarist 2010. Kohtumispaik on plats Aruküla aleviku keskel Tallinna maantee ja Linnu tee ristumispunktis, puu- ja juurviljakioski ümber neljapäeviti kella 18.30-19.30.
Raasiku OTTi eestvedaja Meeli Teder kinnitas, et turg on toimunud hoolimata ilmast igal neljapäeval ning möödunud sügisel oli kauplemine eriliselt hoogne.
Köögiviljade, piima, liha, munade jm tootjaid on MTÜ kodulehel kirjas paarkümmend, müüjate hulk turupäevadel varieerub – algusest peale on müümas käinud Virma talu Anija vallast Lükati külast, Valgesoo talu Saha külast Jõelähtme vallast ja Kiviloo kõrts Raasiku vallast. Hilisemad liitujad on Kõrgemäe talu Pikaverest ning OÜ Maheleib Jürist. Meeli Teder märkis, et niiöelda ühekorramehi on olnud, kuid nendega on töömahukam – ei saa paika tellimussüsteemi, ostjad ei tea, mis kaupa on turupäeval saada.
Tooted on kirjas internetis OTTi kodulehel, kus saab neid endale valida, ette tellida ning seejärel turuplatsile järele minna. Kõiki müüjaid kodulehel pole, on ka neid, kes ei soovi enda nime kirja panna. Müüjatest, kes tulevad turule oma kaupa müüma, annab Meeli Teder enne neljapäeva teada Facebookis.
„Enne pühi tahavad kõik ette tellida, et olla kauba saamises kindel. Kui toojal kaupa ei jätku, võetakse tellijaga ühendust. Kui on lootust, et on piisavalt, ei hakata ette tellima, inimene on mugav,“ sõnas ta.
Tellitakse ka väljapoolt Raasiku valda – viimati soovis Läänemaa üks lasteaed Raasiku OTTi veebi kaudu Koksvere veski jahu. Kõige kaugem tootja on Loona talu Võrumaalt. Nemad käivad Arukülas müümas kord kuus.
Meeli Teder jutustas, ta peab korraldajana tulema kohale vähemalt pool tundi enne turu algust, et aidata kõikidel kauplejatel koht leida: „Olen lubanud vallavalitsusele, et turg ei ummista tänavaid. Vahel on seda raske tagada, sest inimesed käituvad erinevalt, kui palun oodata, kuni müüja paneb oma kauba välja. Paraku on ka läbi turuplatsi sõitjaid.“
Kui müüjad saabuvad, läheb Meeli Teder neid tervitama ning organiseerib, kes kuhu müügiletiga mahub: „Alguses tuli müüjaid ise leida ning selgitada, mis eelised on neil kaubapäeva kasutades. Müüjaid olen leidnud tuttavate jutu põhjal, laatadelt, Maalehest. Olen vaadanud, et oleks kõiki kaubagruppe. Kuna meil polnud lihamüüjat, võtsin enda peale Rey lihatööstuse kauba vahendamise. Nüüd oleme juba nii tuntud, et ei pea enam müüjaid otsima, nad tulevad ise meie juurde.“
Ta lausus, et kõige vilkam müük toimub suvel: „Siis müüakse kasvuhoones üle jäänud tomateid või harvendamisest pärit porgandeid. Suvel on ka ostjaid rohkem. Praegu kukuks turg kokku, kui poleks kalamüüjat. Paljud tulevad ainult selle pärast ning järjekorrad on pikad. Kehva ilmaga on ostjaid vähem. Kord juhtus, et ilm oli ilus, kuid ostjaid polnud – Arukülas oli pangaautomaat katki.“
Meeli Teder jutustas, et kuigi müügiplatsil kipub olema kitsas, on asukoht hea, juurde oleks vaja valgustust: „Eelmisel aastal oli jutt, et saame lisavalgustuse. Õnneks on müüjad enda eest hoolitsenud ning lambid kaasa võtnud.“
Ta rääkis, et järgmisel aastal on OTTil plaanis 2 festivali – märtsis Raasikul ning aprillis Arukülas. Nende jaoks saadi toetust kohaliku omaalgatuse programmist. Sügisel on tulemas lõikuspidu – maitseelamuste koja abil valmistatakse kohalikust toidust söök.
Küsimusele, miks käivad oma kaupa müümas, vastasid Raasiku OTTi tootjad, et ostjaid on palju, see on hea võimalus teenida, tutvuda teiste tootjatega, luua kontakte ning ühendada kogukonda.
Raasiku valla elanik Mare Meerits sõnas, et on püüdnud külastada turgu vähemalt kord kuus: „Käin, sest mujalt ei saa nii värsket kaupa, linna söögikraami pärast ei sõida. Muidugi on OTT kallim kui Konsum, kuid kvaliteetse toidu arvelt ei tohi kokku hoida ning müüjatele, kelle turu korraldajad on leidnud, võib kindel olla.“
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kinnitas, et OTTi kaubakohtumiste platsi valgustusest on juttu olnud nendega, kes käivad platsil regulaarselt ostmas: „Millalgi realiseerub see jutt ka tegudeks.“
Kuusalu OTT – Eesti esimene
OTT-liikumise algataja on Sirkka Pintmann Kolgast. Tema eestvedamisel alustas Eesti esimene OTT kaubakohtumine Kuusalus – see toimus suvel 2009. Esialgu koguneti kirikuaia taha endise pastoraadi saunamaja juurde, hiljem koliti ümber muusikakooli esisele platsile. Kaubakohtumised toimuvad reede õhtuti.
Rohkem kui viie aasta jooksul on Kuusalu OTTil olnud edukamaid ja vaiksemaid aegu, ent kaubakohtumised jätkuvad. Sirkka Pintmanni sõnul on tootjate ja tarbijate omavahelised suhted kujunenud Kuusalus selliseks, et seal enam eraldi otsest vahendajat polegi. Koordinaatori rolli peab Kai Valdmann, kes hakkas endavalmistatud koduleibu müüma kohe Kuusalu OTTi esimesest kokkusaamisest.
Kai Valdmann: „Suvel oli ostjaid rohkem, siis käisid ka suvitajad ja parkimiskohta oli kaubakohtumiste ajal raske leida. Praegu on vähem, aga rahvast ikka tuleb. Müüjaid on kümmekond. Jõelähtme kandist saabub mooside müüja, keegi kaugemalt kalamees müüb marineeritud angersäga. Kohalikest tootjatest müüvad Aamanid, Inna Malm, Ene Lõoke, Lembit Kaasik, aegajalt ka Hinnu Seafarm.“
Pimedal ajal teeb muret kunstide kooli esise platsi kehv valgustus, varem oli veel pimedam, nüüd on  hoone katusele pandud lisatuli.
Kolga OTT käivitus juunis
Kolga OTTi algatasid Sirkka Pintmann, Maria Prääts, Mari-Liis Lilleleht ja Karoliina Juurik. Esimene kaubakohtumine oli tänavu juuni keskel. Esialgu oli müüjaid rohkem, sügisel pimedal ajal on jäänud vähemaks. Kohtutakse neljapäeva õhtuti.
Esmalt oldi lasteaia vastas platsil, kuna seal on pime, on nüüd mindud lähedaloleva kortermaja lambi juurde. Kaubakohtumiste peamine koordineerija Mari-Liis Lilleleht arvab, et lumetormide ja külmaga hakatakse kogunema kohviku kangialuses.
„Meie raskus on väiksus, toome toidukraami teiste OTTide kaudu, korraldame transpordi, kogume toiduaineid ka kohalikelt müüjatelt. Kohalikud tootjad müüvad leiba, mett, sinki, porgandeid. Oleme optimistlikud, vahepeal oli vaiksem, järjest on hakatud meid avastama. Oleme Sirkkaga käinud Eesti kõigis OTTides, kõik ütlevad, et esimene aasta on raske, siis hakkab paremini minema,“ räägib ta.
Kehras ja Loksal OTT kaubakohtumisi pole
Kehra ja Loksa linnas on aastaid harjutud talutooteid ostma turult, kus müüdi nii toidukraami kui ka riideid. Turg on jäänud järjest pisemaks, müümas käiakse rohkem laupäeval. OTT-i kaubakohtumisi Kehras ja Loksal ei ole.

0
  • Anija vallavalitsus kuulutas välja konkursi Aasta Tegijate leidmiseks;
  • Anija valla turismilogo on Anija Eit;
  • Anija valla maamaks ei muutu,
  • JÜRI LILLSOO: “Kehra elukeskkond ei tohi sõltuda erafirmast.”;
  • “Saladused” ja “Suletud uste taga” võtted Kehras;
  • Kuusalu Grossi toidupoe laienduse planeering valmis;
  • Kuusalu uues kooris laulavad õpetajad ja lapsevanemad;
  • Kuusalu Söögitoa cateringil on jõulude ja aastavahetuse paiku palju tööd;
  • Kolga laadal käis kauplemine ja simman koos;
  • Nordic Houses alustas Norras puidust korrusmajade ehitust;
  • MARIA ANTONS-VALNER Parksist teeb tellimise peale luuletusi;
  • Kuusalu valla pensionärdele jõulukingiks 20 eurot;
  • ELEN ja MADIS SÕNAJALG toodavad Pikaveres suitsuliha;
  • Raasiku vald saab uue bussi;
  • Kommipakid lasteaedade ja koolide lastele;
  • Facebooki grupis Eluterve Raasiku on üle 200 liikme;
  • Siiani on riigikogusse kandideerimisest teatanud ANDRE SEPP ja RAIVO UUKKIVI;
  • Külavanemate ümarlauas räägiti naabrivalvest;

Ostke ajalehte!

Selle lehe artiklid on internetis loetavad alates 7. jaanuarist.

 

0

9. detsembril teatati, et Kuusalus Kursi külas asuvas­se majja oli päe­va jooksul sisse murtud ning varasta­tud elektroonikat ja ehteid. Vargu­se­ga on tekitatud kahju kokku umbes 5700 eurot.

9. detsembril kell 16.49 toimus liiklusõnnetus Kuusalu vallas  Kiius Vana-Narva maantee  ja Veski tee ristmiku juures, kus 34-aastase Sille juhitud sõiduauto Mitsubishi sõitis ette peateel liikunud sõiduautole KIA, mida juhtis 42-aastane Anu. Mitsubishi juht toi-metati Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

13. detsembril teatati, et Raa-sikul Kulli külas asuvasse kuuri oli sisse murtud ning varastatud murutraktor ja neli suverehvi. Vargusega on tekitatud kahju kokku um­bes 2500 eurot.

0

Priit Tammeraid,
Raasiku vallavolikogu asendusliige

Mul oli suurepärane võimalus osaleda Raasiku vallavolikogu töös asendusliikmena veidi enam kui pool aastat. Nagu demokraatiale kohane, moodustub suurimat eesmärkide ühisosa omavatest volikogu liikmetest koostöögrupp, keda suures poliitikas võib nimetada koalitsiooniks. Meie volikogus leidsid omavaheliseks koostööks parimad alused valimisliit Kodukoha Eest, mille nimekirjas ka mina kandideerisin, ja valimisliit Üheskoos. Lisaks liitus meiega IRLi nimekirjast ainus volikogusse valituks osutunu. Koos mõningate arusaamatustega sai komplekteeritud uus vallavalitsus.
Usun, et mitmed tegevused on läinud uuel vallavalitsusel hästi ja mitmed eelmise vallavalitsuse poolelijäänud algatused, sealhulgas mõned „kõveraks läinud“ projektid, on sirgeks sätitud. Seega – üldiselt on kõik ju väga hästi.
Volinike riskantsed
mängud
Ma ei soovi ega saa leppida sellega, kuidas lahendati juba pikka habet kandvat Lennu kinnistu ja sinna ehitatava tootmishoone probleemi ja ma ei soovi olla osa inimeste ringist, kes on valminud lahenduse taga. Siin ei saa de jure uuele vallavalitsusele midagi ette heita – vanalt vallavalitsuselt külma tuule kätte ja kõikuvale oksale jäetud „munad“ on valla ja seaduse aspektist ilusasti koju toodud ja sooja korvi pandud.
Lennu probleem oli huvide konflikt ettevõtja ja Kalesi küla elanike vahel: Kalesi küla elanikud ei soovinud enda elumajadest 200 meetri kaugusele tootmiskompleksi ning Kalesi küla huve tugevalt esindav valimisliit Üheskoos muutis Lennu kinnistu tootmismaaks muutmise sisuliselt võimatuks. Maa muutmise otsustamisel olid Üheskoos liikmed, ja meenutades vist ka IRL, maa sihtotstarbe muutmise vastu. Seda hoolimata asjaolust, et muutmata jätmine oleks halval juhul võinud vallale maksma minna, kahjunõudena ettevõtjalt, valla kahe aasta investeeringute mahu ehk ligi 300 000 eurot. Õnneks võeti otsus sihtotstarbe muutmise kohta ülejäänud volikoguliikmete häältega siiski vastu. See oli esimene hetk, kus mõistsin, et ma ei soovi volikogu laua taga istuda koos inimestega, kes seavad ühe küla kitsa huvi ülemaks vallaelanike enamuse huvist, riskides sealjuures valla jaoks hiigelsuure kahjunõude tekkimisega.
Lennu kinnistu tee
kulukas lugu
Arvates tehtud kulutuste umbmäärast kogumaksumust võib oletada, et antud ettevõtja on kandnud oma rumaluse ja erinevate kõvade kivide jahvatamise tulemusel kulusid suurusjärgus umbes 400 000 eurot. Miks kirjutan „kandnud kulusid“ ja mitte „teinud investeeringuid“? Sest hoone ei ole tänu piiratud ligipääsule kasutatav. Selles on süüdi muidugi peamiselt ettevõtja, kes on kulutanud 50 000 eurot ja ehitanud tee, mis pole kooskõlas valla nõudmistega ega võimalda piisavat liikluskoormust. Vald on loomulikult seisukohal, et kelle asi? Ettevõtja ei saa oma „putka“ juurde raskeveokitega enda rumaluse tõttu. Ja tõepoolest – kelle asi? Teed saab ju parandada, seda saab üles võtta, kuid kõike otsast alustades tuleb kanda täiendavaid kulusid suurusjärgus 100 000 eurot.
Rumal lugu on see, et erinevalt vallast pole äriühing eelarveline institutsioon  ja  peab oma  tegevuseks raha äritegevusega teenima. Arvestades senist kulu ja Eesti tavapäraseid kasuminumbreid ettevõtetel, peab ettevõtja iga euro teenimiseks 12 euro eest müüma. See tähendab, et Lennu kinnistuga seotud kulude katmiseks peab ettevõtja parimal juhul müüma 4 800 000 euro eest toodangut. Seda on päris palju. Eriti olukorras, kus planeeritud tootmispind seisab tühjalt.
Kes siis tegelikult kaotab?
Vaadates lugu sisuliselt, oli Lennu kinnistu viletsa viljakusega madal põllumaa Aruküla puhastusseadme taga. Leidus ettevõtja, kes täitis selle maa ja soovis sinna rajada tootmise algselt 2000 ruutmeetrile. Selline kogus tootmispinda suudaks arvatavasti pakkuda kuni 30 töökohta. Seda pole vähe Aruküla jaoks, kust on viimase 20 aastaga sisuliselt kadunud kõik kohalike elanike suuremad tööandjad peale vallavalitsuse. Kuid praeguses olukorras sai sellest plaanist vaid 1000 ruutmeetri suurune tondiloss, kusagil hinge vaakuv ettevõte ja mudase tee asemel mööda nõuetele mittevastavat asfaltteed koju sõitvad Kalesi küla elanikud.
See on vaid olukorra kuiv kirjeldus. Kuidas paistab tekkinud olukord väljapoole Raasiku valla piire – kas mitte pole tegu jõulise sõnumiga ettevõtjatele meie valla ettevõtjasõbralikkuse osas? Volikogu ei taha leida olukorrast väljapääsu ja meid ei huvita käekäik ettevõttel, kelle eesmärk oli lisaks kasumi teenimisele luua meie valda reaalseid töökohti. Ometigi on vallaelanike heaolu ja valla areng see, mille eest volinikud seisma peaksid. Hetkel tunnen, et tekkinud olukorras seda ei tehta ning volinikuna jätkamine annaks vaid võimaluse tulevikus peeglisse vaadates näha inimest, kes vastu omaenese tahtmist oli osaline enda arust ebaõigete otsuste sünni ja õigete otsuste surma juures.
Seda kõike on minu kitsarinnalise hinge jaoks liiga palju ja sellest tulenevalt ei soovi ma volikogu saalis enam edasi istuda.
Ma ei ole tuttav selle loo üheks peategelaseks oleva ettevõtjaga ning kogu siintoodud info põhineb üldlevinud infol ja tegevusel volikogus.

0

Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste II liiga ida-põhjatsoonis on Anija valla meeskond 7 vooru järel 7 meeskonna seas 6. kohal.
Seitsme vooruga on Maccabi Kehra Anija vald saanud 1 võidu, 2 viiki ja 3 kaotust ning on liigatabelis 5 punktiga eelviimasel, 7. kohal.
Neljandas mänguvoorus jäi Maccabi Kehra Anija vald 2:6 alla Santeh II-le, Anija valla meeskonna kasuks lõid väravad Dmitri Gostev ja Pavel Hartšuk, vastased said esimese punkti Eduard Usikovi omaväravast.
Viiendas voorus jäädi 3:4 alla Swedbankile. Ühe Maccabi värava lõi Konstantin Lunev, kaks olid vastaste omaväravad. Ka Maccabi „kinkis“ vastasmeeskonnale ühe värava, selle lõi Andrei Titov.
6. voorus sai Anija valla meeskond tabelisse esimese võidu: SK Kadrina alistati 8:6.  Kaks väravat lõid Eerik Elenurm ja Sergei Ziedjalis, ühe Aleksandr Gostev, Andrei Titov, Aleksandr Berg ja Leonid Turok.
Laupäeval, 13. detsembril Viimsis toimunud 7. vooru mängus kaotas Maccabi Kehra Anija vald SK-le Rinopal 5:13.

0

KAIDO LAAS

Pühapäeval, 14. detsembril toimusid Tallinna Sparta spordiklubis Wattbike võistlussarja 2. etapi võistlussõidud.
Wattbike´s võisteldakse sisetingimustes ja treeningratastel. 2001. aastal ja hiljem sündinud poistel ning 1999. aastal ja hiljem sündinud tütarlastel tuli 15 minuti jooksul võimalikult palju kilomeetreid sõtkuda, kasutada seejuures oskuslikult Wattbike ratta erinevaid koormusvõimalusi. 10 kilomeetri piiri suutis ületada vaid üks võistleja, Anton Litvintsev Jaan Kirsipuu Rattakoolist. Tema tulemus 10,38 kilmomeetrit tegi keskmiseks kiiruseks 41,5 km/h. Teise koha sai Stefan Lootus Kuusalu Rattaklubist, kes jõudis sõita 9,85 km ning sai keskmiseks kiiruseks 39,4 km/h.
5. koha sai Aidi Gerde Tuisk Kuusalu Rattaklubist. Tema sõitis 8,79 km ja sai keskmiseks kiiruseks 35,2 km/h, tütarlaste N16 klassis oli see  teine tulemus.
Ülejäänud Kuusalu Rattaklubi võistlejatest said Pärtel Lahtvee ja Artur Kupp kirja vastavalt 8,45 ning 8,30 km ning said M14 poistest 5. ja 6. koha. M12 klassis võistlev  Rain Roos sõitis välja 7,80 km ning sai sellega 5. koha.

0

Kolmapäeval, 3. detsembril toimusid Tallinna, Rapla ja Harju maakonna ehk Põhja-Eesti piirkonna   koolidevahelised  saalihokivõistlused  6.-9.  klassi  õpilastele.
Eesti Koolispordi  korraldatud võistlusel osales 9 poiste ja 4 tüdrukute võistkonda. Kolga kooli meeskond sai 2. koha. Võistkonnas mängisid Joonas Laanpere, Sten Vahtras, Vimme Susi Varul, Artur Treiberg, Uku Morten Laurits, Ermo Vetemaa, William Wa Õunpuu, Robi Varul ja Nikolai Treiberg.
Kolga võistkonna juhendaja Signe Teesalu rääkis – kuna ta on koolis ainuke kehalise kasvatuse õpetaja, toimuvad kehalise kasvatuse tunnid poistele ja tüdrukutele koos: „Saalihoki on mäng, mida saavad poisid-tüdrukud mängida koos ja on enam-vähem võrdsed  ning  keegi  ei  tee  kellelegi  liiga. Seetõttu mängime seda nüüd teist aastat ja lastele meeldib.“
Tänavu otsustati ka võistlema minna, eelnevalt käidi korra kuus Kuusalu saalihokinaiskonna juures treenimas.
Võistlustele sõideti vaid poiste võistkonnaga transpordiprobleemide tõttu. Poisid viis õpetaja ise  kohale väikebussiga, kahe võistkonnaga sõitmiseks olnuks vaja suurt bussi.
Piirkonnavõistlusel saavutatud hõbemedal andis Kolga kooli võistkonnale õiguse osaleda veebruarikuus Tartus toimuval finaalturniiril.

0

Reedel, 12. detsembril toimus Paides Eesti Koolispordi Liidu korraldatud Sportland 3×3 rahvaliiga korvpallifestival.
Kokku võistles korvpallifestivalil 24 võistkonda. Kõik kolm osalenud Kuusalu keskkooli võistkonda said Paides medali. 4.-5. klasside poiste võistkond saavutas esikoha. Võistkonnas mängisid Argo Seljand, Aaron Allmägi ja Miikael Martti Vatunen. Kuusalu kooli sama vanuseklassi tüdrukud Carmen Pajuste, Kärt Kirsimaa ja Anett Kirt said 2. koha ning 6.-7. klassi tüdrukud Cristina Kivisik, Aidi Gerde Tuisk ja Ege-Liis Pärkson tõid oma koolile 3. koha. Kõigi kolme võistkonna juhendaja on kehalise kasvatuse õpetaja Margus Keerma.
3×3 korvpallis on väljakul 3 võistlejat, mängitakse ühe korvi all. Mäng kestab 10 minutit. Võidab võistkond, kes lõpuks juhib või kogub esimesena 15 punkti.

0

Möödunud nädalal said HC Kehra esindus- ja duubelmeeskond Eesti meistrivõistlustel kirja võidu, Aruküla kaotuse.
Kehra esindusmeeskond HC Kehra/Horizon Pulp & Paper alistas teisipäeval, 9. detsembril meistriliiga 10. vooru mängus audentese 39:20 (18:11). Kehralaste resultatiivsemad olid Marko Slastinovski 8 ja Mihkel-Matteus Luik 6 väravaga.
Peatreener Jüri Lepp kommenteeris pärast mängu: „Saime teisel poolajal kaitse paremini tööle ja tegime suurema vahe sisse. Kohati oli märgata seda, et mehed tahtsid väravaid saada natuke liiga lihtsalt.“
Aruküla SK jäi samal päeval 19:39 (11:22) alla Põlva Serviti meeskonnale. Aruküla suurimad väravakütid olid Rauno Esop ja Andre Sild, kumbki viskas 5 väravat.
„Serviti on meie jaoks praegu liiga hea. Meil on probleeme vigastustega ning nii puudusid teiste seas Mihkel Vaher, Siim Soome ja Enrico Anton,“ ütles Aruküla SK treener Toivo Järv.
Kümne vooru järel on HC Kehra ja Põlva Serviti 18 punktiga liidrid, Aruküla SK on 4 punktiga 6. kohal.
Esiliigameeskond HC Kehra/Primend alistas esmaspäeval, 8. detsembril võõrsil toimunud mängud SK Tapa 29:25 (13:14). Kehralaste resultatiivseimad olid Ott Viirmann 9 ja Freddi Turmann 6 väravaga.

0

Kolgaküla rahvamajas toimunud kokkutulekul tähistati 130 aasta möödumist Simititsasse väljarändamisest, osales 64 inimest.

Kolgakülas laupäeval, 13. detsembril toimunud kokkutulek oli järg Kolga muuseumis 15. novembril korraldatud seminarile „Paremat elu otsimas“. Valdavalt olid Kolga muuseumis kohal Simititsa väljarändajate järeltulijad. Kuna siis räägiti ka teistest välis-eesti küladest, kuhu Kuusalu kihelkonna rahvast oli paremat elujärge otsides rännanud, otsustati, et veel tänavu saadakse kokku ja räägitakse Simititsast põhjalikumalt.
Kokkutuleku üks peakorraldajaid oli Lahemaa Retked OÜ giid Riina Laanetu, kes ise pole Simititsaga seotud. Simititsasse väljarändamise lähenevast 130. aastapäevast rääkis talle esmalt ajaloolane ja giid Anne Kurepalu,  see hakkas huvi pakkkuma. Kui töötas vahepeal Kolga muuseumis koos Ulvi Meieriga, puutus kokku Simititsa materjalidega.
Kolgakülas ütles Riina Laanetu, et tema töö on nüüd tehtud, Simititsaga seotud rahvas kokku saadud ja ta taandub.
Kolgaküla kokkutulekut juhtinud Väino Eskeni isa sündis Simititsas Suugu talus, tema ise aga Leesil samuti Suugu talus. Simititsas elanutest on nende peres alles tädi Emma, kes elab Soomes.
„Minul on Simititsa rahvaga kokkusaamise ja ajaloo uurimisega seotud mõtteid olnud aastaid, tänu Kolga muuseumi tehtud seminarile oleme nüüd siin. Soovitan minna muuseumisse vaatama näitust väljarändajate kohta, see on avatud kevadeni. Varuge aega kolm-neli tundi, sest lugeda, vaadata ja kuulata on palju. Kutsun üles, kellel on veel fotosid ja muid materjale Simititsast, andke muuseumile, neist tehakse koopiad,“ sõnas Väino Esken.
Lepiti kokku, et Kolga muuseum avab veel sel aastal laupäeval, 27. või pühapäeval, 28. detsembril uksed, kui Simititsa-rahva järeltulijad soovivad minna näitusega tutvuma.
Pärimusühing ja tugigrupp
Väino Eskeni küsimusele, kas ollakse nõus Simititsa Pärimusühingu asutamisega, vastasid kõik jaatavalt. Ühing jätkab ajalooliste materjalide kogumise ja salvestamisega. Koostöös Kolga muuseumiga plaanitakse Simititsa asunduse kohta välja anda raamat.
Kevadel tahetakse minna Venemaale, et talgutel korrastada Simititsa kalmistut. Pärimusühingu kaudu on kavas taotleda Venemaa viisat ühiselt.
Nõukogude ajal korraldati igal suvel juunikuu teisel nädalavahetusel väljasõite Simititsasse ning Väino Esken tegi ettepaneku teha tuleval suvel suurem kokkutulek samal traditsioonilisel ajal. Kui varakult ette teada, saab ajaliselt paremini sättida, ka ilm on suvel parem. Paljud teatasid seekord, et kehvade ilmaolude tõttu või ajapuudusel ei saanud Kolgaküla kokkutulekul osaleda.
Moodustati pärimusühingu 5liikmeline tugigrupp. Sinna kuuluvad Väino Esken, kokkutulekulisi registreerinud ja telefoni vahendusel infot jaganud Leili Valk Simititsa Volmanni talust, Vahur Loorits (esivanemad olid Simititsast Pika-Mardi talust), Hando Sert (Järve talu pererahva järeltulija), Aivi Roasto (esivanemad Hinnu talust) ning Anu Karjatse Kolga muuseumist.
Facebookis on loodud Simititsa kogukond, see on kinnine suhtluskeskkond, kuhu tuleb end registreerida. Facebooki kaudu vahendab kogukonnainfot Võrumaa elanik Killu Maadla, kelle ema sündis Simititsas.
Asundused Venemaal – meie kultuurivara
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, ajaloolane Peep Pillak kõneles Kolgakülas ekspeditsioonidest Venemaale: „Eestlaste asundused laiali mööda suurt Venemaad on meie kultuurivara. Eelkõige on läbi uuritud Siberi ja Krimmi eestlased, kaitstud on väitekirju. On viimane aeg hakata tegelema ka nende asundustega, mis on hääbunud. On rõõm, et olete valmis Simititsaga tegelema. Simititsasse sattusin tänu töökaaslasele Silva Paluvitsale, kelle juured on seal. Saabusime Karjala ekspeditsioonilt, otsisime üles Simititsa eestlaste kalmistu. Oli üllatus, et seal elati omal ajal jõukalt, leidsime marmorist eestikeelseid hauakive. Need olid kasvanud võssa, vajunud ümber, puhastasime ja tõstsime püsti.“
Ta on rohkem uurinud Tveri oblastis olnud eestlaste asunduse Toropets ajalugu, seal oli suur eesti kirik, millel oli koguduses 16 000 liiget. Nüüd on kalmistu seal korda tehtud ning kohalike eestlaste initsiatiivil võetud riikliku kaitse alla eesti kultuuri mälestisena.
Peep Pillak märkis, et tema teada on see ainus ametlik eesti kultuuripärand Venemaal ning avaldas lootust, et ehk õnnestub ka Simititsa kalmistu saada kultuuripärandina kaitse alla, kui teha koostööd Simititsa omavalitsuse ja Peterburi kubermanguga.
Muinsuskaitse seltsi juht soovitas panna Simititsaga seotud mälestusi kirja ja hea oleks, kui neid edaspidi ka lugeda saaks. Seltsi aastaraamat ootab selliseid lugusid, et neid avaldada.
Kokkutulekulisi tervitasid veel ning lubasid nõu ja jõuga aidata Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse ja Tallinna Ülikooli õppejõud, ajaloolane Maarja Merivoo-Parro.